Burnaǵy kúni elimizdegi yqpaldy tulǵalardyń biri Erlan Qarın Qazaqstan Respýblıkasy Prezıdentiniń keńesshisi qyzmetine taǵaıyndaldy. Buǵan deıin onyń «Qazaqstan» RTRK» AQ Basqarma tóraǵasy bolǵanyn jurtshylyq jaqsy biledi. Eki jyl eki aıda Erlan Tynymbaıuly ne istedi, baǵamdap kóreıik.

Ol 2017 jyldyń 9 aqpany kúni úsh telearna men tórt radıonyń basyn qosyp otyrǵan «Qazaqstan» RTRK» AQ Basqarma tóraǵasy bolyp taǵaıyndaldy. Tanymal saıasattanýshy retinde tanyp kelgen Erlan Qarınniń ulttyq medıanyń uıytqysyna aınalǵan korporasıany basqarýǵa kelgenine tańyrqap, ári onyń myqty medıa menedjerge aınalaryna kúmánmen qaraǵandar kóp boldy. Biraq, Erlan Tynymbaıuly á degennen-aq úlken reformalar jasap, otandyq aqparat salasynyń damýyna óz úlesin qosty.

Áý bastan-aq korporsıa qyzmetkerleriniń shyǵarmashylyqpen aınalysýyna jaǵdaı jasaıtynyn, qolynan kelgenshe qoldaıtynyn bildirdi. Sózinde turdy. Kórermenniń talǵamyn kóterý jolynda jumys isteıtinin aıtty, jasady. Korporasıa quramyndaǵy aqparat quraldaryn jańa deńgeıge kóterdi. Álemdik standarttardy zerdeleı otyryp, kóptegen jańashyldyqtar engizdi.

Eń bastysy komanda ákelmedi. Eshkimdi jumystan shyǵaryp, qýdalamady. Kerisinshe, qoldap ishtegi qyzmetkerlerdiń ósýine múmkindik jasady. Sonymen birge, aǵa býyndy qaıta jumysqa alyp, urpaqtar sabaqtastyǵynyń ádemi úlgisin kórsetti.

Erlan Qarın kelgen soń halyqty ábden jaýyr etken úndi fılmderimen birge efırden Nurlan Qoıanbaev pen Láıla Sultanqyzy da ketti. Otandyq teleserıaldardyń sany da, sapasy da arttyryldy. Al shetelden satyp alyntayn kınolardyń da  sapasy joǵarylady.

Erlan Tynymbaıulynyń telearna ataýlaryna rebrendıng jasaýy shyn máninde tarıhı oqıǵa boldy. Máselen, 2017 jyldyń jaýa maýsymynda Qazaqstan korporasıasyna qarasty telearnalar ataýy tutastaı kırıll qarpinen latynǵa kóshti. «Qazaqstan» ataýy «QAZAQSTAN» bolyp ózgerdi, ózge eki arna  «Qazsport», «balapan»ǵa aınaldy. Al aımaqtaǵy fılıaldar burynǵydaı «Qazaqstan Mańǵystaý», «Qazaqstan - Aqtaý» t.b ataýlardan arylyp, jergilikti bolmys pen ataýǵa negizdeldi. Máselen, «ALTAY», «QYZYLJAR», «ERTIS», «MANGYSTAU», «ONTUSTIK», «SARYARQA», «AQJAIYQ», «ATYRAU» bolyp ózgerdi. «Qazaq» radıosy bolsa, «QAZAQ radiolary»na aınaldy. Bul ózgerister ulttyq sana men tarıhı jadynyń jańǵyrýyna úlken serpin bereri sózsiz.

Erlan Qarın «1-stýdıa» (qazir «Minber») saıası tok-shoýyn ashqyzyp, kóptegen ótkir máselelerdi tikeleı efırde talqylaýǵa múmkindik berdi. Tipti oppazısıa ókilderiniń de ulttyq arna efırine shyǵyp, óz oılaryn aıtýy memlekettik medıanyń propagandalyq baǵdar tonyn buzdy. «Másele» syndy ótkir, «Parasat maıdany» syndy ıntellektýaldyq baǵdarlamalar kórermenderin qýantty.   

