Valúta baǵamy
  • USD -

    532.5
  • EUR -

    549
  • RUB -

    5.21
Tasqynnan qorǵanýǵa bólingen 1 mlrd teńge jymqyrylǵan
24 sáýir 2024
Tasqynnan qorǵanýǵa bólingen 1 mlrd teńge jymqyrylǵan

Parlamentte QR Qarjylyq monıtorıń agenttigi tóraǵasynyń orynbasary Jeńis Elemesov sý tasqynyna qarsy jumystarǵa bólingen qarajatqa qatysty daýdy túsindirdi, dep habarlaıdy Ulys.

«Qarjylyq monıtorıń agenttigi gıdrotehnıkalyq qurylystardy salýǵa bólingen búdjettik qarajatqa qatysty 4 qylmystyq isti tirkedi.  Ulytaý, Aqtóbe, Qyzylorda oblystarynda jáne Almatyda osy ister tergelip jatyr. Bul qylmystyq isterdiń basym bóligi búdjet qarajatyn urlaý faktileri boıynsha qozǵalǵan. Bir jaǵdaıda arnaıy osy bógetterdi kútip ustaýdaǵy zańsyz áreketter sebep boldy. Osy ister boıynsha 1 mlrd teńge shamasynda zalal keltirilgeni anyqtaldy», — dedi J. Elemesov Parlament Májilisinde tilshiler suraǵyna.

Onyń aıtýynsha, bul zańsyz áreketter ótken jyldary jasalǵan.

«Osy qarajat bıylǵy kóktemtegi sý tasqynyna qarsy bólingen 140 mldr teńgege qatysy joq. Qazir ıgerilip jatqan osy qarajattyń maqsatty jumsalýyna monıtorıń jasaıtyn bolamyz», — dedi agenttik ókili.

RELATED NEWS
«Kaspıı» fýtbol klýbyna qatysty aqsha bopsalaǵandar destrýktıvti din ókilderi - agenttik
25 jeltoqsan 2024
«Kaspıı» fýtbol klýbyna qatysty aqsha bopsalaǵandar destrýktıvti din ókilderi - agenttik

OKQ ótken baspasóz máslıhatynda Sybaılas jemqorlyqqa qarsy is-qımyl agentiginiń resmı ókili Danıar Bıgaıdarov «Kaspıı» fýtbol klýbynda jasalǵan jemqorlyq jaıly aıtty, dep habarlaıdy Azattyq Rýhy.

«Mańǵystaý oblysy boıynsha Sybaılas jemqorlyqqa qarsy qyzmet «Kaspıı» fýtbol klýby» SHJQ MKK burynǵy dırektory men destrýktıvti dinı orta ókilderine qatysty sotqa deıingi tergeý júrgizýde. Olar zorlyq-zombylyq qoldana otyryp, asa iri mólsherde aqsha bopsalady degen kúdikke ilinip otyr», - dedi Bıgaıdarov.

Onyń aıtýynsha, Mańǵystaý oblysy prokýratýrasynyń úılestirýimen úsh kúdikti QPK-niń 128-baby negizinde ustalyp, ýaqytsha ustaý ızolátoryna qamaldy.

«Qazirgi ýaqytta burynǵy dırektordyń oqý-jattyǵý jıyndaryn uıymdastyrý úshin fýtbol klýbyna bólingen búdjet qarajatyn jymqyrý faktisine qatysty ma, joq pa tekserip jatyrmyz. Tergeý jalǵasyp jatyr», - dedi resmı ókil.

Qaıyrymdylyqqa bólingen aqshany jymqyrdy degen qoǵam belsendisiniń 1 sómkesi 25 mln teńge turady - agenttik
13 jeltoqsan 2024
Qaıyrymdylyqqa bólingen aqshany jymqyrdy degen qoǵam belsendisiniń 1 sómkesi 25 mln teńge turady - agenttik

Kóktemgi sý tasqynynan zardap shekkenderge kómek retinde jınalǵan qaıyrymdylyq aqshany urlady degen kúdikpen qamaýǵa alynǵan Perızat Qaırat brend sómkeler men zergerlik buıymdarǵa qumar bolǵan. Qarjy monıtorıńi agenttigi taratqan aqparat boıynsha, Perızat Qaırattyń bir sómkesiniń ózi 25 mln teńge turady, dep habarlaıdy Ulys.

