Sot úkimimen Satybaldy QK-niń 28-baby 3-bóligimen, 189-baptyń 4-bóligi 2) tarmaǵy (senip tapsyrylǵannyń múlkin jymqyrý), 28-baptyń 3-bóligi, 195-baptyń 2-tarmaǵy (urlyq jasaý maqsatynsyz zalal keltirý) boıynsha múlki tárkilenip, memlekettik qyzmet atqarý quqyǵynan 10 jylǵa deıingi merzimge aıyra otyryp, 6 jylǵa bas bostandyǵynan aıyrý jazasyna sottalǵan.
Sottalǵan óziniń ótinishhatynda jazasynyń ótelmegen bóligin neǵurlym jeńil túrine aýystyrý týraly ótinishhatyn berý úshin zańnyń barlyq talaptaryn oryndaǵanyn atap kórsetken.
Sot sheshimi boıynsha, QK-niń 73-baby aýyrlyǵy ortasha qylmystar nemese aýyr qylmystar úshin sottalǵan adamdy jazanyń ótelmegen bóliginiń qalǵan bóligin mynadaı jaǵdaılarda neǵurlym jeńil jaza túrimen almastyrý múmkindigin kózdeıdi:
- jaza merziminiń keminde 1/3 bóligin ótegennen keıin;
- keltirilgen zalal tolyq ótelgen jaǵdaıda;
- ne jazany óteý tártibin qasaqana buzýshylyqtardyń bolmaýy.
Satybaldy ortasha aýyr qylmys jáne aýyr qylmys jasaǵan. Ol jazanyń 1/3 bóliginen astamyn ótegen.
Túzeý mekemesiniń ákimshiligi sottalǵandy oń sıpattaıdy, tárbıe is-sharalaryna belsendi qatysqany úshin kótermelenedi, sottalǵandardy erikti túrde uıymdastyrýdan turady.
Qylmyspen keltirilgen zalal tolyǵymen ótelgen. Sot úkimimen óndirip alynǵan somalar (is júrgizý shyǵyndary, májbúrli tólem) tólengen.
Joǵaryda aıtylǵandardyń negizinde sot sottalýshynyń ótinishhatyn qanaǵattandyrdy jáne bas bostandyǵynan aıyrý túrindegi jazanyń ótelmegen bóligin 3 jyl 3 aı 7 kún merzimge bas bostandyǵyn shekteýge aýystyrdy.
Satybaldyǵa probasıalyq baqylaý belgilendi. Turaqty jumysy bolmaǵan jaǵdaıda sottalǵan jazany óteýdiń barlyq merzimi ishinde jyl saıyn 100 saǵattan májbúrli eńbekke tartylady.
Sot qaýlysy zańdy kúshine engen joq.
Eske salsaq, buǵan deıin Qaırat Satybaldyulydan eki jylda 783 mlrd teńgeniń aktıvteri memleketke qaıtqany týraly jazǵan bolatynbyz.
