Valúta baǵamy
  • USD -

    451.7
  • EUR -

    488
  • RUB -

    5.07
Qazaqstan Germanıanyń 50 jetekshi syrtqy saýda seriktesteriniń qataryna endi
16 mamyr 2024
Qazaqstan Germanıanyń 50 jetekshi syrtqy saýda seriktesteriniń qataryna endi

«Astana» halyqaralyq qarjy ortalyǵynyń alańynda QR Premer-Mınıstriniń birinshi orynbasary Roman Sklárdyń, Germanıa ekonomıkasynyń Shyǵys komıteti basqarmasynyń tóraǵasy Katrına Klaas-Múlhoızerdiń qatysýymen Berlın Eýrazıalyq klýbynyń 40-shy mereıtoılyq otyrysy ótti. Bul týraly Úkimettiń baspasóz qyzmeti habarlady.

Sondaı-aq sharaǵa memlekettik jáne jeke sektor ókilderi, CLAAS, CT AGRO GmbH, Knauf International GmbH, Atlas International GmbH sekildi Germanıanyń jetekshi kompanıalarynyń basshylary qatysty. 

Premer-Mınıstrdiń birinshi orynbasary óziniń alǵy sózinde Germanıanyń elimizdiń Eýropalyq odaqtaǵy eń mańyzdy saýda-ekonomıkalyq jáne ınvestısıalyq seriktesi ekenin atap ótti. Sońǵy jyldary Qazaqstan Germanıanyń 50 jetekshi syrtqy saýda seriktesteriniń qataryna endi, osylaısha birden 10 pozısıaǵa kóterildi.

«Respýblıkamyzdaǵy ınvestısıalar qaýipsizdigi men joǵary saıası turaqtylyqty moıyndaýdyń mańyzdy belgisi – Germanıa Federaldy úkimetiniń Qazaqstandy yntymaqtastyq ornatý úshin ınvestısıalyq kepildikter berýdiń jeńildikti tártibi qoldanylatyn 34 memlekettiń tizimine qosýy boldy», — dedi R. Sklár.

Óz kezeginde Katrına Klaas-Múlhoızer Qazaqstan Germanıanyń Ortalyq Azıadaǵy eń mańyzdy seriktesi ekenin basa aıtty. Ol nemis delegasıasynyń Qazaqstanǵa agroónerkásip kesheni, taý-ken metalýrgıasy, energetıka, kólik jáne logıstıka salalarynda naqty birlesken jobalardy júzege asyrýdy ýaǵdalasý maqsatymen kelgenin erekshe atap ótti.

«Germanıa shetelde seriktesterdi belsendi izdeýde, osy oraıda Qazaqstan yntymaqtastyqty keńeıtýdiń basym baǵyty bolyp sanalady. Biz qosylǵan quny joǵary ónim shyǵarǵymyz keledi jáne Qazaqstan Respýblıkasyndaǵy ónerkásiptik jobalardy damytýǵa úles qosýdy josparlap otyrmyz», — dedi Germanıa ekonomıkasy Shyǵys komıtetiniń basqarma tóraǵasy.

Kezdesý barysynda «Báıterek» ulttyq basqarýshy holdıńi» AQ basqarma tóraǵasy Rýstam Qaraǵoıshın, Germanıa ekonomıkasy Shyǵys komıtetiniń atqarýshy dırektory, Qazaqstan-Germanıa İskerlik keńesiniń teń tóraǵasy Mıhael Harms, Ortalyq Azıadaǵy nemis ekonomıkasy Syrtqy saýda, ilgeriletý jáne qarjy departamentiniń basshysy Hovsep Voskanán, Germanıa Federatıvtik Respýblıkasynyń Ekonomıka jáne klımatty qorǵaý federaldy mınıstrliginiń basshysy Gerlınd Hekman jáne t. b. qatysty.

Sonymen qatar R. Sklár quramyna 15 nemis kompanıasynyń basshylary kiretin nemis ekonomıkalyq delegasıasynyń ókilderimen kezdesý ótkizdi. Taraptar pikir almasyp, yntymaqtastyqtyń negizgi aspektilerin anyqtap, ekonomıkanyń túrli salalaryndaǵy áriptestikti tereńdetýdiń yqtımal joldaryn talqylady.

