Valúta baǵamy
  • USD -

    525.5
  • EUR -

    556.5
  • RUB -

    5.15
Toqaev Úkimet basshysyna birqatar tapsyrma berdi
Foto: Aqorda 24 qyrkúıek 2024
Toqaev Úkimet basshysyna birqatar tapsyrma berdi

Prezıdent Premer-Mınıstr Oljas Bektenovti qabyldady. Qasym-Jomart Toqaevqa elimizdiń áleýmettik-ekonomıkalyq damý kórsetkishteri, egin oraǵy jáne jylytý maýsymyna daıyndyq barysy týraly aqparat berildi, dep habarlaıdy Aqorda.

Oljas Bektenovtiń aıtýynsha, bıylǵy qańtar-tamyz aılary aralyǵynda ekonomıkanyń ósimi 3,7 paıyzdy qurady. Atap aıtqanda, qurylys (8,8%), kólik jáne qoıma isi (7,9%), baılanys (7,4%), saýda (5,5%), óńdeý ónerkásibi (4,9%) sektorlaryndaǵy kórsetkish edáýir jaqsarǵan.

Aýyl sharýashylyǵyn jeńildikpen qarjylandyrý kólemi 3 ese ulǵaıyp, 580 mıllıard teńgege jetti. Búginde elimiz boıynsha dándi jáne burshaqty daqyldar alqabynyń 70,2 paıyzy jınalyp, 17,2 mıllıon tonna astyq bastyryldy. Dıqandar arzan janar-jaǵarmaımen jetkilikti mólsherde qamtamasyz etildi.

Memleket basshysyna barlyq óńirde aldaǵy jylytý maýsymyna daıyndyq jumystary júrgizilip jatqany jóninde baıandaldy. Áleýmettik nysandardyń daıyndyǵy joǵary deńgeıde. Turǵyn úılerdiń jylytý maýsymyna ázirligi boıynsha jumys 98,3 paıyzǵa oryndaldy. Elektr stansıalaryna jyl saıyn 60 mıllıon tonna kómir qajet. Qazir onyń qajetti qory bar.

Qasym-Jomart Toqaevqa sý tasqyny saldaryn joıý jónindegi buǵan deıin berilgen tapsyrmalarynyń oryndalý barysy men kelesi jyly sý tasqyny jaǵdaıynyń aldyn alý sharalary týraly aıtyldy. Zardap shekkenderdiń barlyǵyna áleýmettik qoldaý kórsetilip, búlingen dúnıe-múlki úshin ótemaqy tólendi. Baspanasynan aıyrylǵandarǵa 5 767 turǵyn úı satyp alyndy jáne 2576 jańa úı salyndy. Aqmola men Batys Qazaqstan oblystaryndaǵy 104 nysanda jumys aıaqtalýǵa jaqyn. Sý tasqynyna qarsy is-sharalar jospary júzege asyrylyp jatyr.

Kezdesý sońynda Memleket basshysy elimizdiń ónerkásip áleýetin odan ári arttyrý jáne ınfraqurylymdy jańǵyrtý jóninde birqatar tapsyrma berdi.

RELATED NEWS
Zańsyz aktıvter esebinen eki óńirde áleýmettik nysandar salynady
22 qazan 2024
Zańsyz aktıvter esebinen eki óńirde áleýmettik nysandar salynady

Zańsyz aktıvterdi qaıtarý jónindegi komısıa «Zańsyz ıemdenilgen aktıvterdi memleketke qaıtarý týraly» zań sheńberinde jumysyn jalǵastyrýda. Barlyq qarajat áleýmettik paıdaly maqsattarǵa odan ári qaıta bólý úshin Arnaýly memlekettik qorǵa jiberiledi. Bul týraly Úkimettiń baspasóz qyzmeti habarlady.

Úkimet Memleket basshysynyń tapsyrmasy boıynsha Aqmola oblysynyń Zerendi aýylynda quny 2,1 mlrd teńge bolatyn sport keshenin jáne Túrkistan oblysynyń Temirlan aýlynda 890 mln teńge somaǵa mýzyka mektebin salý jónindegi alǵashqy eki áleýmettik jobany iske asyrýǵa Arnaýly memlekettik qordan qarajat bólý týraly sheshim qabyldady.

Bul bastamalar turǵyndardy bilim berý jáne sporttyq qyzmettermen qamtýdy arttyrý úshin aýyldyq jerlerde áleýmettik ınfraqurylymdy damytýǵa baǵyttalǵan.

Máselen, Aqmola oblysynyń Zerendi aýylynda aýdany 6 myń m2 asatyn, bir aýysymda 80 adamdy qabyldaıtyn sport keshenin salý josparlanyp otyr. Nysan belsendi turǵyndarǵa bos ýaqytytyn tıimdi ótkizýge múmkindik beredi – aýdanda 14,5 myńnan astam adam júıeli túrde sportpen shuǵyldanady. Jobaǵa sáıkes, ortalyqta kúres, boks, shańǵy tebý syndy sport túrlerimen aınalysý úshin jabdyqtalady, 2 jattyǵý zaly qajetti qural-jabdyqtarmen qamtylady. Sondaı-aq keshende sportshylardy jattyqtyrý men saýyqtyrý jumystaryn sapaly ári tıimdi júzege asyrý úshin qajetti qural-jabdyq jáne basqa da qosalqy úı-jaılar qarastyrylǵan.