            Ulttyq ónerdiń ulttyq arna tórine qaıta ozýyna jol ashyp, «Men qazaqpyn», «Uly dala sazy» syndy halyqaralyq mýzykalyq megajobalar dúnıege keldi. Sonymen qatar,  Alashordanyń 100 jyldyǵyna oraı «Tar zaman» atty telehıkaıa túsirilip, «Qazaqstan» Ulttyq telearnasynan kórsetildi.  «Alash týy astynda», «Beımálim Alash» derekti fılmderi de jurtshylyqtyń tarıhı sanasyn tolyqtyrdy. Sonymen qatar, keıbir ótkir taqyryptarǵa da jaltaqtamaı baryp, otarshyldyqqa qarsy kúresken tarıhı tulǵalarymyz túsirilip, «Keıki mergen» telehıkaıasy kórermenge jol tartty.

Sheteldegi qazaqtar týraly «Kóshpendiler» atty derekti fılmder toptamasy da jańashyldyq boldy. Budan ózge de qyzyqty derekti fılmder túsirildi. Korporasıa quramyndaǵy medıalardyń áleýmettik jelidegi belsendiligi artyp, «Qazaqstan» mobıldi qosymshasy iske qosylyp, oǵan jazylǵandar sany jarty mıllıonnan asty. Telearnalar áleýmettik jelige arnap jeke kontent de jasaı bastady. «Tamasha» atty jeke oıyn-saýyq telearnasy ashyldy. Oblystardaǵy jabylyp qalǵan tilshilier qosyndaryn qaıta ashqyzdy. Áleýmettik máselege de aıryqsha mán berdi. Jalaqyny byltyr on paıyzǵa ósirdi. 20-dan astam adamnyń «7-20-25» baǵdarlamasy boıynsha baspanaly bolýy úshin korporasıa tarapynan alǵashqy jarnasy tólenetin boldy. Qyzmetker paıyzsyz kómekti on jylda qaıtarady. Bul qazirgi kezde úlken kómek. Qoldaý jylda jasalmaq.

Erlan Qarın naýryz meıramynyń joǵary deńgeıde atalyp ótýine erekshe mán berdi. Ulystyń uly kúni korporasıa qyzmetkerleri de erekshe demmen atap ótti. Bul Erlan Tynymbaıulynyń jasaǵany týraly bizdiń kórgenderimizdiń bir parasy ǵana. Endigi keletin tóraǵa osy ıgilikti isti ary qaraı jalǵastyrsa quba-qup. Al korporasıaǵa qarasty aqparat quraldary jýrnalıseri de áleýmettik jelige posttar jazyp, óz pikirlerin  bildirip jatyr. Solardyń bir-ekeýin berýdi jón kórdik.          

Meıirjan Álibekuly - Aqparattyq - saraptamalyq baǵdarlamalar dıreksıasy dırektorynyń orynbasary

Elshil tulǵa Erlan Tynymbaıulynyń jetekshiligimen eki jylda "Qazaqstan" teleradıokorporasıasynda atan túıege júk bolar aýqymdy ister atqaryldy. Áli de jospar-jobalary kóp edi. Biraq, myqty hám parasatty polıttehnologtardyń aqyl-keńesi Aqordaǵa da qajet qoı.) Memleket basshysy laıyqty tańdaý jasady. @erlankarin2019 Ultqa, qazaqqa paıdańyz tıe bersin!

