«Ónege» Otbasy, Densaýlyq jáne Baqyt Ortalyǵy» JSHS-nyń dırektory, medısına ǵylymdarynyń kandıdaty, áleýmettik jumystar PHD doktory Jazıra Tursynbekovamen suhbat
Áleýmettik jumys júıesin damytý
- Jazıra Jumabekqyzy, ózińiz basqarǵan «Ónege» qaýymdastyǵy elimizdegi áleýmettik qyzmet kórsetý júıesin jetildirý maqsatynda áleýmettik jumyspen aınalysatyn 30 myńnan astam mamandardyń basyn biriktire otyryp, mınıstrliktiń qoldaýymen 3 myńdaı mamandy oqytty. Osy týraly aıta ketseńiz?
- Osydan birneshe jyl buryn elimizdegi bilikti psıhologtar, balalardyń quqyǵyn qorǵaý mekeme qyzmetkerleri, áleýmettik qyzmetterge qatysy bar kóptegen ókimettik emes uıymdardyń basshylarynan qurylǵan sarapshylarmen bas qosyp, sonda túrli qıyndyqtarǵa tap bolyp jatatyn otbasyn qalaı qorǵap qoldaımyz, qıyn jaǵdaılardan qalaı alyp shyǵamyz degen saýaldar tóńireginde másele kóterip talqyladyq. Sol basqosýda elimizdegi áleýmettik qyzmetterdi damytý jáne sol áleýmettik qyzmet kórsetetin júıede jumys isteıtin áriptesterimizdiń biliktiligin joǵarylatý kerektigin túsinip, jańa qaýymdastyqtyń negizin qaladyq. Elimizde áleýmettik jumyspen aınalysatyn 30 myńnan astam maman bar. Olarǵa densaýlyq saqtaý salasynyń mamandary, meıirbıkelerdiń keıbir kategorıalary, áleýmettik qyzmetkerler, halyqty áleýmettik qorǵaý júıesi jáne halyqty jumyspen qamtý ortalyǵynyń mamandary, ákimshiliktegi áleýmettik qamtamasyz etý bólimi, bilim salasy mamandary, mekteptegi áleýmettik pedagogtar jáne quqyq qorǵaý ortalyqtaryndaǵy ýchaskelik polısıa qyzmetkerleri, jasóspirimder jumystary boıynsha ınspektorlar t.b. kóptegen mamandar jatqyzylady. Qarap otyrsaq, atalmysh maman ıeleri ár túrli salada qyzmet etip jatqandarymen, negizgi maqsattary bir. Olar ár salada óz mindetterin barynsha jaqsy atqaryp jatqandarymen, elimizdegi halyqtyń áleýmettik jaǵdaıy esh ózgerissiz, qordalanyp kele jatqan máseleler áli kúnge deıin sheshimin tappaı, baıaǵy jartas sol jartas kúıinde qalýda. Osylardyń bárine zer sala otyryp, shet eldik tájirıbelerge súıene kele, bizge áleýmettik jumystarmen aınalysatyn qaýymdastyqtyń kerek ekenine kóz jetkizdik. Negizgi maqsatymyz – áleýmettik qyzmet atqaratyn ár saladaǵy mamandardyń bastaryn biriktirip, bir shańyraqtyń astyna jınaı otyryp, júıeli túrde birlese jumystar atqaryp, halyqqa qyzmet kórsetý isin jetildirý. Qurylǵannan beri mınıstrlikterdiń qoldaýymen respýblıka boıynsha 3 myńǵa jýyq mamandardy oqyttyq.
«Elimizge bilikti keıs-menedjerler óte qajet»
- Kóptegen damyǵan órkenıetti elderde óndiristik tájirıbeden ótken mamansyz, ǵylymı zertteý jumystaryn júrgizgen ǵalymsyz. Sizdi qaı eldiń «áleýmettik jumys» júıesi qaıran qaldyrdy?
- Bizdiń qoǵamda «áleýmettik jumys» degende múldem basqasha túsinik qalyptasqan. Áleýmettik jumystary keńinen damyǵan, adamǵa qyzmet kórsetý sapasy jaqsy qalyptasqan memleketterdiń bárinde «áleýmettik jumys» júıesi jaqsy damyǵan. Mysaly, Skandınavıa - sondaı elderdiń qatarynda. Ondaı memleketterde áleýmettik qyzmetkerdiń mártebesi - qalalyq prokýrordykimen birdeı. Máselen, áleýmettik qyzmetker myna úı kesheniniń mańaıyna jańa qurylym salýǵa ruqsat etpeımin dese, onymen ákimshilik sanasady. Árıne, osyndaı dárejede bolý úshin maman – otbasynyń qajettilikterin biletin, ony anyqtaı alatyn, bilikti bolýy qajet. Bizdiń elge de osyndaı bilikti mamandar kerek.
