Londondaǵy ICE Futures bırjasynda Brent markaly munaı baǵasy 2020 jylǵy mamyr aıyndaǵy jetkizilimder boıynsha 33,4 paıyzǵa quldyrap, barreline 33,94 dollar boldy.

Sońǵy ret munaı baǵasy 2016 jylǵy aqpanda barreli 34 dollardan tómen bolǵan edi.

Sáýir aıynda fúcherster boıynsha WTI markili munaı baǵasy 27,1 paıyzǵa kemip, barreli 32,48 dollar boldy.

Munaı OPEK+ elderiniń Venadaǵy kelissózder qorytyndysynda koroavırýs saldarynan suranystyń tómendeýine baılanysty munaı óndirý kólemin qysqartýǵa kelise almaǵandyǵy belgili bolǵannan keıin kúrt tómendep jatyr.

Astananyń Memlekettik kirister departamentiniń kameraldyq monıtorıń basqarma basshysynyń mindetin atqarýshy Ánýar Bekjumanov mobıldi aýdarymdar qandaı jaǵdaıda tekserýge alynatynyn túsindirdi, dep habarlaıdy Kazinform.

«Qazirgi ýaqytta 2022 jyldyń qorytyndysy boıynsha Memlekettik kirister komıtetine úsh aı qatarynan jeke banktik shottaryna ár túrli 100 tulǵadan túsken aýdarymdar týraly aqparat kelip tústi. Budan bylaı bankter tek belgilengen krıterıılerge sáıkes keletin tulǵalardyń derekterin ár jyl boıynsha berip otyrady. Al mobıldi aýdarymdardy tekserý zańsyz kásipkerlik qyzmetti kóleńkeden shyǵarýǵa baǵyttalyp otyr. Tek ártúrli tulǵalardan úsh aı qatarynan aı saıyn 100 nemese odan da kóp mobıldi aýdarymdar alǵan tulǵalardy ǵana, ıaǵnı, kásipkerlik qyzmettiń belgileri baıqalǵan jaǵdaıda tekserý júrgiziledi», - dep túsindirdi Ánýar Bekjumanov Astana komýnıkasıalar qyzmetinde ótken brıfıńide. 

Onyń aıtýynsha, jeke tulǵalar ózderiniń týystaryna, dostaryna aýdarymdar, ata-analar men balalarǵa kómek jáne basqa da ómirlik jaǵdaılar úshin mobıldi aýdarymdardy jasap, qabyldaı alady. Alaıda, mundaı aýdarymdar bir rettik bolǵandyqtan, ony deklarasıalaýdyń qajeti joq.

«Osy rette kásipkerlerge tólemderdi arnaıy bıznes shottaryna qabyldaý usynylady. Kásipkerler tólem kartochkalarymen tólem qabyldaýdan bas tartqan jaǵdaıda alǵashynda ákimshilik jaýapkershilikke tartylyp, eskertý jasalady. Al qaıtalap buzǵan jaǵdaıda – 147 680 teńge (40 AEK) aıyppul salynady (ÁQBtK 194-baby).

Anyqtalǵan buzýshylyqtar týraly aqparatpen habarlamalar jiberiledi. Salyq tóleýshi buzýshylyqtarmen kelisetin bolsa, ol jeke kásipkerdi tirkeýge nemese tabystyń deklarasıalanbaǵan somasyn kórsetetin qosymsha deklarasıa usynýǵa tıis. Al eger salyq tóleýshi buzýshylyqtarmen kelispegen jaǵdaıda, ol buzýshylyqtardyń joqtyǵy týraly túsinikteme jáne ony rastaıtyn qujattardy berýge quqyly», - deıdi spıker.

Jeke kásipkerdi tirkeýsiz qyzmet jasaǵany úshin 15-ten 100 AEK-ke deıin aıyppul túrinde ákimshilik jaýapkershilik qarastyrylǵan. Kiristerdi jasyrǵany úshin – tólenbegen salyq somasynyń 200% mólsherinde, al qaıtalanǵan jaǵdaıda – 300% aıyppul salynady. Chek bermegeni úshin – 15-ten 50 AEK-ke deıin aıyppul qarastyrylǵan. Ánýar Bekjumanov bul baqylaý sharalary adal salyq tóleýshilerge áser etpeıtinin jetkizdi.

Eske sala keteıik, Salyq kodeksine sáıkes, Qazaqstanda jalpyǵa birdeı deklarasıalaý 2021 jylǵy 1 qańtardan bastap engizildi jáne tórt kezeńde ótkiziledi. 

2023 jyldan bastap memlekettik mekemeler men kvazımemlekettik sektordyń qyzmetkerleri jáne olardyń jubaılary deklarasıa tapsyra bastady, onda 2022 jylǵy 31 jeltoqsandaǵy jaǵdaı boıynsha derekter kórsetiledi. 

2024 jyldan bastap zańdy tulǵalardyń basshylary men quryltaıshylary, sondaı-aq jeke kásipkerler men olardyń jubaılary, 2025 jyldan bastap – azamattardyń qalǵan sanattary, ıaǵnı, eldiń barlyq eresek turǵyndary deklarasıa tapsyrady. 

