Memleket qarjysynyń turaqtylyǵyn qamtamasyz etýdiń birden bir joly – kórpege qaraı kósilý. Sondyqtan búdjet qarajatyn strategıalyq mańyzy joq, asa shuǵyl emes sharýalarǵa ońdy-soldy shashýdy doǵarý kerek. Bul týraly QR Prezıdenti Halyqqa joldaýynda aıtty, dep habarlaıdy Ulys.

"Búdjetaralyq qarym-qatynasty da retke keltirý qajet. Shaǵyn jáne orta bıznesten túsetin salyqty aımaqtardyń ózinde qaldyrý durys ári ýaqtyly qabyldanǵan sheshim boldy. Bul qadam kásipkerliktiń damýyna edáýir serpin berdi. Sonymen qatar ákimderdiń derbestigin arttyrdy. Alaıda keıbir ákimder qosymsha kiris kózine ıe bolǵan soń, ony elge paıdasyz iske shashyp, tıimsiz jumsaıtyn boldy. Asa mańyzdy emes mindetter men jobalarǵa qarjy bóle bastady. Úkimet búdjet tapshylyǵynyń ornyn toltyratyn qarjy kózin tabý úshin tıimdi kompensasıalyq tásilder oılastyrýy qajet. 
Endi Ulttyq qordyń róline jeke toqtalaıyn. Qordyń qarajatyn, eń aldymen, memleket múddesi úshin, ıaǵnı elimizdiń strategıalyq maqsattaryn júzege asyrý úshin paıdalaný qajet. Ulttyq qor sheteldik qarjy ınstıtýttaryna qyzmet etpeýi kerek. Ulttyq qor – uzaq merzimge arnalǵan makroekonomıkalyq turaqtylyqty qamtamasyz etetin asa mańyzdy qural. Sondyqtan ony tıimdi basqarý qajet", - dedi Toqaev.

Memleket basshysy Qasym-Jomart Toqaev 2025 jyl Jumysshy mamandyqtary jyly bolatynyn aıtty, dep habarlaıdy Ulsy.

«Kásiptik bilim berý salasyna reforma jasaý – aıryqsha ózekti másele. Bul – ekonomıkanyń ósimin qamtamasyz etý jáne ınvestısıalyq tartymdylyǵyn arttyrý úshin asa qajet qadam. Men 2025 jyldy Jumysshy mamandyqtary jyly dep jarıalaımyn. Osy ýaqyt ishinde tehnıkalyq jáne kásibı bilim berý júıesin reformalaý qajet. Sondaı-aq biz jumysshy mamandyqtaryn dáripteý arqyly qoǵamda eńbekqor jáne naǵyz maman bolý ıdeıasyn nasıhattaımyz. Adal ári tabandy eńbegimen tabysqa jetken adamdar qashanda qurmetti, syıly bolýy kerek. Bul biz usynyp otyrǵan «Adal azamat – Adal eńbek – Adal tabys» qaǵıdatyna tolyq saı keledi. Bir sózben aıtqanda, bizdiń qoǵamda eńbekqorlyq, kásibılik sıaqty qasıetter óte joǵary baǵalanýǵa tıis. Óz kásibin jetik meńgergen mamandar ult sapasyn arttyrady. Sondyqtan biz eńbek adamynyń mártebesin kóterip jatyrmyz. Bul baǵyttaǵy jumys toqtamaıdy, jalǵasa beredi. Jumystyń jamany joq, kez kelgen eńbek – qadirli. Eń bastysy, árkim jaýapkershilikti tereń sezinip, óz mindetin sapaly atqarýǵa tıis. Sonda ǵana elimiz damýdyń sara jolyna túsedi. Halqymyzda «Jumystyń kózin tapqan baılyqtyń ózin tabady» degen sóz bar. Kásibine adal ári jaýapkershilikpen qaraǵan adam qashanda laıyqty baǵasyn alady. Bul túsinikti qoǵam sanasyna sińirý qajet. Azamattarǵa qurmetti ataq berýdegi túpki maqsatymyz da – osy. Buǵan deıin muǵalimderge, dárigerlerge jáne mádenıet qaıratkerlerine osyndaı ataqtar berile bastady. Bul – óte jaqsy bastama, onyń aıasyn keńeıtý kerek», - dedi Prezıdent.

QR Prezıdenti  Qasym-Jomart Toqaev Parlament palatalarynyń birlesken otyrysynda dástúrli Qazaqstan halqyna joldaýyn jasap jatyr, dep habarlaıdy Ulys.

