Valúta baǵamy
  • USD -

    504.1
  • EUR -

    546.5
  • RUB -

    6.03
«Qazaqstandyq oıynshyqtardy álemdik brendke aınaldyrǵymyz keledi»
Foto: avtordiki 26 qyrkúıek 2024
«Qazaqstandyq oıynshyqtardy álemdik brendke aınaldyrǵymyz keledi»

Ranking.kz saraptama agenttiginiń Dúnıejúzilik bank derekteri negizinde jyl basynda jasaǵan taldaýyna sáıkes, Qazaqstandaǵy shaǵyn jáne orta kásipkerlik JİÓ-niń 26 paıyzyn, bıznespen aınalysatyn halyq respýblıkalyq eńbek naryǵynyń 36 paıyzyn quraıdy. El azamattary arasynda kásipkerlikpen aınalysýǵa degen qyzyǵýshylyq kún sanap artyp kele jatqanyna qaramastan, halyqtyń bıznestegi belsendiligi álemniń damyǵan elderindegi kórsetkishtermen salystyrǵanda áli de bolsa tómenirek. Qazaqstanda kásipkerlik sýbektileriniń JİÓ-ge qosatyn úlesiniń kóptigine baılanysty Astana (46%), BQO (40%) jáne Almaty (29%) kósh bastap tur. «Atameken» kásipkerler palatasy jasaǵan otandyq kásipkerdiń portreti bızneske kelýge bel baılaıtyndardyń basym bóligi 25-34 jastaǵy, saýda, qurylys ne aýyr sharýashylyǵy salasynda jumys isteıtin, ádette Aqtóbe, Almaty, bolmasa, Astana qalasynyń turǵyny (osy qalalarda kásipkerlik ındeksi joǵary) azamattar ekenin aıtady. Sondaı belsendi kásip ıeleriniń biri «Naýryz-Plastık» plasıkalyq oıynshyqtar fabrıkasynyń dırektory Rabıǵa Baıtemirova.

- Rabıǵa Satybaldyqyzy, elimizdegi otandyq oıynshyq óndirýshilerdiń ishindegi eń tanymaly da, tájirıbesi moly da ózińiz basqaryp otyrǵan fabrıka. Alǵash kásip bastaǵan jyldary biraz qıyndyqtardy bastan ótkergen bolarsyzdar? 

- Kez kelgen kásipte jetistikke jetý úshin qaıtpas qaısarlyq, asqan batyldyq, tynymsyz eńbekqorlyq kerek. Bıznes úlken kúresin ekenin ózińiz de bilesiz. Bıznes-kúresininde ózgeler júrip jatqan jolmen júrýge de, tyńnan jańa jol salyp ta júrýge bolady. Tyńnan salynǵan jolmen júrý burynnan salynyp turǵan daıyn jolmen júrgennen qaraǵanda óte qıyn bolatyny aıtpasa da belgili. Elimizde oıynshyqtar jasaıtyn tuńǵysh óndiris ashý bizge úlken kúsh-jigerdi, muqalmas tózimdilikti, qajyr-qaıratty, tynymsyz eńbekti, úlken maqsatkerlikti qajet etti. Biz onyń jolyndaǵy nebir kedergilerge tótep berip, jetistikke jetý jolynda aıanbaı ter tóktik. Basymyzdan ótkergen nebir qıyndyqtardy táptishtep aıtyp jatýdyń qajeti de joq dep oılaımyn. Alaıda qazirgi jetistigimiz – joldasym Shýhrat, balam Naýryzbek úsheýimizdiń barlyq kedergilerge qarsy turyp, qıyndyqtardy jeńe bilgenimizdiń jemisi. Elimizdiń ıgiligi jolyndaǵy eńbegimizdiń tabysty bolyp, jyldan jylǵa damytyp jatqanymyzǵa ózimiz de rızamyz.

-  Sizderge bıznestiń basqa da túrlerimen aınalyspaı oıynshyq jasaý isine den qoıýlaryńyzǵa ne sebep boldy? Bul kimniń ıdeıasy edi?

