«Qazaqstandyq oıynshyqtardy álemdik brendke aınaldyrǵymyz keledi»

Ekonomıka

Foto: avtordiki 26 qyrkúıek 2024

«Qazaqstandyq oıynshyqtardy álemdik brendke aınaldyrǵymyz keledi»

Ranking.kz saraptama agenttiginiń Dúnıejúzilik bank derekteri negizinde jyl basynda jasaǵan taldaýyna sáıkes, Qazaqstandaǵy shaǵyn jáne orta kásipkerlik JİÓ-niń 26 paıyzyn, bıznespen aınalysatyn halyq respýblıkalyq eńbek naryǵynyń 36 paıyzyn quraıdy. El azamattary arasynda kásipkerlikpen aınalysýǵa degen qyzyǵýshylyq kún sanap artyp kele jatqanyna qaramastan, halyqtyń bıznestegi belsendiligi álemniń damyǵan elderindegi kórsetkishtermen salystyrǵanda áli de bolsa tómenirek. Qazaqstanda kásipkerlik sýbektileriniń JİÓ-ge qosatyn úlesiniń kóptigine baılanysty Astana (46%), BQO (40%) jáne Almaty (29%) kósh bastap tur. «Atameken» kásipkerler palatasy jasaǵan otandyq kásipkerdiń portreti bızneske kelýge bel baılaıtyndardyń basym bóligi 25-34 jastaǵy, saýda, qurylys ne aýyr sharýashylyǵy salasynda jumys isteıtin, ádette Aqtóbe, Almaty, bolmasa, Astana qalasynyń turǵyny (osy qalalarda kásipkerlik ındeksi joǵary) azamattar ekenin aıtady. Sondaı belsendi kásip ıeleriniń biri «Naýryz-Plastık» plasıkalyq oıynshyqtar fabrıkasynyń dırektory Rabıǵa Baıtemirova.

- Rabıǵa Satybaldyqyzy, elimizdegi otandyq oıynshyq óndirýshilerdiń ishindegi eń tanymaly da, tájirıbesi moly da ózińiz basqaryp otyrǵan fabrıka. Alǵash kásip bastaǵan jyldary biraz qıyndyqtardy bastan ótkergen bolarsyzdar?

- Kez kelgen kásipte jetistikke jetý úshin qaıtpas qaısarlyq, asqan batyldyq, tynymsyz eńbekqorlyq kerek. Bıznes úlken kúresin ekenin ózińiz de bilesiz. Bıznes-kúresininde ózgeler júrip jatqan jolmen júrýge de, tyńnan jańa jol salyp ta júrýge bolady. Tyńnan salynǵan jolmen júrý burynnan salynyp turǵan daıyn jolmen júrgennen qaraǵanda óte qıyn bolatyny aıtpasa da belgili. Elimizde oıynshyqtar jasaıtyn tuńǵysh óndiris ashý bizge úlken kúsh-jigerdi, muqalmas tózimdilikti, qajyr-qaıratty, tynymsyz eńbekti, úlken maqsatkerlikti qajet etti. Biz onyń jolyndaǵy nebir kedergilerge tótep berip, jetistikke jetý jolynda aıanbaı ter tóktik. Basymyzdan ótkergen nebir qıyndyqtardy táptishtep aıtyp jatýdyń qajeti de joq dep oılaımyn. Alaıda qazirgi jetistigimiz – joldasym Shýhrat, balam Naýryzbek úsheýimizdiń barlyq kedergilerge qarsy turyp, qıyndyqtardy jeńe bilgenimizdiń jemisi. Elimizdiń ıgiligi jolyndaǵy eńbegimizdiń tabysty bolyp, jyldan jylǵa damytyp jatqanymyzǵa ózimiz de rızamyz.

- Sizderge bıznestiń basqa da túrlerimen aınalyspaı oıynshyq jasaý isine den qoıýlaryńyzǵa ne sebep boldy? Bul kimniń ıdeıasy edi?