«Ótken sesıada jemisti jumys júrgizildi. Atap aıtqanda, Parlamenttiń ekinshi sesıasynda 102 zań qabyldandy. Onyń ishinde qoǵamdyq baqylaýǵa, adam saýdasyna qarsy kúreske qatysty zańdar bar. Sondaı-aq ǵylym jáne tehnologıa saıasatyn, jylý energetıkasyn, basqa da máselelerdi retteıtin zańdar kúshine endi.

Áleýmettik salaǵa, ásirese, balalardy qorǵaý isine aıryqsha kóńil bólindi. Ulttyq qordan balalardyń esepshotyna qarjy aýdarýǵa qatysty zań qabyldandy. Balalardy qumar oıynǵa tartqandar ákimshilik zań boıynsha jazaǵa tartylatyn boldy. Kámeletke tolmaǵan balalarǵa zorlyq-zombylyq kórsetkeni úshin beriletin jaza qataıdy. Balalardyń qaýipsizdigin qamtamasyz etýge, áıelder men balalarǵa qatysty qylmystyń aldyn alýǵa arnalǵan zań qabyldandy.

Qazir kóptegen azamattyń moınynda birneshe nesıe bar ekeni jasyryn emes. Bul – óte ózekti másele, qoǵamdyq qater desek te bolady. Sondyqtan osy baǵytta arnaıy zańdar qabyldandy.

Halyqtyń ál-aýqatyn jaqsartýǵa septigi tıetin basqa da kóptegen shara qolǵa alyndy. Sizder bul jumyspen tikeleı aınalysyp, halyqpen árdaıym tyǵyz baılanysta boldyńyzdar. Munyń bári «Halyq únine qulaq asatyn memleket» qaǵıdasyn ornyqtyrýǵa yqpal etetini sózsiz.

Tabandy eńbekterińiz úshin barshańyzǵa rızashylyǵymdy bildiremin. Degenmen, arqany keńge salýǵa bolmaıdy. Áli de atqaratyn sharýa kóp.

Qazaqstan halqy qazir múlde jańa saıası jaǵdaıda ómir súrýde. Sońǵy 5 jylda aýqymdy reformalar jasaldy. Elimizdiń saıası júıesi túbegeıli ózgerdi. Jurttyń sana-seziminde betburys bolyp jatyr. Halyqtyń quqyqtyq mádenıeti artyp keledi. Azamattardyń boıynda jańa ádetter, daǵdylar qalyptasyp, jańa qundylyqtar ornyǵýda. Saıası jáne qoǵamdyq bolmysymyz, mentalıtetimiz jáne mádenı kodymyz ózgere bastady. Bir sózben aıtsaq, Ádiletti Qazaqstan qurylyp jatyr. Munyń bári, eń aldymen, halyqtyń qalaýymen jasalýda. Sondyqtan biz alǵan betimizden qaıtpaımyz, baǵytymyzdan taımaımyz. Búgin biz alǵa qoıǵan josparymyzdy pysyqtap, maqsattarymyzdy aıqyndaımyz.

Qazir jer júzinde geosaıası teketirester beleń alyp tur. Soǵan qaramastan, Qazaqstan beıbit ári evolúsıalyq jolmen damyp kele jatyr.

Biz damýdyń jańa baǵdaryn belgiledik. Ekonomıkany ártaraptandyrý isine tyń serpin berdik. Inflásıa baıaýlady, ıaǵnı byltyrǵy eń joǵarǵy deńgeıden 2,5 ese tómendedi. Elimizdiń halyqaralyq rezervi 100 mıllıard dollardan asty. Óńdeý ónerkásibi taý-ken salasymen salystyrǵanda jyldam ósip jatyr. Biz osy qarqyndy joǵaltpaýymyz kerek. Buǵan deıin jasalǵan qolaıly jaǵdaıdy tıimdi paıdalanyp, jańa ınvestısıalyq kezeńdi bastaýymyz qajet.

Úkimet jáne ákimder ekonomıkanyń qurylymyn ózgertýge basa nazar aýdarýǵa tıis. Elimizdiń turaqty damýyna múmkindik beretin jańa tetikterdi qarastyrǵan jón. Basty maqsat – azamattardyń tabysyn arttyrý. Jumysty durys úılestire bilsek, bul – qoldan keletin sharýa.

Ekonomıka ósken saıyn áleýmettik teńsizdik azaıyp, orta tap (ıaǵnı orta klass) kúsheıe túsýi kerek. Sonda ǵana biz elimizdiń áleýetin kúsheıte alamyz. Ol úshin kez kelgen istiń basty ólshemi tıimdilik bolýǵa tıis. Iaǵnı, árbir sheshim, árbir joba eń aldymen elge paıdaly bolýy qajet», - dedi Memleket basshysy joldaýda.