Bizdi bul kásipke ómirdiń ózi jetelep ákeldi desem artyq aıtpaǵan bolar edim. Bıznestiń qyr-syryn biletinder «ne isteseń de óziń biletin ispen aınalys» demeı  me?! Oıynshyq jasaıtyn kásiporyn ashpaı turyp men, ıaǵnı 2005  jyldan bastap Iran, Qytaı, Ózbekstan elderinen oıynshyq ákelip satýmen aınalystym. Shet el asyp taýar tasý otbasyly áıelge ońaı sharýa emes. Oıynshyq tasyp júrgende meni «ózge elderde óndirilip jatqan oıynshyqtar nege bizde jasalmaıdy?» degen oı jıi mazalaıtyn. Biraq, dál osy oıynshyqtardy ózim nege shyǵarmaımyn dep oılamaǵan ekenmin. Bir kúni Qytaıda joǵary bilim alyp jatqan ulym Naýryzbek tabanymnan tozyp, shet elderge shyǵyp oıynshyq tasyp júrgen meni aıasa kerek, «osy oıynshyqtardy ózimiz nege shyǵarmaımyz» dedi. Ulymnyń usynysy meni oılandyryp tastady. Osy ıdeıa jatsam-tursam oıymnan ketpeı qoıdy. Keıin osy tóńireginde otbasymyzben aqyldasyp, san márte talqyǵa sala otyryp táýekelmen kásiporyn ashýǵa bel baıladyq. Sosyn «Bıznestiń jol kartasy – 2020» baǵdarlamasy boıynsha 10,5 mıllıon teńge nesıege qol jetkizip, onyń ústine ózimizdiń bar jıǵan-tergenimizdi qosyp, Qytaıdan arnaıy qondyrǵylar satyp ákelip jumysqa kirisip kettik. Osy rette ınovasıalyq jobamyzdyń iske asýyna kómek kórsetken oblystyq kásipkerlerge qyzmet kórsetý ortalyǵyna alǵysymdy aıta keteıin. Alǵashynda jańa qondyrǵylardyń tilin biletin mamandardyń tapshylyǵy biraz qıyndyqtar týdyrdy. Osyndaı kezderde Qytaıdyń beldi bir ýnıversıtetinde oıynshyq stanoktaryndaǵy kompúter baǵdarlamasyn jetildirý boıynsha bilim alyp jatqan ulym Naýryzbek kelip kómektesip turdy. Keıin sol jaqtaǵy iri oıynshyq zaýyttarynda jınaǵan azdy-kópti tájirıbesimen telefon arqyly bólisip otyrdy. Sosyn ákesi Shýhratty osy kásiptiń qyr-syryna qanyǵý úshin janyna shaqyrdy. Qytaıda oıynshyq shyǵaratyn alty myńnan astam kásiporyn bar. Osydan-aq olarda bul kásiptiń túri jaqsy damyǵanyn kórýge bolady. Joldasym Qytaıdyń eki qalasynda bilimin jetildirip keldi. Sondaı kezderde sehqa ózim ıe bolyp qalyp júrdim. Keıde bilekti sybanyp jiberip ózim de oıynshyq jasaýǵa kirisip ketemin. Onyń úsine oıynshyq – balalardyń ósip jetilýine, aqyl – oıynyń, tiliniń damýynda úlken oryn alady. Týǵannan bastap, estý, kórý, talpyný, eńbekteý, eń alǵashqy ýildeý, alǵashqy býyndar, tiliniń shyǵýyna ary qaraı jas ereksheligine qaraı tiliniń damýynda alatyn oryny zor jáne mańyzdy. Oıynshyqtyń - eń basty bala ómirindegi, balamen tyǵyz qarym – qatynasta bolatyn, jan – jaqty damýǵa áreketin eń mańyzdy qural. Oıynshyq balanyń jas ereksheligine qaraı tańdaýǵa tıis jáne balanyń ómirine qaýip keltiretin bolmaýy kerek. Meniń kásibimniń de negizi osynda jatyr. bala úshin oıyn men oıynshyqtyń mańyzy zor. Sebebi, bala toptasyp nemese ózdiginen oınaý arqyly oılaýyn damytyp, kópshil ortaǵa úırenip ózin damyta túsedi. Bul – búldirshinderde bolatyn qubylys. Baldyrǵandar úshin oıynshyqty shashyp, ony anda-mynda tasyp oınaýdyń ózindik ereksheligi bar. Tipti, ata-analar balasymen birlese júrip shashylǵan oıynshyqty jınaýǵa jumylsa, bala da jaýapkershilikti sezinedi. Qansha degenmen, kishkentaılar eresektiń isinen úlgi alyp, kórgenin istemeýshi me edi? Bul rette otbasy músheleri balamen onymen bir tolqynda bolýǵa tyrysý kerek. Bul áreket kún saıyn qaıtalanatyn bolsa, ózi shashqan oıynshyǵyn ózi jınaýǵa áreket etedi. Degenmen, bólme toly oıynshyǵyna qaramastan, jańaǵa qumartqan balalar qaıta satyp áperýin ótinedi. Sol kezde ata-ana balasy úshin qaýipsiz ári sapaly oıynshyqtardy tańdaıdy.

 

- Siz jáne sóz arasynda «Bıznestiń jol kartasy – 2020» baǵdarlamasy týraly aıtyp óttińiz sol týraly tolyqyraq aıtyp ketseńiz. Atalǵan baǵdarlama sizge qarjylyq jaǵynan qandaı qoldaý boldy?

Ózińiz biletindeı elimizde bıznesti jáne kásipkerlikti qoldaýdyń túrli baǵdarlamalary bar. Sonyń ishinde «Bıznestiń jol kartasy – 2020» memlekettik baǵdarlamasy aıasynda jasalyp jatqan  negizgi qoldaý tetigi. Jalpy jeńildetilgen nesıe kásipkerlerdiń kásibin dóńgeletýge kóp múkindik dep aıtar edim. Jeńildetilgen nesıe baǵdarlamasy jaqsy kómektesti, sebebi ol jerde joba jazý jáne qajetti qujattardyń barlyǵyn jınaý alyp bara jatqan qıyn dúnıe emes. Aqyl tarazysyna salyp, baıyptap qarasańyz, kásip isteımin degen adamǵa memleket tarapynan kórsetilip jatqan kómek az emes. Kásip jasaýdyń qyr-syry kóp. Eń aldymen nemen shuǵyldanatynyńdy kúni buryn barlap, óńirdiń tynys-tirshiligin ańdap alýyń kerek. Shyǵarǵan zatyń óte me, ótpeı me, halyqqa qanshalyqty qajettiligi bar, ony bilgen durys.  Jańa bıznes-ıdeıalardy iske asyrýǵa arnalǵan memlekettik qoldaý qarajaty – qajetti eńbek quraldaryn, tehnologıalyq jabdyqtardy satyp alý úshin nysanaly maqsatta paıdalanylady. tutynýshylyq maqsattarǵa, kredıt qaryzdaryn óteýge, jyljymaıtyn turǵyn úı satyp alýǵa jáne salýǵa, jer ýchaskelerin satyp alýǵa, aksızdeletin ónimderdiń óndirisine jáne jaldaý aqysy retinde berilmeıdi.  Árıne kredıt alǵanda túrli qıyndyqtar bolady. Máselen, «Damý» kásipkerlikti damytý qorynyń sýbsıdıasy bar, sol kepildik bolady dep oılaıdy. Mysaly, men ǵımaratty satyp alý úshin osy ǵımaratty kepildikke qoıamyn. Oǵan qosa 20 paıyzǵa deıin alǵashqy jarna kerek bolady. Ǵımarat baǵasy 100 mln bolsa, sonyń 20 mln-y sizdiń qolyńyzda bolýy kerek. Sondyqtan kásip ashqan kezde bastapqy qarajattyń bolýy asa mańyzdy.

