Valúta baǵamy
  • USD -

    466.7
  • EUR -

    501
  • RUB -

    5.21
Qazaq áýelden qorshaǵan ortany óziniń bir bólshegi sanaǵan – ekolog
18 sáýir 2024
Qazaq áýelden qorshaǵan ortany óziniń bir bólshegi sanaǵan – ekolog

Kóktem shyǵa elimizdiń barlyq qalalary men eldi mekenderinde tazalyq aksıalary ótkizilip, kósheler, aýlalar, saıabaqtar men ózen-kól jaǵalaýlary qoqystan bir tazartylyp qalatyn. Buǵan deıin bul aksıa birrettik qana sıpatta bolsa, bıyldan bastap «Taza Qazaqstan» jobasy arqyly ár senbi kúnderi ótkizile bastady. Biraq, halyqtyń sana-seziminde qorshaǵan ortaǵa súıispenshilik, tabıǵatqa qamqorlyq, jalpy ekologıalyq mádenıet qalyptaspaı bári bekershilik bolmaq. Mundaı pikirdi L.Gýmılev atyndaǵy Eýrazıa ulttyq ýnıversıtetiniń kafedra meńgerýshisi Raıhan Beısenova da alǵa tartady.

«Jalpy óz basym alǵan bilimim men atqarar qyzmetim ekolog bolǵandyqtan ǵana emes, sonynmen qatar elimizdiń qarapaıym azamaty retinde de ár ýaqytta ekologıalyq turǵydan durys sharalar, is-áreketter jasaýǵa tyrysamyn. Qorshaǵan ortaǵa janashyrlyq árkimniń boıynan tabyla bilýi tıis. Adam tabıǵattyń bir bólshegi. Adam qashan da tabıǵat ásemdigine, sulýlyǵyna tamsanǵan, tańdaǵan, qýanyp, oǵan qamqorlyq jasaǵan. Qazirgi tańda tabıǵat aıasyna demalýǵa shyǵyp, bir kúnderin otbasyna arnaýdy ádetke aınaldyrǵan. Osyndaı sátterde áttegen-aı degen jaǵdaılar, ıaǵnı, kópshiliktiń aınalasyna, qorshaǵan ortaǵa degen nemquraıdylyǵy jıi baıqaldy. Elimizde ekologıalyq taza qorshaǵan ortany barynsha saqtap qalýǵa baǵyttylǵan shetelderdegideı kóptegen shara memleket tarapynan jasalmaǵandyqtan da bolar, búginde el turǵyndarynyń kópshiligi ekologıalyq ahýalǵa kóńil bóle bermeıdi. Dál osy jaıt meni qatty qynjyltady. Qazaqstanda adamdar qandaı da bir is-áreket memleket ne zań tarapynan kúshtep engizilmese, onda ony «meniń mindetim emes» dep oılaıdy. Shetelde óte kóp boldym. Ásirese Eýropa, AQSH-ta jergilikti halyq ekologıalyq is-áreketti jeke óz basyn syılaǵandyqtan, ıaǵnı ómir súrip jatqan qorshaǵan ortany óziniń bir bóligi dep eseptegendikten jasaıdy. Ondaı sana bizde kópshilikke topyraq shashpaı-aq qoıaıyn, biraq biraz adamda joqtyń qasy», - dedi ekolog.

Onyń aıtýynsha, elimizdiń Astana, Almaty jáne Shymkent syndy respýblıkalyq mańyzy bar úlken qalalarynda turmystyq qaldyqtardy bólek jınaý úshin arnaıy konteınerler ornatylǵan. Demek, jergilikti turǵyndar úıden shyǵatyn turmystyq qaldyqtardy suryptap, arnaıy konteınerge tastaýy tıis. Biraq, dál osy ıgi bastama áli kúnge deıin jemisin berip otyrǵan joq. Al ol nátıjesi bolýy úshin barlyǵy da ár azamattyń asqanasynan bastalýy qajet.

«Joǵaryda atap ótken qalalardyń turǵyndary úıden shyǵatyn turmystyq qaldyqty bólip jınaýdy bilmeıdi. «Báribir ony bir jerge aparady», «bir mashınaǵa tıeıdi ǵoı», «bizde turmystyq qaldyqtardy qaıta óńdeý jolǵa qoıylmaǵan» degen syndy bolmashy sebepterge silteı salady. Taǵy bir másele, jazǵutyrym qar ketkende qalalar turmaq búkil dala plasık bótelkeler men paketterden kórinbeı qalady. Al shetelde bundaı kórinisti baıqamaısyń. Turǵyndar sol bótelkeler  men paketterdiń birneshe ondaǵan jyldar boıy shirimeı, ekologıaǵa zor zıanyn tıgizetindigin sezinbeıdi. Taza aýaǵa - ózen-kól jaǵalaýyna barǵan adamdarda artynan qalǵan mundaı turmystyq qaldyqtardy jınap ketýi mádenıeti qalyptaspaǵan. Bizde tek óz úıin ǵana taza kútip-ustaý daǵdysy bar. Al qorshaǵan ortany da «dál solaı kútý kerek» degen sana joq», - dedi Raıhan Beısenova.

