Valúta baǵamy
  • USD -

    479.5
  • EUR -

    525
  • RUB -

    5.45
«Báıterek» ǵaryshtyq zymyran kesheni 2025 jyly paıdalanýǵa berilmek
Úkimet 27 maýsym 2024
«Báıterek» ǵaryshtyq zymyran kesheni 2025 jyly paıdalanýǵa berilmek

Qazaqstan Premer-Mınıstri Oljas Bektenov Qyzylorda oblysyna jumys sapary barysynda «Báıterek» ǵaryshtyq zymyran keshenine bardy, sondaı-aq Baıqońyr qalasynyń damý josparymen tanysty. Bul týraly Úkimettiń baspasóz qyzmeti habarlaıdy.

Ǵaryshtyq zymyran kesheniniń qurylysy «Soıýz-5» jańa zymyran tasyǵyshtaryn ushyrýǵa arnalǵan «Zenıt-M» ǴZK ınfraqurylymy bazasynda júrgizilip jatyr. 2018 jyly reseılik tarap alańdy jalǵa alýdy toqtatqannan keıin nysandy qazaqstandyq mamandar paıdalanýda. Jumystyń aıaqtalý merzimi 2028 jyldyń mamyryna josparlanǵan, al alǵashqy ushý synaqtaryn 2025 jyly bastaý josparlanyp otyr. Keshenniń jylyna 6-8 zymyran ushyrýǵa múmkindigi bar. 

Oljas Bektenov montajdaý-synaq keshenin, sondaı-aq zymyran kólemine shaqtalǵan kólik qondyrǵylaryn qarap shyqty. «Báıterek» BK» AQ basqarma tóraǵasy Aıdyn Aıymbetov keshendi zamanaýı júıelerge sáıkestendirip jańǵyrtý týraly baıandap, energıa tasymaldaýshy júıelerdi tekserý kezeńderi, sondaı-aq «Báıterek» jobasy úshin mamandardy oqytý týraly habardar etti.

Úkimet basshysy «Báıterek» ǵaryshtyq zymyran kesheni búginde postkeńestik aýmaqtaǵy Qazaqstan men Reseıdiń eń iri birlesken jobasy ekenin jáne eki memleket basshylarynyń erekshe baqylaýynda ekenin atap ótti. Bıyl ony iske asyrýǵa 14,7 mlrd teńge baǵyttaldy, qarajattyń qalǵan bóligin bólý máselesi qosymsha pysyqtalatyn bolady. Oljas Bektenov ekologıalyq taza tasymaldaǵyshtarda ǵarysh apparattaryn sátti ushyrý úshin mamandardyń tyǵyz birlesken jumysynyń qajettiligine nazar aýdardy.

«Zymyrandardy ushyrý merzimderin ózgertpeý kerek. Úsh ushyrylymnyń birinshisi kelesi jyly ótýi tıis. Joba “Baıqońyr” kesheniniń belsendi jumysyn qamtamasyz etý úshin asa qajet. Bul oraıda birlesken kásiporyndaǵy eńbek ujymynyń jumysy da mańyzdy. Sondaı-aq ǵylymı ortamen de ózara tyǵyz is-qımyldy úzbeý kerek», — dep atap ótti Oljas Bektenov. 

Qalany damytý jospary týraly Premer-Mınıstrge QR Prezıdentiniń «Baıqońyr» keshenindegi arnaıy ókili Qaırat Nurtaı baıandady. Qazirgi ýaqytta halyqtyń 70%-yn Qazaqstan azamattary quraıdy. Tabıǵı ósim men kóshi-qon aǵyny esebinen oń dınamıka tirkelip otyr. Qalanyń qarqyndy ósýin eskere otyryp, áleýmettik, ınjenerlik ınfraqurylymdy damytý, turǵyn úı qoryn ulǵaıtý jónindegi sharalar iske asyrylýda. Máselen, 600 orynǵa arnalǵan mektep salý josparlanǵan, ótken jyldyń qorytyndysyna sáıkes, qazaqstandyq bilim berý standarttary boıynsha 2 balabaqsha ashyldy, bul kezekti eki ese tómendetýge múmkindik berdi. 