- Qazirgi tańdaǵy saýda sórelerindegi amerıkalyq «MAK» aýyr júk kólikteriniń modeldik oıynshyqtary, balanyń ózi de otyryp aıdaıtyn «Talakar» oıynshyq kóligi, qurastyrmaly oıynshyqtar jáne qum jınaıtyn qalyptardyń barlyǵyn sizderdiń Shymkent qalasyndaǵy «Ordabasy» ındýstrıaldyq aımaǵynda ornalasqan kásiporyndaryńyzda shyǵaryp jatsyzdar. Osy oıynshyqtardy otandyq ónimder degenge bireýler sense, endi bireýler senbeı jatady...

  - Qanshama jyldar boıy balalarymyz ózge elderde óndirilgen oıynshyqtarmen oınap kelgendikten, mundaı kózqarastyń bolýy oryndy. Bizde kóbine, sapasy syn kótermeıtin Qytaıdyń arzan oıynshyqtary keńinen satylyp keldi. Alaıda qazirgi tańda shet eldiń dál bizdikindeı oıynshyqtarynyń Qazaqstanda satylýyna tyıym salynǵan. Sebebi, bizdiń oıynshyqtarymyz patenttelgen. Osylaı bizdiń ónimder syrttan kiretin kóptegen sapasyz oıynshyqtardy yǵystyryp úlgerdi. Qazirgi tańda kásipornymyzdyń qyzmetkerleri aı saıyn 10 myńnan astam taýar shyǵaryp, qalypty jumys istep keledi. Oıynshyqtar túrine keler bolsaq, búginde oıynshyqtyń 30-dan astam túrin shyǵaryp jatsaq, keleshekte dıstansıalyq púltpen basqarylatyn mashınalar men mýzykalyq jáne ózge de balalarǵa unaıtyn oıynshyqtar jasaý josparymyzda  bar. Sosyn olardy kórshiles memleketterge eksporttaý nıettemiz. Aldaǵy ýaqytta oıynshyqtarymyzdy ádemi ataýymen álemdik brendke aınaldyrsaq ba degen de oıymyz bar.

- Balalar tutynatyn zatqa degen jaýapkershilik qashanda joǵary ekenin bilesiz. Kóptegen ata-analardy mazalaıtyny – oıynshyqtyń sapasy. Oıynshyqtardy jasaıtyn shıkizat ónimderin qaıdan alasyzdar?

-   Bizdiń oıynshyqtar bala densaýlyǵyna eshqandaı qaýip tóndirmeıdi. Olar elimizdiń sanıtarlyq-epıdemıologıalyq normalarynyń barlyq talaptaryna saı óndirilýde. Óıtkeni, ekologıalyq taza ári sapaly shıkizattan jasalǵan. Oıynshyq óndiretin shıkizat bizdiń elimizde de bar bolǵanymen, olardyń sapasy syn kótermeıdi. Sol sebepti oıynshyq jasaýǵa qajetti polıpropılen men polıetılendi Reseıden aldyryp otyrmyz. Sondyqtan da shyǵar, Ózbekstannan jáne Qytaıdan ákeletin sapasy tómen oıynshyqtar qazir dúken, bazarlarda azaıyp qaldy. Kerisinshe, otandyq taýarǵa degen suranys óse túskendeı. Osydan-aq bizdiń ónimderdiń keńinen tanylyp úlgergenin kórýge bolady. Bizdiń oıynshyqtardy elimizdiń barlyq qalalary tapsyryspen alyp otyr.

- Oıynshyqtardyń sapaly bolýymen qatar, qazirgi balalardyń talǵamynan shyǵý úshin únemi onyń túrlerin jańartyp otyrý kerek shyǵar?

-  Árıne, onsyz bolmaıdy ǵoı. Ózge eldermen salystyrǵanda bizdiń elde oıynshyq óndirý jaǵy kenje damyp keledi. Bylaı aıtqanda, biz endi ǵana qolǵa alyp jatyrmyz. Joǵaryda Qytaıda oıynshyq shyǵaratyn alty myńnan astam kásiporyn baryn aıtyp óttim ǵoı. Bizdiń sol elderden úırenerimiz óte kóp. Damyǵan elderdiń mundaı kásiporyndary bala psıhologıasyn, qoǵamdaǵy ózgeristerdi jiti qadaǵalap otyrady. Sosyn jańa shyqqan qaı múltfılm nemese kıno keıipkerleri balalardyń qyzyǵýshylyǵyn týdyrsa, ony dereý oıynshyq etip shyǵara qoıady. Solaı naryqtaǵy básekelestikke tótep berip keledi. Biz de osy júıe negizinde jumys istegimiz keledi. Onyń bári endi aldaǵy kúnderdiń enshisindegi dúnıe. Amandyq bolsa, soǵan da qol jetkizemiz degen úmittemiz. 

Altyn ýaqytyńyzdy bólip, suhbat bergenińizge rahmet!

 

Avtory: Mara Keles

 

   

RELATED NEWS
Qazaq dalasy jańa Jibek jolynyń qantamyryna aınalyp keledi
30 qyrkúıek 2024
Qazaq dalasy jańa Jibek jolynyń qantamyryna aınalyp keledi

2022 jyly eldiń jalpy ishki ónimindegi kólik-logıstıka salasynyń úlesi 6,1 paıyz boldy. 2025 jylǵa deıin bul kórsetkishti 9 paıyzǵa jetkizý kerek degen meje qoıylyp otyr. Ashyq teńizge shyǵatyn múmkindigi joq Qazaqstan úshin bul ońaı sharýa emes. Qazaq dalasynyń salystyrmaly túrde jazyqta jatqany, Batys Qytaı-Batys Eýropa sıaqty iri kólik dáliziniń bolýy, Kaspıı arqyly sanksıa qursaýyndaǵy Reseı aýmaǵynan tys ótkelder arqyly birneshe elge shyǵýǵa bolatyny durys uıymdastyra bilse, úlken múmkindikter ashady.