Onyń aıtýynsha, elimizdiń Astana, Almaty jáne Shymkent syndy respýblıkalyq mańyzy bar úlken qalalarynda turmystyq qaldyqtardy bólek jınaý úshin arnaıy konteınerler ornatylǵan. Demek, jergilikti turǵyndar úıden shyǵatyn turmystyq qaldyqtardy suryptap, arnaıy konteınerge tastaýy tıis. Biraq, dál osy ıgi bastama áli kúnge deıin jemisin berip otyrǵan joq. Al ol nátıjesi bolýy úshin barlyǵy da ár azamattyń asqanasynan bastalýy qajet.

«Joǵaryda atap ótken qalalardyń turǵyndary úıden shyǵatyn turmystyq qaldyqty bólip jınaýdy bilmeıdi. «Báribir ony bir jerge aparady», «bir mashınaǵa tıeıdi ǵoı», «bizde turmystyq qaldyqtardy qaıta óńdeý jolǵa qoıylmaǵan» degen syndy bolmashy sebepterge silteı salady. Taǵy bir másele, jazǵutyrym qar ketkende qalalar turmaq búkil dala plasık bótelkeler men paketterden kórinbeı qalady. Al shetelde bundaı kórinisti baıqamaısyń. Turǵyndar sol bótelkeler  men paketterdiń birneshe ondaǵan jyldar boıy shirimeı, ekologıaǵa zor zıanyn tıgizetindigin sezinbeıdi. Taza aýaǵa - ózen-kól jaǵalaýyna barǵan adamdarda artynan qalǵan mundaı turmystyq qaldyqtardy jınap ketýi mádenıeti qalyptaspaǵan. Bizde tek óz úıin ǵana taza kútip-ustaý daǵdysy bar. Al qorshaǵan ortany da «dál solaı kútý kerek» degen sana joq», - dedi Raıhan Beısenova.

Ǵalymnyń pikirinshe, burynǵy ýaqytta ata-babalarymyz qorshaǵan ortany qadir tutyp, tabıǵatty aıalap, ómir súrýge jaıly, densaýlyqqa jaǵymdy taza orta jasaý ustanymyn joǵary baǵalaǵan. Qazirgi kezde adamdar tek jeke basy men turǵylyqty jerin ǵana oılap, onan tys jatqan qorshaǵan orta da barlyq densaýlyq kepili ekenin umyt qaldyrady.

«Eń aldymen jerdiń saýlyǵy, ortanyń tazalyǵy ózimizdiń jasaǵan is-qımyldarymyzdyń nátıjesi ekenin túsinip, sol baǵytta sanamyzdy ózgertýimiz qajet. Árıne, memleket tarapynan da óte kóp jumys istelýi qajet. Sonymen qatar, ár adamnyń ekologıalyq turǵyda durys ómirlik ustanymy sol memlekettiń is-áreketinen álde qaıda mol nátıje beretinin umytpaý kerek. Shyndyǵyna kelgende, eger jergilikti halyq sanaly túrde at salyspasa, onda memlekettiń jasap jatqan is-sharalary júzege aspaıdy. Ár azamat bárin ózinen bastaýy tıis. Sýdy únemdi jumsaý, qaldyqtardy azaıtý jáne olardy jınaý, turmystyq qaldyqtardy suryptaı bilý, qala ishinde jeńil kólikti az qoldaný, plasık zatarǵa qaraǵanda tez ydyraıtyn zattardy kóbirek kádege jaratý, aýa, jer, sýǵa zıandy zattardy shyǵarýdy tarynsha tómendetý – bul is-sharanyń barlyǵy ár adamnyń jeke basynyń sheshimi. Al oǵan salǵyrt, nemquraıly qaraý qorshaǵan ortamyzdy búldirip, ekologıamyzdyń jaı-kúıin nasharlata túsetindigin esh ýaqytta qaperden shyǵarmaýǵa tıispiz», - dedi Raıhan Rymbaıqyzy.

Raıhan jalpy qazaq ultynyń ekologıalyq má­denıet­tiń qalyptasýy tabı­ǵat zańdylyqtaryna tikeleı qa­tys­ty. Mádenıet tú­siniginiń shyǵý tegine súıener bolsaq, adamnyń tabıǵatqa qatynasy únemi mádenıetpen baılanysty otyrdy.

