Túrkistan qalasynda «Qazaqstan qoǵamdyq damý ınstıtýty» KeAQ Qazaqstan Respýblıkasy Mádenıet jáne aqparat mınıstrliginiń qoldaýymen «SARAP» eksperttik klýbynyń «Joldaý 2024: azamattardyń saıası qatysýy jáne áleýmettik ádilet» taqyrybyndaǵy aımaqtyq jıynyn ótkizdi.
Atalǵan aımaqtyq jıyn 2024 jylǵy 2 qyrkúıektegi Memleket basshysy Qasym-Jomart Toqaevtyń «Ádiletti Qazaqstan: zań men tártip, ekonomıkalyq ósim, qoǵamdyq optımızm» atty Qazaqstan halqyna Joldaýyn talqylaýǵa arnaldy. Kún tártibine sáıkes Joldaýda qarastyrylǵan memlekettik sheshimderdi qabyldaýdaǵy azamattardyń qatysýy, ekologıa máseleleri jáne AES salý boıynsha jalpyulttyq referendým sıaqty mańyzdy suraqtar qarastyryldy. İs-sharaǵa Túrkistan oblysynyń oblystyq jáne qalalyq máslıhat depýttary, Qoǵamdyq keńes músheleri, atom energıasy salasynyń kásibı mamandary, jastar jáne azamattyq qoǵam, partıa jáne QQDI ókilderi qatysty.
Jıyn «Qazaqstandyq qoǵamdyq damý ınstıtýty» KeAQ Basqarma tóraǵasynyń orynbasary Oljas Beısenbaevtyń moderatorlyǵymen ótti.
«Memleket basshysy Qasym-Jomart Toqaev 2024 jylǵy 2 qyrkúıektegi «Ádiletti Qazaqstan: zań men tártip, ekonomıkalyq ósim, qoǵamdyq optımızm» atty Qazaqstan halqyna Joldaýynda atom elektr stansıasyn salý máselesi boıynsha jalpyulttyq referendým ótkizý týraly jarıalaǵan edi. Daýys berý 2024 jyldyń 6 qazanyna belgilendi. Atalmysh qadam memlekettiń energetıkalyq turaqtylyǵyn damytý máselesi boıynsha azamattardyń pikirin eskerý degen áreketti kórsetedi»
QR Energetıka mınıstrligi Iadrolyq fızıka ınstıtýtynyń SSR-Q zertteý reaktory kesheniniń bas ınjeneriniń orynbasary Asqat Bekbaev Qazaqstanda atom salasynyń damýy týraly jan-jaqty aıtyp, naqty keısterge toqtaldy.
«Qazaqstanda AES salý – bul energıa tapshylyǵyna degen jaýap. Eldegi elektr energıasyna suranystyń artýy jáne qoldanystaǵy stansıalardyń tozýy jańa energıa qýatyn tabýdy ózektendirdi. Kómirteksiz energetıkany qurý mindeti men eldiń resýrstary atom energetıkasyn damytýǵa múmkindik týǵyzyp otyr. Atom energetıkasy eldiń kómir men tabıǵı gazǵa táýeldiligin tómendetýde óte mańyzdy, bul ásirese dekarbonızasıa men taza energıa kózderine kóshý kontekstinde asa mańyzdy».
Qazaqstandyq qoǵamdyq damý ınstıtýty sarapshysy, saıasattanýshy Baýyrjan Serikbaev óz sózinde AES salý máselesi boıynsha jaqyn arada ótkizilgen qoǵamdyq tyńdaýlardyń mańyzdylyǵyn atap ótti. Onyń pikirinshe, elimizdiń aımaqtarynda birqatar qoǵamdyq tyńdaýlar ótkizý azamattardyń beıbit atomdardy paıdalanýdyń negizgi aspektileri týraly jalpy habardarlyǵyn arttyrdy.
«Elektr energıasyn tutynýdyń ósýin eskersek, eldi turaqty energıamen qamtamasyz etý úshin elektr energıasyn óndirýdiń jańa túrin engizý kerek. Memleket basshysynyń Qazaqstanda atom energetıkasyn damytý múmkindigin zerdeleý jónindegi tapsyrmasyn oryndaý maqsatynda reaktorlyq tehnologıalardy tańdaý boıynsha buryn júrgizilgen zertteýlerdi ózektendirý, atom elektr stansıasynyń qýaty men qurylys aýdanyn anyqtaý boıynsha jumystar júrgizildi. Osy jyldyń 19 sáýirinde Túrkistan qalasynda bul máselege qatysty qoǵamdyq tyńdaý ótti. Jalpy, talqylaý qorytyndysy boıynsha atom elektr stansıasyn salý týraly qoǵam qabyldaýynyń oń dınamıkasyn atap ótýge bolady».