Túrkistan oblysyndaǵy Temirlan aýlynda 300 oryndyq jańa óner mektebin salý josparlanyp otyr. 1974 jyly qabyrǵasy karkastan salynǵan qazirgi ǵımarat zamanaýı sanıtarlyq jáne órt qaýipsizdigi talaptaryna saı emes, kúrdeli jóndeýge jaramaıdy. Soǵan qaramastan búgingi tańda keshen jumys istep tur – ortalyqta 420-ǵa deıin bala oqıdy, bul onyń qazirgi qabyldaý múmkindiginen 2 esege artyq, 45 muǵalim sabaq beredi. Jańa joba aýylda óner salasynda qosymsha sapaly bilim alýǵa jaǵdaı jasaıdyi. Balalar jaıly ortada mýzykamen, horeografıamen aınalysýǵa múmkindik alady.    

Búgingi tańda Arnaýly memlekettik qorda 177 mlrd teńge jınaqtalǵan. Bul qarajattyń barlyǵy áleýmettik jáne ınfraqurylymdyq nysandar salýǵa, basqa da áleýmettik mańyzdy maqsattarǵa, sonyń ishinde densaýlyq saqtaý, bilim berý, buqaralyq sport jáne ózge salalardaǵy jobalardy iske asyrýǵa baǵyttalady. 

Zańsyz ıemdenilgen aktıvterdi memleketke qaıtarý máseleleri jónindegi komısıany QR Premer-mınıstri basqarady, jumys organy – QR Bas prokýratýranyń Aktıvterdi qaıtarý jónindegi komıteti.

Úkimet sý tasqynyn boljaý úshin 576 mln teńge bóldi
13 qyrkúıek 2024
Úkimet sý tasqynyn boljaý úshin 576 mln teńge bóldi

Úkimet sý tasqynynyń aldyn alý úshin ózen-sýlardaǵy sý deńgeıin anyqtaıtyn batımetrıalyq zertteýlerge 576 mln teńge bóldi, dep habarlaıdy Ulys.

Qaýlyǵa Premer-Mınıstr Oljas Bektenov qol qoıǵan. Aqshany sý resýrstary jáne ırrıgasıa mınıstrligi alady.

«Qarjylandyrýdyń negizgi bóligi jabdyqtar men tehnıkalyq jaraqtardy satyp alýǵa, sondaı-aq zertteýlerge baǵyttalady. Atap aıtqanda, osy aqshany «Qazsýshar» kompanıasynyń «Sý metrologıa» fılıalyna berip, elimizdiń soltústik, batys jáne ortalyq óńirlerdegi sý tasqyny qaýpi bar ýchaskelerine batımetrıalyq zertteý júrgizý kózdelip otyr», - dep habarlaıdy úkimet. 

Ózen-sýlar bıyl da, 2025 jyly da zerttelýi kerek. Zertteýdiń derekteri sıfrlyq damý, ınovasıalar jáne aeroǵarysh ónerkásibi mınıstrligi men «Qazaqstan Ǵarysh Sapary» kompanıasyna beriledi.

Memleket basshysy Úkimetke jańa mindetter júktedi
15 tamyz 2024
Memleket basshysy Úkimetke jańa mindetter júktedi

Aqordada Memleket basshysy Qasym-Jomart Toqaevtyń tóraǵalyǵymen elimizdiń áleýmettik-ekonomıkalyq damý máseleleri jáne Úkimettiń ortamerzimdi kezeńge arnalǵan boljamdary qarastyrylǵan keńes ótti, dep habarlaıdy Ulys.

Jıynǵa Premer-Mınıstr Oljas Bektenov, Prezıdent Ákimshiliginiń Basshysy Aıbek Dádebaı, Ulttyq bank tóraǵasy, Joǵary aýdıtorlyq palatanyń tóraǵasy, Úkimet músheleri jáne basqa da laýazymdy tulǵalar qatysty.

Prezıdentke negizgi áleýmettik-ekonomıkalyq damý kórsetkishteri, respýblıkalyq búdjettiń bıylǵy 7 aıdaǵy oryndalýy jáne 2025-2027 jyldarǵa arnalǵan respýblıkalyq búdjet jobasyndaǵy makroekonomıkalyq parametrler jóninde baıandaldy.

Úkimet kelesi jyly ekonomıka 5,6 paıyz deńgeıinde ósim kórsetedi, al ınflásıa 5,5 – 7,5 paıyzǵa deıin tómendeıdi dep boljam jasap otyr.

Memleket basshysy Úkimetke makroekonomıkalyq kórsetkishterdi boljaý jáne memlekettik búdjet sapasyn arttyrý, ortalyqtaǵy jáne jergilikti deńgeıdegi memlekettik shyǵyndardy basymdyǵyna qaraı retteýdiń naqty mehanızmin engizý, sondaı-aq kóleńkeli ekonomıkamen kúres sharalaryn kúsheıtý týraly mindet júktedi.

Biz týraly
ulys.kz — aqparattyq, saraptamalyq jáne tanymdyq baǵyttaǵy materıaldardy beredi.
 
Mýltımedıalyq joba zaman talabyna saı jasalǵan. Qazaqstannyń aqparattyq naryǵyn sapaly
kontentpen qamtamasyz etýge úles qosýǵa baǵyttalǵan. Mundaǵy saraptamalyq, tanymdyq
maqalalar san salany qamtıdy. Geostrategıa, geoekonomıka, geosaıasat, halyqaralyq
qatynastar men eldiń ishki-syrtqy saıasaty, ekonomıka, jahanda bolyp jatqan tektonıkalyq
ózgerister men trend taqyryptar ulttyq múdde turǵysynan tereń taldanyp qazaq
oqyrmandaryna jetkiziledi. Ortalyq Azıa men Túrki álemine erekshe kóńil bólinedi.