«Adamzat áýelden ta­bı­ǵatty óziniń qajettilikterin qana­ǵattandyrýdyń negizgi tásili retinde qabyldady. Tabıǵat pen adam arasyndaǵy baılanys eshqashan úzilmeıtinin jaqsy túsindi, sondyqtan tabıǵatpen baılanys kúsheıdi. Sebebi tabıǵatsyz adamnyń ómiri bolmaıdy. Ásirese kóshpeli ulttar tabıǵatty ómiriniń negizgi bóligimen baılanystyrdy. Sondyqtan da olar tabıǵat anany aıalaýdy, onyń «ashýyna tımeýdi» mańyzdy mindet dep sanap keldi. «Sýdyń da suraýy bar», «bir tal kesseń, on tal ek», «bu­laq kórseń kózin ash», «kók­ti jul­ma» degen sıaqty túsinikter osyny aıǵaqtaıdy. Qazaq eshqashan jasyl jelekti, kókti taptamaǵan, qumyrsqa ıleýin búldirmegen, qus uıasyn buzbaǵan, jas balapandar men haıýan tólderine tıispegen, ósip turǵan taldy, aǵashty julmaǵan. Bir sózben aıtqanda qazaq áýelden tabıǵatty aıalaý túsinigi mol boldy. Osydan kelip jalpylama alǵanda «ekologıalyq mádenıet» degen uǵym qalyptasty. Erte zamanda adamdar tabıǵatpen tikeleı baılanysqa túsip, bar qajetin sol arqyly qanaǵattandyryp otyrsa, al qazirgi ındýstrıaldy qoǵamda bul baılanys túri jańa deńgeıge shyqty, transformasıalyq óz­geris­ter oryn aldy. Alǵa­shyn­da paıda bolǵan ekologıalyq máde­nıet kórinisin qazirgi zaman­nyń ekologıalyq mádenıetimen salystyrýǵa kelmeıdi. Muny eko­lo­gıalyq mádenıettegi «daǵda­rys» dep túsindirýge bolady. Adam­dar­dyń qanshalyqty ozyq tehnologıa, zamanaýı qurylǵylar oılap tapqanymen, báribir tabıǵattan alshaq kete almaıdy. Bul aksıoma», - deıdi ǵalym.

RELATED NEWS
Qazaqstan sý ınfraqurylymyna Islam bankinen qarjy tartýy múmkin
30 sáýir 2024
Qazaqstan sý ınfraqurylymyna Islam bankinen qarjy tartýy múmkin

Tasqynnyń shyǵyny 200 mlrd teńgeden asatyny týraly boljamdar el ishinde berik bekip aldy. Biraq bul halyqtyń kúndelikti turmysymen tikeleı baılanysty nysandardy qalpyna keltirýge, úıindegi turmystyq tehnıkasy men mal-múligin bútindep berýge baǵyttalatyn qarajat kólemi bolsa kerek.

Óıtkeni tasqyn saldaryn joıýǵa búdjetten bólingen qarajat pen qaltaly toptardyń bólgeni aqshasynyń ózi 330 mlrd teńgege jetti.

Qarjylyq monıtorıń agenttigi tóraǵasynyń orynbasary Jeńis Elemesov 24 sáýirde BAQ ókilderine bergen málimetinde tasqynmen kúreske qazirdiń ózinde búdjetten 140 mlrd teńge bólingenin aıtqan bolatyn. Sol kúngi resmı málimet boıynsha, eldegi eń iri kásipkerler men alpaýyt kompanıalar tasqyn saldaryn joıýǵa bólgen qarajattyń jalpy somasy 190 mlrd teńge bolǵan.

Munsha qarajattyń ózi tasqyn saldaryn birjola joıyp, keleshektegi qaterdiń aldyn alýǵa jetpeıtin sıaqty. Olaı deıtinimiz, ótken aptada Úkimettiń birneshe múshesi Saýd Arabıasyna barǵan bolatyn. Bul elder birneshe iri halyqaralyq jıyn ótip jatyr. Sonyń aıasynda Qazaqstan ókilderi ıslam álemindegi iri qarjy ınstıtýttarynyń, holdıńterdiń basshylarymen kezdesip úlgergen.

Energetıka mınıstri Almasadam Sátqalıev «Acwa Power» kompanıasynyń tóraǵasy Muhammed Abýnaıanmen kezdesip, eldegi tasqyn saldaryn joıýǵa qoldaý kórsetetini týraly ýáde aldy.

Al Premer-Mınıstrdiń orynbasary – Ulttyq ekonomıka mınıstri Nurlan Baıbazarov Islam damý banki tobynyń prezıdenti kezdesti.

Úkimettiń resmı saıty jazǵan málimetke súıensek, vıse-premer men Muhammed Ál-Djasser arasyndaǵy kezdesýdiń basty taqyryby Qazaqstannyń sý sharýashylyǵy ınfraqurylymyn jańǵyrtý jobalaryn qarjylandyrý máselesi bolǵan. 

«Elimizdiń sý-resýrstyq áleýetin saqtaý men qaýipsizdikti qamtamasyz etý úshin sý qoımalaryn, gıdrotehnıkalyq qurylystardy, ırrıgasıalyq júıelerdi salý ári rekonstrýksıalaý, sý únemdeý tehnologıalaryn sıfrlandyrý jáne engizý sharalary kózdelip otyr.

Kelissózder qorytyndysy boıynsha IDB tobynyń aýqymdy ınvestısıalaryn QR sý salasynyń jobalaryna baǵyttaý, sondaı-aq jobalardyń tehnıkalyq quramdas bóligin daıyndaýǵa granttar bólý týraly ýaǵdalastyqqa qol jetkizildi. Alǵashqy transhtar bıyl aýdarylady», - delingen resmı aqparatta.