Jalpy tıisti ınfraqurylym bolmaıynsha syrtqa taýar satý múmkin emes, ınvestorlar da at-tonyn ala qashatyn bolady. Shyndyǵynda, Qazaqstan úshin jol men kólik salasyn damytý - búgingideı kúrdeli kezeńde ekonomıkany damytýdyń eń tıimdi tetigi.

2023 jyly Qytaıdan Reseıge jáne keri baǵytta Qazaqstan arqyly 3,8 mln tonna júk tasymaldanǵan. Bul 2022 jylmen salystyrǵanda 35% kóp. El Qytaı men Eýropa arasyndaǵy Qazaqstan aýmaǵy arqyly ótetin alys-beris kólemi 18,7 mln tonnaǵa jetken. Bul 2022 jyldyń kórsetkishinen 19% artyq.

Sáıkesinshe júk tranzıtinen búdjetke túsetin tabys ta artyp keledi. 2023 jyldyń alǵashqy jartysynda ǵana tranzıttik júk aınalymy 39% ósip, 200 mlrd teńgeden astam taza tabys kirgen.

Prezıdenttiń halyqaralyq saparlarynda, Úkimet músheleriniń ınvestorlarmen kelissózderinde munaı-gaz, metalýrgıa salasymen birge kólik-logıstıka baǵytyndaǵy jobalar týraly jıi aıtylyp júr. Bul Qazaqstan ekonomıkasyn kólik-logıstıka esebinen ártaraptandyrýǵa yqpal etetin tendensıa deýge bolady.

Reseıdiń sanksıa qursaýynda qalýy Kaspıı kóliniń tranzıttik mańyzyn arttyrdy. Qazaqstan da bul tendensıaǵa laıyqty den qoıyp otyr. Úkimet elde teńiz ınfraqurylymyn damytýdyń 2024-2028 jyldarǵa arnalǵan keshendi josparyn bekitti. Bul keshendi josparda Aqtaý jáne Quryq porttarynyń bazasynda iri teńiz kólik-logıstıkalyq klasterin qurý kózdelgen. Onyń syrtynda Aqtaý portynan konteınerlik hab ashý josparlanǵan. Transkaspıı halyqaralyq kólik baǵytyn qazir búkil álem «Orta dáliz» retinde biledi.

Bul marshrýt arqyly 2022 jyly 1,7 mln tonna ótse, 2023 jyly 2,76 mln tonna bolǵan. Al 2024 jyldyń 7 aıynda 2,56 mln tonna júk jóneltilgen. Osy qarqyn saqtalsa, jeltoqsan aıyna qaraı 5 mln tonna júk Orta dálizben ótýi múmkin.

Qury portynyń júk qabyldap, jóneltý qabiletin arttyrý úshin meılinshe úlken kemelerdiń toqtaǵany kerek. Sol úshin port  akvatorıasynyń tabany bıyl qosymsha 2 metrge tereńdetildi.

2030 jyly Orta dálizben ótetin júk kólemin 10 mln tonnaǵa jetkizý kózdelgen. Qazirgi qarqynmen ólshep qarasaq, bul mejege 2030 jyldan erte jetýge bolatyn túri bar. Mejeniń qanshalyqty erte oryndalatyny Reseıdiń sanksıalar qursaýynan qashan bosaıtynyna da baılanysty. Degenmen keıbir sarapshylar Reseı sanksıalardan arylǵan kúnniń ózinde orta dáliz aımaqtyq

Kóktemnen beri elde 12 myń shaqyrym jol salynyp, jóndelip jatyr. Bul keıingi 33 jylda bolmaǵan kórsetkish. Osy 12 myń shaqyrym joldyń 8 myń shaqyrymy respýblıkalyq baǵynystaǵy, 4 myń shaqyrymy jergilikti baǵynystaǵy joldar. Eldegi joldardyń jalpy uzyndyǵy 95 myń shaqyrym desek, bıyldyń ózinde 12,6 paıyzy jańartylyp jatyr degen sóz.

2023 jyly elimiz shoıyn jol arqyly 50 mln tonnaǵa jýyq taýar eksporttaǵan. Atap aıtsaq, Qytaıǵa – 12,7 mln tonna, Ózbekstanǵa 10 mln tonna, Reseıge 34,6 mln tonna júk jóneltilgen. Bıyl osy kórsetkishti 60 tonnadan asyrý josparlanyp otyr.

Kólik mınıstri Marat Qarabaev jaz bolsa bılet tappaı sandalatyn jolaýshylardyń máselesin sheshý úshin 140 jańa vagon satyp alynatynyn aıtqan bolatyn. Temirjol salasynda qolǵa alynǵan eki iri joba bar. Olar: «Dostyq – Moıynty», «Darbaza – Maqtaaral» marshrýttaryn iske qosý. Onyń syrtynda 1,4 myń shaqyrym temirjoldy jóndeý kózdelgen.

Qazaqstan jeriniń Eýropa men Qytaı arasynda qolaıly tranzıttik aýmaq bolatynyn halyqaralyq ınvestorlar da jaqsy túsinip otyr.  Oǵan eldiń kólik jáne logıstıka salasyna kóptegen iri halyqaralyq jáne ulttyq ınvestorlardyń aqsha salyp jatqanyn mysal retinde ataýǵa bolady.  

Keıingi jyldary Qazaqstannyń kólik jáne logıstıka ınfraqurylymyna 35 mıllıard dollarǵa jýyq ınvestısıa tartylǵan. Eýropalyq ınvestısıalyq bank, Eýropa qaıta qurý jáne damý banki sıaqty iri qarjy ınstıtýttarymen jalpy somasy 800 mıllıon eýro bolatyn memorandým jasalyp, Eýropalyq ınvestısıalyq bank arqyly salaǵa  500 mıllıon eýro ákelindi.

Al «Qazaqstan temir joly» ulttyq kompanıasy Sıngapýrdyń PSA International  kompanıasymen, ázerbaıjandyq ınvestorlarmen birge birneshe iri jobany qolǵa almaqshy.

