Valúta baǵamy
  • USD -

    452.9
  • EUR -

    490.5
  • RUB -

    5.09
Qostanaı oblysynda sý tasqynynan zardap shekkenderge ótemaqy tólene bastady
12 sáýir 2024
Qostanaı oblysynda sý tasqynynan zardap shekkenderge ótemaqy tólene bastady

FOTO: kostanaytany

Qostanaı oblysynyń jergilikti atqarýshy organdary atalmysh tapsyrmany júzege asyrý úshin barlyq qajetti sharalardy qabyldaýda. Sý tasqyny saldaryn joıý, sonyń ishinde zardap shekkenderge múlikti qalpyna keltirýge kómektesý boıynsha jumystar uıymdastyryldy. Bul týraly oblystyq ákimdik habarlady.
353 úı zertteldi, onyń 159-y qalpyna keltirýge jatady. Bul úılerge keltirilgen shyǵyn baǵalanǵan soń, tıisti soma tólenedi. Qalpyna keltirilmeıtin 194 úıdiń ornyna jańa baspana bireledi.
Ońtústik óńir turǵyndary jáne jalpy barlyq halyq úshin basty kómek - ólgen mal úshin ótemaqy bolyp tabylady. Zalaldy óteý boıynsha tólemder baǵalaý jumystarynan keıin júrgiziledi. Qazirgi ýaqytta 214 bas maldy baǵalaý boıynsha esepter daıyn, ótemaqy tólene bastaǵan. Sý tasqyny saldarynan barlyǵy 951 bas mal qyryldy.
Zardap shekken halyqty áleýmettik qoldaý jumystary sý tasqynynyń alǵashqy kúnderinen bastalǵan. Búgingi kúni birjolǵy áleýmettik tólemge 1345 ótinish berildi. 715 ótinish boıynsha 166 mln teńge tólendi. Ótinishterdi qabyldaý jáne tóleý jalǵasýda.

RELATED NEWS
Jaıyq ózeniniń tasýy Atyraý oblysyna áli qaýip tóndirip tur
27 mamyr 2024
Jaıyq ózeniniń tasýy Atyraý oblysyna áli qaýip tóndirip tur

Jaıyq ózenindegi tasqyn sý Atyraý qalasynyń soltústik bóligindegi eldi mekenderge qaýip tóndirip tur. Bul týraly Ulys oblystyq jedel shtabqa silteme jasap habarlaıdy.

Atyraý oblysy tótenshe jaǵdaılar departamenti bastyǵynyń orynbasary Rýslan Sharıevtiń aıtýynsha, tasqyn sý Almaly jáne Besikti aýyldaryna jaqyndaǵan. 

«Jaıyq ózeninde sý deńgeıiniń kóterilýine baılanysty Atyraý qalasynyń mańyndaǵy 1-5-ýchaskeler qaýipti aýmaqta qalyp otyr. Sol sebepten, ózen jaǵalaýyndaǵy eldi mekenderde táýlik boıy kezekshilik júrgizý qolǵa alyndy. Qazir sý aıdynynyń jaǵalaýyndaǵy qorǵanys bógeti shıfermen qosymsha bekitilip jatyr. Jaǵadaǵy damby bıiktetilip, kanaldar tereńdetilýde. Aǵyny qatty tasqyn sý Atyraý qalasynyń soltústik bóliginde ornalasqan barlyq eldi mekenge qaýip tóndirip tur», - dedi málim etti Rýslan Sharıev. 

Onyń aıtýynsha, Atyraý men onyń mańyndaǵy qorǵanys bógetin nyǵaıtý jumysyna Tótenshe jaǵdaılar mınıstriliginiń, Qorǵanys mınıstrligi jáne jergilikti atqarýshy organdardyń qyzmetkerleri men eriktiler jumylǵan. 

Qazaqstandaǵy kásipodaqtar bes oblysqa 240 mln teńgege jýyq kómek jiberdi
29 mamyr 2024
Qazaqstandaǵy kásipodaqtar bes oblysqa 240 mln teńgege jýyq kómek jiberdi

Qazaqstan Respýblıkasy Kásipodaqtar federasıasynyń tóraǵasy Satybaldy Dáýletalın Aqtóbe oblysyna jumys sapary barysynda sý tasqynynan zardap shekken óńirdegi kásipodaq múshelerimen birqatar kezdesýler ótkizdi, dep habarlaıdy Ulys.