Aınur OMAR, «Apta» aqparattyq-saraptamalyq baǵdarlamasynyń sholýshysy

Tóraǵamyzdy ózimiz de qımaı otyrmyz. Erlan Tynymbaıulynyń az ýaqytta atqarǵan jumystary kóp. Halyqaralyq jobalar, ulttyq mýzyka, ulttyq sport, iri jobalar men tarıhı fılmder, «Balapan» telearnasyna kórsetken qamqorlyǵy (birneshe múltfılm)...dep tize berýge bolady. Ony kórermen kórip te júr. Al qarapaıym qyzmetker retinde aıtarym, tóraǵa jýrnalıserdiń jumysyn ońtaılandyratyn kóp ózgeristerdi júzege asyrdy. Jańalyqtar – kez kelgen arnanyń júregi ǵoı. Jabylyp qalǵan tilshiler qosynyn qaıta ashty. (Aımaqtyq tilshilersiz kúnimiz qarań). Jýrnalıserge gonorar júıesin qaıta engizdi. (Bul da óte kerek) Aıtsam maqtaǵandaı bolam, Erlan Qarın korporasıada qyzmet etetin jastardyń baspana máselesin sheshýge shyndap kirisip edi. Korporasıa qyzmetkerlerine úı alýǵa qajet alǵashqy jarnany (pervonachalnyı vznosty) prosentsiz beretin sheshim shyǵardy. Úı alam dep úmitin úkilegen biraz áriptesim qazir júgirip qujat jınap júr. Qalada páter jaldap turatyn adam úshin «pervonachalnyı» 2-3 mıllıondy jınaý da ońaı emes. Bul korporasıa tarapynan úlken kómek. Qarapaıymdyǵy, adamgershiligi, azamattyǵy bir tóbe. Beıne bir qazaq handyǵy sıaqty bizdiń korporasıany basqarǵan tulǵalar kóp qoı. "Doskenniń kezinde", "Nurjan Jalaýovnanyń tusynda" dep bastalatyn jylnamalar qataryna "Qarın basqarǵan ýaqytta" degen jyp-jyly estelikter qalatyny sózsiz!!!

Nartaı ARALBAIULY, «Másele» jáne «Shańyraq» baǵdarlamasynyń júrgizýshisi

Televızıaǵa tyńnan kelip, talaıdyń tańdaıyn qaqtyryp, siresken tońnyń kóbesin sókken Erlan Tynymbaıuly tynymsyz etken eńbegińiz úshin, bolam degen talanttardyń betinen qaqpaı belin býǵanyńyz úshin, shyǵarmashylyq adamǵa tán erkelikterimizdi kótergenińiz úshin rahmet! Kelesi belesti de abyroımen eńseretinińizge senemin. Etken eńbekte ketken kemshilik bolmasyn. Tilshi deıtin qalamnan basqa qarýy joq qaýymǵa jasaǵan jaqsylyqtaryńyzdy umytpaımyz. Tek qana alǵa, sáttilik serik bolsyn Erlan Tynymbaıuly!

Sýretter jýrnalıserdiń áleýmettik jelidegi paraqshalary men ulys.kz, egemen.kz  saıttarynan alyndy

Memleket basshysy Qasym-Jomart Toqaev «Syndarly qoǵamdyq dıalog – Qazaqstannyń turaqtylyǵy men órkendeýiniń negizi» atty Qazaqstan halqyna alǵashqy Joldaýynda týrızm salasynyń ekonomıkaǵa qosar úlesiniń ushan-teńiz ekendigine nazar aýdaryp, bul salany damytý qajettigin aıryqsha atap ótken bolatyn.

«Týrızmdi, ásirese ekotýrızm men etnotýrızmdi damytýǵa ekonomıkanyń mańyzdy salasy retinde basa mán berý qajet. Týrızmdi damytý úshin qajetti ınfraqurylym júrgizýdi, sonyń ishinde jol salyp, bilikti mamandar daıyndaýdy qamtamasyz etý qajet», - degen edi Prezıdent.

Qasym-Jomart Kemelulynyń bulaı aıtýynyń da naqty sebepteri bar. Aıtalyq, Dúnıejúzilik týrısik uıym usynǵan derekterge qaraǵanda, qazirgi ýaqytta týrızm álemdik ekonomıkanyń tabysy joǵary ári qarqyndy damyp kele jatqan salalarynyń birine aınalyp otyr. Tipti, bul sala tabystylyǵy jaǵynan munaı óndirý men munaı óńdeýden jáne avtokólik eksportynan keıin úshinshi orynǵa turaqtaıdy eken. Týrızm álemdik jalpy ulttyq ónimniń shamamen 6 paıyzyn, álemdik ınvestısıalardyń 7 paıyzyn, árbir 16-shy jumys ornyn, álemdik tutyný shyǵyndarynyń 11 paıyzyn jáne barlyq salyq  túsimderiniń 5  paıyzyn qurap otyr. Demek, týrızm salasynyn damytýǵa jan-jaqty qoldaý kórsetý arqyly ony ulttyq ekonomıkanyń tolyqqandy qýatty draıverine aınaldyrýǵa bolady degen sóz. Al elimizdiń alýan-túrli tabıǵatynyń, kórkem jerleriniń oǵan tolyqtaı múmkindigi bar.