- Bizdi bul kásipke ómirdiń ózi jetelep ákeldi desem artyq aıtpaǵan bolar edim. Bıznestiń qyr-syryn biletinder «ne isteseń de óziń biletin ispen aınalys» demeı me?! Oıynshyq jasaıtyn kásiporyn ashpaı turyp men, ıaǵnı 2005 jyldan bastap Iran, Qytaı, Ózbekstan elderinen oıynshyq ákelip satýmen aınalystym. Shet el asyp taýar tasý otbasyly áıelge ońaı sharýa emes. Oıynshyq tasyp júrgende meni «ózge elderde óndirilip jatqan oıynshyqtar nege bizde jasalmaıdy?» degen oı jıi mazalaıtyn. Biraq, dál osy oıynshyqtardy ózim nege shyǵarmaımyn dep oılamaǵan ekenmin. Bir kúni Qytaıda joǵary bilim alyp jatqan ulym Naýryzbek tabanymnan tozyp, shet elderge shyǵyp oıynshyq tasyp júrgen meni aıasa kerek, «osy oıynshyqtardy ózimiz nege shyǵarmaımyz» dedi. Ulymnyń usynysy meni oılandyryp tastady. Osy ıdeıa jatsam-tursam oıymnan ketpeı qoıdy. Keıin osy tóńireginde otbasymyzben aqyldasyp, san márte talqyǵa sala otyryp táýekelmen kásiporyn ashýǵa bel baıladyq. Sosyn «Bıznestiń jol kartasy – 2020» baǵdarlamasy boıynsha 10,5 mıllıon teńge nesıege qol jetkizip, onyń ústine ózimizdiń bar jıǵan-tergenimizdi qosyp, Qytaıdan arnaıy qondyrǵylar satyp ákelip jumysqa kirisip kettik. Osy rette ınovasıalyq jobamyzdyń iske asýyna kómek kórsetken oblystyq kásipkerlerge qyzmet kórsetý ortalyǵyna alǵysymdy aıta keteıin. Alǵashynda jańa qondyrǵylardyń tilin biletin mamandardyń tapshylyǵy biraz qıyndyqtar týdyrdy. Osyndaı kezderde Qytaıdyń beldi bir ýnıversıtetinde oıynshyq stanoktaryndaǵy kompúter baǵdarlamasyn jetildirý boıynsha bilim alyp jatqan ulym Naýryzbek kelip kómektesip turdy. Keıin sol jaqtaǵy iri oıynshyq zaýyttarynda jınaǵan azdy-kópti tájirıbesimen telefon arqyly bólisip otyrdy. Sosyn ákesi Shýhratty osy kásiptiń qyr-syryna qanyǵý úshin janyna shaqyrdy. Qytaıda oıynshyq shyǵaratyn alty myńnan astam kásiporyn bar. Osydan-aq olarda bul kásiptiń túri jaqsy damyǵanyn kórýge bolady. Joldasym Qytaıdyń eki qalasynda bilimin jetildirip keldi. Sondaı kezderde sehqa ózim ıe bolyp qalyp júrdim. Keıde bilekti sybanyp jiberip ózim de oıynshyq jasaýǵa kirisip ketemin. Onyń úsine oıynshyq – balalardyń ósip jetilýine, aqyl – oıynyń, tiliniń damýynda úlken oryn alady. Týǵannan bastap, estý, kórý, talpyný, eńbekteý, eń alǵashqy ýildeý, alǵashqy býyndar, tiliniń shyǵýyna ary qaraı jas ereksheligine qaraı tiliniń damýynda alatyn oryny zor jáne mańyzdy. Oıynshyqtyń - eń basty bala ómirindegi, balamen tyǵyz qarym – qatynasta bolatyn, jan – jaqty damýǵa áreketin eń mańyzdy qural. Oıynshyq balanyń jas ereksheligine qaraı tańdaýǵa tıis jáne balanyń ómirine qaýip keltiretin bolmaýy kerek. Meniń kásibimniń de negizi osynda jatyr. bala úshin oıyn men oıynshyqtyń mańyzy zor. Sebebi, bala toptasyp nemese ózdiginen oınaý arqyly oılaýyn damytyp, kópshil ortaǵa úırenip ózin damyta túsedi. Bul – búldirshinderde bolatyn qubylys. Baldyrǵandar úshin oıynshyqty shashyp, ony anda-mynda tasyp oınaýdyń ózindik ereksheligi bar. Tipti, ata-analar balasymen birlese júrip shashylǵan oıynshyqty jınaýǵa jumylsa, bala da jaýapkershilikti sezinedi. Qansha degenmen, kishkentaılar eresektiń isinen úlgi alyp, kórgenin istemeýshi me edi? Bul rette otbasy músheleri balamen onymen bir tolqynda bolýǵa tyrysý kerek. Bul áreket kún saıyn qaıtalanatyn bolsa, ózi shashqan oıynshyǵyn ózi jınaýǵa áreket etedi. Degenmen, bólme toly oıynshyǵyna qaramastan, jańaǵa qumartqan balalar qaıta satyp áperýin ótinedi. Sol kezde ata-ana balasy úshin qaýipsiz ári sapaly oıynshyqtardy tańdaıdy.