Aqtóbede QRKF tóraǵasy qalanyń kásipodaq qyzmetkerlerimen, sondaı-aq Yrǵyz jáne Oıyl aýdandarynyń turǵyndarymen kezdesti.

Jınalǵandar aldynda Kásipodaqtar federasıasynyń tóraǵasy tabıǵı apattyń aýqymy men zalaly zor ekenin atap ótti.

«Bıylǵy kóktemde qazaqstandyqtar sońǵy 80 jyldaǵy eń iri tabıǵı apat bolǵan sý tasqyny saldarynan kúrdeli synaqtarǵa tap boldy. Eldiń 10 oblysynda tótenshe jaǵdaı jarıalanǵanyn bilesizder. Qarǵyn sýdyń kesirinen qara halyq jan saýǵalap, kórshi aýyl, aýdan, tipti oblystardan baspana izdeýge májbúr boldy», - dedi Satybaldy Dáýletalın.

Bul rette ol sý tasqyny aımaǵynda tirshilik áreketin qalpyna keltirý úshin memleket qabyldap jatqan sharalardyń mańyzdylyǵyn atap ótti.

 «Osy qıyn kezeńde el Prezıdenti Qasym-Jomart Kemeluly Toqaev sý tasqynynan zardap shekken birde-bir adam qaraýsyz qalmaıdy, materıaldyq shyǵyndar tolyǵymen óteledi dep sendirdi. Búgingi tańda Úkimet tarapynan tasqynǵa tosqyn bolar sharalar júzege asty. Sońǵy aqparatqa sensek, búginde 61 352 adam óz úılerine oralǵan. Evakýasıalyq pýnktterdegi 5 452 adamǵa qajetti kómek kórsetilip jatyr. 26 myńnan astam otbasyǵa 100 aılyq eseptik kórsetkish mólsherinde bir rettik tólem berý úshin Úkimet 10 mlrd teńgeden astam qarjy bóldi. Óńirlerde 873 jańa úıdiń qurylysy júrgizilýde. 891 otbasyǵa úılerin jóndeý jáne qalpyna keltirý shyǵyndaryn óteý úshin jalpy somasy 1,9 mlrd teńge kóleminde ótemaqy berildi. Qazirgi kezde sý tasqynynan zardap shekken aımaqtarda 11 137 turǵyn úı tekserilip, 7 863 nysandy baǵalaý jumystary aıaqtaldy. Turmysqa qajetti dúnıe-múlik satyp alýǵa 553 800 teńgege deıin qosymsha ótemaqy tólenip jatyr» , - dedi QRKF tóraǵasy.

Sonymen qatar, apatty jaǵdaı týraly alǵash estigen sátten birlik qaǵıdattary negizinde Kásipodaqtar federasıasy men oǵan qarasty uıymdar ortaq baqytsyzdyqtyń tóńireginde toptasyp, jerlesterine jan-jaqty kómek kórsetkenin atap ótti.

Jalpy alǵanda kásipodaqtar elimizdiń zardap shekken bes oblysyn qoldaý maqsatynda 225 mıllıon teńgege jýyq materıaldyq kómek, sondaı-aq 14 mıllıon teńgege jýyq gýmanıtarlyq kómek aýdardy.

Aqtóbe oblysynyń turǵyndaryna Federasıanyń múshelik uıymdary 108 mln. teńgeden astam somaǵa materıaldyq kómek jáne 3 mln. teńgege jýyq somaǵa gýmanıtarlyq kómek kórsetti.

Qarjylaı kómekpen qatar, Qazaqstan Respýblıkasy Kásipodaqtar federasıasynyń bastamasymen panasyz qalǵandar úshin elimizdegi shıpajaılardan 269 oryn bólindi. Tótenshe jaǵdaı bastalǵaly 179 adam kásipodaq shıpajaılaryna ornalastyryldy.

