Valúta baǵamy
  • USD -

    466.7
  • EUR -

    501
  • RUB -

    5.21
til
Qazaqstanda qazaq tili ǵana memlekettik til bolsyn
18 aqpan 2023
Qazaqstanda qazaq tili ǵana memlekettik til bolsyn

Qoǵam belsendisi Arman Shoraı Qazaqstan Respýblıkasynda bir ǵana memlekettik til bolý kerek dep sanaıdy.

«Men, Qazaqstan Respýblıkasynyń azamaty Arman Shoraı QR Konstıtýsıasynyń 7-baby, 2-tarmaǵynda jazylǵan jáne Qazaqstan Respýblıkasy "Til týraly zańynyń" 5-babyndaǵy: "Memlekettik uıymdarda jáne jergilikti ózin-ózi basqarý organdarynda orys tili resmı túrde qazaq tilimen teń qoldanylady",- degen mátindi alyp tastaýdy talap etemin!»,-dep jazdy ol feısbýk paraqshasyna.

 

RELATED NEWS
til
AǴYLSHYNSHA ÚIRENÝGE ARNALǴAN AIRYQSHA EŃBEK
18 sáýir 2019
AǴYLSHYNSHA ÚIRENÝGE ARNALǴAN AIRYQSHA EŃBEK

Qazir eń úlken jumys — birdeme jasap shyǵarý, durysy — óndirý. Ásirese, ulttyń jany men rýhy úshin kúrse júrip jatqan shaqta qazaq tilinde aǵartýshylyq baǵytta joba jasaý, qazaqtildi sapaly kontentti arttyrý úlken eńbek. Qýanatynymyz, osy baǵytta tyń týyndy dúnıege keldi. Jýyrda «Aǵylshynsha til syndyrý. Tuńǵysh óz betimen úırený quraly» atty erekshe eńbek jaryq kórdi. Bul kitap aǵylshyn tiliniń mamany, bilikti aýdarmashy, belgili jýrnalıs Ernat Melsulynyń — san jylǵy mańdaı teriniń jemisi.

Qazaq tilinde tuńǵysh ret shyǵyp otyrǵan "Aǵylshynsha til syndyrý" óz betimen úırený quraly talaı qazaqtyń talabyn shyndaryna senimdimiz. 
Ózge tildi óz tiliń arqyly úırenýden asqan úlken baqyt joq bul jalǵanda.
Bul eńbek — qazirgi kezde qazaqtildi kontentti arttyrý, qazaq rýhanıatyna qajymaı, talmaı jumys isteýdiń jarqyn úlgisi ispetti. Sondyqtan árbir úıdiń tórinde tursa jarasady. Paıdaly kitaptyń oqyrmany da kóp bolmaq. 
Óz betimen aǵylshyn tilin úırený quralynyń avtory 20 jylǵa jýyq qoldanyp kele jatqan, óz tájirıbesinen ótken aǵylshyn tilin jedeldetip oqytý ádistemesin qalyń kópshilikke usynyp otyr. Eń bastysy, bul qazaq tilinde jaryqqa shyqqan tuńǵysh óz betimen oqý quraly. Ernat Melsulynyń aıtýynsha til syndyrý quralynyń birneshe erekshelikteri bar.

Birinshi erekshelik – Siz aǵylshyn tiliniń áripterin, dybystaryn, sózderin mıyńyzdy ashytpaı, basyńyzdy bosqa qatyrmaı, esh qıyndyqsyz úırenesiz. Ezbe ereje, qasań qaǵıda atymen joq. Bul ádisteme «árip-dybys-sóz-sóıleý» formýlasyna negizdelgen.

Ekinshi erekshelik – álemdegi halyqaralyq alty tildiń birin qazaqy uǵymmen ıgeresiz. Barlyq sózdiń aǵylshynsha, qazaqsha transkrıpsıasy (dybys tańbasy) hám aýdarmasy qosa jazylǵan. Ár aǵylshynsha, qazaqsha sózdiń transkrıpsıasy ádettegideı janynan emes, astyna berilgen. Bul – vızýaldy turǵydan eń tıimdi tásil. Iaǵnı, Siz qaı árip qandaı dybysqa aınalyp turǵanyn taıǵa tańba basqandaı anyq kóresiz.