«Baıqońyr» keshenin gazben jabdyqtaý týraly kelisimge sáıkes qalada barlyq kóppáterli turǵyn úıler gazdandyryldy. Budan basqa, sýmen jabdyqtaý jáne sý burý jelileri jalǵa berýden alynyp, oblystyq komýnaldyq menshikke berildi. «Baıqońyr» keshen

RELATED NEWS
Kredıt alý qıyndaıdy – Senat qujatty keri qaıtardy
23 mamyr 2024
Kredıt alý qıyndaıdy – Senat qujatty keri qaıtardy

Búgin Senattyń jalpy otyrysynda «Qazaqstan Respýblıkasynyń keıbir zańnamalyq aktilerine kredıt berý kezinde táýekelderdi barynsha azaıtý, qaryz alýshylardyń quqyqtaryn qorǵaý, qarjy naryǵyn retteý jáne atqarýshylyq is júrgizýdi jetildirý máseleleri boıynsha ózgerister men tolyqtyrýlar engizý týraly» Zańy ekinshi oqylymda qaraldy. Senat zańnyń jekelegen baptaryn jańa redaksıada usynyp, ony Májiliske qaıtardy. Bul týraly Ulys Senattyń baspasóz qyzmetine silteme jasap habarlaıdy.

Senattyń Qarjy jáne búdjet komıtetiniń málimetinshe, bank beretin qaryzdar men mıkrokredıtter berý kezinde talaptardy qatańdatý arqyly azamattardyń shamadan tys kredıt alýyn tómendetý eskerilgen. Ol úshin Zańda kredıtter boıynsha 90 kúnnen astam merzimi ótken bereshegi bolǵan kezde azamattarǵa kredıt berýge tyıym salý qarastyrylǵan, sondaı-aq jubaıynyń (zaıybynyń) kelisiminsiz kredıt berýge tyıym salý sharasy engiziledi. Ótelmegen tutynýshylyq kredıtter boıynsha merzimi ótken soń 90 kúnnen keıin syıaqyny esepteýge tyıym salynady, al merzimdi áskerı qyzmetti ótkerý kezeńinde qaryz alýshyǵa kredıtter boıynsha tólemderdi keıinge qaldyrý qarastyrylǵan.

Sonymen qatar, «Tutynýshylyq kredıt» uǵymyn zańnamalyq engizý usynylyp, onyń mólsheri ýákiletti organnyń normatıvtik-quqyqtyq aktisimen aıqyndalady. 45 kúnge deıingi jáne 50 aılyq eseptik kórsetkishke deıingi somadaǵy onlaın mıkrokredıtterdi berýdiń erekshe sharttarynyń kúshin joıý, bul rette olarǵa ýákiletti organnyń normatıvtik-quqyqtyq aktisinde aıqyndalatyn jyldyq tıimdi syıaqy mólsherlemesiniń shekti mólsherin belgileýdi qoldaný usynyldy.

«Kredıtorlardy baıypty kredıt saıasatyn júrgizýge jáne azamattardyń problemalyq bereshegin retteý boıynsha sharalar qabyldaýǵa yntalandyratyn talaptar kózdelgen. Máselen, 2026 jylǵy 1 mamyrǵa deıin bankter men mıkroqarjy uıymdary azamattardyń bereshegin retteý boıynsha sapaly jumysty derbes júrgizýi úshin qaryzdardy kolektorlarǵa berýge moratorıı engiziledi. Sondaı-aq qarjy naryǵyndaǵy alaıaqtyqqa qarsy is-qımyl jasaý úshin jaǵdaılar jasalýda. Osy maqsatta bankter men mıkroqarjy uıymdaryna klıentti bıometrıalyq sáıkestendirýsiz elektrondyq qaryz berýge tyıym salynady», - delingen Senat aqparatynda.

Jalpy, bul qujat azamattardyń artyq kredıt alý deńgeıin tómendetýge, alaıaqtyq tásilmen qaryzdar men mıkrokredıtter resimdeý táýekelderin jáne klıentterdiń banktik shottarynan aqshanyń zańsyz alynýyn qysqartýǵa yqpal etedi, sondaı-aq rezıdent emes bankterdi otandyq ekonomıkany kredıtteýge tartýǵa baǵyttalǵan. Munymen qosa, isterdiń jekelegen sanattary boıynsha jeke tulǵalardyń bankrottyq rásimin ońaılatady.