- Siz jáne sóz arasynda «Bıznestiń jol kartasy – 2020» baǵdarlamasy týraly aıtyp óttińiz sol týraly tolyqyraq aıtyp ketseńiz. Atalǵan baǵdarlama sizge qarjylyq jaǵynan qandaı qoldaý boldy?

Ózińiz biletindeı elimizde bıznesti jáne kásipkerlikti qoldaýdyń túrli baǵdarlamalary bar. Sonyń ishinde «Bıznestiń jol kartasy – 2020» memlekettik baǵdarlamasy aıasynda jasalyp jatqan negizgi qoldaý tetigi. Jalpy jeńildetilgen nesıe kásipkerlerdiń kásibin dóńgeletýge kóp múkindik dep aıtar edim. Jeńildetilgen nesıe baǵdarlamasy jaqsy kómektesti, sebebi ol jerde joba jazý jáne qajetti qujattardyń barlyǵyn jınaý alyp bara jatqan qıyn dúnıe emes. Aqyl tarazysyna salyp, baıyptap qarasańyz, kásip isteımin degen adamǵa memleket tarapynan kórsetilip jatqan kómek az emes. Kásip jasaýdyń qyr-syry kóp. Eń aldymen nemen shuǵyldanatynyńdy kúni buryn barlap, óńirdiń tynys-tirshiligin ańdap alýyń kerek. Shyǵarǵan zatyń óte me, ótpeı me, halyqqa qanshalyqty qajettiligi bar, ony bilgen durys. Jańa bıznes-ıdeıalardy iske asyrýǵa arnalǵan memlekettik qoldaý qarajaty – qajetti eńbek quraldaryn, tehnologıalyq jabdyqtardy satyp alý úshin nysanaly maqsatta paıdalanylady. tutynýshylyq maqsattarǵa, kredıt qaryzdaryn óteýge, jyljymaıtyn turǵyn úı satyp alýǵa jáne salýǵa, jer ýchaskelerin satyp alýǵa, aksızdeletin ónimderdiń óndirisine jáne jaldaý aqysy retinde berilmeıdi. Árıne kredıt alǵanda túrli qıyndyqtar bolady. Máselen, «Damý» kásipkerlikti damytý qorynyń sýbsıdıasy bar, sol kepildik bolady dep oılaıdy. Mysaly, men ǵımaratty satyp alý úshin osy ǵımaratty kepildikke qoıamyn. Oǵan qosa 20 paıyzǵa deıin alǵashqy jarna kerek bolady. Ǵımarat baǵasy 100 mln bolsa, sonyń 20 mln-y sizdiń qolyńyzda bolýy kerek. Sondyqtan kásip ashqan kezde bastapqy qarajattyń bolýy asa mańyzdy.

- Qazirgi tańdaǵy saýda sórelerindegi amerıkalyq «MAK» aýyr júk kólikteriniń modeldik oıynshyqtary, balanyń ózi de otyryp aıdaıtyn «Talakar» oıynshyq kóligi, qurastyrmaly oıynshyqtar jáne qum jınaıtyn qalyptardyń barlyǵyn sizderdiń Shymkent qalasyndaǵy «Ordabasy» ındýstrıaldyq aımaǵynda ornalasqan kásiporyndaryńyzda shyǵaryp jatsyzdar. Osy oıynshyqtardy otandyq ónimder degenge bireýler sense, endi bireýler senbeı jatady...