Osy baǵytta el Úkimeti de naqty jumystardy qolǵa aldy. Máselen, ótken jyly Qazaqstan Respýblıkasynyń týrısik salasyn damytýdyń 2023-2029 jyldarǵa arnalǵan tujyrymdamasy bekitildi.Qujat týrızm ınfraqurylymyn, logıstıkany qurý jáne damytý, qolaıly jaǵdaılar jasaý, servıs sapasyn arttyrý jáne sıfrlandyrýdy damytý, eldiń týrısik áleýetin óńirlik jáne halyqaralyq deńgeıde ilgeriletý syndy naqty baǵyttardy qamtıdy. Eger tujyrymdama tolyqqanda júzege asyrylǵan jaǵdaıda 2029 jylǵa qaraı ishki týrıser sany 11 mln adamǵa jetip, kelýshi týrıser sany 4 mln adamǵa deıin artatyn bolady. Al qonaq úıler «eQonaq» aqparattyq júıesimen 100 paıyz qamtylady.

Jalpy, elimizde sońǵy 2-3 jyldan beri týrızm ınfraqurylymynyń deńgeıin jáne servıs sapasyn arttyrý maqsatynda birqatar ınfraqurylymdyq joba iske asyrylyp jatyr. 2022 jyly elimizdiń óńirlerinde 28 ınfraqurylymdyq joba iske asyryldy. Olardyń qatarynda Balqash kýrorttyq aımaǵynda ınjenerlik komýnıkasıalar salý, Aqtaý qalasynyń jyly jaǵajaıyna deıin avtomobıl jolyn salý, Úsharal jáne Úrjar áýejaılaryn iske qosý syndy mańyzdy jobalar bar. Ótken jyly 85 ınfraqurylymdyq joba boıynsha jumys jalǵasty. Olardyń eń irileri retinde Imantaý-SHalqar kýrorttyq aımaǵynda avtomobıl joldardy salý jáne rekonstrýksıalaý, Alakól kóliniń jaǵalaýynda jaǵalaýdy nyǵaıtý jumystary, Balqash qalasyndaǵy Bertis shyǵanaǵynyń jaǵalaýyn abattandyrý, Jasybaı kóline kireberisti ortasha jóndeý syndy jobalardy ataýǵa bolady. Munan bólek, 20 óńirde týrısik ınfraqurylymdy damytýǵa baǵyttalǵan TOP-20 destınasıa boıynsha jol kartalary iske asyrylyp jatyr. Sonymen qatar, memlekettik ulttyq tabıǵı parkterde jáne eldi mekenderden tys ornalasqan týrısik obektilerde ınjenerlik ınfraqurylym qurý boıynsha jergilikti atqarýshy organdarǵa quzyret berýge qatysty qoldanystaǵy zańnamaǵa birqatar túzetý ázirleý máselesi pysyqtalýda.

Qazaqstan aýmaǵynda 14 memlekettik ulttyq tabıǵı park bar. Olardyń aýmaǵynda tabıǵatqa zıanyn tıgizbeıtin ekotýrızmdi, al tabıǵaty kórikti jerlerde ornalasqan aýyldyq eldi mekenderde agrotýrızmdi damytýǵa múmkindik jeterlik. Biraq, bul jerlerge jetýdiń ózi qıyn, jol nashar. Jetken kúnniń ózinde jaıly qonaq úı, sapaly qyzmet kórsetý deńgeıi tym tómen. Iaǵnı, týrızmdi damytýǵa qajetti barlyq tabıǵı, tarıhı, mádenı resýrstar bolǵanmen sol resýrstardy tıimdi paıdalanýǵa múmkindik beretin ınfraqurylym joqú

Sondyqtan da jaqyn ýaqyttyń ishinde týrızmdi damytýǵa mol múmkindigi bar jerlerde ınfraqurylym máselesin keshendi túrde sheship, qyzmet sapasyn túbegeıli jaqsartý qajet. Munan bólek, elin-jerin kórkeıtkisi keletin, týrızm salasyn damytýǵa bel sheshe kirisýge, ınvestısıa salýǵa daıyn kásipkerlerge de memleket, jergilikti ákimdikter tarapynan da qoldaý bolǵany jón.