Sonymen qatar Zańdy ekinshi oqylymda talqylaý barysynda Bas komıtettiń, basqa komıtetter men Senat Apparaty bólimderiniń eskertýleri men usynystaryn eskere otyryp, Májilis qabyldaǵan Zańǵa mynadaı baǵyttar boıynsha ózgerister men tolyqtyrýlar engizildi:

- «elektrondyq banktik qaryz» uǵymy qoldanystaǵy zańnamanyń tıisti normalarynda kózdelgendikten, jańa uǵymdy engizý alyp tastalady;

- zapasqa jańadan bosatylǵan áskerı qyzmetshige jumysqa ornalasý jáne tólem qabilettiligin qalpyna keltirý úshin ýaqyt berý úshin Zańmen usynylatyn merzimdi áskerı qyzmetti ótkerý kezeńine qaryzdy óteý boıynsha merzimin keıinge qaldyrýdy 60 kúnge uzartý. Budan basqa, osy túzetýge baılanysty ıpotekalyq sharttar, jyljymaly jáne jyljymaıtyn múlik kepili sharttary boıynsha qosymsha kelisimder jasasý boıynsha jekelegen talaptardy qoldanbaý usynyldy;

- zańdy tulǵalardy bıometrıalyq sáıkestendirýdi júrgizý múmkin emestigine baılanysty jeke tulǵalarǵa ǵana bıometrıalyq sáıkestendirýsiz elektrondyq banktik qaryz berýge tyıym salýdy qoldaný;

- bank jáne mıkroqarjy ombýdsmanyn saılaý kezinde qosymsha talaptar belgileý;

- memleket qatysatyn kredıttik búrolardyń qyzmetin reglamentteıtin normalardy naqtylaý, sondaı-aq kolektorlar kredıttik búroǵa usynatyn qosymsha málimetterdi kózdeý;

- lombardtarmen shart jasasý kezinde olardyń qyzmetiniń ereksheligine baılanysty kredıtter alýdan erikti túrde bas tartýǵa baılanysty normalardy sáıkes keltirý;

- Qazaqstan ekonomıkasyna ınvestısıalaýǵa qosymsha múmkindik berý maqsatynda sındıkattalǵan qarjylandyrýǵa qatysýǵa ruqsat etilgen tulǵalar tizbesiniń sındıkattalǵan kredıt berýge qatysýshylar quramyn rezıdent emes bankter fılıaldarymen jáne «Astana» halyqaralyq qarjy ortalyǵynyń bankterimen tolyqtyrý. Sonymen qatar, sındıkattalǵan qarjylandyrýdy uıymdastyrý boıynsha talaptar naqtylanady;

- Zańnyń keıbir erejelerin qoldanystaǵy zańnamanyń erejelerimen sáıkes keltirý;

- osy Zańdy qoldanysqa engizýdi kózdeıtin Zańnyń 2-babyn pysyqtaý.

QR Qarjy naryǵyn retteý jáne damytý agenttigi tóraǵasynyń orynbasary Oljas Qızatovtyń aıtýynsha, zań aıasynda jubaıynyń (zaıybynyń) kelisiminsiz kredıt berýge tyıym salý normasy saqtaldy. Endi nesıe somasy 1 myń AEK-ten artyq bolsa, ony alý úshin erli-zaıyptylardyń ózara kelisimi kerek bolady.

 

Reseılikter Qazaqstannan jappaı dollar satyp ala bastaǵan
21 maýsym 2024
Reseılikter Qazaqstannan jappaı dollar satyp ala bastaǵan

Qazaqstandaǵy dollardy reseılikterdiń jappaı satyp alyp jatyr. Buǵan Parlament palatalarynyń birlesken otyrysynan keıin jýrnalıser saýalyna jaýap bergen Ulttyq bank tóraǵasy Tımýr Súleımenov jaýap berdi, dep habarlaıdy Ulys.