Q.A.Iasaýı atyndaǵy HQTÝ profesory, «Jaratylystaný ǵylymdary, nanotehnologıalar men jańa materıaldar» ǴZI dırektory Sherzod Kýrbanbekov atom elektr stansıasy óndiretin elektr energıasynyń ózindik qunyna qatysty máselelerdi kóterdi.
«AES óndiretin elektr energıasynyń quny elektr stansıalarynyń basqa túrlerimen óndiriletin energıamen aıtarlyqtaı básekelestik týdyrady. Kómirsýtek generasıasynda shıkizat qunynyń úlesi shamamen 60-70% quraıdy, ol degenimiz elektr energıasynyń baǵasy kómirsýtek baǵasynyń tómendeýine nemese ósýine tikeleı baılanysty ekenin bildiredi. Al atom generasıasynda ýran qunynyń úlesi 10% - dan aspaıdy, ıaǵnı ýran baǵasynyń aýytqýy elektr energıasynyń túpkilikti qunyna is júzinde qatty áser etpeıdi».
Qazaqstandyq qoǵamdyq damý ınstıtýty sarapshysy Damır Belgibaev azamattyq jaýapkershiliktiń rólin atap ótip aldaǵy referendýmnyń mańyzdylyǵyna nazar aýdardy.
«AES salý máselesi boıynsha jalpyulttyq referendým sheńberinde Qazaqstanda atom energıasyn damytýǵa baılanysty máselelerdi talqylaýǵa azamattardy belsendi tartý mańyzdy. Atom energıasy kóptegen damyǵan elderde ekonomıkalyq oryndylyǵy, turaqtylyǵy jáne qaýipsizdigi úshin paıdalanylatynyn atap ótý kerek. Bul energıa kózin durys óndirýdiń qatań standarttary men halyqaralyq baqylaý saqtalady, sondyqtan da ol qaýipsiz bolyp sanalady. AES qurylysy bastalmas buryn jan-jaqty zertteý, lısenzıa alý jáne ekologıalyq saraptama sıaqty birqatar jumystar atqarylady. Atom energıasy – eń ozyq ádisterdi qoldanatyn joǵary tehnologıalyq, ekologıalyq taza jáne qaýipsiz sala. Ol qazirgi ǵana emes, sonymen qatar orta merzimdegi klımattyq máselelerdi sheshýge qajetti baǵyt».
Túrkistan oblysynyń energetıka jáne turǵyn úı-kommýnaldyq sharýashylyq basqarmasynyń Elektr qýatymen qamtamasyz etý bóliminiń bas mamany Ábdesh Kerimjan elimizdiń ońtústik óńirindegi energıa tapshylyǵyn atap ótti.
«Eldiń ımporttyq elektr energıasyna táýeldiliginiń artýyn jáne 2030 jylǵa qaraı ońtústik aımaqtaǵy boljamdy 3,5 GVt tapshylyǵyn eskersek, AES-tiń salynýy eldiń ındýstrıalyq damýy úshin qajet jáne ekonomıkanyń barlyq salalaryna oń áser bereri sózsiz».
«Bitimger» medıatorlar qoǵamdyq birlestiginiń tóraǵasy Baqytjan Beısembaev energetıka máselelerin qoǵamdyq talqylaýdyń ósý qarqynyna toqtaldy.
«Atom elektr stansasyn salý – memlekettik mańyzy bar másele. Sondyqtan bul másele jalpyulttyq referendýmda daýysqa salynyp jatyr. Bul turǵyda daýys berýge qatysý bizdiń el turǵyndarynyń quqyǵy ǵana emes, azamattyq boryshy bolyp tabylady. Men qazirdiń ózinde azamattardyń energetıka máselelerine degen qyzyǵýshylyǵynyń joǵary ekenin baıqap júrmin. Biz atom elektr stansıalarynyń qurylysy týraly máselede qoǵamdyq qoldaýdyń ósetinine boljaý jasaýǵa bolady».
Otyrys qorytyndysy boıynsha basqa da sarapshylar naqty máselelerge toqtalyp, birqatar usynystar jasady. Sondaı-aq olar talqylaý barysynda týyndaǵan suraqtar óz jaýaptaryn aldy.