Aktıvter men mindettemeler týraly deklarasıada 10 myń AEK-ten aspaıtyn qolma-qol aqsha kórsetiledi. Qazaqstan aýmaǵynan tys múlik, bul jer ýchaskeleri, úıler, keńseler, sheteldik bankterdegi banktik shottardaǵy aqsha, Qazaqstan aýmaǵynan tys jerde qurylǵan zańdy tulǵanyń jarǵylyq kapıtalyndaǵy qatysý úlesi, baǵaly qaǵazdardyń bolýy týraly málimetter, debıtorlyq, kredıtorlyq bereshek, munda bankterge jáne bankterge bereshekti qospaǵanda, qujat notarıaldy kýálandyrylǵan bolýy tıis.

Qazaqstanda tirkelgen jyljymaly jáne jyljymaıtyn múlik, bank shottary sıaqty málimetter ýákiletti organdarda bar bolǵandyqtan deklarasıada kórsetilmeıdi. 

Qazaqstandyq suıytylǵan gaz óndirýshiler janarmaıdyń bul túriniń arzandyǵynan shyǵynǵa batyp otyr. Janarmaı quıý stansıalaryndaǵy suıytylǵan gazdyń aǵymdaǵy quny kompanıalardyń ony óndirýge jáne jabdyqty jańartýǵa jumsaıtyn shyǵyndaryn ótemeıdi.

Belgilengen shekti kóterme baǵa tonnasyna QQS-syz 40 320 teńge bolǵanda, suıytylǵan gazdy óndirý quny zaýytqa baılanysty tonnasyna 50 000-72 000 teńgeni quraıdy. Bul eldegi janarmaı quıý beketterindegi tómen bólshek saýda baǵasyn ustaýǵa múmkindik beredi. Nátıjesinde Qazaqstanda suıytylǵan gazdy tutyný negizinen avtokólik júrgizýshileriniń esebinen ósip, al óndiris kólemi tómendeýde.

Bul týraly suıytylǵan gaz óndirýshilerdiń ózderi de aıtýda. Máselen, «Qazgermunaı» BK» JSHS suıytylǵan gazdyń búgingi tańda QR Energetıka mınıstrligi belgilegen baǵasy ónimniń ózindik qunynan tómen ekendigin, shyǵyndardy ótemeıtinin atap ótti. Kásiporyn Aqshabulaq, Nuraly, Aqsaı ken oryndaryndaǵy ilespe munaı gazyn jáne Ońtústik Aqsaı kenishinen shyǵatyn tabıǵı gazdy óńdep, Qyzylorda oblysynyń turǵyndaryn suıytylǵan gazben qamtamasyz etedi. «Qazgermunaı» jylyna 60 myń tonnaǵa jýyq suıytylǵan gaz óndiredi.

"Búginde suıytylǵan munaı gazyn óndirý quny Mınıstrlik bekitken suıytylǵan munaı gazynyń baǵasynan asyp túsedi. Bul rette qondyrǵynyń paıdalaný merzimin eskere otyryp jáne úzdiksiz óndiristik prosesti qamtamasyz etý úshin únemi josparly jóndeý jumystaryn júrgizý jabdyqty jańartý, tozǵan bólshekterdi aýystyrý jáne t.b. qajet" – dep atap ótti bas dırektordyń óndiris jónindegi orynbasary Mahambet Eleýsinov.

Suıytylǵan gaz óndirýge ınvestısıa salýǵa múmkindigi bar  jer qoınaýyn paıdalanýshylar buǵan qyzyǵýshylyq tanytpaıdy. Suıytylǵan gazdy óndirýdi jalǵastyryp jatqan jer qoınaýyn paıdalanýshylar muny shıkizatty óndiretin óńirler aldyndaǵy áleýmettik mindetteme retinde oryndap otyr.

Qazirgi ýaqytta suıytylǵan gaz óndiretin kásiporyndar Energetıka mınıstrligimen birge suıytylǵan gazdyń óndiris qunyn óteı alatyndaı baǵa belgileý máselesin talqylap jatyr.

«Naqty aıtqanda, búginde naryqta kompanıalardyń suıytylǵan gazdy óndirýge ketken shyǵyndary ótelmeıtin jaǵdaı qalyptasty. Suıytylǵan munaı gazyn óndirý rentabelsiz bolǵandyqtan sala shyǵynǵa ushyraýda, júıeli jóndeý jumystary júrgizilmeıdi jáne jańǵyrtýǵa qarajat salý qıynǵa soǵýda. Jańǵyrtý men josparly jóndeýge qarajaty jetkiliksiz óndiris oryndarynyń apatty toqtaýlary jıilep, eldi suıytylǵan gazben qajetti mólsherde qamtamasyz etý qıynǵa soǵýda», - dep atap ótti QR Energetıka mınıstrligi gaz ónerkásibi departamentiniń dırektory Baqytjan Taýbaev.