Qosymsha qoldaý retinde QRKF basshysy salalyq kásipodaqtardyń memlekettik, bank mekemeleriniń jáne "KYZMET" qoǵamdyq qyzmet kórsetý qyzmetkerlerine, Qurylys kesheni men TKSH qyzmetkerleri, oqý-aǵartý, ǵylym jáne joǵary bilim berý qyzmetkerleri, "YNTYMAQ" kásipkerlik qyzmetkerleri, sondaı-aq munaı-gaz salalyq kásipodaq qyzmetkerleri, mádenıet, sport, týrızm jáne aqparat qyzmetkerlerine 12 múshesine turmystyq tehnıkany satyp alýǵa sertıfıkattar tabys etti.

Satybaldy Dáýletalın apattan zardap shekkenderge qoldaý bildirip, sý tasqynymen kúresýge kómektesken, sondaı-aq halyqqa gýmanıtarlyq kómek kórsetken qutqarýshylarǵa, áskerı qyzmetshilerge, eriktiler men kásipkerlerge alǵysyn bildirdi.

Adamdardy qutqarýǵa jáne zardap shekkenderge kómek kórsetýge qatysqany úshin «Eńbek ozaty» Qazaqstan Respýblıkasy Kásipodaqtar federasıasynyń medalimen "20982" áskerı bóliminiń bólimshe komandıri Nurlan Kondybaev, "20982" áskerı bóliminiń súńgýir bólimshesiniń komandıri Edilhan Oljas, QR Ulttyq ulany "Batys" óńirlik qolbasshylyǵynyń "6655" áskerı bóliminiń 1-atqyshtar rotasynyń 3-vzvodynyń komandıri Dıar Maılybaev, QR Ulttyq ulany "Batys" óńirlik qolbasshylyǵynyń "6655" áskerı bóliminiń 1-atqyshtar rotasynyń komandıri Zańǵar Qydyraly, aerodrom tehnıkalyq vzvodynyń áýe shabýylyna qarsy qorǵanys bólimshesiniń komandıri Rýslan Úmbetbaev marpattaldy.

Sondaı-aq QRKF-nyń «Eńbek ozaty» medaldarymen eriktilerdi jáne zardap shekken azamattardy kómekke shaqyryp, azyq-túlikpen qamtamasyz etken jergilikti bıznes ókilderi: «Dýlat» meıramhanasynyń dırektory Ánýar Qusýbaev, «Qazaq» kafesiniń dırektory Borıs Baıjarqynov, «Taksım Azıa» meıramhanasynyń dırektory Valentına Mahmýtova marapattaldy.

Eń belsendi eriktiler arasynda "Ańsar" aqparattyq-taldaý ortalyǵynyń mamany Erkebulat Taǵanov pen Aqtóbe joǵary polıtehnıkalyq kolejiniń 2 kýrs stýdenti Muhamedıar Tóreǵalıevtiń úlesi atap ótildi.

Muhamedıar Tóreǵalıev - tótenshe jaǵdaı engizilgen kúnnen bastap evakýasıalyq, bóget salý jumystaryna, gýmanıtarlyq kómekti bólýge qatysqan jáne zardap shekkenderdiń qaýipsizdigi men jaılylyǵyn qamtamasyz etý úshin qajetti basqa da mindetterdi oryndaǵan eriktilerdiń eń kishisi.

«Sý tasqynynan zardap shekkenderge kómek qabyldaý pýnktterine respýblıkamyzdyń oblystarynan, Ózbekstan men Qyrǵyzstannan azyq-túlik pen kıim-keshek jetkizildi. Barlyǵyn suryptap, zardap shekkenderge jetkizdik. Bul jumysty áli de jalǵastyrýdamyn. Eńbekke joǵary baǵa bergen Kásipodaqtar federasıasynyń tóraǵasyna alǵysym sheksiz», - dep alǵysyn bildirdi.

Satybaldy Dáýletalın marapattardy tabystaı otyryp, qıyn kezeńder taǵy da birlik pen yntymaqtastyqtyń shynaıy kúshin kórsetkenin atap ótti.