Aıta keteıik, «Máskeý bırjasyna» salynǵan sanksıadan keıin reseılikter Qazaqstannan jappaı dollar satyp ala bastaǵan edi. Tımýr Súleımenov munyń biz úshin esh qorqynyshty emes ekenin jáne qandaı da bir shekteýlerdiń engizilmeıtinin aıtty. 

«Joq, qazirgi tańda shekteýdiń eshqandaı qajeti joq. Óıtkeni biz kórip otyrǵan qubylys tek 1-2 prosent kóleminde. Menińshe 1-2 prosent úshin shekteý jasaýdyń eshqandaı qajeti joq», - dedi ol.

Sondaı-aq, Ulttyq bank tóraǵasy teńgeniń álsireýi qazaqstandyq eksporttaýshylarǵa qolaıly dep esepteıtinin jetkizdi.

«Ózderińiz kórip otyrsyzdar, qazirgi tańda 1 rúbldiń baǵamy 5,2 teńge bolyp tur. Sondyqtan ıá, teńgemiz azdap álsiredi. Bul degen - bizdiń eksporttaýshylarymyz úshin óte bir tıimdi qubylys. Óıtkeni olardyń taýarlary ishki naryqta da, syrtqy naryqta da básekege qabilettirek bolady», - dedi Ulttyq bank basshysy.

 

Ekonomıkalyq ósimdi qamtamasyz etý úshin 9,6 trln teńge ınvestısıa tartylmaq
24 maýsym 2024
Ekonomıkalyq ósimdi qamtamasyz etý úshin 9,6 trln teńge ınvestısıa tartylmaq
 

Premer-Mınıstrdiń orynbasary – ulttyq ekonomıka mınıstri Nurlan Baıbazarov ekonomıkadaǵy ósimdi qamtamasyz etý úshin 9,6 trln teńge ınvestısıalaý josparlanyp otyrǵanyn aıtty. Bul týraly Úkimettiń baspasóz qyzmeti habarlady.

Bul somaǵa búdjette qarastyrylǵan búdjettik ınvestısıalar jáne búdjetten tys ınvestısıa kózderi kiredi.

«Negizgi bóligin 7 trln teńge kólemindegi búdjetten tys ınvestısıa kózderi alady. Birinshiden, bul bizdiń ulttyq holdıńterimizdiń qarajaty. «Samuryq-Qazyna» men «Báıterektiń» barlyq erkin ótimdiligi osy ósý baǵdarlamasyna baǵyttalǵan. Ekinshi kózi — ishki jáne syrtqy kapıtal naryǵy. Biz qazir ishki resýrstardy belsendi túrde tartyp jatyrmyz. Bul ekinshi deńgeıdegi bankter men basqa da ınstıtýsıonaldyq ishki ınvestorlardyń qarajaty», - dep atap ótti Nurlan Baıbazarov.

Halyqaralyq qarjy uıymdarymen de mańyzdy jumys júrgizilip jatyr. Jobalarǵa uzaq jeńildikti qarjylandyrý kózderi tartylyp jatyr. Sondaı-aq otandyq jáne sheteldik ınvestorlardyń jeke ınvestısıalary mańyzdy ról atqarady.

Biz týraly
ulys.kz — aqparattyq, saraptamalyq jáne tanymdyq baǵyttaǵy materıaldardy beredi.
 
Mýltımedıalyq joba zaman talabyna saı jasalǵan. Qazaqstannyń aqparattyq naryǵyn sapaly
kontentpen qamtamasyz etýge úles qosýǵa baǵyttalǵan. Mundaǵy saraptamalyq, tanymdyq
maqalalar san salany qamtıdy. Geostrategıa, geoekonomıka, geosaıasat, halyqaralyq
qatynastar men eldiń ishki-syrtqy saıasaty, ekonomıka, jahanda bolyp jatqan tektonıkalyq
ózgerister men trend taqyryptar ulttyq múdde turǵysynan tereń taldanyp qazaq
oqyrmandaryna jetkiziledi. Ortalyq Azıa men Túrki álemine erekshe kóńil bólinedi.