Úshinshi erekshelik – aǵylshyn dybystaryna tán sozylyńqylyq belgisi qazaq tilinde qos núktemen beriledi. Mundaı tásil aǵylshyn tilindegi sozylyńqy dybystardy tez meńgerýge septigin tıgizedi. Taǵy bir erekshelik – kitapty oqyǵan adam keminde 3000 sóz úırenedi. Ár kestedegi sózderdiń álipbılik qatary qatań saqtalǵan. Bul tásil 26 áriptiń álipbılik retin bilýdi avtomatty deńgeıge jetkizýge baǵyttalǵan. (T.Tileýbaı)

«Teris oıdy tasta, aǵylshynsha úırenýdi basta» degen uryn sózben shyqqan kitap 7 jastaǵy baladan 70 jastaǵy qarıaǵa deıin oqýǵa qolaıly. Oqý quraly týraly jyly lebizder qarasy qalyń. Tómende Alashtyń aýyzy dýaly birneshe azamatynyń oqý quraly týraly lebizin berýdi jón kórdik. 

   

Jańbyrbaı QAǴAZBAEV, E. A. Bóketov atyndaǵy Qaraǵandy memlekettik ýnıversıtetiniń dosenti, Shetel tilinde daıarlaýdyń teorıasy men ádistemesi kafedrasynyń aǵa oqytýshysy, QR Bilim berý isiniń úzdigi, E. A. Bóketov atyndaǵy QarMÝ-dyń Eńbek sińirgen qyzmetkeri

Ernat shákirtimniń qolymyzǵa kópten kútken kitaby tıdi. «Bilimdiden shyqqan sóz, talaptyǵa bolar kez» deıdi. Mine, bizden bilim alyp, mynaý Qaraǵandy Memlekettik Ýnıversıtetiniń Shetel tilderi fakúltetiniń Aǵylshyn tilin oqytý kafedrasy boıynsha óziń bilim alyp shyqtyń, 4 jyl boıy tyńǵylyqty úırendiń, oqydyń, toqydyń, shoqydyń, endi sonyń jetistigin óziń árqıly salada qyzmetińde kórsete bildiń, Til komıtetinde de qyzmet ettiń, «Habar» redaksıasynda qyzmet ettiń, osylaı jınaǵan tájirıbeńniń negizinde osy eresekterge arnalǵan jaqsy, erekshe qurylymy bar oqý quraldaryn daıyndasam eken degen ózińde bir armanyń boldy, alǵa qoıǵan maqsatyń boldy. Mine sol maqsatyńa jettiń dep esepteımin. Maqsatyńnyń birinshi qadamy shyǵar, úlken qadamy shyǵar, endi qalamyń muqalmasyn, jaqsy azamattarǵa, azamatshalarǵa kerek kitap eken. Endi osy ózińniń «Úsh tuǵyrly til» saıasatyna qosqan úlesińniń birinshi qadamy bolsyn dep esepteıik. Endi qalamyń muqalmasyn dep jańa aıtyp jatyrmyn, aldaǵy jetistikterińdi kórýge biz tilektespiz. Bul birinshi kitap shyǵar, odan keıin bunyń ekinshi bóligi shyǵatyn shyǵar, óstip óz jalǵasyn taýyp, jaqsy bir oqý-ádistemelik keshenmen aıaqtalady degen senimim mol. Saǵan keleshek ýaqytta tabys tileımin. Alǵa qoıǵan maqsattaryń oryndala bersin. Qazaqtyń osyndaı azamattarynyń eńbekteri janyp, osyndaı qýanysh qýanyshqa ulassyn. Bizdiń azamattar men azamatshalarymyzdyń, jastarymyzdyń ataǵy Alataýdan ári assyn!

 