«Búginde óz ómirin qaterge tigip, batyldyǵymen erekshelenip, adamdardyń ómirin saqtap qalǵan, zardap shekkenderdi evakýasıalaǵan jáne qıynshylyqqa tap bolǵandarǵa alǵashqy kómek kórsetken qazaqstandyqtardyń úlesin atap ótý mańyzdy. Qutqarýshylar men eriktiler kórsetken yntymaqtastyq pen ózara kómek birlikte kez kelgen qıyndyqty qalaı jeńýge bolatynynyń jarqyn mysaly bolyp tabylady. Biz sizderdiń jaýapkershilik pen batyldyq qasıetterin tereń baǵalaımyz", - dedi Satybaldy Dáýletalın.

Jumys sapary Qobda aýylynda zardap shekkendermen kezdesýlermen jalǵasty.

"Qobda orman sharýashylyǵy" KMM-de ótken kezdesýde QR Kásipodaqtar federasıasynyń tóraǵasy Satybaldy Dáýletalın jergilikti turǵyndarǵa qoldaý bildirip, Qobda jáne Oıyl aýdandary kásipodaǵynyń 10 múshesine turmystyq tehnıka satyp alýǵa sertıfıkattar tabys etti.

Aýyl sharýashylyǵy qyzmetkerleri salalyq kásipodaǵynyń Aqtóbe oblystyq fılıalynyń tóraǵasy Turaqbaı Sultanǵalıev jáne orman sharýashylyǵy dırektory Orazbaı Omarov Kásipodaqtar federasıasynyń basshylyǵyna qyzmetkerlerdiń máselelerine jeke kóńil bólgeni jáne gýmanıtarlyq kómek jınaý, ýaqytsha baspana berý jáne materıaldyq qoldaý boıynsha tıimdi jumysy úshin alǵys bildirdi.

"Sý tasqyny kezindegi jumysta kásipodaqtyń turaqty qoldaýy men kómek kórsetý áreketterin úılestirý mańyzdy ról atqardy. Kásipodaqtar uıymshyldyq pen yntymaqtastyqtyń joǵary deńgeıin kórsetti, bul qıyn kezeńde baǵa jetpes dúnıe dep esepteımin", - dep atap ótti orman sharýashylyǵy kásipornynyń dırektory Orazbaı Omarov.

 

Kezdesýde orman sharýashylyǵy qyzmetkerleriniń ózekti máseleleri de qaraldy. Kásipodaq músheleri QRKF basshylyǵyna sala qyzmetkerlerine eńbekaqy tóleý máselesin sheshýge járdemdesý týraly ótinishpen júgindi.

Atap aıtqandaı, ótken jyly sala qyzmetkerleriniń jalaqysy orta eseppen 200 myń teńgege deıin kóterildi, alaıda ınovasıalar maýsymdyq qyzmetkerler men tehnıkalyq personalǵa áser etken joq. Mysaly, órt sóndirý mashınalarynyń júrgizýshileri men radıo operatorlary áli de aıyna 80-100 myń teńge alady.

Eńbek ujymynyń suraǵyna jaýap bere otyryp, Satybaldy Dáýletalın orman sharýashylyǵy qyzmetkerleriniń ondaǵan jyldar boıy jınaqtalǵan máselelerin Kásipodaqtar federasıasy "Semeı ormany" iri órti kezinde ótkir talqyǵa túskenin eske saldy. 

«Bıylǵy jyl Kásipodaqtar federasıasy Laıyqty eńbek jyly dep jarıalandy. Laıyqty eńbektiń negizi, eń aldymen, laıyqty jalaqy bolyp tabylady.  Kásipodaqtar federasıasy ETJ mólsherin 42 500 teńgeden 85 000 teńgege deıin arttyrýǵa qol jetkizdi. El Prezıdenti eń tómengi eńbekaqy mólsherin aıqyndaý ádistemesin ázirleý jónindegi burynnan kele jatqan kásipodaq bastamasyn qoldady. Sonymen qatar, biz eń tómengi jalaqynyń halyqaralyq standarttarǵa sáıkes kelýin jáne ortasha jalaqynyń 50 paıyzynan tómen bolmaýyn talap etemiz", – dep atap ótti QR Kásipodaqtar federasıasynyń tóraǵasy.

QRKF basshysy Kásipodaqtar federasıasy sala qyzmetkerleriniń áleýmettik-eńbek máselelerin sheshý boıynsha jumysty jalǵastyratynyn atap ótti.

