QR Prezıdenti Qasym-Jomart Toqaev Ortalyq Azıa memleketteri basshylarynyń konsýltatıvtik kezdesýine qatysty, dep habarlaıdy Aqorda.
Qasym-Jomart Toqaev Konsýltatıvtik kezdesýlerdiń halyqaralyq saıasattyń mańyzdy faktoryna aınalǵanyn atap ótip, onyń memleketter basshylaryna aımaqtyń odan ári damý baǵytyn ózara senimge negizdelgen rýhta aıqyndaýǵa múmkindik beretinine toqtaldy. Onyń aıtýynsha, qubylmaly geosaıası jáne álemdik ekonomıkanyń turaqsyzdyǵy jaǵdaıynda ótken kezdesý Ortalyq Azıa elderiniń yntymaǵy berik ekenin kórsetedi. Sondaı-aq jańa syn-qaterler men qaýipterge birlesip qarsy turýǵa degen ortaq umtylysymyzdy bildiredi.
– Bizdiń qatynastarymyzdyń erekshe sıpaty Ortalyq Azıany HHİ ǵasyrda damytýdy kózdeıtin dostyq, tatý kórshilik jáne yntymaqtastyq týraly búgin qabyldanatyn shartta bekitilgen. Bul qujat mazmuny men tarıhı perspektıvasy turǵysynan biregeı sanalady. Oǵan elderimiz arasyndaǵy memleketaralyq dıplomatıalyq qatynastardyń 30 jyldyǵynda qol qoıylýynyń sımvoldyq máni bar. Bul tarıhı qujat besjaqty strategıalyq seriktestigimizdiń jańa kezeńine qadam basqanymyzdy bildiredi, – dep atap ótti Qazaqstan Prezıdenti.
Qaýipsizdik jáne dıplomatıa salasyndaǵy ózara is-qımyldardy nyǵaıtý kún tártibindegi negizgi másele retinde ataldy. Prezıdenttiń aıtýynsha, Ortalyq Azıa ornyqty áleýmettik-ekonomıkalyq damýdyń, jan-jaqty yntymaqtastyqtyń, beıbitshilik pen órkendeýdiń keń aımaǵyna aınalýǵa tıis.
Qasym-Jomart Toqaevtyń pikirinshe, memleketter basshylary óńirdegi áli de saqtalyp otyrǵan turaqsyzdyq faktorlaryn barynsha joıý úshin barlyq múmkindikti jasaýy kerek.
– Memleketaralyq shekaralardaǵy árbir myltyq daýsynyń jańǵyryǵy eki elge ǵana emes, búkil óńirge jaǵymsyz áser etedi. Kerisinshe, dál qazirgi daǵdarys jaǵdaıynda memleketterimiz qaıshylyqtardy eńserý isinde órkenıettiliktiń, jaýaptylyqtyń úlgisin kórsetýge tıis. Shekarany zańdy túrde rásimdeý úderisiniń óte kúrdeli ári qıyn ekenin óz tájirıbemizden bilemiz. Daýly máseleler shynaıy tatý kórshilik pen halyqaralyq quqyqtyń irgeli qaǵıdattaryna qurmet kórsetý arqyly tek qana beıbit jolmen sheshilýi múmkin. Bunyń basqa joly joq, – dedi Prezıdent.
Onyń aıtýynsha, Qazaqstan postkeńestik keńistikte óziniń shekarasyn tolyq delımıtasıa jasaǵan jalǵyz memleket retinde ózara tıimdi sheshimder izdestirýge barynsha kómektesýge daıyn.
Memleket basshysy kópjaqty yqpaldastyqtyń berik ekonomıkalyq bazasyn qalyptastyrý ózekti mindet bolyp qala beretinine nazar aýdardy.
– Sońǵy 5 jylda Qazaqstan men Ortalyq Azıa elderi arasyndaǵy taýar aınalymy 42 paıyzǵa artyp, 6,3 mıllıard dollarǵa jetti. Ózara saýda-sattyqty keńeıtý úshin zor múmkindikter bar ekenin eskere otyryp, aldaǵy ýaqytta bul kórsetkishti 15 mıllıard dollarǵa deıin jetkizýge nıettimiz, – dedi Qasym-Jomart Toqaev.
Qazaqstan Prezıdenti ekonomıkalyq áleýetti jáne tıimdi geografıalyq ornalasýdyń artyqshylyǵyn tolyq paıdalaný úshin qurylymdyq jáne ınfraqurylymdyq shekteýlerdi joıýdy kózdeıtin ózara tyǵyz yqpaldastyqty jolǵa qoıýdyń mańyzdy ekenine nazar aýdardy.
Memleket basshysy aımaqtyń transporttyq baılanysyn arttyrý jáne tranzıt sharttaryn birtindep jaqsartý qajet dep sanaıdy. Sondaı-aq Prezıdent ǵylym jáne bilim salasyndaǵy yqpaldastyqty keńeıtýge shaqyrdy.
– Búgingi Samıttiń qorytyndysy Ortalyq Azıadaǵy beıbitshilik, qaýipsizdik jáne órkendeý úshin aımaqtyq kooperasıany damytýdyń jańa kezeńi bolady dep sanaımyn. Qazaqta «Tatýlyq – taýsylmas baqyt» degen danalyq bar. Ýaqyt synyna tótep bergen tyǵyz ári senimdi qarym-qatynasymyz, ortaq tarıhı jáne rýhanı tamyrymyz elderimiz arasyndaǵy dostyǵymyzdyń sarqylmas kózi bolatynyna senemin, – dedi Qasym-Jomart Toqaev.
Sonymen qatar Konsýltatıvtik kezdesýde Qyrǵyz Respýblıkasynyń Prezıdenti Sadyr Japarov, Tájikstan Prezıdenti Emomalı Rahmon, Túrikmenstan Prezıdenti Serdar Berdimuhamedov, Ózbekstan Prezıdenti Shavkat Mırzıóev sóz sóıledi.
Kezdesý qorytyndysy boıynsha Ortalyq Azıa memleketteri basshylarynyń Konsýltatıvtik kezdesýiniń birlesken málimdemesi, Óńirlik yntymaqtastyqty damytýdyń 2022-2024 jyldarǵa arnalǵan jol kartasy, Ortalyq Azıa memleketteriniń kópjaqty formattar aıasyndaǵy ózara is-qımyldar tujyrymdamasy, Ortalyq Azıaǵa arnalǵan «Jasyl kún tártibi» aımaqtyq baǵdarlamasy qabyldandy.
Budan bólek Qazaqstan Respýblıkasy, Qyrǵyz Respýblıkasy, Tájikstan Respýblıkasy, Túrikmenstan jáne Ózbekstan Respýblıkasy arasyndaǵy Ortalyq Azıany HHİ ǵasyrda damytýdy kózdeıtin dostyq, tatý kórshilik jáne yntymaqtastyq týraly shart kelisildi jáne oǵan qol qoıý rásimi bastaldy.
Sonymen qatar Araldy qutqarý halyqaralyq qorynyń quryltaıshy memleketteri basshylarynyń Araldy qutqarý halyqaralyq qory prezıdentiniń ókilettikterin uzartý týraly sheshimge qol qoıyldy.