Qaıyrymdylyq qorynyń basshysy sý tasqynynan zardap shekkenderge jáne Palestına halqyna gýmanıtarlyq kómek kórsetý maqsatynda jınalǵan 1,7 mlrd teńgeni jymqyrdy degen kúdikke ilingen.

Búgin Qarjy monıtorıńi agenttigi Perızat Qaırattan tárkilengen múlikterdi kórsetti.

«Perızat Qaırattyń turǵylyqty jerin tintý barysynda qaıyrymdylyqqa jınalǵan qarajatqa satyp alynǵan qymbat tehnıka, Cartier, Graff, Rolex, Bulgari, Gucci, Louis Vuitton, Versace, Chopard, Hermes, Dolce & Gabbana, Prada jáne taǵy basqa tanymal álemdik brendterdiń kıim, aıaq kıim, zergerlik buıymdary, sómkeleri tárkilendi», - delingen habarlamada.

Kúdiktiden tárkilengen qymbat zergerlik buıymdardyń jalpy quny 70 mln teńgeden asady.  Máselen, Graff brendiniń syrǵa-alqalary 10 mln teńgeden bastalsa, Rolex saǵatyn 7 mln teńgege satyp alǵan. Al Bulgari saǵaty 6 mln 750 myń teńge turady eken.

Budan bólek, Perızat Qaırattyń brend sómkelerge degen mahabbaty da erekshe bolǵan syńaıly. Quqyq qorǵaý organdary kúdiktiniń úıinen jalpy quny 110 mln teńgeden asatyn ondaǵan sómke tapqan.

Brend sómkelerdiń eń arzany 1 mln teńge tursa, eń qymbaty da 25 mln 600 teńge bolyp shyqty. 2 mln, 4 mln, 14 mln teńgege satyp alǵan sómkeleri de bar.

QMA Perızat Qaırattyń jıyrma shaqty brend sómkesiniń sýreti men baǵalaryn jarıalady. Perızat Qaırat barlyq sómkesine P.K dep aty-jóniniń bas áripterin jazdyrǵan.

QazAvtoJol-dyń burynǵy basshysy 200 mln teńge jymqyrǵan
18 jeltoqsan 2024
QazAvtoJol-dyń burynǵy basshysy 200 mln teńge jymqyrǵan

«QazAvtoJol» kompanıasynyń burynǵy tóraǵasy búdjet qarajatyn jymqyrǵany úshin 8 jylǵa sottaldy, dep habarlaıdy Ulys Bas kólik prokýratýrasyna silteme jasap.

«QazAvtoJol» UK» AQ-nyń burynǵy tóraǵasy men bas merdigerge qatysty «Jaqsy-Esil-Býzýlýk» avtojolyn kúrdeli jóndeýge, sonyń ishinde Esil ózeni arqyly ótetin kópirdi salýǵa bólingen 200 mln teńge kóleminde memleket qarajatyn jymqyrǵan.

«Kelisimsharttyń buzýshylyqtarmen jasalǵandyǵy jáne berilgen avanstyń ysyrap etilgendigi dáleldendi. Joba boıynsha jumys bastalmaǵan. Sottalǵandar 8 jylǵa bas bostandyǵynan aıyryldy. Sonymen qatar, sot memleketke keltirilgen zalaldy óndirip aldy. Sot úkimi zańdy kúshine engen joq», - delingen Bas kólik prokýratýrasy habarlamasynda.

Biz týraly
ulys.kz — aqparattyq, saraptamalyq jáne tanymdyq baǵyttaǵy materıaldardy beredi.
 
Mýltımedıalyq joba zaman talabyna saı jasalǵan. Qazaqstannyń aqparattyq naryǵyn sapaly
kontentpen qamtamasyz etýge úles qosýǵa baǵyttalǵan. Mundaǵy saraptamalyq, tanymdyq
maqalalar san salany qamtıdy. Geostrategıa, geoekonomıka, geosaıasat, halyqaralyq
qatynastar men eldiń ishki-syrtqy saıasaty, ekonomıka, jahanda bolyp jatqan tektonıkalyq
ózgerister men trend taqyryptar ulttyq múdde turǵysynan tereń taldanyp qazaq
oqyrmandaryna jetkiziledi. Ortalyq Azıa men Túrki álemine erekshe kóńil bólinedi.