 Kásipodaq múshelerimen kelesi kezdesý Qobda kópsalaly kolejinde ótti. Kezdesýde Kásipodaqtar federasıasy tóraǵasynyń qolynan Qobda jáne Oıyl aýdandarynyń 23 turǵyny - bilim, medısına jáne mádenıet salalarynyń qyzmetkerleri sertıfıkattar aldy. 

Aqtóbe oblystyq bilim jáne ǵylym qyzmetkerleriniń salalyq kásipodaǵy uıymynyń bas mamany Aıjaryq Serimbetov apattan zardap shekkenderdiń qatarynda Aqtóbe oblysynyń bilim berý salasynyń 500-ge jýyq qyzmetkeri bar ekenin aıtty. Onyń aıtýynsha, salalyq kásipodaq árbir qyzmetkerge 100 myń teńge kóleminde birjolǵy kómek kórsetti.

Aqtóbe oblystyq bilim jáne ǵylym qyzmetkerleriniń salalyq kásipodaǵy uıymynyń bas mamany Aıjaryq Serimbetov apattan zardap shekkenderdiń qatarynda Aqtóbe oblysynyń bilim berý salasynyń 500-ge jýyq qyzmetkeri bar ekenin aıtty. Onyń aıtýynsha, salalyq kásipodaq árbir qyzmetkerge 100 myń teńge kóleminde birjolǵy kómek kórsetti. 

Kásipodaqtar federasıasynyń tóraǵasy oqý-aǵartý, bilim jáne joǵary ǵylym qyzmetkerleriniń salalyq kásipodaǵynyń aıryqsha úlesin atap ótip, sý tasqynynan zardap shekkenderge eleýli kómek kórsetkeni úshin múshelik uıymǵa alǵysyn bildirdi. 

 Eńbek ujymdarymen kezdesýlerdiń qorytyndysy boıynsha Satybaldy Dáýletalın Qobda aýdanynyń ákimi İzgilik Tynymgereevpen birlesip, qalpyna keltirý jumystarynyń barysymen jáne tabıǵı apattan zardap shekken turǵyndar úshin jańa turǵyn úılerdiń qurylysymen tanysty. Qobda aýdanynyń ákimi habarlaǵandaı, aýdan ortalyǵyndaǵy sý basqan úılerdiń tehnıkalyq jaǵdaıyn tekserý jalǵasýda. Búginde aýdanda josparlanǵan 150 úıdiń 116-sy salynýda. Qurylys jumystary belsendi qarqynmen júrgizilýde. 

Aqtóbe oblysynda bolǵan kezde QR Kásipodaqtar federasıasynyń tóraǵasy Satybaldy Dáýletalın Taldysaı aýylyndaǵy Abat-Baıtaq ortaǵasyrlyq kesenesine jáne "Álıa" oblystyq patrıottyq tárbıe ortalyǵyna baryp, qazaq halqynyń dańqty qyzy, Keńes Odaǵynyń Batyry Álıa Moldaǵulovaǵa qurmet kórsetti. QRKF basshysy qurmetti qonaqtar kitabyna estelik jazba qaldyryp, ortalyqqa teledıdar syılady.

 

 

 

Stýdenttik qurylys jasaqtary sý tasqynynan zardap shekkenderge úı salyp beredi
23 mamyr 2024
Stýdenttik qurylys jasaqtary sý tasqynynan zardap shekkenderge úı salyp beredi

Soltústik Qazaqstan oblysy, Petropavl qalasynda sý tasqynynan zardap shekkenderge salynyp jatqan baspanalar qurylysyna «Aýyl» jastary kómektesedi. Ol úshin óńirde stýdenttik qurylys jasaqtary quryldy. Bul - «Aýyl» HDPP bastamasymen qolǵa alynyp otyr, dep habarlaıdy Ulys.

Búgin Petropavl qalasy A. Vınokýrov atyndaǵy sport saraıynda «Aýyl» partıasy Jastar qanaty qurylys jasaqtarynyń saltanatty sherýi ótti.

Saltanatty sherýge «Aýyl» HDPP Tóraǵasy, QR Parlamenti Májilisiniń depýtaty Serik Egizbaev, Soltústik Qazaqstan oblysynyń ákimi Ǵaýez Nurmuhambetov, jergilikti atqarýshy bılik ókilderi, oblystyq máslıhat depýtattary, eńbek ardagerleri t.b qatysty.