Tasqyn Úkimettiń aldaǵy josparyn aıtarlyqtaı ózgertip ketti deýge bolady. Apatpen kúreske aqsha tabý úshin buǵan deıin qabyldanyp ketken ulttyq jobalar men baǵdarlamalardyń, halyqaralyq sharalardyń shyǵyny qaıta qaralyp, birneshe vedomstvonyń bekitilgen búdjeti qysqardy.

Jalpy elde tasqyn bolmaı turǵan kezdiń ózinde Sý resýrstary jáne ırrıgasıa mınıstrligi elde 20 jańa sý qoımasyn salý josparyn jalpyǵa jarıa etip úlgergen bolatyn. Nurlan Baıbazarov Islam damý banki basshysymen ótkizgen kelissózde osy nysandardy qarjylandyrý máselesi sóz bolǵan.

Atalǵan 20 sý qoımasynyń ortaq syıymdylyǵy 2,5 mıllıard tekshe metrge deıin sý jınaýǵa qaýqarly. Osy 20 nysannyń alǵashqy bolyp Keńsaı-Qosqorǵan-2 qoımasy Túrkistan oblysynda salynyp bitti. Odan keıingi kezekte Aqmola, Batys Qazaqstan, Jambyl, Qyzylorda, Túrkistan jáne Jetisý oblystaryndaǵy 9 nysan tur.

Atap aıtsaq, Túrkistan oblysynyń Báıdibek aýdanynda Báıdibek ata sý qoımasynyń qurylysy bastaldy. Al Tóle bı aýdanynda Qaraqýys sý qoımasynyń qurylysy jobalanyp jatyr.

Sondaı-aq, Aqmola oblysyndaǵy Esil kontrrettegishiniń, Almaty oblysyndaǵy Pokatılov sý qoımasynyń, BQO Jalpaqtal kenti men Seksenbaı aýylyndaǵy sý qoımalarynyń, Jambyl oblysyndaǵy Yrǵaıty, Qalǵuty jáne Aqmola sý qoımalarynyń, Qyzylorda oblysyndaǵy Qaraózek kanalyndaǵy sý qoımasynyń jobalaý-smetalyq qujattamasy ázirlenip jatyr.

Bul jańa jyl saıyn qaıtalanatyn tasqyndardyń aldyn alyp, qýańshylyqpen kúresýge, Qazaqstannyń kórshi elderden kiretin sý resýrstaryna táýeldiligin 25%  tómendetýge septigin tıgizedi degen úmit bar. Osynyń arqasynda eldegi sýarmaly alqap kólemin 250 myń gektarǵa ulǵaıtyp,  137 myń turǵyny bar 70 eldi mekendi tasqyn qaýpinen qorǵaýǵa múmkin týyndaýy kerek.

Sondaı-aq, keleshekte jalpy syıymdylyǵy 1,9 mlrd tekshe metr bolatyn 15 sý qoımasyn kúrdeli jóndeý kózdelgen. Bıyl Aqtóbe, Batys Qazaqstan, Jambyl, Qostanaı, Túrkistan oblystary men Astana qalasyndaǵy alty nysanda jumys bastaý josparlanǵan. Ulttyq ekonomıka mınıstri Nurlan Baıbazarovtyń Islam damý bankimen júrgizgen kelissózi nátıje berse, osy jobalarǵa arab áleminen aqsha tartylýy múmkin degen sóz.

Aıta ketý kerek, Qazaqstan  1995 jyldan beri Islam damý bankiniń múshesi bolyp esepteledi. Sodan beri bul ınstıtýt Qazaqstandaǵy 67 jobaǵa 1,8 mlrd dollar bólgen.

Qazaq áýelden qorshaǵan ortany óziniń bir bólshegi sanaǵan – ekolog
18 sáýir 2024
Qazaq áýelden qorshaǵan ortany óziniń bir bólshegi sanaǵan – ekolog

Kóktem shyǵa elimizdiń barlyq qalalary men eldi mekenderinde tazalyq aksıalary ótkizilip, kósheler, aýlalar, saıabaqtar men ózen-kól jaǵalaýlary qoqystan bir tazartylyp qalatyn. Buǵan deıin bul aksıa birrettik qana sıpatta bolsa, bıyldan bastap «Taza Qazaqstan» jobasy arqyly ár senbi kúnderi ótkizile bastady. Biraq, halyqtyń sana-seziminde qorshaǵan ortaǵa súıispenshilik, tabıǵatqa qamqorlyq, jalpy ekologıalyq mádenıet qalyptaspaı bári bekershilik bolmaq. Mundaı pikirdi L.Gýmılev atyndaǵy Eýrazıa ulttyq ýnıversıtetiniń kafedra meńgerýshisi Raıhan Beısenova da alǵa tartady.