TransLogistica Kazakhstan medıa ortalyǵynyń málimeti boıynsha, Eýropa men Qytaı arasynda qurlyq arqyly tasymaldanatyn taýardyń  70%-ǵa jýyǵy Qazaqstan arqyly ótedi. Osynyń arqasynda Qazaqstan Qytaı men Eýropa arasyndaǵy eń iri tranzıttik habqa aınaldy. Bul jerde Qytaıdyń «Bir beldeý, bir jol» bastamasy  jemisin berip jatyr deýge bolady.

Qazaqstannyń Qytaı-Eýropa arasyndaǵy temirjol tasymalynda da joǵary úles alyp otyr. Eki ortada temirjolmen tasymaldanatyn júktiń 20-25%-y Qazaqstan aýmaǵy arqyly ótip jatyr.

Taǵy bir aıta ketetin jaıt, Qytaı bıznesi Uly Jibek jolyn jandandyrý degen strategıalyq ıdeıadan shet qalǵan joq. Muny áleýmettik jaýapkershilik dep aıtýǵa da bolady.

 

 

 

 

Teńge jáne jasandy devalvasıa: Ulttyq banktiń burynǵy basshysy QR ekonomıkasynyń qupıalary týraly aıtty
11 jeltoqsan 2024
Teńge jáne jasandy devalvasıa: Ulttyq banktiń burynǵy basshysy QR ekonomıkasynyń qupıalary týraly aıtty

Qazaqstan Ulttyq Bankiniń burynǵy tóraǵasy Grıgorıı Marchenko "Kıiz úı kúmbezi" YouTube-arnasyna bergen ashyq suhbatynda elge áser etken kúrdeli ekonomıkalyq sheshimder týraly estelikterin bólisti. Ol eń iri devalvasıalar, Ulttyq qordyń qurylýy jáne Ázerbaıjan bankine quıylǵan ınvestısıalarǵa qatysty janjal týraly egjeı-tegjeıli aıtty. Tolyǵyraq Orda.kz materıalynda.

Qazaqstan tarıhyndaǵy eń iri devalvasıa

Ulttyq banktiń burynǵy basshysy Grıgorıı Marchenko el tarıhyndaǵy eń eleýli devalvasıalar týraly áńgimeledi. "Ulttyq Bank 2009 jylǵy aqpanda jasaǵan devalvasıa, keıde aıtylyp júrgendeı, 50 %  emes, 25% boldy. Eń úlken devalvasıa qashan boldy? Ol 1994 jylǵy aqpanda boldy. Sol joly baǵam bir aıda 11-den 40 teńgege deıin – úsh jarym ese quldyrady. Bul devalvasıanyń sebebi Prezıdent Nazarbaevty ózara esep aırysý deıtinge kóndirgen Sergeı Tereshenko Úkimetiniń sheshimimen baılanysty. Onyń máni Ulttyq Banktiń kóp mólsherde aqsha basyp shyǵarýynda jáne olardy ózara qaryzdaryn óteý úshin kásiporyndarǵa berýinde boldy. Prezıdent Ulttyq Banktiń vızasyn almastan, Jarlyqqa qol qoıdy. Óıtkeni  sol kezde mańyzdy laýazymda bolǵan marqum Dáýlet Sembaev mundaı sheshimge óte qarsy boldy. Alaıda áli jóndi jumys istep te úlgermegen Ulttyq Banktiń táýelsizdigi basyp-janshylyp, Jarlyq kúshine endi", dedi Marchenko. Onyń aıtýynsha, munyń nátıjesi apatpen birdeı boldy: baǵam bir aı ishinde úsh jarym ese qulady. Marchenko Djordjtaýn ýnıversıtetinde taǵylymdamadan ótip, Amerıka Qurama Shtattarynan Qazaqstanǵa oralǵanda ınflásıa 1994 jylǵy maýsymda 46,5 % boldy – bul bir jylda emes, bir aıda!

"Mine, osyndaı da ýaqyt boldy. Bir qyzyǵy, Tuńǵysh Prezıdent men oqyǵan estelikterinde osy týraly lám-mım demedi. Múmkin, ol bul oqıǵany umytyp ketken nemese mańyzdy emes dep sanaǵan shyǵar, nemese ony umytýdy jón kórgen shyǵar. Biraq bul eń sátsiz makroekonomıkalyq sheshim bolǵan edi. Qazir baǵam bir dollar úshin 500 teńgeniń mańynda. Eger 1994 jylǵy «ózara esep aıyrysý» bolmaǵanda, qazir biz baǵam 200 teńgege jete me – jetpeı me dep talqylap otyrýymyz múmkin edi. Búgingi ekonomıkalyq problemalardyń kópshiligi – budan 20-30 jyl burynǵy oqıǵalardyń jańǵyryǵy", dep qosty ol.

Teńge baǵamy jáne Ulttyq qordy qurý

Sondaı-aq Marchenko teńgeniń qazirgi baǵamy týraly óz pikirin ortaǵa saldy: "499 ben 500-diń arasyndaǵy aıyrmashylyq – nebári 0,2%. Álemdik bırjalarda ±1% shegindegi mundaı aýytqýlar tehnıkalyq jáne shamaly aýytqý bolyp sanalady. Biraq biz árqashan dóńgelek sanǵa úıirmiz. Mysaly, keńes zamanynda biz mıllıard put astyq jınaýǵa barynsha tyrystyq. Put degenimiz ne? Bul nebári 16 kılo. Muny álemde eshkim túsinbedi. Biraq biz 20 mıllıon tonna astyq jınaı bastaǵanda mıllıard putty birden umyttyq. Bul ózi qyzyq boldy. Biraq bizde 500 teńge nemese mıllıard bolsyn, dóńgelek sıfrǵa erekshe mán berýge beıimdilik bar. Shyndyǵynda, 499 ben 500-diń arasynda eshqandaı aıyrmashylyq joq".