- Qanshama jyldar boıy balalarymyz ózge elderde óndirilgen oıynshyqtarmen oınap kelgendikten, mundaı kózqarastyń bolýy oryndy. Bizde kóbine, sapasy syn kótermeıtin Qytaıdyń arzan oıynshyqtary keńinen satylyp keldi. Alaıda qazirgi tańda shet eldiń dál bizdikindeı oıynshyqtarynyń Qazaqstanda satylýyna tyıym salynǵan. Sebebi, bizdiń oıynshyqtarymyz patenttelgen. Osylaı bizdiń ónimder syrttan kiretin kóptegen sapasyz oıynshyqtardy yǵystyryp úlgerdi. Qazirgi tańda kásipornymyzdyń qyzmetkerleri aı saıyn 10 myńnan astam taýar shyǵaryp, qalypty jumys istep keledi. Oıynshyqtar túrine keler bolsaq, búginde oıynshyqtyń 30-dan astam túrin shyǵaryp jatsaq, keleshekte dıstansıalyq púltpen basqarylatyn mashınalar men mýzykalyq jáne ózge de balalarǵa unaıtyn oıynshyqtar jasaý josparymyzda bar. Sosyn olardy kórshiles memleketterge eksporttaý nıettemiz. Aldaǵy ýaqytta oıynshyqtarymyzdy ádemi ataýymen álemdik brendke aınaldyrsaq ba degen de oıymyz bar.

- Balalar tutynatyn zatqa degen jaýapkershilik qashanda joǵary ekenin bilesiz. Kóptegen ata-analardy mazalaıtyny – oıynshyqtyń sapasy. Oıynshyqtardy jasaıtyn shıkizat ónimderin qaıdan alasyzdar?

- Bizdiń oıynshyqtar bala densaýlyǵyna eshqandaı qaýip tóndirmeıdi. Olar elimizdiń sanıtarlyq-epıdemıologıalyq normalarynyń barlyq talaptaryna saı óndirilýde. Óıtkeni, ekologıalyq taza ári sapaly shıkizattan jasalǵan. Oıynshyq óndiretin shıkizat bizdiń elimizde de bar bolǵanymen, olardyń sapasy syn kótermeıdi. Sol sebepti oıynshyq jasaýǵa qajetti polıpropılen men polıetılendi Reseıden aldyryp otyrmyz. Sondyqtan da shyǵar, Ózbekstannan jáne Qytaıdan ákeletin sapasy tómen oıynshyqtar qazir dúken, bazarlarda azaıyp qaldy. Kerisinshe, otandyq taýarǵa degen suranys óse túskendeı. Osydan-aq bizdiń ónimderdiń keńinen tanylyp úlgergenin kórýge bolady. Bizdiń oıynshyqtardy elimizdiń barlyq qalalary tapsyryspen alyp otyr.

- Oıynshyqtardyń sapaly bolýymen qatar, qazirgi balalardyń talǵamynan shyǵý úshin únemi onyń túrlerin jańartyp otyrý kerek shyǵar?

- Árıne, onsyz bolmaıdy ǵoı. Ózge eldermen salystyrǵanda bizdiń elde oıynshyq óndirý jaǵy kenje damyp keledi. Bylaı aıtqanda, biz endi ǵana qolǵa alyp jatyrmyz. Joǵaryda Qytaıda oıynshyq shyǵaratyn alty myńnan astam kásiporyn baryn aıtyp óttim ǵoı. Bizdiń sol elderden úırenerimiz óte kóp. Damyǵan elderdiń mundaı kásiporyndary bala psıhologıasyn, qoǵamdaǵy ózgeristerdi jiti qadaǵalap otyrady. Sosyn jańa shyqqan qaı múltfılm nemese kıno keıipkerleri balalardyń qyzyǵýshylyǵyn týdyrsa, ony dereý oıynshyq etip shyǵara qoıady. Solaı naryqtaǵy básekelestikke tótep berip keledi. Biz de osy júıe negizinde jumys istegimiz keledi. Onyń bári endi aldaǵy kúnderdiń enshisindegi dúnıe. Amandyq bolsa, soǵan da qol jetkizemiz degen úmittemiz.