«Jalpy óz basym alǵan bilimim men atqarar qyzmetim ekolog bolǵandyqtan ǵana emes, sonynmen qatar elimizdiń qarapaıym azamaty retinde de ár ýaqytta ekologıalyq turǵydan durys sharalar, is-áreketter jasaýǵa tyrysamyn. Qorshaǵan ortaǵa janashyrlyq árkimniń boıynan tabyla bilýi tıis. Adam tabıǵattyń bir bólshegi. Adam qashan da tabıǵat ásemdigine, sulýlyǵyna tamsanǵan, tańdaǵan, qýanyp, oǵan qamqorlyq jasaǵan. Qazirgi tańda tabıǵat aıasyna demalýǵa shyǵyp, bir kúnderin otbasyna arnaýdy ádetke aınaldyrǵan. Osyndaı sátterde áttegen-aı degen jaǵdaılar, ıaǵnı, kópshiliktiń aınalasyna, qorshaǵan ortaǵa degen nemquraıdylyǵy jıi baıqaldy. Elimizde ekologıalyq taza qorshaǵan ortany barynsha saqtap qalýǵa baǵyttylǵan shetelderdegideı kóptegen shara memleket tarapynan jasalmaǵandyqtan da bolar, búginde el turǵyndarynyń kópshiligi ekologıalyq ahýalǵa kóńil bóle bermeıdi. Dál osy jaıt meni qatty qynjyltady. Qazaqstanda adamdar qandaı da bir is-áreket memleket ne zań tarapynan kúshtep engizilmese, onda ony «meniń mindetim emes» dep oılaıdy. Shetelde óte kóp boldym. Ásirese Eýropa, AQSH-ta jergilikti halyq ekologıalyq is-áreketti jeke óz basyn syılaǵandyqtan, ıaǵnı ómir súrip jatqan qorshaǵan ortany óziniń bir bóligi dep eseptegendikten jasaıdy. Ondaı sana bizde kópshilikke topyraq shashpaı-aq qoıaıyn, biraq biraz adamda joqtyń qasy», - dedi ekolog.

Onyń aıtýynsha, elimizdiń Astana, Almaty jáne Shymkent syndy respýblıkalyq mańyzy bar úlken qalalarynda turmystyq qaldyqtardy bólek jınaý úshin arnaıy konteınerler ornatylǵan. Demek, jergilikti turǵyndar úıden shyǵatyn turmystyq qaldyqtardy suryptap, arnaıy konteınerge tastaýy tıis. Biraq, dál osy ıgi bastama áli kúnge deıin jemisin berip otyrǵan joq. Al ol nátıjesi bolýy úshin barlyǵy da ár azamattyń asqanasynan bastalýy qajet.

«Joǵaryda atap ótken qalalardyń turǵyndary úıden shyǵatyn turmystyq qaldyqty bólip jınaýdy bilmeıdi. «Báribir ony bir jerge aparady», «bir mashınaǵa tıeıdi ǵoı», «bizde turmystyq qaldyqtardy qaıta óńdeý jolǵa qoıylmaǵan» degen syndy bolmashy sebepterge silteı salady. Taǵy bir másele, jazǵutyrym qar ketkende qalalar turmaq búkil dala plasık bótelkeler men paketterden kórinbeı qalady. Al shetelde bundaı kórinisti baıqamaısyń. Turǵyndar sol bótelkeler  men paketterdiń birneshe ondaǵan jyldar boıy shirimeı, ekologıaǵa zor zıanyn tıgizetindigin sezinbeıdi. Taza aýaǵa - ózen-kól jaǵalaýyna barǵan adamdarda artynan qalǵan mundaı turmystyq qaldyqtardy jınap ketýi mádenıeti qalyptaspaǵan. Bizde tek óz úıin ǵana taza kútip-ustaý daǵdysy bar. Al qorshaǵan ortany da «dál solaı kútý kerek» degen sana joq», - dedi Raıhan Beısenova.

Onyń aıtýynsha, elimizdiń Astana, Almaty jáne Shymkent syndy respýblıkalyq mańyzy bar úlken qalalarynda turmystyq qaldyqtardy bólek jınaý úshin arnaıy konteınerler ornatylǵan. Demek, jergilikti turǵyndar úıden shyǵatyn turmystyq qaldyqtardy suryptap, arnaıy konteınerge tastaýy tıis. Biraq, dál osy ıgi bastama áli kúnge deıin jemisin berip otyrǵan joq. Al ol nátıjesi bolýy úshin barlyǵy da ár azamattyń asqanasynan bastalýy qajet.

«Joǵaryda atap ótken qalalardyń turǵyndary úıden shyǵatyn turmystyq qaldyqty bólip jınaýdy bilmeıdi. «Báribir ony bir jerge aparady», «bir mashınaǵa tıeıdi ǵoı», «bizde turmystyq qaldyqtardy qaıta óńdeý jolǵa qoıylmaǵan» degen syndy bolmashy sebepterge silteı salady. Taǵy bir másele, jazǵutyrym qar ketkende qalalar turmaq búkil dala plasık bótelkeler men paketterden kórinbeı qalady. Al shetelde bundaı kórinisti baıqamaısyń. Turǵyndar sol bótelkeler  men paketterdiń birneshe ondaǵan jyldar boıy shirimeı, ekologıaǵa zor zıanyn tıgizetindigin sezinbeıdi. Taza aýaǵa - ózen-kól jaǵalaýyna barǵan adamdarda artynan qalǵan mundaı turmystyq qaldyqtardy jınap ketýi mádenıeti qalyptaspaǵan. Bizde tek óz úıin ǵana taza kútip-ustaý daǵdysy bar. Al qorshaǵan ortany da «dál solaı kútý kerek» degen sana joq», - dedi Raıhan Beısenova.