Onyń aıtýynsha, kóptegen adam valúta baǵamyn tek devalvasıamen baılanystyrady. Bul, árıne, belgili bir sátterde durys. Biraq baǵam kúsheıgen kezde bul – tańǵalarlyq jaǵdaı. Baǵamnyń ınflásıamen baılanysy kóp adamǵa túsinikti bolǵanymen, jurttyń bárine birdeı túsinikti emes. Al baǵam Ulttyq qorǵa tikeleı baılanysty ekenin biletinder shamaly. Qor bolashaq urpaq úshin qarjy jınaqtaý quraly retinde oılastyrylǵan. Biraq sol kezdiń ózinde-aq ózgerister bastaldy. Nazarbaev qordy jumsaýǵa bolady degen saıası sheshim qabyldady. Sóıtip jınalǵan qarajatty paıdalaný onyń prezıdenttigi kezinde bastaldy. Bastapqyda Ulttyq qor aktıvterdi satatyn, al valúta elge túsetin jáne Ulttyq Bank ony tikeleı, naryqtan tys satyp alatyn sqema qoldanyldy. Sodan keıin bul qarajat Qarjy mınıstrligi arqyly búdjetke aýdaryldy.

"Keıinirek, men jáne meniń áriptesterim ketkennen keıin, qordaǵy valútany naryq arqyly satý týraly sheshim qabyldandy. Naryqta jylyna qosymsha bes-alty mıllıard dollar paıda bolǵan kezde bul valúta usynysyn arttyrady jáne teńge baǵamyn qoldaıdy", dep atap ótti ol. Sondaı-aq Marchenko eger Ulttyq qordyń qarajaty bolmasa, onda teńge baǵamy budan birneshe jyl buryn bir dollar úshin 500 teńgege jeter edi dedi. Ol ekonomıkany nyǵaıtý, ımportty shekteý jáne óz óndirisimizdi damytý úshin baǵam bir dollar úshin 1200-1500 teńge bolýǵa tıis degenge saıatyn pikirge de nazar aýdardy.

2014 jylǵy jasandy devalvasıa

2014-2015 jyldary Ulttyq Banktiń tóraǵalary Qaırat Kelimbetov pen Danıar Aqyshev bolǵan kezde úsh devalvasıa boldy, dep atap ótti Marchenko. Sodan keıin baǵam bir dollar úshin 150-den 380 teńgege deıin, ıaǵnı eki jarym ese ósti. Onyń aıtýynsha, bul sol kezeńde jiberilgen birqatar makroekonomıkalyq qateliktiń saldary boldy. "2014 jyldyń aqpan aıynyń basynda iri eksporttaýshylardyń qysymymen qajetsiz devalvasıa jasaldy. Lobbıster devalvasıa barlyq máseleni sheshedi jáne jaǵdaıdy jaqsartady dep sendirdi, biraq is júzinde olaı bolmady. Budan "Qazaqmys", "Qazmyrysh" jáne Mittal Steel sıaqty eksporttaýshylar utty. Óıtkeni olar sol dollarǵa kóp teńge ala bastady. Alaıda bul osy sheshimdi qoldaǵan at tóbelindeı kompanıalarǵa ǵana tıimdi boldy", dep túsindirdi Marchenko.

Ol sondaı-aq 2013 jyly Premer-mınıstr Serik Ahmetov devalvasıa týraly usynysty qamtyǵan Mittal Steel-di qoldaý is-qımyl josparyn ázirlep, bekitýge usynǵanyn eske saldy. Sol kezde Ulttyq Bank Prezıdentti bul qadamnan bas tartýǵa kóndire aldy. "Alaıda men 2013 jyldyń qazan aıynda qyzmetten ketkennen keıin devalvasıa boldy". Buǵan deıin Qazaqstan devalvasıany árdaıym reseılik devalvasıanyń ótemaqysy retinde júrgizgen. Mysaly, 2009 jyly Reseı 50% - ǵa devalvasıa júrgizdi, al Qazaqstan 25% - ben shekteldi. Bul ekonomıkaǵa eleýli zalal keltirmeýge múmkindik berdi. Import, onyń ishinde mashınalar men jabdyqtardy ákelý ulttyq óndiristi damytý úshin mańyzdy bolyp qala beredi.

"Ókinishke qaraı, 2014 jyly eń nashar senarı iske asyryldy. Aqpan aıynda aldyn alý devalvasıasy jasaldy, biraq bulaı jasalmaýy kerek edi. Al jeltoqsan aıynda Reseı óz valútasyn 50% - dan astam qunsyzdandyrdy. Nátıjesinde Qazaqstan ótemaqylyq devalvasıa júrgizbedi, bul eleýli teńgerimsizdikter týǵyzdy. Bul rette eki aıda teńge baǵamyn qoldaýǵa 23 mıllıard dollar jumsalyp, shyn máninde aqsha tekke kúıip ketti», dep atap ótti spıker. Osydan keıin merziminen buryn Prezıdent saılaýy jarıalandy. İle saılaýdan keıin devalvasıa bolady, óıtkeni ekonomıka soǵan muqtaj degen sóz tarady. Alaıda saılaýdan keıin devalvasıa qajet emes dep málimdeldi. Sóıtip Reseı devalvasıa júrgizgenge deıin segiz aı boıy Qazaqstan muny jasaǵan joq. Bul qazaqstandyq taýarlardyń dollarlyq balamada reseılik taýarlarǵa qaraǵanda eki ese qymbattaýyna ákeldi, al bul básekege qabilettilikke eleýli soqqy berdi.

"Reseıde, Chelábınsk, Saratov sıaqty kóptegen shekaralas qalada pechene, makaron jáne basqa da qazaqsha ataýlary bar ónimder shyǵaryla bastady. Nátıjesinde bizdiń naryq, ásirese orta bıznes aıtarlyqtaı shyǵynǵa ushyrady",  dedi Marchenko. Onyń aıtýynsha, alǵashqy devalvasıa Kelimbetovtiń tusynda, 2015 jyldyń tamyzynda júrgizile bastaǵan. Alaıda Ulttyq Banktiń tóraǵasy aýysqannan keıin baǵam turaqtanbaı, quldyraýyn odan ári jalǵastyrdy. "Qorytyndysynda, keshirińiz, biz sol kezde eki jarym ret devalvasıa jasadyq – bul 2014-2015 jyldary boldy. Al budan ne óndi? Óndiris kúrt ósti me? Árıne, joq. Bul eksperıment birneshe ret júrgizildi. Mysaly, 1994 jyly devalvasıa úsh jarym ret boldy", dedi ol. Marchenko mundaı joldy qaıtalaýǵa shaqyrýshylar ekonomıkanyń naqty sektorynda eshqashan jumys istemegen adamdar ekenin atap aıtty.