2024 jyl Qazaqstan týrızmi úshin aıtýly jyl boldy. Memleket basshysy Qasym-Jomart Toqaevtyń tapsyrmasy boıynsha elimizde týrızm salasyn jańǵyrtýǵa, onyń básekege qabilettiligin arttyrýǵa jáne jahandyq ekonomıkaǵa kirigýge baǵyttalǵan júıeli sharalar kesheni júzege asyrylýda. Memlekettik qoldaýdyń, ınvestısıa tartý men halyqaralyq arenada ilgeriletýdiń arqasynda elimiz ekonomıkalyq ósý men mádenıetaralyq ózara is-qımyldyń mańyzdy qozǵaýshy kúshine aınalyp otyrǵan týrızm salasyndaǵy oń nátıjeler kórsetip otyr. Bul týraly QR Úkimeti habarlady.

Elimizdiń týrızm salasy turaqty túrde damyp keledi. 2024 jyldyń 9 aıynda ishki týrıser sany 562 myńǵa artyp, 6 mln adamǵa jetti. Shetelden keletin týrıser legi 11,5 mln adamdy qurady, bul 2023 jyldyń sáıkes kezeńindegi kórsetkishpen salystyrǵanda eki esege jýyq kóp. Onyń ishinde sheteldik 969 myń týrıs ornalastyrý oryndaryna jaıǵasty. Bul kórsetkishter qabyldanyp jatqan sharalardyń tıimdiligi men týrısik baǵyt retinde Qazaqstanǵa qyzyǵýshylyqtyń artyp kele jatqanyn aıǵaqtaıdy. 

Salanyń ekonomıkalyq kórsetkishteri de aıtarlyqtaı ósim kórsetip otyr. Ornalastyrý nysandarynyń jalpy kirisi 27%-ǵa ósip, 224 mlrd teńgeni qurady. Ornalastyrý nysandarynyń sany 306 birlikke ósip, 4 315-ke jetti, al olardyń syıymdylyǵy 18 myń tósek-orynǵa deıin artyp, 226 myńdy qurady. Bul Qazaqstannyń ishki jáne halyqaralyq týrıserdi qabyldaýǵa daıyndyǵyn edáýir arttyrýǵa múmkindik beredi.

Týrızmge salynǵan ınvestısıa kólemi qarqyndy ósip keledi. 2024 jyldyń 10 aıynda olardyń kólemi 33,6%-ǵa artyp, 668,1 mlrd teńgeni qurady. Negizgi jobalar qatarynda aldyn ala quny 194 mlrd teńgeni quraıtyn Astana týrısik aýdany bar, ol 2 myńǵa jýyq jumys ornyn ashyp, tolyq iske qosylǵanda jyl saıyn 10 mlrd teńge salyq aýdarymdaryn túsiredi. Jobanyń aıaqtalýy 2026 jylǵa josparlanǵan.

Ekinshi joba – Mańǵystaý oblysyndaǵy Kaspıı Rıverasy, onda QR Premer-mınıstriniń qatysýymen týrızm boıynsha halyqaralyq aýqymdy forým ótti. Joba jaǵajaı demalys orny, gólf qonaq úıi, vıllalar kesheni, akvapark jáne oıyn-saýyq ortalyǵy sıaqty birneshe bastama aıasynda «Jyly jaǵajaı» aýmaǵyn keshendi ıgerýdi qamtıdy. Jobanyń jalpy baǵalaý quny 137,4 mlrd teńgeni quraıdy, al josparlanǵan iske asyrý merzimi – 2024–2026 jyldar.

Elimizde týrızm salasyn memlekettik qoldaý kúsheıtildi. Bıyl memlekettik qoldaýǵa maquldanǵan ótinimder kólemi 3 esege artty. Tek 2024 jyldyń ózinde 37 týrısik nysan men 6 týrıser tasymaldaıtyn avtobýsqa 2,1 mlrd teńge maquldandy.

