Valúta baǵamy
  • USD -

    479.5
  • EUR -

    525
  • RUB -

    5.45
Qoǵamdyq sana ózgermeıinshe, zorlyq-zombylyq azaımaıdy
ashyq derekkóz 24 maýsym 2024
Qoǵamdyq sana ózgermeıinshe, zorlyq-zombylyq azaımaıdy

Qazaqstanda otbasylyq turmystyq zorlyq-zombylyq týraly zań kúshine endi

Prezıdent Qasym-Jomarat Toqaevtyń balalar men áıelderge ozbyrlyq  kórsetýge qatysty jazany qatańdatý týraly qol qoıǵan zańy aǵymdaǵy jyldyń 16-maýsymynan bastap kúshine endi.  Qujatqa memleket basshysy 15-sáýirde qol qoıǵan. Bul óz kezeginde qoǵamda qyzý talqyǵa túsip, áli kúnge deıin shýy basylmaı kele  jatqan daýly másele.

Áıelder men balalarǵa zorlyq-zombylyq kórsetýshi jýan judyryqtylardyń jazasyn qatańdatý týraly Zań kúshine endi, aldaǵy ýaqytta ne ózgeredi? Endigi jerde názik jandylardyń qaýipsizdigine kepildik bola ma? Memlekettiń kez kelgen otbasynyń tirligine aralasyp, balalardyń tárbıesine aralasýǵa, tipti qorlyq kórgen balalardy ata-analarynan aıyryp alýǵa quqyǵy bar ma? Jańa Zań elimizdegi zorlyq-zombylyqqa  dýshar bolýshy názik jandylardyń qataryn azaıta ala ma? 

«Saltanat zańy»

Elimizde ár jyldary otbasynda zorlyq-zombylyq kóretin názik jandylardyń qatary kóbeımese, azaıǵan emes. Olardy qorǵaýdy kózdegen Zań jobasy bes jyl buryn ázirlengenimen, osy ýaqytqa deıin óz kúshine enbeı kelgen. Atalǵan Zań jobasy parlament ǵımaratyna eki ret «bas suǵyp», bes jyl boıy talqylanyp, aǵymdaǵy jyldyń 15-sáýirinde eks-mınıstr Qýandyq Bıshimbaev óziniń azamattyq nekedegi áıeli Saltanat Núkenovany qatygezdikpen óltirgennen keıingi atyshýly sot prosesinen soń qabyldandy. Sondyqtan bul qujat halyq arasynda  «Saltanat zańy» dep atalyp ketti.

Prezıdent Qasym-Jomart Toqaevtyń otbasylyq zorlyq-zombylyqqa qarsy qol qoıǵan Zańy shyn máninde uzaq ýaqyt talqyǵa túsken qujat. 2020 jyly ol Parlamenttiń tómengi palatasynda bolyp, depýtattardyń qaraýyna usynylǵan. Alaıda, 2021 jyly ony  jaqtaýshylar men  qarsylastarynyń  arasyndaǵy qyzý pikirtalas shıelenisinen  soń zań jobasy Májilisten keri qaıtaryldy.

Zańdy jaqtaýshylar men qarsylastar

Osydan keıin birneshe jyl boıy atalǵan, zańdy qabyldaý turǵysyndaǵy másele BAQ betterinde aragidik qylań berip otyrdy. Biraq eki jaqtyń teketiresi tolastaǵan joq, árkim óz  ustanymdaryn dáleldep baqty.

Máselen, zańnyń qabyldanýyn jaqtaýshylar otbasyndaǵy zorlyq-zombylyqqa qatysty qylmystyq kodekstiń birqatar baptaryn mysalǵa alyp, kóptegen áıelder men balalardyń otbasyndaǵy ozbyrlyq saldarynan japa shegip, qorǵansyzdyqtyń kúıin keship otyrǵandaryn alǵa tartýda.  Olardyń bul oraıdaǵy  negizgi «kóziri» - statısıka bolatyn.

Máselen, 2022 jyly sol kezderi Májilis depýtaty bolǵan, búginde Qazaqstandaǵy balalardyń quqyǵy boıynsha ýákiletti ókili Dınara Zákıeva tómendegideı málimetterdi alǵa tartqan edi: 2021 jyly otbasylyq ozbyrlyq boıynsha 1022 qylmystyq is tirkelip, 53 myń ákimshilik quqyq buzýshylyq oryn alǵan.  2023 jyldyń maýsym aıynda Memleket basshysy Q.K.Toqaevtyń ózi otbasylyq-turmystyq saladaǵy ozbyrlyq  deńgeıiniń artyp otyrǵandyǵyn erekshe atap ótken-di.