- Bilikti áleýmettik qyzmetkerlerdiń qyzmet júıesi qandaı bolmaq?
- Olar 2019 jyly mınıstrlik ázirlegen ár azamattyń áleýmettik jaǵdaıyn saralap beretin «Áleýmettik kartadan» JNN engizý arqyly kóptegen maǵlumattar alǵannan soń, otbasyna baryp, kózbe-kóz tildesip anyqtaıdy. Otbasy múshelerimen áńgimelesý arqyly maǵlumattardy tolyqtyra túsedi. Eresekter bolsa, olardy áriptesterinen, kórshi-qolańnan surap degendeı jan-jaqty zertteıdi. Al balalar bolsa, olardyń ál-aýqatyn anyqtaýdyń da ózindik jeke ınstrýmentteri bar. Balanyń biliktiligi, densaýlyǵy, belsendiligi, ózgelermen qarym-qatynasy, tárbıeliligi, mádenıeti – bári-bárin tekseredi. Biz shet elderde kópten beri jumys istep kele jatqan osy júıe negizinde mamandardy oqyttyq. Osyndaı áleýmettik mamandardy keıs-menedjer dep ataıdy. Elimizge bilikti keıs-menedjerler óte qajet.
- Bizdiń memleket halyqtyń áleýmettik jaǵdaıyn jaqsartýǵa barynsha qoldaý kórsetetin elderdiń qataryna jata ma?
- Árıne, bizdiń ókimet halyqtyń áleýmettik jaǵdaıyn jaqsartýǵa eshqashan qarajat aıamaǵan elderdiń biri. Qarap otyrsańyz, elimizde halyqtyń densaýlyǵy, bilimi, áleýmettik jaǵdaıyn kóterý syndy maqsattarǵa jylyna qanshama trıllıon aqshalar bólinýde. Germanıanyń ózinde mundaı salalarǵa osynshama kóp qarajat bólinbeıdi. Ókinishtisi, bizdiń bul salalar soǵan qaramastan áli kúnge deıin jaqsy kórsetkishterge ıe bola almaı keledi. Osyǵan qarap otyryp, ókimetke de kómektiń kerektigin baıqaısyz. Qaýymdastyqty qurǵanda sol maqsatty da negizge alǵanbyz.
«Tıran» azamattarymyz nege kóbeıip ketti?
- Ústimizdegi jyldyń 16-maýsymynda kúshine engen otbasylyq zorlyq-zombylyqqa qarsy Zań áli kúnge deıin el arasynda qyzý talqylanýda. Osy zań qabyldanǵannan beri áleýmettik jelilerden otbasynda zorlyq-zombylyq kórip kelgen áıelderdiń kóp ekenine kóz jetkizýdemiz. Nege mundaı «tıran» er azamattarymyz kóbeıip ketti?
- Sarapshylar bizder ózara osy zańdy talqylaý barysynda oǵan ózgerister engizý kerek degen oıǵa keldik. Árıne, bes jyldan beri talqylanyp kelgen Zańǵa jaqsy ózgerister engizilip, qabyldanǵany durys boldy. Otbasylyq zorlyq-zombylyqqa tózip kelgen kóptegen áıelderdiń kózin ashyp, oıatty. Qurban bolyp júrgen áıelder men balalarǵa járdem boldy. Biraq, onyń teris jaqtaryn eskermeı qalǵanymyz ókinishti. Sol jaǵynan Zańǵa mehanızmder engizýimiz kerek. Shynaıy statısıkaǵa súıener bolsaq, qazir myna Zańǵa qarap qorytyndy jasasaq, bizdiń eldegi otbasylyq zorlyq-zombylyq 90 paıyzdy qurap otyrǵanyn kóremiz.