RELATED NEWS
Kredıt alý qıyndaıdy – Senat qujatty keri qaıtardy
23 mamyr 2024
Kredıt alý qıyndaıdy – Senat qujatty keri qaıtardy

Búgin Senattyń jalpy otyrysynda «Qazaqstan Respýblıkasynyń keıbir zańnamalyq aktilerine kredıt berý kezinde táýekelderdi barynsha azaıtý, qaryz alýshylardyń quqyqtaryn qorǵaý, qarjy naryǵyn retteý jáne atqarýshylyq is júrgizýdi jetildirý máseleleri boıynsha ózgerister men tolyqtyrýlar engizý týraly» Zańy ekinshi oqylymda qaraldy. Senat zańnyń jekelegen baptaryn jańa redaksıada usynyp, ony Májiliske qaıtardy. Bul týraly Ulys Senattyń baspasóz qyzmetine silteme jasap habarlaıdy.

Senattyń Qarjy jáne búdjet komıtetiniń málimetinshe, bank beretin qaryzdar men mıkrokredıtter berý kezinde talaptardy qatańdatý arqyly azamattardyń shamadan tys kredıt alýyn tómendetý eskerilgen. Ol úshin Zańda kredıtter boıynsha 90 kúnnen astam merzimi ótken bereshegi bolǵan kezde azamattarǵa kredıt berýge tyıym salý qarastyrylǵan, sondaı-aq jubaıynyń (zaıybynyń) kelisiminsiz kredıt berýge tyıym salý sharasy engiziledi. Ótelmegen tutynýshylyq kredıtter boıynsha merzimi ótken soń 90 kúnnen keıin syıaqyny esepteýge tyıym salynady, al merzimdi áskerı qyzmetti ótkerý kezeńinde qaryz alýshyǵa kredıtter boıynsha tólemderdi keıinge qaldyrý qarastyrylǵan.

Sonymen qatar, «Tutynýshylyq kredıt» uǵymyn zańnamalyq engizý usynylyp, onyń mólsheri ýákiletti organnyń normatıvtik-quqyqtyq aktisimen aıqyndalady. 45 kúnge deıingi jáne 50 aılyq eseptik kórsetkishke deıingi somadaǵy onlaın mıkrokredıtterdi berýdiń erekshe sharttarynyń kúshin joıý, bul rette olarǵa ýákiletti organnyń normatıvtik-quqyqtyq aktisinde aıqyndalatyn jyldyq tıimdi syıaqy mólsherlemesiniń shekti mólsherin belgileýdi qoldaný usynyldy.

«Kredıtorlardy baıypty kredıt saıasatyn júrgizýge jáne azamattardyń problemalyq bereshegin retteý boıynsha sharalar qabyldaýǵa yntalandyratyn talaptar kózdelgen. Máselen, 2026 jylǵy 1 mamyrǵa deıin bankter men mıkroqarjy uıymdary azamattardyń bereshegin retteý boıynsha sapaly jumysty derbes júrgizýi úshin qaryzdardy kolektorlarǵa berýge moratorıı engiziledi. Sondaı-aq qarjy naryǵyndaǵy alaıaqtyqqa qarsy is-qımyl jasaý úshin jaǵdaılar jasalýda. Osy maqsatta bankter men mıkroqarjy uıymdaryna klıentti bıometrıalyq sáıkestendirýsiz elektrondyq qaryz berýge tyıym salynady», - delingen Senat aqparatynda.

Jalpy, bul qujat azamattardyń artyq kredıt alý deńgeıin tómendetýge, alaıaqtyq tásilmen qaryzdar men mıkrokredıtter resimdeý táýekelderin jáne klıentterdiń banktik shottarynan aqshanyń zańsyz alynýyn qysqartýǵa yqpal etedi, sondaı-aq rezıdent emes bankterdi otandyq ekonomıkany kredıtteýge tartýǵa baǵyttalǵan. Munymen qosa, isterdiń jekelegen sanattary boıynsha jeke tulǵalardyń bankrottyq rásimin ońaılatady.