«Keıingi eki jarym jyldyń bederinde «úı agresorlary» tarapynan 300-deı ólim oqıǵasy oryn aldy. Denege aýyr jaraqat salýdyń 878, densaýlyqqa ortasha zıan keltirýdiń 808 oqıǵasy tirkeldi. 37 myń azamat ákimshilik jaýapkershilikke tartyldy», - dedi ol  óziniń bir sózinde.

Al zańdy qabyldaýǵa qarsylyq bildirýshiler (arasynda «Qazaqstan ata-analarynyń odaǵy» qoǵamdyq birlestiginiń ókilderi bar) men birqatar zańgerler óz dálelderin  usynyp baqty.

Qarsy jaqtyń pikirlerinshe, bul qujatta  zańdylyq turǵysynan alǵanda birqatar kemshilikter men shıkilikter bar sekildi. Máselen, turmystary jaqsy otbasylardyń ózinen  ákesi quıryqtan bir tartqany úshin, olarǵa túrli mindetterdi júktegeni úshin-   (psıhologıalyq qysym), tipti qaltalarynda azyn-aýlaq shyǵyndarǵa jumsalatyn qarjynyń  jetispeýshiligi úshin - (ekonomıkalyq qysym) balany birden aıyryp  alýǵa bola ma? Bulardyń paıymdary osyndaı.

Jurtshylyq arasynda atalǵan zań qanshalyqty qajet degen saýalǵa áli kúnge deıin daý-damaı oryn alýda. Bul rette ony jaqtaýshylar men qarsylastar tarapynan túrli argýmentter aıtyldy, áli de aıtylýda. Joǵarǵy jaqtaǵy memlekettik saladaǵy  laýazymdy sheneýnikter qazaqstandyqtardyń otbasylyq ómirlerine eshkim aralaspaıdy, balalaryn da tartyp alýǵa nıetteriniń joq ekendigin túsindirip baǵýda.

Ata-ana qandaı jaǵdaıda ata-ana quqyǵynan aıyrylady?

 «Búgingi qoldanystaǵy «Neke jáne otbasy týraly» zańda otbasynda qylmystyq  quqyq buzýshylyq baıqalǵanda ata-ana quqyǵynan aıyrý týraly norma bar. Biraq biz jappaı bárin birdeı ata-ana quqyǵynan aıyrýdyń mánisin kórmeı otyrmyz. Mundaı jaǵdaı el tarıhynda bolǵan emes. Jýyrda ǵana Prezıdentimiz qol qoıǵan atalǵan zań kúshine engen soń da bári birdeı  jappaı ata-ana quqyǵynan aırylady  deýge negiz joq. Bul meniń jeke pikirim», -  degen oıyn bildiripti Senat spıkeri Máýlen Áshimbaev. 

Senat spıkeri jańa zańda bıliktiń qazaqstandyqtardyń balalaryn tartyp alatyn normanyń qarastyrylmaǵandyǵyn da aıtyp ótti.

«Bul durys túsinik emes, biz kópshilikke, qoǵamǵa atalǵan zańnyń ata-analyq quqyqtan aıyrýǵa baǵyttalmaǵandyǵyn túsindirýge tıispiz. Ol tek áıelderdi qorǵaýǵa, názik jandylardyń quqyǵy men qaýipsizdigin saqtaýǵa arnalǵan», - deıdi Máýlen Áshimbaev. Spıkerdiń bul pikirine Qazaqstannyń  adam quqyǵy jónindegi  ýákiletti  ókili Artýr Lastaev ta qoldaý bildirýde.

Jaǵdaı jaqsarsa ıgi edi...

Balanyń baǵyn taıdyryp, áıeldiń saǵyn syndyratyn osyndaı keleńsiz jaıttar aırandaı uıyp otyrǵan bútindeı bir otbasynyń taǵdyryn tas-talqan etip, kóp jandardy azap pen  tálkekke salady. Quzyrly organ ókilderi turmystyq zorlyq-zombylyq ishimdik, múlikti bólise almaý, qyzǵanysh syndy sebepterge baılanysty órbıtindigin alǵa tartady. Sonymen qatar, erli-zaıyptylar arasyndaǵy kıkiljińniń úshinshi jaqtyń ot tastap otyrýynan da ýshyǵa túsetindigi anyqtalǵan. Sońynda otbasyndaǵy aýyr moraldik-psıhologıalyq, fızıkalyq, ekonomıkalyq jáne seksýaldyq ozbyrlyqtardan zardap shegetin názik jandylar men balalar eken.