Ǵalymnyń pikirinshe, burynǵy ýaqytta ata-babalarymyz qorshaǵan ortany qadir tutyp, tabıǵatty aıalap, ómir súrýge jaıly, densaýlyqqa jaǵymdy taza orta jasaý ustanymyn joǵary baǵalaǵan. Qazirgi kezde adamdar tek jeke basy men turǵylyqty jerin ǵana oılap, onan tys jatqan qorshaǵan orta da barlyq densaýlyq kepili ekenin umyt qaldyrady.

«Eń aldymen jerdiń saýlyǵy, ortanyń tazalyǵy ózimizdiń jasaǵan is-qımyldarymyzdyń nátıjesi ekenin túsinip, sol baǵytta sanamyzdy ózgertýimiz qajet. Árıne, memleket tarapynan da óte kóp jumys istelýi qajet. Sonymen qatar, ár adamnyń ekologıalyq turǵyda durys ómirlik ustanymy sol memlekettiń is-áreketinen álde qaıda mol nátıje beretinin umytpaý kerek. Shyndyǵyna kelgende, eger jergilikti halyq sanaly túrde at salyspasa, onda memlekettiń jasap jatqan is-sharalary júzege aspaıdy. Ár azamat bárin ózinen bastaýy tıis. Sýdy únemdi jumsaý, qaldyqtardy azaıtý jáne olardy jınaý, turmystyq qaldyqtardy suryptaı bilý, qala ishinde jeńil kólikti az qoldaný, plasık zatarǵa qaraǵanda tez ydyraıtyn zattardy kóbirek kádege jaratý, aýa, jer, sýǵa zıandy zattardy shyǵarýdy tarynsha tómendetý – bul is-sharanyń barlyǵy ár adamnyń jeke basynyń sheshimi. Al oǵan salǵyrt, nemquraıly qaraý qorshaǵan ortamyzdy búldirip, ekologıamyzdyń jaı-kúıin nasharlata túsetindigin esh ýaqytta qaperden shyǵarmaýǵa tıispiz», - dedi Raıhan Rymbaıqyzy.

Raıhan jalpy qazaq ultynyń ekologıalyq má­denıet­tiń qalyptasýy tabı­ǵat zańdylyqtaryna tikeleı qa­tys­ty. Mádenıet tú­siniginiń shyǵý tegine súıener bolsaq, adamnyń tabıǵatqa qatynasy únemi mádenıetpen baılanysty otyrdy.

«Adamzat áýelden ta­bı­ǵatty óziniń qajettilikterin qana­ǵattandyrýdyń negizgi tásili retinde qabyldady. Tabıǵat pen adam arasyndaǵy baılanys eshqashan úzilmeıtinin jaqsy túsindi, sondyqtan tabıǵatpen baılanys kúsheıdi. Sebebi tabıǵatsyz adamnyń ómiri bolmaıdy. Ásirese kóshpeli ulttar tabıǵatty ómiriniń negizgi bóligimen baılanystyrdy. Sondyqtan da olar tabıǵat anany aıalaýdy, onyń «ashýyna tımeýdi» mańyzdy mindet dep sanap keldi. «Sýdyń da suraýy bar», «bir tal kesseń, on tal ek», «bu­laq kórseń kózin ash», «kók­ti jul­ma» degen sıaqty túsinikter osyny aıǵaqtaıdy. Qazaq eshqashan jasyl jelekti, kókti taptamaǵan, qumyrsqa ıleýin búldirmegen, qus uıasyn buzbaǵan, jas balapandar men haıýan tólderine tıispegen, ósip turǵan taldy, aǵashty julmaǵan. Bir sózben aıtqanda qazaq áýelden tabıǵatty aıalaý túsinigi mol boldy. Osydan kelip jalpylama alǵanda «ekologıalyq mádenıet» degen uǵym qalyptasty. Erte zamanda adamdar tabıǵatpen tikeleı baılanysqa túsip, bar qajetin sol arqyly qanaǵattandyryp otyrsa, al qazirgi ındýstrıaldy qoǵamda bul baılanys túri jańa deńgeıge shyqty, transformasıalyq óz­geris­ter oryn aldy. Alǵa­shyn­da paıda bolǵan ekologıalyq máde­nıet kórinisin qazirgi zaman­nyń ekologıalyq mádenıetimen salystyrýǵa kelmeıdi. Muny eko­lo­gıalyq mádenıettegi «daǵda­rys» dep túsindirýge bolady. Adam­dar­dyń qanshalyqty ozyq tehnologıa, zamanaýı qurylǵylar oılap tapqanymen, báribir tabıǵattan alshaq kete almaıdy. Bul aksıoma», - deıdi ǵalym.