Halyqaralyq yntymaqtastyqqa erekshe kóńil bólinedi. 2024 jyldy Qytaıdaǵy Qazaqstandyq týrızm jyly dep jarıalaý Qazaqstandy ilgeriletý úshin mańyzdy qadam boldy. Qytaıdyń iri qalalarynda 30-dan astam is-shara ótti.

18 qarashada Qazaqstan «sıfrly» kóshpendilerge arnalǵan Neo Nomad Visa engizdi, bul elimizdi qashyqtan jumys isteıtin saıahatshylardyń jańa býyny úshin tartymdy etedi. Progres halyqaralyq reıtıńide de kórinis tapty: Qazaqstan 2019 jylǵy 80-shi orynnan pozısıasyn jaqsartyp, 119 eldiń ishinde 52-shi orynǵa kóterildi.

5-shi Dúnıejúzilik kóshpendiler oıyndarynyń Astanada ótýi halyqaralyq arenada mańyzdy oqıǵaǵa aınaldy. Oıyndarǵa 89 elden 2 700 qatysýshy jınaldy. «Astana – Arena» jáne «Qazanat» ıpodromy sıaqty sport nysandaryn qaıta jańartý qalanyń ınfraqurylymyn jaqsartty.

Sondaı-aq Qazaqstan aýyldyq týrızmdi damytqany úshin marapattarǵa ıe boldy: Saty aýyly Best Tourism Village Award júldesin aldy, al Katonqaraǵaı aýdanynyń jobasy ITB Berlin 2024 kórmesinde úshinshi oryn ıelendi.

2024 jyldyń sońyna deıin jalpy quny 120,4 mlrd teńgeni quraıtyn 119 ınvestısıalyq jobany aıaqtaý josparlanyp otyr, bul 1 319 jumys ornyn ashýǵa múmkindik beredi. Negizgi bastamalar qataryna Túrkistandaǵy «Medina Palace» qonaq úıiniń qurylysy men jańa qonaq úı nysandaryn qosý arqyly «Aqsý – Jabaǵyly» shıpajaıyn jańǵyrtý kiredi.

Glempıng alańdary men qonaq úıler qurý arqyly 10 myń aýyl turǵynyn qosymsha jumyspen qamtamasyz etetin agrotýrızmdi damytýǵa erekshe kóńil bólinýde. Ulttyq parkter aýmaqtaryndaǵy ınfraqurylymdy damytýǵa arnalǵan qonaqúılerdi jikteý júıesin jańartý jáne jergilikti atqarýshy organdar ókilettikterin keńeıtý josparlanyp otyr.

Aımaqtardaǵy týrızm: ósý, ınvestısıa jáne ınfraqurylymnyń damýy

Aqmola oblysy

Bıylǵy 9 aı qorytyndysy boıynsha óńirge kelgen týrıser legi 1 mln-nan astam týrıske jetti, onyń ishinde 404,7 myń adamǵa ornalastyrý oryndary qyzmet kórsetti. Býrabaı kýrorttyq aımaǵyna 932 myń adam keldi. Týrızm salasynan búdjetke túsetin salyqtyq túsim mólsheri 3,1 mlrd teńgeni qurady, ósim 30%-dy qurady.

Bıylǵy 10 aı qorytyndysyna sáıkes, negizgi kapıtalǵa salynǵan ınvestısıa kólemi 23,1 mlrd teńgeni qurap otyr.

Almaty oblysy

2024 jyldyń 9 aıynda týrıser sany 384,1 myń adamdy qurady, bul 2023 jyldyń sáıkes kezeńimen salystyrǵanda 19%-ǵa kóp (322,3 myń adam).

Týrıser arasynda «İle-Alataý», «Kólsaı kólderi», «Sharyn» óńiriniń memlekettik ulttyq tabıǵı parkteri paıdalanylady.

Bıylǵy 10 aı qorytyndysy boıynsha negizgi kapıtalǵa salynǵan ınvestısıa kólemi 24,4 mlrd teńgeni qurady.