BUU-y Qazaqstanda jyl saıyn 500-deı áıel uryp-soǵý men zorlyq-zombylyqtyń qurbany bolatyndyǵyn anyqtapty. Bul tarapta arnaıy zertteý jumysy da júrgizilgen. Saraptama nátıjesi kórsetkendeı, aýyr qylmystardyń 30-40 paıyzy «otbasy, oshaq qasynda» oryn alady. Muny  atalǵan halyqaralyq uıymnyń ókilderi  rastap  otyr.  

Qoǵamdyq sana ózgermeıinshe, zorlyq-zombylyq azaımaıdy

 Naqty aıtsaq, meıli áıel, meıli er azamat nemese bala bolsyn, adam quqyqtarynyń aıaqqa taptalmaýy asa mańyzdy. Qysym kórgen, taıaq jegen, qorlyq kórgen názik jandylar  men balalardyń máselesi úıdegi zorlyq-zombylyq toqtaǵanda ǵana sheshiledi. Ol úshin qoǵamdyq sana ózgerýi kerek. Azamattardyń tanym-túsinigine qozǵaý salý qajet. Olardyń otbasyna, jaryna jáne balalaryna degen mahabbattaryn sózben ǵana emes kúndelikti ómirde ózderiniń is-árektterimen, qamqorlyqtarymen dáleldep ómir súrýge qalyptastyrý qajet. Otbasynyń tiregi, otaǵasy ózderi ekenin úlken jaýapkershilikpen sezindirý kerek.  Osyǵan oraı Qazaqstanda otbasy ınstıtýtynyń bedelin arttyrý baǵytynda júıeli jumystar júrgizilýde. Bul jumystar aldaǵy ýaqytta óz nátıjesin bereri anyq. Al jańa zań áıelder men balalardyń quqyǵyn qorǵaı ala ma? Kóp kókeıindegi túıtkildi saýal osy...

 

RELATED NEWS
Qoǵamdyq sana ózgermeıinshe, zorlyq-zombylyq azaımaıdy
24 maýsym 2024
Qoǵamdyq sana ózgermeıinshe, zorlyq-zombylyq azaımaıdy

Qazaqstanda otbasylyq turmystyq zorlyq-zombylyq týraly zań kúshine endi

Prezıdent Qasym-Jomarat Toqaevtyń balalar men áıelderge ozbyrlyq  kórsetýge qatysty jazany qatańdatý týraly qol qoıǵan zańy aǵymdaǵy jyldyń 16-maýsymynan bastap kúshine endi.  Qujatqa memleket basshysy 15-sáýirde qol qoıǵan. Bul óz kezeginde qoǵamda qyzý talqyǵa túsip, áli kúnge deıin shýy basylmaı kele  jatqan daýly másele.

Áıelder men balalarǵa zorlyq-zombylyq kórsetýshi jýan judyryqtylardyń jazasyn qatańdatý týraly Zań kúshine endi, aldaǵy ýaqytta ne ózgeredi? Endigi jerde názik jandylardyń qaýipsizdigine kepildik bola ma? Memlekettiń kez kelgen otbasynyń tirligine aralasyp, balalardyń tárbıesine aralasýǵa, tipti qorlyq kórgen balalardy ata-analarynan aıyryp alýǵa quqyǵy bar ma? Jańa Zań elimizdegi zorlyq-zombylyqqa  dýshar bolýshy názik jandylardyń qataryn azaıta ala ma? 

«Saltanat zańy»

Elimizde ár jyldary otbasynda zorlyq-zombylyq kóretin názik jandylardyń qatary kóbeımese, azaıǵan emes. Olardy qorǵaýdy kózdegen Zań jobasy bes jyl buryn ázirlengenimen, osy ýaqytqa deıin óz kúshine enbeı kelgen. Atalǵan Zań jobasy parlament ǵımaratyna eki ret «bas suǵyp», bes jyl boıy talqylanyp, aǵymdaǵy jyldyń 15-sáýirinde eks-mınıstr Qýandyq Bıshimbaev óziniń azamattyq nekedegi áıeli Saltanat Núkenovany qatygezdikpen óltirgennen keıingi atyshýly sot prosesinen soń qabyldandy. Sondyqtan bul qujat halyq arasynda  «Saltanat zańy» dep atalyp ketti.