Ortalyq Azıadaǵy sý problemasy Qazaqstanǵa qalaı áser etedi
28 sáýir 2024
Ortalyq Azıadaǵy sý problemasy Qazaqstanǵa qalaı áser etedi

Aýǵanstan Ámýdarıa sýynyń 20 paıyzyn ózderine buryp almaqshy. Sol úshin qazir Qundyz qalasynyń janynan qum basqan shól dalany kókteı etetin Kosh Tepa kanalyn qazyp jatyr. Eni 100 metr, tereńdigi 8 metr, uzyndyǵy 285 shaqyrym bolatyn arna betondalmaıdy. Soǵan qaramastan jergilikti BAQ nysanǵa «ǵasyr jobasy» degen aıdar taǵyp úlgerdi. Kanaldyń qarabaıyr tásilmen qazylyp jatqanyn alǵa tartqan keıbir sarapshylar nysan Ámýdarıa sýynyń tórtten birin Aýǵanstan aýmaǵynda tosyp qalady degen boljamdar aıtyp otyr.

Bul joba osydan jarty ǵasyr buryn bastalýy kerek bolǵan. Keıin Aýǵanstanda turaqsyzdar órshidi de «balapan basyna, turymtaı tusyna» deıtindeı zaman ornady. Kabýl AQSH-tyń baqylaýynda bolǵan jyldardyń aıaǵynda el úkimet umyt qalǵan jobany qaıta qolǵa alǵan. Onyń ornyna kelgen tálipter osy isti jalǵap áketkenimen qoımaı, jergilikti halyqqa bılik aýysýynyń eń bir jaǵymdy jańashyldyǵy retinde nasıhattap otyr. Joba aıaǵyna deıin jetse, 550 myń gektar jer sýarmaly alqapqa aınalady degen esep bar.  Sonyń arqasynda qazirgi bılik eldegi azyq-túlik tapshylyǵyn birjola joıyp, ımportqa táýeldilikten qutylýdy kózdeıdi.

 Bul ózenniń boıynda álemdegi eń úlken sý arnasy sanalatyn Qaraqum kanaly bar. Ol da ishi betondalmaǵan, eń qarabaıyr tásilmen qazylǵan. Resmı málimetterde Qaraqum Ámýdarıanyń 45 paıyz sýyn alyp jatqany aıtylady. Shyn máninde Ámýdarıanyń búkil sýy Túrkimenstan men Ózbekstannyń maqta jáne bıdaı alqaptaryn sýarýǵa ketip jatyr deýge bolady. Óıtkeni tómendegi Aralǵa ózennen sý jetpeıdi.

Sýynyń 80 paıyzy Aýǵanstan aýmaǵynda qalyptasatynyn eskersek, Kabýldyń Ámýdarıadan óz úlesin alýǵa degen talpynysy oryndy deýge de bolady. Aral baseınindegi ekologıalyq apatta Kosh Tepa kanalynan buryn paıda bolǵan. Biraq ózenniń tómen jaǵyn jaılaǵan Ózbekstan men Túrkimenstan aıtarlyqtaı alańdap otyr. 1950 jyldan beri Ámýdarıanyń sýyn tel emip kelgen qos memleket osynaý mol ıgilikke órdegi Aýǵanstannyń ortaqtasqanyn aýyr qabyldap otyr.

 The Washington Post resýrsy byltyr tamyzda osy másele týraly kólemdi maqala jarıalap, Ózbekstan taraby osy máseleni talqylaý úshin Kabýlǵa resmı delegasıa jibergenin málim etken.

Arada eki aı ótkende CABAR.asia saraptamalyq jýrnalısıka ortalyǵy Qazaqstan, Ózbekstan, Qyrǵyzstan jáne Tájikstan ǵalymdaryn shaqyryp, osy másele jóninde sarapshylar kezdesýin ótkizdi.

Ámýdarıa Qazaqstan aýmaǵynan tys jatqanymen ol quıǵan Aral kóli Ózbekstan ekeýiniń aýmaǵynda jatyr. Qazir Araldyń qalpyna kelmeıtinin, qazirgi qaldyǵyn saqtaýdyń ózi ýtopıaǵa jaqyn ekenin eskersek bul turǵydan da Aýǵanstan jobasynyń Qazaqstandaǵy ahýalǵa yqpaly shamaly. Bizdiń sarapshylar Ózbekstannyń Ámýdarıadan alatyn sýy azaısa, Syrdarıaǵa aýyzdy kóbirek salýy múmkin deıtin qaýip bar. Ol úshin Ózbekstan Syrdarıa sýyn birlesip paıdalaný týraly tórtjaqty kelisimniń shartyn buzýy nemese ózgertýdi talap etýi múmkin.

Atalǵan kelisim boıynsha Qazaqstan Syrdarıa baseıninen 13,17 mlrd tekshe metr sý alýǵa quqyly.