Ázerbaıjan bankine qatysty janjal

Grıgorıı Marchenko Ulttyq qordan Ázerbaıjan bankine aqsha aýdarý oqıǵasy týraly túsinikteme berdi. Bul keıinirek sybaılas jemqorlyq janjalynyń arqaýy bolǵan. 

"Ázerbaıjan bankine Ulttyq qorymyzdan aýdarylǵan aqshaǵa baılanysty sybaılas jemqorlyq janjaly týyndaǵany jadymda. Bank tóraǵasy Ulybrıtanıaǵa, Londonǵa qashyp ketken sıaqty. Onyń áıeli onda kóp qarajat jumsaǵan, sonyń ishinde qymbat meıramhanalarǵa baryp, aqsha shashqan. Biraq, meniń bilýimshe, ol qamaýǵa alynǵan. Qazir ol túrmede otyr", dedi Marchenko. Ol bul mámilege óziniń qatysy joq ekenin málimdedi. "Sol kezde Ulttyq Banktiń ókili Qaırat Kelimbetov boldy. Ol mámile men qyzmetten ketkennen keıin bir jyldan keıin jasaldy. Buǵan qosa, atalǵan mámile o bastan durys emes jáne Ulttyq Banktiń barlyq ishki rásimine qaıshy edi. Mysaly, biz 10% - dan asatyn naqty emısıaǵa qatysa almadyq. Eger bank, aıtalyq, 500 mıllıon dollar shyǵarsa, biz eń kóp degende 50 mıllıon dollar satyp ala alatyn edik. Al atalǵan mámile barlyq erejeni buza otyryp jasaldy", dep túsindirdi ol.

Keıin aqshaǵa satylǵan blogerler men jýrnalıser kináni maǵan aýdarýǵa tyrysty, dep atap ótti Ulttyq Banktiń burynǵy basshysy. Biraq onyń 2013 jyldan beri Ulttyq Bankke eshqandaı qatysy joq. Sondaı-aq ol óziniń Ázerbaıjan Prezıdenti Álıevtiń dosy jáne kýrstasy bolǵandyǵy týraly aqparatty joqqa shyǵardy. 

"Joq, olaı emes. Sizderge anyǵyn aıtaıyn. Álıev – meniń kýrstasym da, jeke dosym da emes. Bizdiń jolymyz óte qysqa merzimge ǵana túıisti. Men provınsıadan kelgen qarapaıym stýdent edim. Al onyń ákesi Saıası Búronyń músheligine kandıdat edi. Ol tipti kúzetshisimen birge júretin. Onyń ústine, ol basqa ǵımaratta ornalasqan Halyqaralyq qatynastar fakúltetinde oqydy, men Halyqaralyq ekonomıkalyq qatynastar fakúltetinde oqydym. Bizdiń kýrsta Ázerbaıjannan kelgen jigit boldy. Men onymen dos boldym, áli de dospyn.  Ol Álıevpen tyǵyz baılanys jasady. Múmkin Álıev meni sondyqtan umytpaǵan shyǵar. Biraq meniń onymen qandaı da bir jaqyn baılanysym  nemese oǵan shyǵatyn jolym bar dep aıtýǵa bolmaıdy. Bul shyndyqqa jatpaıdy".

 

Kredıt alý qıyndaıdy – Senat qujatty keri qaıtardy
23 mamyr 2024
Kredıt alý qıyndaıdy – Senat qujatty keri qaıtardy

Búgin Senattyń jalpy otyrysynda «Qazaqstan Respýblıkasynyń keıbir zańnamalyq aktilerine kredıt berý kezinde táýekelderdi barynsha azaıtý, qaryz alýshylardyń quqyqtaryn qorǵaý, qarjy naryǵyn retteý jáne atqarýshylyq is júrgizýdi jetildirý máseleleri boıynsha ózgerister men tolyqtyrýlar engizý týraly» Zańy ekinshi oqylymda qaraldy. Senat zańnyń jekelegen baptaryn jańa redaksıada usynyp, ony Májiliske qaıtardy. Bul týraly Ulys Senattyń baspasóz qyzmetine silteme jasap habarlaıdy.

Senattyń Qarjy jáne búdjet komıtetiniń málimetinshe, bank beretin qaryzdar men mıkrokredıtter berý kezinde talaptardy qatańdatý arqyly azamattardyń shamadan tys kredıt alýyn tómendetý eskerilgen. Ol úshin Zańda kredıtter boıynsha 90 kúnnen astam merzimi ótken bereshegi bolǵan kezde azamattarǵa kredıt berýge tyıym salý qarastyrylǵan, sondaı-aq jubaıynyń (zaıybynyń) kelisiminsiz kredıt berýge tyıym salý sharasy engiziledi. Ótelmegen tutynýshylyq kredıtter boıynsha merzimi ótken soń 90 kúnnen keıin syıaqyny esepteýge tyıym salynady, al merzimdi áskerı qyzmetti ótkerý kezeńinde qaryz alýshyǵa kredıtter boıynsha tólemderdi keıinge qaldyrý qarastyrylǵan.

Sonymen qatar, «Tutynýshylyq kredıt» uǵymyn zańnamalyq engizý usynylyp, onyń mólsheri ýákiletti organnyń normatıvtik-quqyqtyq aktisimen aıqyndalady. 45 kúnge deıingi jáne 50 aılyq eseptik kórsetkishke deıingi somadaǵy onlaın mıkrokredıtterdi berýdiń erekshe sharttarynyń kúshin joıý, bul rette olarǵa ýákiletti organnyń normatıvtik-quqyqtyq aktisinde aıqyndalatyn jyldyq tıimdi syıaqy mólsherlemesiniń shekti mólsherin belgileýdi qoldaný usynyldy.