Prezıdent Qasym-Jomart Toqaevtyń otbasylyq zorlyq-zombylyqqa qarsy qol qoıǵan Zańy shyn máninde uzaq ýaqyt talqyǵa túsken qujat. 2020 jyly ol Parlamenttiń tómengi palatasynda bolyp, depýtattardyń qaraýyna usynylǵan. Alaıda, 2021 jyly ony  jaqtaýshylar men  qarsylastarynyń  arasyndaǵy qyzý pikirtalas shıelenisinen  soń zań jobasy Májilisten keri qaıtaryldy.

Zańdy jaqtaýshylar men qarsylastar

Osydan keıin birneshe jyl boıy atalǵan, zańdy qabyldaý turǵysyndaǵy másele BAQ betterinde aragidik qylań berip otyrdy. Biraq eki jaqtyń teketiresi tolastaǵan joq, árkim óz  ustanymdaryn dáleldep baqty.

Máselen, zańnyń qabyldanýyn jaqtaýshylar otbasyndaǵy zorlyq-zombylyqqa qatysty qylmystyq kodekstiń birqatar baptaryn mysalǵa alyp, kóptegen áıelder men balalardyń otbasyndaǵy ozbyrlyq saldarynan japa shegip, qorǵansyzdyqtyń kúıin keship otyrǵandaryn alǵa tartýda.  Olardyń bul oraıdaǵy  negizgi «kóziri» - statısıka bolatyn.

Máselen, 2022 jyly sol kezderi Májilis depýtaty bolǵan, búginde Qazaqstandaǵy balalardyń quqyǵy boıynsha ýákiletti ókili Dınara Zákıeva tómendegideı málimetterdi alǵa tartqan edi: 2021 jyly otbasylyq ozbyrlyq boıynsha 1022 qylmystyq is tirkelip, 53 myń ákimshilik quqyq buzýshylyq oryn alǵan.  2023 jyldyń maýsym aıynda Memleket basshysy Q.K.Toqaevtyń ózi otbasylyq-turmystyq saladaǵy ozbyrlyq  deńgeıiniń artyp otyrǵandyǵyn erekshe atap ótken-di.

«Keıingi eki jarym jyldyń bederinde «úı agresorlary» tarapynan 300-deı ólim oqıǵasy oryn aldy. Denege aýyr jaraqat salýdyń 878, densaýlyqqa ortasha zıan keltirýdiń 808 oqıǵasy tirkeldi. 37 myń azamat ákimshilik jaýapkershilikke tartyldy», - dedi ol  óziniń bir sózinde.

Al zańdy qabyldaýǵa qarsylyq bildirýshiler (arasynda «Qazaqstan ata-analarynyń odaǵy» qoǵamdyq birlestiginiń ókilderi bar) men birqatar zańgerler óz dálelderin  usynyp baqty.

Qarsy jaqtyń pikirlerinshe, bul qujatta  zańdylyq turǵysynan alǵanda birqatar kemshilikter men shıkilikter bar sekildi. Máselen, turmystary jaqsy otbasylardyń ózinen  ákesi quıryqtan bir tartqany úshin, olarǵa túrli mindetterdi júktegeni úshin-   (psıhologıalyq qysym), tipti qaltalarynda azyn-aýlaq shyǵyndarǵa jumsalatyn qarjynyń  jetispeýshiligi úshin - (ekonomıkalyq qysym) balany birden aıyryp  alýǵa bola ma? Bulardyń paıymdary osyndaı.

Jurtshylyq arasynda atalǵan zań qanshalyqty qajet degen saýalǵa áli kúnge deıin daý-damaı oryn alýda. Bul rette ony jaqtaýshylar men qarsylastar tarapynan túrli argýmentter aıtyldy, áli de aıtylýda. Joǵarǵy jaqtaǵy memlekettik saladaǵy  laýazymdy sheneýnikter qazaqstandyqtardyń otbasylyq ómirlerine eshkim aralaspaıdy, balalaryn da tartyp alýǵa nıetteriniń joq ekendigin túsindirip baǵýda.

Ata-ana qandaı jaǵdaıda ata-ana quqyǵynan aıyrylady?

 «Búgingi qoldanystaǵy «Neke jáne otbasy týraly» zańda otbasynda qylmystyq  quqyq buzýshylyq baıqalǵanda ata-ana quqyǵynan aıyrý týraly norma bar. Biraq biz jappaı bárin birdeı ata-ana quqyǵynan aıyrýdyń mánisin kórmeı otyrmyz. Mundaı jaǵdaı el tarıhynda bolǵan emes. Jýyrda ǵana Prezıdentimiz qol qoıǵan atalǵan zań kúshine engen soń da bári birdeı  jappaı ata-ana quqyǵynan aırylady  deýge negiz joq. Bul meniń jeke pikirim», -  degen oıyn bildiripti Senat spıkeri Máýlen Áshimbaev. 