Sonymen qatar Zańdy ekinshi oqylymda talqylaý barysynda Bas komıtettiń, basqa komıtetter men Senat Apparaty bólimderiniń eskertýleri men usynystaryn eskere otyryp, Májilis qabyldaǵan Zańǵa mynadaı baǵyttar boıynsha ózgerister men tolyqtyrýlar engizildi:

- «elektrondyq banktik qaryz» uǵymy qoldanystaǵy zańnamanyń tıisti normalarynda kózdelgendikten, jańa uǵymdy engizý alyp tastalady;

- zapasqa jańadan bosatylǵan áskerı qyzmetshige jumysqa ornalasý jáne tólem qabilettiligin qalpyna keltirý úshin ýaqyt berý úshin Zańmen usynylatyn merzimdi áskerı qyzmetti ótkerý kezeńine qaryzdy óteý boıynsha merzimin keıinge qaldyrýdy 60 kúnge uzartý. Budan basqa, osy túzetýge baılanysty ıpotekalyq sharttar, jyljymaly jáne jyljymaıtyn múlik kepili sharttary boıynsha qosymsha kelisimder jasasý boıynsha jekelegen talaptardy qoldanbaý usynyldy;

- zańdy tulǵalardy bıometrıalyq sáıkestendirýdi júrgizý múmkin emestigine baılanysty jeke tulǵalarǵa ǵana bıometrıalyq sáıkestendirýsiz elektrondyq banktik qaryz berýge tyıym salýdy qoldaný;

- bank jáne mıkroqarjy ombýdsmanyn saılaý kezinde qosymsha talaptar belgileý;

- memleket qatysatyn kredıttik búrolardyń qyzmetin reglamentteıtin normalardy naqtylaý, sondaı-aq kolektorlar kredıttik búroǵa usynatyn qosymsha málimetterdi kózdeý;

- lombardtarmen shart jasasý kezinde olardyń qyzmetiniń ereksheligine baılanysty kredıtter alýdan erikti túrde bas tartýǵa baılanysty normalardy sáıkes keltirý;

- Qazaqstan ekonomıkasyna ınvestısıalaýǵa qosymsha múmkindik berý maqsatynda sındıkattalǵan qarjylandyrýǵa qatysýǵa ruqsat etilgen tulǵalar tizbesiniń sındıkattalǵan kredıt berýge qatysýshylar quramyn rezıdent emes bankter fılıaldarymen jáne «Astana» halyqaralyq qarjy ortalyǵynyń bankterimen tolyqtyrý. Sonymen qatar, sındıkattalǵan qarjylandyrýdy uıymdastyrý boıynsha talaptar naqtylanady;

- Zańnyń keıbir erejelerin qoldanystaǵy zańnamanyń erejelerimen sáıkes keltirý;

- osy Zańdy qoldanysqa engizýdi kózdeıtin Zańnyń 2-babyn pysyqtaý.

QR Qarjy naryǵyn retteý jáne damytý agenttigi tóraǵasynyń orynbasary Oljas Qızatovtyń aıtýynsha, zań aıasynda jubaıynyń (zaıybynyń) kelisiminsiz kredıt berýge tyıym salý normasy saqtaldy. Endi nesıe somasy 1 myń AEK-ten artyq bolsa, ony alý úshin erli-zaıyptylardyń ózara kelisimi kerek bolady.

 

Inflásıa baıaýlady:  Ulttyq bank bazalyq stavkany tómendetti
31 mamyr 2024
Inflásıa baıaýlady:  Ulttyq bank bazalyq stavkany tómendetti

Qazaqstan Respýblıkasy Ulttyq bankiniń Aqsha-kredıt saıasaty komıteti bazalyq mólsherlemeni +/- 1 p.t. dálizimen jyldyq 14,50% deıin 25 bazıstik tarmaqqa tómendetý týraly sheshim qabyldady, dep habarlaıdy Ulys banktiń baspasóz qyzmetine silteme jasaı otyryp.

Bank habarlaǵandaı, eldegi ınflásıa baıaýlap, syrtqy ınflásıa neıtarldy qalypta bolǵan.

