Valúta baǵamy
  • USD -

    467.1
  • EUR -

    501
  • RUB -

    5.21
Qazaqstandyq áýe kompanıasy satýǵa shyǵaryldy
09 qańtar 2024
Qazaqstandyq áýe kompanıasy satýǵa shyǵaryldy

«Samuryq-Qazyna» AQ «QAZAQ AIR» kompanıasyn taǵy satylymǵa shyǵardy. Bul týraly «Samuryq-Qazyna» AQ habarlady.

«Samuryq-Qazyna» AQ jańa ashyq eki kezeńdik konkýrs aıasynda «QAZAQ AIR» AQ aksıalarynyń 49-dan 100 paıyzǵa deıin satý boıynsha konkýrs ótkizý bastalǵanyn habarlaıdy. Buǵan deıin, 2023 jylǵy 13 qarashada «QAZAQ AIR» AQ-ty jekeshelendirý boıynsha alǵashqy ashyq eki kezeńdik konkýrs ótkizilmedi dep tanyldy», - delingen qor saıtynda jarıalanǵan aqparatta.

Kompanıany jekeshelendirýdegi basty maqsat – onyń básekege qabilettiligin arttyrý, sonymen qatar básekelestik naryǵyndaǵy kvazımemlekettik sektordyń úlesin tómendetý.

RELATED NEWS
Munaıdyń álemdik baǵasy kúrt tómendedi
09 naýryz 2020
Munaıdyń álemdik baǵasy kúrt tómendedi

 Londondaǵy ICE Futures bırjasynda Brent markaly munaı baǵasy 2020 jylǵy mamyr aıyndaǵy jetkizilimder boıynsha 33,4 paıyzǵa quldyrap, barreline 33,94 dollar boldy.

 

Sońǵy ret munaı baǵasy 2016 jylǵy aqpanda barreli 34 dollardan tómen bolǵan edi.

Sáýir aıynda fúcherster boıynsha WTI markili munaı baǵasy 27,1 paıyzǵa kemip, barreli 32,48 dollar boldy.

Munaı OPEK+ elderiniń Venadaǵy kelissózder qorytyndysynda koroavırýs saldarynan suranystyń tómendeýine baılanysty munaı óndirý kólemin qysqartýǵa kelise almaǵandyǵy belgili bolǵannan keıin kúrt tómendep jatyr.

"Báıterek" holdıńi men Sber Qazaqstandaǵy enshiles bankti satyp alý-satý jóninde mámile jasady
23 tamyz 2022
"Báıterek" holdıńi men Sber Qazaqstandaǵy enshiles bankti satyp alý-satý jóninde mámile jasady

"Báıterek" ulttyq basqarýshy holdıńi men "Sberbank toby" "Sberbank Qazaqstandaǵy" ("Sberbank" AQ EB) Sber aksıalarynyń barlyq paketin satyp alý-satý mámilesine qol qoıdy. Bul týraly ulttyq holdıńtiń baspasóz qyzmeti resmı saıtynda habarlady.

Holdıńtiń baspasóz qyzmeti taratqan aqparatqa sáıkes, "Sberbank" qazirgi geosaıası jaǵdaıdy basshylyqqa ala otyryp jáne enshiles bank klıentteriniń múddesi úshin áreket ete otyryp, qazaqstandyq naryqtan shyǵý týraly sheshim qabyldaǵan. 

"Sberbank Qazaqstan" - ótimdiliktiń jetkilikti qoryna, joǵary sapaly kredıttik qorjynyna ıe jáne kóptegen jyl boıy Qazaqstannyń qarjy naryǵynyń negizgi qatysýshylarynyń biri.

"Sberbank Qazaqstandy" satyp alý týraly sheshim qabyldaı otyryp, "Báıterek" holdıńi onyń eldiń qarjy júıesi úshin joǵary mańyzdylyǵyn baǵalady. Bank ıelenetin qazirgi zamanǵy ınfraqurylym men tehnologıalar qysqa merzimde bankti tolyqqandy jumysqa qaıtarýǵa jáne Qazaqstan ekonomıkasynyń naqty sektoryn qarjylandyrýdy bastaýǵa múmkindik beredi", - delingen habarlamada. 

Sonymen qatar habarlamada bank óziniń klıentteri aldyndaǵy barlyq mindetin oryndaýdy jalǵastyratyny aıtylǵan. Osylaısha klıentteri úshin bank ónimderi boıynsha barlyq shart ózgerissiz qalatyn boldy.

"Báıterek" ulttyq basqarýshy holdıńi baspasóz qyzmetiniń habarlaýynsha, mámile bankke belsendi operasıalardy tolyq kólemde jańartýǵa, depozıtter tartýǵa jáne tólemder júrgizýge, sondaı-aq halyq pen bıznes úshin ónimder men qyzmetterdi damytýdy jalǵastyrýǵa múmkindik beredi. 