Tashkenttiń qazir baýyrlas eldermen barynsha ıntegrasıada bolýdy qalaıtyn saıasaty turǵanda bizdiń osy úlesten qaǵylýymyz ekitalaı. Biraq bılik aýysyp, júıe ózgerip jatsa, bul másele erteńinde-aq kún tártibine shyqpaıtynyna eshkim kepildik bere almaıdy. Olaı bolmaǵan kúnniń ózinde Ortalyq Azıanyń ekojúıesi birtutas ekenin alǵa tartyp, Astanany aldaǵy kelissózderge kıligýge shaqyrýy múmkin.

Kezinde Ózbekstannyń memlekettik organdarynda jumys istegen belgili ekonomıs Saparbaı Jobaev ázirge Tashkent Aýǵanstanmen aradaǵy máseleni óz kúshimen sheshýge peıildi ekenin aıtady.

«Bul másele boıynsha Ózbekstan Úkimeti Aýǵanstan bıligimen birneshe ret kezdesip, kelissóz júrgizgen.  Biraq áli anyq sheshim joq. Onyń eki sebebi bar. Birinshisi – Aýǵanstan BUU-nyń transshekaralyq sý kózderi bólisý týraly qujattarǵa qol qoımaǵan. Ekinshisi – Ortalyq Azıa respýblıkalary keńes dáýiri kezinde bir ortalyqqa baǵynsa, Aýǵanstan derbes el bolyp tur. Qazaqstan, Ózbekstan, Qyrǵyzstan, Túrkimenstan, Tájikstan elderiniń arasynda transshekaralyq ózenderdi birlesip paıdalanýdyń tártibi qujatpen qattalyp, rettelgen. Iaǵnı, Aýǵanstan bul qujattarǵa da qol qoımaǵan. Sondyqtan talıban úkimeti óz múddeleri úshin kanaldy qazyp jatyr. Oǵan eshkim qary bola almaıdy da. Biraq irgeles eldermen aqyldasyp baryp istegeni ońtaıly bolar edi», - dedi sarapshy.

Ekonomıs bul jobanyń Qazaqstanǵa janama áseri bar ekenin aıtady.

«Ámýdarıa sýy Aral teńizine quıý kerek edi. Biraq keıingi 5-10 jylda Ózbekstannyń Moınaq qalasyna da sý jetpeı qaldy. Moınaqqa sý barǵanda Aralǵa sý túsip, Qazaqstandaǵy jaǵyna da oń áseri biliner edi. Qazir Aralǵa Ámýdarıa múlde quımaıtyndyqtan tikeleı áseri joq dep otyrmyn. Araldyń túbi qańsyǵan saıyn tuzdy shań neǵurlym kóp ushady. Onyń teris áseri bizge de tıedi. Janama áseri degenim osy. Onyń ústine Ózbekstan Ámýdarıadan alatyn sýy azaısa, Syrdarıadan kóbirek alýy múmkin. Ferǵana ańǵary men Myrzashólde Syrdarıany kóbirek býa tússe, Kóksaraıǵa, Qyzylorda men Túrkistan oblystaryna qıyn bolýy múmkin. Qazaqstan osy jaǵyn qazirden bastap oılaný kerek», - deıdi ol.

Aýǵanstan bıliginde ár jıyrma jyl saıyn tóńkeris bolyp, sonyń kesirinen sý salasyndaǵy halyqaralyq kelisimderden tys qalǵany joǵaryda aıtyldy. Osy olqylyq resmı Astana Saparbaı Jobaev aıtqan aqyldy qaperge alǵan kúnniń ózinde kóp kedergi keltirýi múmkin. Sý resýrstary jáne ırrıgasıa mınıstrligi osy mándegi suraǵymyzǵa:

«Bul másele Halyqaralyq Araldy qutqarý qoryna tóraǵalyq etý aıasynda qaralady», - degen jaýap joldady.

Mundaı ustanym qısyndy deýge bolady. Aýǵanstan men Qazaqstannyń jeri shekaralas bolmaǵandyqtan, ekeýine ortaq ózen aǵyp turmaǵandyqtan tikeleı kelissóz júrgizý múmkin emes. Al Aral tragedıasy – Ortalyq Azıanyń ortaq problemasy. Qazaqstan bul máselege osy turǵydan ǵana yqpal ete alady.

Biz týraly
ulys.kz — aqparattyq, saraptamalyq jáne tanymdyq baǵyttaǵy materıaldardy beredi.
 
Mýltımedıalyq joba zaman talabyna saı jasalǵan. Qazaqstannyń aqparattyq naryǵyn sapaly
kontentpen qamtamasyz etýge úles qosýǵa baǵyttalǵan. Mundaǵy saraptamalyq, tanymdyq
maqalalar san salany qamtıdy. Geostrategıa, geoekonomıka, geosaıasat, halyqaralyq
qatynastar men eldiń ishki-syrtqy saıasaty, ekonomıka, jahanda bolyp jatqan tektonıkalyq
ózgerister men trend taqyryptar ulttyq múdde turǵysynan tereń taldanyp qazaq
oqyrmandaryna jetkiziledi. Ortalyq Azıa men Túrki álemine erekshe kóńil bólinedi.