Valúta baǵamy
  • USD -

    529.5
  • EUR -

    550
  • RUB -

    5.07
Qazaqstanda tek shetel azamattaryna arnalǵan kazıno ashylmaq
Foto: JI 20 jeltoqsan 2024
Qazaqstanda tek shetel azamattaryna arnalǵan kazıno ashylmaq

Mańǵystaý oblysynda tek shetel azamattaryna arnalǵan kazıno ashylmaq. Bul týraly atalǵan oblys ákimi Nurdáýlet Qılybaı OKQ ótken baspasóz máslıhatynda aıtty, dep habarlaıdy Ulys.

Ákimniń aıtýynsha kazınoǵa Qazaqstan azamattarynyń barýyna tyıym salynatyn bolady.

-  Oıynhanaǵa adamdar tek sheteldik tólqujatpen kire alady, ıaǵnı sheteldikter ǵana bara alady. Mundaı tájirıbe álemde bar. Mysaly, jalaqy alyp, sosyn oıynhanaǵa baryp utylyp qaldyńyz, árıne renishti. Bul kimge kerek? Bizdiń maqsat shetelden keletin adam Qazaqstan ekonomıkasyna aqsha qaldyryp ketýi kerek, — dedi Nurdáýlet Qılybaı.

 

 

RELATED NEWS
Qazaqstanda tek shetel azamattaryna arnalǵan kazıno ashylmaq
20 jeltoqsan 2024
Qazaqstanda tek shetel azamattaryna arnalǵan kazıno ashylmaq

Mańǵystaý oblysynda tek shetel azamattaryna arnalǵan kazıno ashylmaq. Bul týraly atalǵan oblys ákimi Nurdáýlet Qılybaı OKQ ótken baspasóz máslıhatynda aıtty, dep habarlaıdy Ulys.

Ákimniń aıtýynsha kazınoǵa Qazaqstan azamattarynyń barýyna tyıym salynatyn bolady.

-  Oıynhanaǵa adamdar tek sheteldik tólqujatpen kire alady, ıaǵnı sheteldikter ǵana bara alady. Mundaı tájirıbe álemde bar. Mysaly, jalaqy alyp, sosyn oıynhanaǵa baryp utylyp qaldyńyz, árıne renishti. Bul kimge kerek? Bizdiń maqsat shetelden keletin adam Qazaqstan ekonomıkasyna aqsha qaldyryp ketýi kerek, — dedi Nurdáýlet Qılybaı.

 

 

Úlken Almaty ózeniniń jaǵalaýy kóriktendiriledi
05 jeltoqsan 2024
Úlken Almaty ózeniniń jaǵalaýy kóriktendiriledi

 

Almatyda 2025 jyly uzyndyǵy 5,7 km, aýmaǵy 23,4 ga bolatyn Úlken Almaty ózeniniń jaǵalaýyn kóriktendirý jumystary bastalady.

2025–2027 jyldarǵa arnalǵan tıisti búdjet jobasy aldaǵy Máslıhat sesıasynda qaralady. Bul týraly qalalyq Máslıhattyń baspasóz qyzmeti habarlady.

Jobaǵa betondy tirek qurylymdaryn jańartý, jaıaý júrginshiler men velosıped joldaryn salý, kópirler ornatý, jaryqtandyrý tirekterin, beınebaqylaý kameralaryn, balalar men sport alańdaryn, demalys aımaqtaryn jáne modýldik qoǵamdyq dárethanalardy ornalastyrý kiredi. Sonymen qatar, aýmaqty kógaldandyrý jáne qaraý alańdaryn jasaý kózdelgen.

Aıta ketsek, 2024 jyly Almatynyń Alataý aýdanynda Boraldaı ózeni boıyndaǵy 24 gektar aýmaqty qamtıtyn jasyl aımaqty kóriktendirý aıaqtalǵan bolatyn. Bul jerde jaıaý júrginshilerge arnalǵan kópir, skeıtpark, balalar men sport alańdary, oryndyqtar, qoqys jáshikteri jáne modýldik dárethanalar ornatyldy. Mundaı jobalardyń tájirıbesi kórsetkendeı, kóriktendirilgen jaǵalaýlar men jasyl aımaqtar turǵyndardyń súıikti demalys ornyna aınalyp, qalalyq ortanyń sapasyn arttyrady.

Sherzat Polattyń otbasyna demeýshiler úı salyp bermek
13 jeltoqsan 2024
Sherzat Polattyń otbasyna demeýshiler úı salyp bermek

Almaty oblysynyń ákimi Marat Sultanǵazıev Ortalyq komýnıkasıalar qyzmetinde ótken brıfıńte Sherzat Polattyń otbasyna úı salyp beretin mesenattar bar ekenin aıtty, dep habarlaıdy Ulys OKQ silteme jasap.

«Árıne, bul otbasynyń úı máselesi, kómek berý máselesine qatysty málimet bergenmin. Bizdiń aýdan, aýyl ákimdikteri, keıin ózimizdiń qurylymdar olarmen (Sherzat Polattyń otbasymen) tolyq baılanysta. Tıisti kómegin memlekettik emes uıymdar, mesenattar arqyly kórsettik. Qazir mesenattar men demeýshilerimiz úı salýǵa daıyn. Eger ıeleri artynan maquldap jatsa, jumysqa kirisýge daıynbyz. Qazir biz olarǵa usyndyq. Qys mezgili kezinde úıdiń tıisti qujattaryn daıyndap alaıyq degen», - deıdi Sultanǵazıev.

Osyǵan deıin oblys ákimi Talǵardaǵy jaǵdaıǵa baılanysty halyqty sabyrǵa shaqyrǵan bolatyn.

Buǵan deıin Sherzat Polattyń ákesi Qarjaýbaı Nurymovtyń ústinen Nurǵanat Ǵaıypbaevty jerleý rásimindegi áreketi úshin qylmystyq is qozǵalǵan edi.

Biz týraly
ulys.kz — aqparattyq, saraptamalyq jáne tanymdyq baǵyttaǵy materıaldardy beredi.
 
Mýltımedıalyq joba zaman talabyna saı jasalǵan. Qazaqstannyń aqparattyq naryǵyn sapaly
kontentpen qamtamasyz etýge úles qosýǵa baǵyttalǵan. Mundaǵy saraptamalyq, tanymdyq
maqalalar san salany qamtıdy. Geostrategıa, geoekonomıka, geosaıasat, halyqaralyq
qatynastar men eldiń ishki-syrtqy saıasaty, ekonomıka, jahanda bolyp jatqan tektonıkalyq
ózgerister men trend taqyryptar ulttyq múdde turǵysynan tereń taldanyp qazaq
oqyrmandaryna jetkiziledi. Ortalyq Azıa men Túrki álemine erekshe kóńil bólinedi.