Teńdik IZAQOV, qazaqtan shyqqan tuńǵysh neırohırýrg

Aǵylshyn tilinen bizdiń qazaqtar eshteńe bilmeıtin-di. Qazir zamanǵa baılanysty búkil jastar aǵylshyn tilin bilýge qumar. Óıtkeni ǵylymnyń ózi, kóp ǵalym dardyń ózi aǵylshynnyń oqymystylarynan shyqqan. Mysaly úshin, DNK degen bar. Osy DNK-ny 1953 jyly aǵylshyndar birinshi oılap tapqan. DNK adamnyń tuqymyn anyqtaıtyn ǵylym. Qazir aǵylshynnyń ǵalymdary bizge kelip, forýmda sóıleıdi. biraq anatonomıa jaǵynan birdeımiz, bulardyń artyqshylyǵy – saımandary, tehnologıa, kompúter, keıin bulardyń bári bizge keldi, solarǵa mamandanyp, úırenip aldyq. Talpynbasa bilim shyqpaıdy. Soǵan talpyný kerek, talpyný kerek, úırený kerek. Men 92 jasta bolsam da áli stýdentpin. Óıtkeni kúnde forýmdarǵa, konferensıalarǵa qurmetti qonaq retinde baryp turamyn. Kárister keledi, aǵylshyndar keledi. Kári neırohırýrg dep bári meni qushaqtap,  menimen birge sýretke túsedi. Japonıadan bir qyz kelgen ana jyly, ózi profesor, sol meni qushaqtap sýreket túsken, neırohırýrgıa ınstıtýtyndaǵy jigitter sol sýretti qabyrǵaǵa ilip qoıypty. Búkil ǵylymda nevrologıa degen aýrý bar. Nevrologıa degen aýrý naızaǵaıdyń oty sıaqty betke atqylaıdy. Jaǵyp qoıǵan plıta sıaqty bette turatyn. Sony emdeý degen óte qıyn. Qazaqstanda, Ózbekstanda men ǵana emdedim sol 1957 jyldan bastap. Aýyrǵan kisiler aıtady: «Doktor, ne daı Bog etý bolezn daje Gıtlerý» dep. Osy kúni de emdep júrmin. İzdep keledi, emdep beremin. Mynaý kitabyń qaıyrly bolsyn, tipten jaqsy úırenýge. Men de úırenýge talaptanaıyn endi. Óıtkeni ǵylymnyń bári, kóbisi osy aǵylshyn tiliney. Biz endi qazir artta qalsaq ta, qýyp jetýge talaptanamyz ǵoı.  «Eńbek etseń erinbeı, toıady qarnyń tilenbeı» deıdi ǵoı. Solaı ǵoı. Ǵylymdy qaza berseń, shyǵa beredi. Biraq oǵan toımaısyń. Ǵylym degen arman. Mynaý mıdyń kletkalary óte kóp. Buryn aıtqan 100 myń dep, qazir mıllıardtan asyp ketti.

 

 

til
«BASTAÝYSH MEKTEP MUǴALİMİNE 100 IDEIA» KİTABY QAZAQSHA AÝDARYLDY
30 tamyz 2019
«BASTAÝYSH MEKTEP MUǴALİMİNE 100 IDEIA» KİTABY QAZAQSHA AÝDARYLDY

Ulttyq aýdarma búrosy jańa oqý jyly qarsańynda   oqytýshylar qaýymyn qýantty. Atap aıtqanda, Reıchel Orrdyń “Bastaýysh mektep muǵalimine 100 ıdeıa” (100 Ideas for Primary Teachers) atty eńbegi men Domınık Ýaızhdyń “Bastaýysh mektep muǵalimi. Ustanymdary men qaǵıdalary” (Dominic Wyse, Becoming Primary School teacher) kitaby  Oraldaǵy J.Dosmuhamedov atyndaǵy pedagogıka kollejinde tanystyrylyp, alǵashqy danalary atalǵan oq ornynyń  kitaphanasyna tartý etilgen.  

Ulttyq aýdarma búrosy  joǵarydaǵy oqý quraldaryn «Nazarbaev Zıatkerlik mektepteri» DBBU usynysy boıynsha  aǵylshyn tilinen qazaq/orys tilderine aýdarý jumysyn úılestirgen. Ulttyq aýdarma búrosynyń feısbýk paraqshasynda atalǵan qundy kitaptar týraly tómendegideı málimetter berilgen.   

1️⃣ «Bastaýysh mektep muǵalimine 100 ıdeıa: saralap oqytý» (100 Ideas for Primary Teachers: Differentiation) – álemge tanymal ádisker-maman Reıchel Orrdyń jeke kásibı izdenisi nátıjesinde týyp, áriptesteriniń tájirıbesi negizinde synnan ótken ınovasıalyq mańyzy joǵary 100 ıdeıa usynylǵan jınaq. Saralap oqytý arqyly bastaýysh synyp oqýshylarynyń oqý belsendiligin arttyrýǵa, bilim sapasyn kóterýge baǵyttalǵan bul ıdeıalar ishki mazmuny men uıymdastyrylý ádisterine oraı 10 bólimge toptastyrylyp berilgen. Oqý quraly jańa baǵytta izdenýdi maqsat etetin pedagog qaýymǵa, sondaı-aq, izdenýshiler men stýdentterge arnalǵan.

2️⃣ «Bastaýysh mektep muǵalimi bolý: ustanymdary men qaǵıdalary» (Becoming a Primary School Teacher) – brıtandyq ǵalym-oqytýshy Domınık Ýaızdyń pedagogıka salasyna qadam basqan stýdentter men jas mamandarǵa arnalǵan taptyrmas kómekshi quraly. Bilikti, bilimdi, tájirıbeli ustaz bolyp qalyptasýǵa qajet durys baǵyt-baǵdar beretin birden-bir oqýlyq. Bul oqý quraly oqýshylar men ata-analar qarym-qatynasy, qıyn balalarmen jumysqa qatysty suraqtardyń jaýabyn beredi. Sonymen qatar, bilim berýge qajet qujattarmen tanystyryp, olarmen jumys isteýdiń ádis-tásilderin úıretedi. Muǵalimge tán bilim, bilik daǵdylaryn damytýǵa baǵyttalǵan.