Senat spıkeri jańa zańda bıliktiń qazaqstandyqtardyń balalaryn tartyp alatyn normanyń qarastyrylmaǵandyǵyn da aıtyp ótti.

«Bul durys túsinik emes, biz kópshilikke, qoǵamǵa atalǵan zańnyń ata-analyq quqyqtan aıyrýǵa baǵyttalmaǵandyǵyn túsindirýge tıispiz. Ol tek áıelderdi qorǵaýǵa, názik jandylardyń quqyǵy men qaýipsizdigin saqtaýǵa arnalǵan», - deıdi Máýlen Áshimbaev. Spıkerdiń bul pikirine Qazaqstannyń  adam quqyǵy jónindegi  ýákiletti  ókili Artýr Lastaev ta qoldaý bildirýde.

Jaǵdaı jaqsarsa ıgi edi...

Balanyń baǵyn taıdyryp, áıeldiń saǵyn syndyratyn osyndaı keleńsiz jaıttar aırandaı uıyp otyrǵan bútindeı bir otbasynyń taǵdyryn tas-talqan etip, kóp jandardy azap pen  tálkekke salady. Quzyrly organ ókilderi turmystyq zorlyq-zombylyq ishimdik, múlikti bólise almaý, qyzǵanysh syndy sebepterge baılanysty órbıtindigin alǵa tartady. Sonymen qatar, erli-zaıyptylar arasyndaǵy kıkiljińniń úshinshi jaqtyń ot tastap otyrýynan da ýshyǵa túsetindigi anyqtalǵan. Sońynda otbasyndaǵy aýyr moraldik-psıhologıalyq, fızıkalyq, ekonomıkalyq jáne seksýaldyq ozbyrlyqtardan zardap shegetin názik jandylar men balalar eken.

BUU-y Qazaqstanda jyl saıyn 500-deı áıel uryp-soǵý men zorlyq-zombylyqtyń qurbany bolatyndyǵyn anyqtapty. Bul tarapta arnaıy zertteý jumysy da júrgizilgen. Saraptama nátıjesi kórsetkendeı, aýyr qylmystardyń 30-40 paıyzy «otbasy, oshaq qasynda» oryn alady. Muny  atalǵan halyqaralyq uıymnyń ókilderi  rastap  otyr.  

Qoǵamdyq sana ózgermeıinshe, zorlyq-zombylyq azaımaıdy

 Naqty aıtsaq, meıli áıel, meıli er azamat nemese bala bolsyn, adam quqyqtarynyń aıaqqa taptalmaýy asa mańyzdy. Qysym kórgen, taıaq jegen, qorlyq kórgen názik jandylar  men balalardyń máselesi úıdegi zorlyq-zombylyq toqtaǵanda ǵana sheshiledi. Ol úshin qoǵamdyq sana ózgerýi kerek. Azamattardyń tanym-túsinigine qozǵaý salý qajet. Olardyń otbasyna, jaryna jáne balalaryna degen mahabbattaryn sózben ǵana emes kúndelikti ómirde ózderiniń is-árektterimen, qamqorlyqtarymen dáleldep ómir súrýge qalyptastyrý qajet. Otbasynyń tiregi, otaǵasy ózderi ekenin úlken jaýapkershilikpen sezindirý kerek.  Osyǵan oraı Qazaqstanda otbasy ınstıtýtynyń bedelin arttyrý baǵytynda júıeli jumystar júrgizilýde. Bul jumystar aldaǵy ýaqytta óz nátıjesin bereri anyq. Al jańa zań áıelder men balalardyń quqyǵyn qorǵaı ala ma? Kóp kókeıindegi túıtkildi saýal osy...

 

Biz týraly
ulys.kz — aqparattyq, saraptamalyq jáne tanymdyq baǵyttaǵy materıaldardy beredi.
 
Mýltımedıalyq joba zaman talabyna saı jasalǵan. Qazaqstannyń aqparattyq naryǵyn sapaly
kontentpen qamtamasyz etýge úles qosýǵa baǵyttalǵan. Mundaǵy saraptamalyq, tanymdyq
maqalalar san salany qamtıdy. Geostrategıa, geoekonomıka, geosaıasat, halyqaralyq
qatynastar men eldiń ishki-syrtqy saıasaty, ekonomıka, jahanda bolyp jatqan tektonıkalyq
ózgerister men trend taqyryptar ulttyq múdde turǵysynan tereń taldanyp qazaq
oqyrmandaryna jetkiziledi. Ortalyq Azıa men Túrki álemine erekshe kóńil bólinedi.