- Altyn ýaqytyńyzdy bólip, suhbat bergenińizge rahmet!

Avtory: Mara Keles

RELATED NEWS

Ekonomıka

23 mamyr 2024

Kredıt alý qıyndaıdy – Senat qujatty keri qaıtardy

Búgin Senattyń jalpy otyrysynda «Qazaqstan Respýblıkasynyń keıbir zańnamalyq aktilerine kredıt berý kezinde táýekelderdi barynsha azaıtý, qaryz alýshylardyń quqyqtaryn qorǵaý, qarjy naryǵyn retteý jáne atqarýshylyq is júrgizýdi jetildirý máseleleri boıynsha ózgerister men tolyqtyrýlar engizý týraly» Zańy ekinshi oqylymda qaraldy. Senat zańnyń jekelegen baptaryn jańa redaksıada usynyp, ony Májiliske qaıtardy. Bul týraly Ulys Senattyń baspasóz qyzmetine silteme jasap habarlaıdy.

Senattyń Qarjy jáne búdjet komıtetiniń málimetinshe, bank beretin qaryzdar men mıkrokredıtter berý kezinde talaptardy qatańdatý arqyly azamattardyń shamadan tys kredıt alýyn tómendetý eskerilgen. Ol úshin Zańda kredıtter boıynsha 90 kúnnen astam merzimi ótken bereshegi bolǵan kezde azamattarǵa kredıt berýge tyıym salý qarastyrylǵan, sondaı-aq jubaıynyń (zaıybynyń) kelisiminsiz kredıt berýge tyıym salý sharasy engiziledi. Ótelmegen tutynýshylyq kredıtter boıynsha merzimi ótken soń 90 kúnnen keıin syıaqyny esepteýge tyıym salynady, al merzimdi áskerı qyzmetti ótkerý kezeńinde qaryz alýshyǵa kredıtter boıynsha tólemderdi keıinge qaldyrý qarastyrylǵan.

Sonymen qatar, «Tutynýshylyq kredıt» uǵymyn zańnamalyq engizý usynylyp, onyń mólsheri ýákiletti organnyń normatıvtik-quqyqtyq aktisimen aıqyndalady. 45 kúnge deıingi jáne 50 aılyq eseptik kórsetkishke deıingi somadaǵy onlaın mıkrokredıtterdi berýdiń erekshe sharttarynyń kúshin joıý, bul rette olarǵa ýákiletti organnyń normatıvtik-quqyqtyq aktisinde aıqyndalatyn jyldyq tıimdi syıaqy mólsherlemesiniń shekti mólsherin belgileýdi qoldaný usynyldy.

«Kredıtorlardy baıypty kredıt saıasatyn júrgizýge jáne azamattardyń problemalyq bereshegin retteý boıynsha sharalar qabyldaýǵa yntalandyratyn talaptar kózdelgen. Máselen, 2026 jylǵy 1 mamyrǵa deıin bankter men mıkroqarjy uıymdary azamattardyń bereshegin retteý boıynsha sapaly jumysty derbes júrgizýi úshin qaryzdardy kolektorlarǵa berýge moratorıı engiziledi. Sondaı-aq qarjy naryǵyndaǵy alaıaqtyqqa qarsy is-qımyl jasaý úshin jaǵdaılar jasalýda. Osy maqsatta bankter men mıkroqarjy uıymdaryna klıentti bıometrıalyq sáıkestendirýsiz elektrondyq qaryz berýge tyıym salynady», - delingen Senat aqparatynda.

Jalpy, bul qujat azamattardyń artyq kredıt alý deńgeıin tómendetýge, alaıaqtyq tásilmen qaryzdar men mıkrokredıtter resimdeý táýekelderin jáne klıentterdiń banktik shottarynan aqshanyń zańsyz alynýyn qysqartýǵa yqpal etedi, sondaı-aq rezıdent emes bankterdi otandyq ekonomıkany kredıtteýge tartýǵa baǵyttalǵan. Munymen qosa, isterdiń jekelegen sanattary boıynsha jeke tulǵalardyń bankrottyq rásimin ońaılatady.