«Osy jyldyń sáýir aıynda ınflásıa boljamdarǵa sáıkes tómendedi. Inflásıanyń ornyqty bóligi baıaýlaǵany baıqaldy. Baǵanyń jalpy dınamıkasyna qaramastan, halyqtyń ınflásıalyq kútýleri sý tasqynyna jáne turǵyn úı komýnaldyq qyzmetter reformasynyń jalǵasýyna baılanysty ósti. Syrtqy ınflásıalyq jaǵdaı, ortalyq bankterdiń tejeý saıasaty áserine jáne álemdik azyq-túlik naryqtaryndaǵy baǵa dınamıkasyna sáıkes neıtraldy qalypta baǵalanýda. Ekonomıka ishindegi proınflásıalyq qysym fıskaldyq yntalandyrý, TKQ reformasy, ornyqty ishki suranys sebepterinen saqtalyp otyr», - dep habarlady banktiń baspasóz qyzmeti.

 

Qazaqstan bújetin toltyryp turǵan 10 kompanıa
04 mamyr 2024
Qazaqstan bújetin toltyryp turǵan 10 kompanıa

Memlekettik kirister komıteti (MKK) Qazaqstandaǵy eń iri 10 salyq tóleýshini atady, dep habarlaıdy Ulys Tengrinews.kz silteme jasap.

2023 jyly búdjetke negizgi somany dástúrli túrde munaı jáne gaz óndirýshi kásiporyndar qamtamasyz etti. Birinshi qatarda "Teńizshevroıl" kompanıasy ornalasqan. Qazirgi zamanǵy ekonomıkanyń qozǵaýshy kúshi bolyp tabylatyn munaı, gaz jáne ilespe ónimderdi óndiretin Qazaqstandaǵy jetekshi kompanıa qazynaǵa 3,7 trıllıon teńge salyq aýdarymdaryn aýdarǵan.

Salyq túsimderiniń 1,2 trıllıon teńgeden astamy óńdeý ónerkásibine tıesili.

Eń iri 10 salyq tóleýshiler mynalar:

  • "Teńizshevroıl" JSHS – 3 trıllıon 746 mıllıard 454 mıllıon teńge;
  • "Qarashyǵanaq Petrolıým Opereıtıng B.V.", qazaqstandyq fılıaly – 977 mıllıard 884 mıllıon teńge;
  • AO "Mańǵystaýmunaıgaz" - 319 mıllıard 568 mıllıon teńge;
  • KAZ Minerals Aktogay JSHS - 260 mıllıard 765 mıllıon tenge;
  • "Qazaqstan Halyq jınaq banki" AQ – 210 mıllıard 286 mıllıon teńge;
  • "Nort Kaspıan Opereıtıng Kompanı N.V." fılıaly - 204 mıllıard 402 mıllıon teńge;
  • "Ózenmunaıgaz" AQ – 198 mıllıard 066 mıllıon teńge;
  • "PetroQazaqstan Oıl Prodakts" JSHS – 177 mıllıard 719 mıllıon teńge;
  • "Fılıp Morrıs Qazaqstan" JSHS – 168 mıllıard 441 mıllıon teńge;
  • "Azıa gaz qubyry" JSHS – 167 mıllıard 795 mıllıon teńge.
Biz týraly
ulys.kz — aqparattyq, saraptamalyq jáne tanymdyq baǵyttaǵy materıaldardy beredi.
 
Mýltımedıalyq joba zaman talabyna saı jasalǵan. Qazaqstannyń aqparattyq naryǵyn sapaly
kontentpen qamtamasyz etýge úles qosýǵa baǵyttalǵan. Mundaǵy saraptamalyq, tanymdyq
maqalalar san salany qamtıdy. Geostrategıa, geoekonomıka, geosaıasat, halyqaralyq
qatynastar men eldiń ishki-syrtqy saıasaty, ekonomıka, jahanda bolyp jatqan tektonıkalyq
ózgerister men trend taqyryptar ulttyq múdde turǵysynan tereń taldanyp qazaq
oqyrmandaryna jetkiziledi. Ortalyq Azıa men Túrki álemine erekshe kóńil bólinedi.