"Qazaqstan naryǵynda klıenttermen ózara is-qımyldyń 15 jyldan astam tájirıbesi jınaqtalǵan "Sberbank Qazaqstan" qyzmetkerleriniń kásibı komandasy óz jumysyn jalǵastyratyn bolady. Taraptar mámileni jaqyn arada jabýdy josparlap otyr", - dep habarlady holdıńten. 

Halyqqa bir rettik tólem tóleý syndy popýlısik sharalardan ádeıi bas tarttyq - Abaev
24 naýryz 2020
Halyqqa bir rettik tólem tóleý syndy popýlısik sharalardan ádeıi bas tarttyq - Abaev

Jańa jaǵdaıdaǵy memlekettik saıasattyń basty baǵyty ekonomıka bolady. Bul týraly QR Aqparat jáne qoǵamdyq damý mınıstri Dáýren Abaev aıtty, dep habarlaıdy QazAqparat.

 

«Endi tikeleı Prezıdent tapsyrmalaryna toqtalsam, jańa jaǵdaıdaǵy memlekettik saıasattyń basty baǵyty ekonomıka bolady. 10 mlrd dollar - bul halyqtyń jan basyna shaqqanda óte mol soma. Biz máselen búkil halyqqa birrettik tólem tóleý syndy popýlısik sharalardan ádeıi bas tarttyq. Biz mundaı ıdeıanyń halyq arasynda nelikten tanymal ekendigin bilemiz. Biraq, onyń tıimdiligi qysqa merzimdi ǵana. Bul júıeli shara emes. Prezıdent alǵa qoıyp otyrǵan mindet - iskerlik belsendilikti damytý. Bıznesti nyǵaıtý, jumys oryndaryn qurý. Kez kelgen daǵdarys - bul múmkindikter terezesi. Bizdiń maqsatymyz - dúkender men saýda núkteleriniń sórelerinde otandyq ónimder úlesin eselep arttyrý», - dedi Dáýren Abaev.

 

Onyń atap ótýinshe, bul tek qana jumys oryndaryn qurý emes, sonymen qatar táýelsiz baǵa saıasaty, munaı jáne ózge de paıdaly qazbalardyń baǵasyna táýeldiktilikti tómendetý sanalady. «Úkimet qazirdiń ózinde naqty sıfrlardy jarıalady. Máselen, bıznesti nesıeleý 1 trln teńgege deıin ulǵaıtyldy. Sońǵy mólsherleme 6 paıyz bolady.

 «Qarapaıym zattar ekonomıkasy» baǵdarlamasynda basymdyqqa ıe taýarlar tizilimi keńeıtiledi. Mıkro jáne shaǵyn bıznes úshin kredıt somasy 360 mln teńgege deıin arttyrylady. Salyq jeńildikteri berilip, tekserý sany tómendetiledi. Import almastyrý maqsatynda qazirdiń ózinde 1 trln teńge somaǵa 258 joba iriktep alyndy. Munyń ózi 25 myń jumys ornyn qurady», - dedi ol.

Mınıstr aýyl sharýashylyǵy salasynda 1 mln 200 myń adam eńbek etip júrgenin de aıtty.

«Salanyń eń birinshi kezektegi mindeti kóktemgi egistik jumystaryn ońtaıly merzimde júrgizý bolyp otyr. Qazirdiń ózinde 94 ınvestısıalyq jobany júzege asyrý bastaldy. Jalpy somasy - 559 mlrd teńge.

Prezıdent tapsyrmasyna sáıkes, mańyzdy azyq-túlik pozısıalary boıyna ımportqa táýeldilik máselesin sheshý úshin 390 mlrd teńge qosymsha bólinetin bolady», - dedi Dáýren Abaev.

Biz týraly
ulys.kz — aqparattyq, saraptamalyq jáne tanymdyq baǵyttaǵy materıaldardy beredi.
 
Mýltımedıalyq joba zaman talabyna saı jasalǵan. Qazaqstannyń aqparattyq naryǵyn sapaly
kontentpen qamtamasyz etýge úles qosýǵa baǵyttalǵan. Mundaǵy saraptamalyq, tanymdyq
maqalalar san salany qamtıdy. Geostrategıa, geoekonomıka, geosaıasat, halyqaralyq
qatynastar men eldiń ishki-syrtqy saıasaty, ekonomıka, jahanda bolyp jatqan tektonıkalyq
ózgerister men trend taqyryptar ulttyq múdde turǵysynan tereń taldanyp qazaq
oqyrmandaryna jetkiziledi. Ortalyq Azıa men Túrki álemine erekshe kóńil bólinedi.