Sonymen qatar Zańdy ekinshi oqylymda talqylaý barysynda Bas komıtettiń, basqa komıtetter men Senat Apparaty bólimderiniń eskertýleri men usynystaryn eskere otyryp, Májilis qabyldaǵan Zańǵa mynadaı baǵyttar boıynsha ózgerister men tolyqtyrýlar engizildi:

- «elektrondyq banktik qaryz» uǵymy qoldanystaǵy zańnamanyń tıisti normalarynda kózdelgendikten, jańa uǵymdy engizý alyp tastalady;

- zapasqa jańadan bosatylǵan áskerı qyzmetshige jumysqa ornalasý jáne tólem qabilettiligin qalpyna keltirý úshin ýaqyt berý úshin Zańmen usynylatyn merzimdi áskerı qyzmetti ótkerý kezeńine qaryzdy óteý boıynsha merzimin keıinge qaldyrýdy 60 kúnge uzartý. Budan basqa, osy túzetýge baılanysty ıpotekalyq sharttar, jyljymaly jáne jyljymaıtyn múlik kepili sharttary boıynsha qosymsha kelisimder jasasý boıynsha jekelegen talaptardy qoldanbaý usynyldy;

- zańdy tulǵalardy bıometrıalyq sáıkestendirýdi júrgizý múmkin emestigine baılanysty jeke tulǵalarǵa ǵana bıometrıalyq sáıkestendirýsiz elektrondyq banktik qaryz berýge tyıym salýdy qoldaný;

- bank jáne mıkroqarjy ombýdsmanyn saılaý kezinde qosymsha talaptar belgileý;

- memleket qatysatyn kredıttik búrolardyń qyzmetin reglamentteıtin normalardy naqtylaý, sondaı-aq kolektorlar kredıttik búroǵa usynatyn qosymsha málimetterdi kózdeý;

- lombardtarmen shart jasasý kezinde olardyń qyzmetiniń ereksheligine baılanysty kredıtter alýdan erikti túrde bas tartýǵa baılanysty normalardy sáıkes keltirý;

- Qazaqstan ekonomıkasyna ınvestısıalaýǵa qosymsha múmkindik berý maqsatynda sındıkattalǵan qarjylandyrýǵa qatysýǵa ruqsat etilgen tulǵalar tizbesiniń sındıkattalǵan kredıt berýge qatysýshylar quramyn rezıdent emes bankter fılıaldarymen jáne «Astana» halyqaralyq qarjy ortalyǵynyń bankterimen tolyqtyrý. Sonymen qatar, sındıkattalǵan qarjylandyrýdy uıymdastyrý boıynsha talaptar naqtylanady;

- Zańnyń keıbir erejelerin qoldanystaǵy zańnamanyń erejelerimen sáıkes keltirý;

- osy Zańdy qoldanysqa engizýdi kózdeıtin Zańnyń 2-babyn pysyqtaý.

QR Qarjy naryǵyn retteý jáne damytý agenttigi tóraǵasynyń orynbasary Oljas Qızatovtyń aıtýynsha, zań aıasynda jubaıynyń (zaıybynyń) kelisiminsiz kredıt berýge tyıym salý normasy saqtaldy. Endi nesıe somasy 1 myń AEK-ten artyq bolsa, ony alý úshin erli-zaıyptylardyń ózara kelisimi kerek bolady.

Ekonomıka

30 qyrkúıek 2024

Qazaq dalasy jańa Jibek jolynyń qantamyryna aınalyp keledi

2022 jyly eldiń jalpy ishki ónimindegi kólik-logıstıka salasynyń úlesi 6,1 paıyz boldy. 2025 jylǵa deıin bul kórsetkishti 9 paıyzǵa jetkizý kerek degen meje qoıylyp otyr. Ashyq teńizge shyǵatyn múmkindigi joq Qazaqstan úshin bul ońaı sharýa emes. Qazaq dalasynyń salystyrmaly túrde jazyqta jatqany, Batys Qytaı-Batys Eýropa sıaqty iri kólik dáliziniń bolýy, Kaspıı arqyly sanksıa qursaýyndaǵy Reseı aýmaǵynan tys ótkelder arqyly birneshe elge shyǵýǵa bolatyny durys uıymdastyra bilse, úlken múmkindikter ashady.