Almaty oblysy elimizdiń týrısik strategıasyndaǵy negizgi baǵyttardyń birine aınalǵan biregeı taý klasterin belsendi damytyp keledi. Týrısik salany damytýdyń 2023–2029 jyldarǵa arnalǵan bekitilgen tujyrymdamasy sheńberinde Túrgen kórkem shatqalynan Qaskeleń shatqalyna deıin taý shańǵysy bazalaryn qurý men jańǵyrtýdy qamtıtyn keshendi jospar ázirlenip jatyr. Atalǵan joba taýly demalys úshin zamanaýı jáne suranysqa ıe ınfraqurylymdy qalyptastyrýǵa, sondaı-aq Almaty óńiriniń halyqaralyq deńgeıdegi týrızm ortalyǵy retindegi mártebesin nyǵaıtýǵa qabiletti jańa tartymdy oryndar ashýǵa baǵyttalǵan.

Almaty qalasy

9 aıdyń qorytyndysyna sáıkes, 2024 jyly týrıserdiń jalpy sany 14%-ǵa (2023 jyldyń sáıkes kezeńimen salystyrǵanda) ósip, 1,7 mln adamǵa jetti. Sheteldik týrıser sany 24%-ǵa ósip, 507,5 myń adamǵa jetti. İshki týrıser sany 1,2 mln adamdy qurady, bul ótken jyldyń sáıkes kezeńimen salystyrǵanda 1,1%-ǵa artyq. Týrıser leginiń artýy negizgi kapıtalǵa ınvestısıanyń ulǵaıýymen qatar júredi. 2024 jyldyń 10 aıynda 29,3% ósimmen 86,6 mlrd teńge ınvestısıa tartyldy. Týrızmnen túsken salyq túsimderi 76,9 mlrd teńgeni qurady, bul ótken jyldyń sáıkes kezeńimen salystyrǵanda 2 esege joǵary. Qalanyń týrızm salasynda 83,1 myń adam jumyspen qamtylǵan.

2024 jyly Almatyda jeke qarajat esebinen 25 týrısik nysan ashyldy, atap aıtqanda, 15 qonaq úı, 4 glempıng alańy, 4 jataqhana jáne 2 qonaq úı. Sondaı-aq jeke ınvestısıa esebinen 2027 jylǵa deıin 339,5 mlrd teńgege qonaqúı qurylysy boıynsha 30 jobany aıaqtaý jáne 125 mlrd teńgege 29 týrısik nysan salý josparlanyp otyr.

Batys Qazaqstan oblysy

2023 jyldyń 9 aıymen salystyrǵanda elimizge kelýshiler sanynyń 18%-ǵa artqany baıqalady. Týrızm salasynda 2024-2026 jyldarǵa jalpy quny 25 mlrd teńgeni quraıtyn 14 jobadan turatyn pýl qalyptastyryldy. Bıylǵy 10 aıdyń qorytyndysy boıynsha týrızm salasyna tartylǵan ınvestısıa kólemi 14,5 mlrd teńgeni qurady, bul ótken jyldyń sáıkes kezeńimen salystyrǵanda 47%-ǵa artyq.

Jetisý oblysy

Jalpy, óńirde týrızm salasyn damytý 5 negizgi baǵyt: Alakól jáne Balqash kólderi, «Altyn-Emel» jáne «Jońǵar-Alataý» ulttyq parkteri, sondaı-aq Jońǵar Alataýy taý silemi áleýetine negizdelgen.

2024 jylǵy 9 aıda týrısik nysandarǵa 253 myńnan astam adam kelgen, bul 2023 jyldyń osy kezeńimen salystyrǵanda 15%-ǵa artyq. 10 aıdaǵy negizgi kapıtalǵa salynǵan ınvestısıa kólemi bıyl 9,4 mlrd teńgeni qurady.

Úsharal áýejaıynyń ushý-qoný jolaǵyn rekonstrýksıalaý jumysy aıaqtaldy, «Taldyqorǵan – Úsharal» avtomobıl joldarynyń (313,5 shaqyrym) asfáltbeton jabyny qamtamasyz etildi, «Talgo» júrdek poıyzy iske qosyldy.

Qaraǵandy oblysy

2024 jyly 9 aıdyń qorytyndysy boıynsha týrızm salasynda kórsetilgen qyzmet kólemi – 7 mlrd teńge nemese ótken jyldyń sáıkes kezeńi kórsetkishimen salystyrǵanda 75%. Salaǵa quıylǵan ınvestısıa 17,4 mlrd teńgeni qurady.