El aýmaǵynda bolǵan sý tasqyny zardaptaryn joıý úshin Jastar stýdenttik qurylys jasaqtaryn qaıta jandandyryp, zardap shekkenderge naqty kómek kórsetý jaıynda «Aýyl» partıasy Tóraǵasy, QR Parlamenti Májilisi depýtaty Serik Egizbaev Úndeý jasaǵan bolatyn. Atalǵan úndeýge birinshi bolyp «Aýyl» partıasynyń Jastar qanaty ún qosty. Soltústik Qazaqstan oblysynda stýdent jastar otrádyn jasaqtaldy.

Saltanatty sherýde sóz alǵan Serik Egizbaev «Prezıdentimiz Qasym-Jomart Kemeluly Toqaev bıylǵy Ulttyq Quryltaıdyń úshinshi otyrysynda: «Adal adam – Adal eńbek – Adal tárbıe» – bir-birine ajyramas uǵymdar. Osy úsh baǵytty ozyq ári tabysty elge aınalýdyń basty kilti deýge bolady. Balalar men jastardy tárbıelep, olardyń boıyna osy ozyq qundylaqtardy sińirýge aıyryqsha kóńil bólinýi tıis – dep atap ótken bolatyn. Búgin, «Aýyl» Partıasynyń Jastar qanaty bastama kóterip, elimiz egemendik alǵan ýaqyttan beri tuńǵysh ret «Aýyl» jastarynyń qurylys jasaqtaryn» qurdy. Joba jas býyn úshin jańa ómirge joldama, jańa mamandyqqa bastaý bolady dep oılaımyn. Búgin biz «Aýyl» partıasy jastar qurylys otrádtarynyń jumysyna resmı start beremiz. Bizdiń balalar 3 aı ishinde, kóktemgi sý tasqynynan zardap shekkenderdi kúzgi sýyqqa uryndyrmaı qonystandyrý úshin «Solnechnyı – 2» kentinde qurylys jáne jóndeý jumystaryn júrgizedi. Ýaqyt óte az, al jumys – óte kóp. Sondyqtan balalarymyzǵa sáttilik tileımiz!», - dedi.

«Aýyl jastary» qurylys jasaǵynyń quramynda 40 jas bar. Taǵy 40 stýdent rezervte tur. Qazirgi ýaqytta Petropavl qalasynyń Solnechnyı-2 kentinde tasqynnan zardap shekkenderge arnalyp 500-den astam baspana salynyp jatyr. Jastar qurylys jasaǵy sol jerde sý shaıǵan úılerdi qalpyna keltirý jáne qurylys jumystaryna jumyldyrylady.

«Bul úlken qoǵamdyq áleýmettik mańyzy bar joba. Bir  jaǵynan, jastar jasaǵy zardap shekken otandastarǵa sý tasqyny zardaptaryn joıýǵa kómektesse, ekinshi jaǵynan, stýdent jastardyń jazǵy demalys kezinde eńbekke aralasyp, tabys tabýyna múmkindik beredi. Basqa óńirlerde de jumysty jalǵastyramyz. Máselen Qaraǵandy jastary basqa oblystarǵa baryp, kómek kórsetýge daıyn ekendikterin jetkizdi», - deıdi Serik Egizbaev.

Biz týraly
ulys.kz — aqparattyq, saraptamalyq jáne tanymdyq baǵyttaǵy materıaldardy beredi.
 
Mýltımedıalyq joba zaman talabyna saı jasalǵan. Qazaqstannyń aqparattyq naryǵyn sapaly
kontentpen qamtamasyz etýge úles qosýǵa baǵyttalǵan. Mundaǵy saraptamalyq, tanymdyq
maqalalar san salany qamtıdy. Geostrategıa, geoekonomıka, geosaıasat, halyqaralyq
qatynastar men eldiń ishki-syrtqy saıasaty, ekonomıka, jahanda bolyp jatqan tektonıkalyq
ózgerister men trend taqyryptar ulttyq múdde turǵysynan tereń taldanyp qazaq
oqyrmandaryna jetkiziledi. Ortalyq Azıa men Túrki álemine erekshe kóńil bólinedi.