Jalpy tıisti ınfraqurylym bolmaıynsha syrtqa taýar satý múmkin emes, ınvestorlar da at-tonyn ala qashatyn bolady. Shyndyǵynda, Qazaqstan úshin jol men kólik salasyn damytý - búgingideı kúrdeli kezeńde ekonomıkany damytýdyń eń tıimdi tetigi.

2023 jyly Qytaıdan Reseıge jáne keri baǵytta Qazaqstan arqyly 3,8 mln tonna júk tasymaldanǵan. Bul 2022 jylmen salystyrǵanda 35% kóp. El Qytaı men Eýropa arasyndaǵy Qazaqstan aýmaǵy arqyly ótetin alys-beris kólemi 18,7 mln tonnaǵa jetken. Bul 2022 jyldyń kórsetkishinen 19% artyq.

Sáıkesinshe júk tranzıtinen búdjetke túsetin tabys ta artyp keledi. 2023 jyldyń alǵashqy jartysynda ǵana tranzıttik júk aınalymy 39% ósip, 200 mlrd teńgeden astam taza tabys kirgen.

Prezıdenttiń halyqaralyq saparlarynda, Úkimet músheleriniń ınvestorlarmen kelissózderinde munaı-gaz, metalýrgıa salasymen birge kólik-logıstıka baǵytyndaǵy jobalar týraly jıi aıtylyp júr. Bul Qazaqstan ekonomıkasyn kólik-logıstıka esebinen ártaraptandyrýǵa yqpal etetin tendensıa deýge bolady.

Reseıdiń sanksıa qursaýynda qalýy Kaspıı kóliniń tranzıttik mańyzyn arttyrdy. Qazaqstan da bul tendensıaǵa laıyqty den qoıyp otyr. Úkimet elde teńiz ınfraqurylymyn damytýdyń 2024-2028 jyldarǵa arnalǵan keshendi josparyn bekitti. Bul keshendi josparda Aqtaý jáne Quryq porttarynyń bazasynda iri teńiz kólik-logıstıkalyq klasterin qurý kózdelgen. Onyń syrtynda Aqtaý portynan konteınerlik hab ashý josparlanǵan. Transkaspıı halyqaralyq kólik baǵytyn qazir búkil álem «Orta dáliz» retinde biledi.

Bul marshrýt arqyly 2022 jyly 1,7 mln tonna ótse, 2023 jyly 2,76 mln tonna bolǵan. Al 2024 jyldyń 7 aıynda 2,56 mln tonna júk jóneltilgen. Osy qarqyn saqtalsa, jeltoqsan aıyna qaraı 5 mln tonna júk Orta dálizben ótýi múmkin.

Qury portynyń júk qabyldap, jóneltý qabiletin arttyrý úshin meılinshe úlken kemelerdiń toqtaǵany kerek. Sol úshin port akvatorıasynyń tabany bıyl qosymsha 2 metrge tereńdetildi.

2030 jyly Orta dálizben ótetin júk kólemin 10 mln tonnaǵa jetkizý kózdelgen. Qazirgi qarqynmen ólshep qarasaq, bul mejege 2030 jyldan erte jetýge bolatyn túri bar. Mejeniń qanshalyqty erte oryndalatyny Reseıdiń sanksıalar qursaýynan qashan bosaıtynyna da baılanysty. Degenmen keıbir sarapshylar Reseı sanksıalardan arylǵan kúnniń ózinde orta dáliz aımaqtyq

Kóktemnen beri elde 12 myń shaqyrym jol salynyp, jóndelip jatyr. Bul keıingi 33 jylda bolmaǵan kórsetkish. Osy 12 myń shaqyrym joldyń 8 myń shaqyrymy respýblıkalyq baǵynystaǵy, 4 myń shaqyrymy jergilikti baǵynystaǵy joldar. Eldegi joldardyń jalpy uzyndyǵy 95 myń shaqyrym desek, bıyldyń ózinde 12,6 paıyzy jańartylyp jatyr degen sóz.