Sondaı-aq, Qylmystyq Kodeks «Densaýlyqqa qasaqana jeńil zıan keltirý» degen jańa bappen tolyqty. Ondaı qylmysqa barǵandar 200AEK deıin aıyppul tóleıdi, nemese sol mólsherde túzeý jumystaryna, ne 200 saǵatqa deıin qoǵamdyq jumystarǵa tartylady. Olarǵa kelispese, 50 táýlikke qamalady. Al «Uryp-soǵý» baby boıynsha, ıaǵnı «tán aýrýyna ushyratqan, biraq densaýlyqqa jeńil zıan keltirýge alyp kelmegen uryp-soǵý nemese ózge de zorlyq-zombylyq áreketterin jasaý» syndy jaǵdaı oryn alsa da jaza qoldanylady. Ondaıdyń jazasy 80 AEK deıin aıyppul ne sol mólsherde túzeý jumystary, ne 80 saǵatqa deıin qoǵamdyq jumystarǵa tartý, ne 25 táýlikke deıin qamaýǵa alynady. Baıqasańyz, Zań qatal. Eskeretin jaıt, bul jerde kóptegen jazyqsyz adamdar da qamalyp ketýi múmkin. Biz sol jaǵyn oılamadyq. Mysaly, quqyq qorǵaý organdarynyń sarapshylaryn tyńdasańyz, qazirgi tańda bir quqyq qorǵaý bólimshesine kúnine 20-40 qońyraý kelip túsýde. 30-40 jyl otasqan azamattarynyń atyna da aryz túsirip jatqan áıelder qanshama. Zorlyq-zombylyqty zertteıtin ǵalymdardyń aıtýynsha, mundaı jaǵdaıda psıhıkalyq zorlyq-zombylyq kórsetýshiler kóbine eskerilmeı qalady.
- Naqty mysaldarmen túsindire ketseńiz...
- Biz birde áriptesterimizben birge Shymkenttegi «Qyzyl-aı» qoǵamy qoǵamdyq birlestiginiń otbasylyq zorlyq-zombylyqqa dýshar bolǵan áıelderdi ornalastyratyn ortalyǵyndaǵy 650 áıelge saýalnama júrgizdik. Onda tek qana Shymkent oblysynyń ǵana emes, Qyzylorda, Jambyl, Atyraý, Aqtaý, Aqtóbe óńirlerinen kelgen qyz-kelinshekter de boldy. Aralarynda teris dinı aǵymdarynyń qurbandary da bar. Sarapshylar júrgizgen saýalnamanyń qorytyndysyn shyǵarý barysynda, ókinishke qaraı, áıelderdiń 70-75 paıyzy ózderiniń joldastaryna psıhıkalyq zorlyq-zombylyq kórsetip kelgenderin bilmeıtinin anyqtady. Shynaıy zorlyq-zombylyqtyń qurbandary 10 paıyzdan aspady. Jáne basqa da damyǵan elderdiń turmystyq zorlyq-zombylyqqa qatysty statısıkasyna úńiler bolsaq, shynaıy 100 jaǵdaıdyń 10 paıyzy ǵana naǵyz abúzerlikti kórsetedi. Ol degenimiz psıhıkalyq aýytqýy bar, óz-ózine jaýap bere almaıtyn, qatigezdikpen aıýandyqqa baratyn azamattardyń is-áreketteri. Qanshama elderdegi zertteýler qorytyndysy osy 10 paıyzdan aspaı keledi.