Jyl basynan beri jalpy quny 4,1 mlrd teńge bolatyn 7 ınvestısıalyq joba iske qosylyp, 23 jumys orny ashyldy.

Sondaı-aq 2025–2027 jyldary týrızm salasynda iri ınfraqurylymdyq jobalardy iske asyrý josparlanǵan: Balqashtaǵy qalalyq jaǵajaı jaǵalaýy aımaǵyn abattandyrý jáne qaladaǵy áýejaıdy rekonstrýksıalaý jumystaryn aıaqtaý.

Qyzylorda oblysy

Bıyl óńir 9 aıda 116,6 myń týrıs qabyldady. Bıylǵy 10 aıdyń qorytyndysyna sáıkes, týrızm salasyna quıylǵan ınvestısıa kólemi – 26,1 mlrd teńge, bul ótken jyldyń sáıkes kezeńimen salystyrǵanda 40,5%-ǵa artyq.

Mańǵystaý oblysy

2024 jyldyń qańtar-qyrkúıek aılaryndaǵy resmı derekter boıynsha oblysqa 367,4 myń týrıs kelgen, bul ótken kezeńmen salystyrǵanda 13%-ǵa artyq. Óńirde kórsetilgen týrısik qyzmetterdiń jalpy quny 15,2 mlrd teńgege jetip, 34,7%-ǵa ósti. Bıylǵy 10 aıdyń qorytyndysy boıynsha týrızm salasyna quıylǵan ınvestısıa kólemi – 6,6 mlrd teńge, bul ótken jyldyń sáıkes kezeńimen salystyrǵanda 50%-ǵa artyq.

2024 jyly jalpy ınvestısıa kólemi 8,5 mlrd teńgeni quraıtyn 3 joba iske qosyldy, bul 80 jumys ornyn ashýǵa múmkindik berdi.

2025–2027 jyldar aralyǵynda jalpy quny 100 mlrd teńge bolatyn 500-ge jýyq jumys ornyn qura otyryp, 11 jobany iske asyrý josparlanyp otyr. Jergilikti atqarýshy organdar Týrızm jáne sport mınıstrligimen birlesip, Kendirli týrısik aımaǵyn damytý boıynsha master-jospar ázirlenip jatyr.

Ulytaý oblysy

2024 jylǵy 9 aıda ornalastyrý oryndarynda qyzmet kórsetilgen týrıser sany 21,2 myńnan astam adamdy qurady, onyń ishinde 732-den astamy – sheteldik týrıser. Ornalastyrý oryndarynda kórsetilgen qyzmetter ótken jyldyń sáıkes kezeńimen salystyrǵanda 23,5%-ǵa artyp, 497,9 mln teńgeden asty.

Bıylǵy 10 aıdyń qorytyndysy boıynsha týrızm salasyna tartylǵan ınvestısıa kólemi – 2 mlrd teńge, bul ótken jyldyń sáıkes kezeńimen salystyrǵanda 50,6%-ǵa artyq.

Sonymen qatar 1 mlrd teńge somasyna 3 qonaq úı kesheni iske qosyldy. 2025 jyly jalpy quny 1,5 mlrd teńgeni quraıtyn eki qonaq úıdi paıdalanýǵa berý, tarıhı oryndar boıynsha jeńil ınfraqurylym men dalalyq navıgasıa ornatý josparlanýda. Sondaı-aq jeke ınvestısıalar esebinen 2025 jyly Tasbulaq bqlaǵy aýmaǵyn abattandyrý jáne Sátbaev qalasynan Joshy han jáne Dombaýyl keshenine deıin quny 12,5 mlrd teńgeni quraıtyn tas jolyn salý jumystary da qarastyrylǵan.

Qazaqstan mádenı baı murany, tabıǵı ártúrlilikti jáne zamanaýı ınfraqurylymdyq sheshimderdi úılestire otyryp, saıahat úshin eń tartymdy baǵyttardyń biri retinde óziniń ımıjin qalyptastyrýdy jalǵastyryp keledi.