Qazaqstan Premer-Mınıstri Oljas Bektenov Qyzylorda oblysyna jumys sapary barysynda «Báıterek» ǵaryshtyq zymyran keshenine bardy, sondaı-aq Baıqońyr qalasynyń damý josparymen tanysty. Bul týraly Úkimettiń baspasóz qyzmeti habarlaıdy.
Ǵaryshtyq zymyran kesheniniń qurylysy «Soıýz-5» jańa zymyran tasyǵyshtaryn ushyrýǵa arnalǵan «Zenıt-M» ǴZK ınfraqurylymy bazasynda júrgizilip jatyr. 2018 jyly reseılik tarap alańdy jalǵa alýdy toqtatqannan keıin nysandy qazaqstandyq mamandar paıdalanýda. Jumystyń aıaqtalý merzimi 2028 jyldyń mamyryna josparlanǵan, al alǵashqy ushý synaqtaryn 2025 jyly bastaý josparlanyp otyr. Keshenniń jylyna 6-8 zymyran ushyrýǵa múmkindigi bar.
Oljas Bektenov montajdaý-synaq keshenin, sondaı-aq zymyran kólemine shaqtalǵan kólik qondyrǵylaryn qarap shyqty. «Báıterek» BK» AQ basqarma tóraǵasy Aıdyn Aıymbetov keshendi zamanaýı júıelerge sáıkestendirip jańǵyrtý týraly baıandap, energıa tasymaldaýshy júıelerdi tekserý kezeńderi, sondaı-aq «Báıterek» jobasy úshin mamandardy oqytý týraly habardar etti.
Úkimet basshysy «Báıterek» ǵaryshtyq zymyran kesheni búginde postkeńestik aýmaqtaǵy Qazaqstan men Reseıdiń eń iri birlesken jobasy ekenin jáne eki memleket basshylarynyń erekshe baqylaýynda ekenin atap ótti. Bıyl ony iske asyrýǵa 14,7 mlrd teńge baǵyttaldy, qarajattyń qalǵan bóligin bólý máselesi qosymsha pysyqtalatyn bolady. Oljas Bektenov ekologıalyq taza tasymaldaǵyshtarda ǵarysh apparattaryn sátti ushyrý úshin mamandardyń tyǵyz birlesken jumysynyń qajettiligine nazar aýdardy.
«Zymyrandardy ushyrý merzimderin ózgertpeý kerek. Úsh ushyrylymnyń birinshisi kelesi jyly ótýi tıis. Joba “Baıqońyr” kesheniniń belsendi jumysyn qamtamasyz etý úshin asa qajet. Bul oraıda birlesken kásiporyndaǵy eńbek ujymynyń jumysy da mańyzdy. Sondaı-aq ǵylymı ortamen de ózara tyǵyz is-qımyldy úzbeý kerek», — dep atap ótti Oljas Bektenov.
Qalany damytý jospary týraly Premer-Mınıstrge QR Prezıdentiniń «Baıqońyr» keshenindegi arnaıy ókili Qaırat Nurtaı baıandady. Qazirgi ýaqytta halyqtyń 70%-yn Qazaqstan azamattary quraıdy. Tabıǵı ósim men kóshi-qon aǵyny esebinen oń dınamıka tirkelip otyr. Qalanyń qarqyndy ósýin eskere otyryp, áleýmettik, ınjenerlik ınfraqurylymdy damytý, turǵyn úı qoryn ulǵaıtý jónindegi sharalar iske asyrylýda. Máselen, 600 orynǵa arnalǵan mektep salý josparlanǵan, ótken jyldyń qorytyndysyna sáıkes, qazaqstandyq bilim berý standarttary boıynsha 2 balabaqsha ashyldy, bul kezekti eki ese tómendetýge múmkindik berdi.
«Baıqońyr» keshenin gazben jabdyqtaý týraly kelisimge sáıkes qalada barlyq kóppáterli turǵyn úıler gazdandyryldy. Budan basqa, sýmen jabdyqtaý jáne sý burý jelileri jalǵa berýden alynyp, oblystyq komýnaldyq menshikke berildi. «Baıqońyr» keshen