2023 jyly elimiz shoıyn jol arqyly 50 mln tonnaǵa jýyq taýar eksporttaǵan. Atap aıtsaq, Qytaıǵa – 12,7 mln tonna, Ózbekstanǵa 10 mln tonna, Reseıge 34,6 mln tonna júk jóneltilgen. Bıyl osy kórsetkishti 60 tonnadan asyrý josparlanyp otyr.

Kólik mınıstri Marat Qarabaev jaz bolsa bılet tappaı sandalatyn jolaýshylardyń máselesin sheshý úshin 140 jańa vagon satyp alynatynyn aıtqan bolatyn. Temirjol salasynda qolǵa alynǵan eki iri joba bar. Olar: «Dostyq – Moıynty», «Darbaza – Maqtaaral» marshrýttaryn iske qosý. Onyń syrtynda 1,4 myń shaqyrym temirjoldy jóndeý kózdelgen.

Qazaqstan jeriniń Eýropa men Qytaı arasynda qolaıly tranzıttik aýmaq bolatynyn halyqaralyq ınvestorlar da jaqsy túsinip otyr. Oǵan eldiń kólik jáne logıstıka salasyna kóptegen iri halyqaralyq jáne ulttyq ınvestorlardyń aqsha salyp jatqanyn mysal retinde ataýǵa bolady.

Keıingi jyldary Qazaqstannyń kólik jáne logıstıka ınfraqurylymyna 35 mıllıard dollarǵa jýyq ınvestısıa tartylǵan. Eýropalyq ınvestısıalyq bank, Eýropa qaıta qurý jáne damý banki sıaqty iri qarjy ınstıtýttarymen jalpy somasy 800 mıllıon eýro bolatyn memorandým jasalyp, Eýropalyq ınvestısıalyq bank arqyly salaǵa 500 mıllıon eýro ákelindi.

Al «Qazaqstan temir joly» ulttyq kompanıasy Sıngapýrdyń PSA International kompanıasymen, ázerbaıjandyq ınvestorlarmen birge birneshe iri jobany qolǵa almaqshy.

TransLogistica Kazakhstan medıa ortalyǵynyń málimeti boıynsha, Eýropa men Qytaı arasynda qurlyq arqyly tasymaldanatyn taýardyń 70%-ǵa jýyǵy Qazaqstan arqyly ótedi. Osynyń arqasynda Qazaqstan Qytaı men Eýropa arasyndaǵy eń iri tranzıttik habqa aınaldy. Bul jerde Qytaıdyń «Bir beldeý, bir jol» bastamasy jemisin berip jatyr deýge bolady.

Qazaqstannyń Qytaı-Eýropa arasyndaǵy temirjol tasymalynda da joǵary úles alyp otyr. Eki ortada temirjolmen tasymaldanatyn júktiń 20-25%-y Qazaqstan aýmaǵy arqyly ótip jatyr.

Taǵy bir aıta ketetin jaıt, Qytaı bıznesi Uly Jibek jolyn jandandyrý degen strategıalyq ıdeıadan shet qalǵan joq. Muny áleýmettik jaýapkershilik dep aıtýǵa da bolady.

Ekonomıka

08 qazan 2024

Dollar baǵasy kúrt qymbattap, 490 teńgege jýyqtady

KASE qor naryǵyndaǵy kúndizgi saýda qorytyndysy boıynsha dollar baǵamy 1, 96 teńgege qymbattady. Bir AQSH dollarynyń ortasha baǵamy – 486,44 teńge, dep habarlaıdy Ulys.

Kurs.kz málimetinshe, qazirgi ýaqytta Almatynyń aqsha aıyrbastaý pýnktterinde dollar 486 teńgeden satylyp jatyr, satyp alý baǵamy – 487,9 teńge. Eýro 533,5 — 537,5 teńge aralyǵynda saýdalanýda.

Al, Astana qalasy boıynsha satý baǵamy – 484 teńge, satyp alý quny – 488 teńge.

Eýro 532 teńgeden satylyp, 538 teńgeden satyp alynady.

Reseı rýbli 5,01 – 5,14 teńge aralyǵynda saýdalanyp jatyr.

Jańalyqtar

05 jeltoqsan 2024