Sonda qalaı, bizde qalaısha abúzerlik oqıǵalar kún sanap kóbeıip tirkelip jatyr degen saýal týyndaıdy? Osy jerde biz oılanýymyz kerek. Bálkim, bizdegi jaǵdaılar otbasyndaǵy zorlyq-zombylyq emes, otbasyndaǵy urys-keris bolar. Otbasy bolǵannan soń «ydys-aıaq syldyrlamaı turmaıdy». Ár otbasyndaǵy urys-keriste jappaı er azamattyń qolyn qaıyryp ustatyp qamata berýge bola ma? Bolmaıdy. Bul máselede de bizge bilikti áleýmettik qyzmetkerler kerek. Qońyraý túsken boıda ýchaskelik polısıa qyzmetkerleri oqıǵa bolǵan orynǵa baryp, jábirlenýshiniń aryzyn alady. Sol negizde joldasyn qamaýǵa alady. Eger aryzyn qaıtaryp alatyn bolsa, aıyppul tóleıdi. Ýchaskelik polısıa qyzmetkeri jan-jaqty zertteý jumystaryn júrgizbeıdi, anketalyq saýaldar qoımaıdy. Al áleýmettik qyzmetker ózi zańger, ózi pedagog, ózi dáriger, ózi advokat, ózi psıholog bolǵan soń aldymen protokol jasaıdy. Eki tarapqa da túrli saýaldar qoıa otyryp, anketa alady. Basqa da mamandar kerek bolsa, shaqyrtady. Eger de bilimderi jetkiliksiz, zańdardan habary joq jas otbasylar bolsa, olarǵa zańdardy túsindiredi. Osylaı jan-jaqty kómek qolyn sozady. Ózara durys dıalogqa kele almaı júrgen erli-zaıyptylarǵa bir-birine ózderiniń talaptaryn dıplomatıalyq túrde jetkizý kerektigin aıtyp eskertedi. Birinshi protokoldy osylaı toltyryp, ekinshide arnaıy komısıamen kelip toltyratyndaryn aıtyp túsindiredi. Keıin bir aıdan úsh aıǵa deıin baqylaý jumystaryn jasaıdy. Osy aralyqta kimniń fızıkalyq abúzer, kimniń psıhıkalyq abúzer ekendigi belgili bolady. Fızıkalyq abúzerlerdiń is-áreketi birden kózge kórinip qalady. Al psıhıkalyq abúzerlerdiki kórine bermeıdi. Bálkim áıeli er azamatyn kemsitip, sózben namysyna tıetin shyǵar. Bálkim, áıeldik mindetin atqarmaıtyn shyǵar. Osylardyń bárine dıagnostıka jasaý arqyly anyqtap alýymyz kerek. Tek bir ýchaskelik polısıa qyzmetkeriniń moınyna bárin ilip qoımaı, mamandandyrylǵan kózqaraspen dıagnostıka jasalynyp, shynaıy zorlyq-zombylyq pa, álde otbasylyq urys-keris pe ekeni anyqtalýy kerek. Sodan keıin ǵana sheshim shyǵarylsa, durys bolmaq.
Bıyl úılengen árbir ekinshi jup ajyrasýda
- Eger jańa Zańǵa ózgertýler engizbesek, onyń tıgizer zardaby qandaı bolmaq?
- Eger Zań osy qalpymen kete beretin bolsa, ajyrasatyndardyń sany kóbeıedi. Máselen, byltyrǵy jylmen salystyrǵanda bıylǵy jyl ajyrasqandardyń sany eki-úsh esege kóbeıip ketti. Ótken jyly úılengen árbir úshinshi jup ajyrassa, bıyl úılengen árbir ekinshi jup ajyrasýda. Eń qorqynyshtysy, nekelesý sany eki ese tómendegen. Ol tómendese ne bolatynyn bilesiz be? Týý kórsetkishi tómendeıdi. Biz Eýropanyń halyq sanyna kúlip keldik, on jyldan soń bizdiń olardyń aıaǵyn qushyp qalmaýymyzǵa kim kepil?! Shynaıy olardyń statısıkasy boıynsha halqynyń 35 paıyzdan astamy 70-ten asqan qarttar. Ózińiz oılap kórińizshi, árbir úshinshi adam qart kisi. Oılasańyz, qandaı qorqynyshty. Al bizdiki 11 paıyz dep keýdemizdi urdyq, al týý kórsetkishi tómen bolsa on jyldan soń ne bolmaqpyz? Ol memleketke salmaq bolady. Olardy kim asyrap baǵady? Zeınetaqylaryn kim tóleıdi? Kim? Al qazir Eýropany qutqaryp jatqan Palestına, Iran, Iraktan kelip jatqan bosqyndar... Bul birinshi jaǵdaı.
Ekinshiden, er azamattarymyzdy jappaı qamata bersek ne bolmaq? Bas bostandyǵynan aıyrylǵan azamattardyń sany kóbeıedi. Olardyń kóbeıýi – memleketke úlken salmaq. Olardy asyrap, baǵý kerek. Olardy túrmeden shyqqannan soń, qaıtadan áleýmettendirý kerek. Jumysqa ornalastyrý qajet. Olar óz otbasylaryna qaıta baryp qosyla ala ma, joq pa? Ósh alý, kek alý syndy jaǵdaılar da oryn alýy múmkin. Statısıka boıynsha sondaı boljamdar bolady. Sondyqtan da bizdiń, ıaǵnı áleýmettanýshylardyń kózqarasy boıynsha bul zańǵa mehanızmder engizý kerek. Bulaı tıse terekke, tımese butaqqa dep zań qabyldaýǵa bolmaıdy.
- Suhbatyńyzǵa rahmet!
Avtory: Mara KELES