Sýretter Ulttyq aýdarma búrosynyń feısbýk paraqshasynan alyndy.

til
ATAJURTQA TAǴZYM
07 mamyr 2019
ATAJURTQA TAǴZYM

Sultan Dáýlethannyń «Atajurtqa taǵzym» dep kitabynyń ataýy aıtyp turǵandaı bala kezden atajurtqa ańsary aýyp, mahabbaty erte oıandy. Sebebi, ol Mońǵolıanyń Baı-ólke qalasynda dúnıege keldi. Elimiz egemendik alǵan bette tarıhı Otanǵa oralyp, mektebin bitirip, E.A.Bóketov atyndaǵy QarMÝ-dyń fılologıa fakúltetine oqýǵa tústi. Ony úzdik aıaqtaǵan soń ózi túlegen ushqan oqý ornynda biraz oqytýshylyq etti. Keıin Qaraǵandynyń Buqar jyraý aýdanyna qarasty Toǵyzqudyq aýylyna tartty. Qazir sondaǵy orta mektepte dırektordyń ǵylymı-ádistemelik isi jónindegi orynbasary jáne qazaq tili men ádebıeti pániniń ustazy.

Jastaı erekshe arynymen, ózindik mánerimen kóringen Sultan Dáýlethan respýblıkalyq deńgeıde de ózin moıyndatqan aqyn. 2015 jyly Jumabek Táshenov atyndaǵy oblystyq baıqaýda «jyldyń úzdik jazýshysy» ataǵyn alǵan bolatyn. Aqseleý Seıdimbek atyndaǵy oblystyq ádebı baıqaýdyń birinshi oryn ıegeri. Byltyr Qasym Amanjolov atyndaǵy respýblıkalyq baıqaýda arnaıy júlde aldy. Respýblıkalyq «Aýylym — altyn tuǵyrym» ádábı baıqaýynda A.Baıtursynuly atyndaǵy júldege laıyq kórildi. Sonymen qatar, Astanada ótken «Qasıetti Qazaq eli» atty halyqaralyq festıváldiń dıplomaty.

Atajurtqa kelip, azamattyq alǵaly san jyl ótse de aqynnyń elge, jerge degen saǵynyshy bir sát te basylǵan emes. Jaýhar jyrlary arqyly Atajurtty asyl tumar etip barshanyń moıynyna taǵady. Onyń syrtynda názik sezimderimen kómkerilgen ádemi lırıkalyq óleńderi de janyńyzdyń názik qyldaryn shertedi. Qymbatty oqyrmandar, Sultan aqynnyń túrli taqyryptardy qamtyǵan sý jańa kitabyna engen jyrlarynyń birin sizderge de  tábárek etip usynǵandy jón kórdik.   

 

 

 

Atajurtqa taǵzym

 

Bozdaqtarymnyń qan, teri tógilgen dalam,

Amanat jetti joldaǵan kógińnen maǵan.

 

Bek uldaryńdaı tárk eter dodada baryn,

Azattyǵyńa meniń de sadaǵa – janym.

 

Baqyty úshin halqynyń túnekte qalǵan,

Arystarymnyń aq serti – júrekke qorǵan.

 

Babalarymnyń ór rýh, armanymenen,

Alashqa qalǵan baıtaq jurt – ardaǵym eren.

 

Basqynshylyqtyń talaıyn ótkergen bastan,

Aıarym da joq! Turandaı tekti elden asqan.

 

Buǵaý zamanda qýǵynmen jyraqqa ketken,

Abaq Kereıdiń izimin muratqa jetken.

 

Bı-sheshenderimniń qanyǵyp sózine shyryn,

Abyz dalamnyń tanytam shejire syryn.

 

Bir Alla jar bop, meıir men shapaǵyn tókken,

Altynnan qymbat ár kúnim Otanymda ótken.

Biz týraly
ulys.kz — aqparattyq, saraptamalyq jáne tanymdyq baǵyttaǵy materıaldardy beredi.
 
Mýltımedıalyq joba zaman talabyna saı jasalǵan. Qazaqstannyń aqparattyq naryǵyn sapaly
kontentpen qamtamasyz etýge úles qosýǵa baǵyttalǵan. Mundaǵy saraptamalyq, tanymdyq
maqalalar san salany qamtıdy. Geostrategıa, geoekonomıka, geosaıasat, halyqaralyq
qatynastar men eldiń ishki-syrtqy saıasaty, ekonomıka, jahanda bolyp jatqan tektonıkalyq
ózgerister men trend taqyryptar ulttyq múdde turǵysynan tereń taldanyp qazaq
oqyrmandaryna jetkiziledi. Ortalyq Azıa men Túrki álemine erekshe kóńil bólinedi.