«Kredıtorlardy baıypty kredıt saıasatyn júrgizýge jáne azamattardyń problemalyq bereshegin retteý boıynsha sharalar qabyldaýǵa yntalandyratyn talaptar kózdelgen. Máselen, 2026 jylǵy 1 mamyrǵa deıin bankter men mıkroqarjy uıymdary azamattardyń bereshegin retteý boıynsha sapaly jumysty derbes júrgizýi úshin qaryzdardy kolektorlarǵa berýge moratorıı engiziledi. Sondaı-aq qarjy naryǵyndaǵy alaıaqtyqqa qarsy is-qımyl jasaý úshin jaǵdaılar jasalýda. Osy maqsatta bankter men mıkroqarjy uıymdaryna klıentti bıometrıalyq sáıkestendirýsiz elektrondyq qaryz berýge tyıym salynady», - delingen Senat aqparatynda.

Jalpy, bul qujat azamattardyń artyq kredıt alý deńgeıin tómendetýge, alaıaqtyq tásilmen qaryzdar men mıkrokredıtter resimdeý táýekelderin jáne klıentterdiń banktik shottarynan aqshanyń zańsyz alynýyn qysqartýǵa yqpal etedi, sondaı-aq rezıdent emes bankterdi otandyq ekonomıkany kredıtteýge tartýǵa baǵyttalǵan. Munymen qosa, isterdiń jekelegen sanattary boıynsha jeke tulǵalardyń bankrottyq rásimin ońaılatady.

Sonymen qatar Zańdy ekinshi oqylymda talqylaý barysynda Bas komıtettiń, basqa komıtetter men Senat Apparaty bólimderiniń eskertýleri men usynystaryn eskere otyryp, Májilis qabyldaǵan Zańǵa mynadaı baǵyttar boıynsha ózgerister men tolyqtyrýlar engizildi:

- «elektrondyq banktik qaryz» uǵymy qoldanystaǵy zańnamanyń tıisti normalarynda kózdelgendikten, jańa uǵymdy engizý alyp tastalady;

- zapasqa jańadan bosatylǵan áskerı qyzmetshige jumysqa ornalasý jáne tólem qabilettiligin qalpyna keltirý úshin ýaqyt berý úshin Zańmen usynylatyn merzimdi áskerı qyzmetti ótkerý kezeńine qaryzdy óteý boıynsha merzimin keıinge qaldyrýdy 60 kúnge uzartý. Budan basqa, osy túzetýge baılanysty ıpotekalyq sharttar, jyljymaly jáne jyljymaıtyn múlik kepili sharttary boıynsha qosymsha kelisimder jasasý boıynsha jekelegen talaptardy qoldanbaý usynyldy;

- zańdy tulǵalardy bıometrıalyq sáıkestendirýdi júrgizý múmkin emestigine baılanysty jeke tulǵalarǵa ǵana bıometrıalyq sáıkestendirýsiz elektrondyq banktik qaryz berýge tyıym salýdy qoldaný;

- bank jáne mıkroqarjy ombýdsmanyn saılaý kezinde qosymsha talaptar belgileý;

- memleket qatysatyn kredıttik búrolardyń qyzmetin reglamentteıtin normalardy naqtylaý, sondaı-aq kolektorlar kredıttik búroǵa usynatyn qosymsha málimetterdi kózdeý;

- lombardtarmen shart jasasý kezinde olardyń qyzmetiniń ereksheligine baılanysty kredıtter alýdan erikti túrde bas tartýǵa baılanysty normalardy sáıkes keltirý;

- Qazaqstan ekonomıkasyna ınvestısıalaýǵa qosymsha múmkindik berý maqsatynda sındıkattalǵan qarjylandyrýǵa qatysýǵa ruqsat etilgen tulǵalar tizbesiniń sındıkattalǵan kredıt berýge qatysýshylar quramyn rezıdent emes bankter fılıaldarymen jáne «Astana» halyqaralyq qarjy ortalyǵynyń bankterimen tolyqtyrý. Sonymen qatar, sındıkattalǵan qarjylandyrýdy uıymdastyrý boıynsha talaptar naqtylanady;

- Zańnyń keıbir erejelerin qoldanystaǵy zańnamanyń erejelerimen sáıkes keltirý;

- osy Zańdy qoldanysqa engizýdi kózdeıtin Zańnyń 2-babyn pysyqtaý.

QR Qarjy naryǵyn retteý jáne damytý agenttigi tóraǵasynyń orynbasary Oljas Qızatovtyń aıtýynsha, zań aıasynda jubaıynyń (zaıybynyń) kelisiminsiz kredıt berýge tyıym salý normasy saqtaldy. Endi nesıe somasy 1 myń AEK-ten artyq bolsa, ony alý úshin erli-zaıyptylardyń ózara kelisimi kerek bolady.

 

Biz týraly
ulys.kz — aqparattyq, saraptamalyq jáne tanymdyq baǵyttaǵy materıaldardy beredi.
 
Mýltımedıalyq joba zaman talabyna saı jasalǵan. Qazaqstannyń aqparattyq naryǵyn sapaly
kontentpen qamtamasyz etýge úles qosýǵa baǵyttalǵan. Mundaǵy saraptamalyq, tanymdyq
maqalalar san salany qamtıdy. Geostrategıa, geoekonomıka, geosaıasat, halyqaralyq
qatynastar men eldiń ishki-syrtqy saıasaty, ekonomıka, jahanda bolyp jatqan tektonıkalyq
ózgerister men trend taqyryptar ulttyq múdde turǵysynan tereń taldanyp qazaq
oqyrmandaryna jetkiziledi. Ortalyq Azıa men Túrki álemine erekshe kóńil bólinedi.