«Otandastar» Qory men Dúnıejúzi qazaqtary qaýymdastyǵynyń uıymdastyrýymen Astanada qoǵamdyq talqy ótti. «Shetelden kelgen qandastarymyzdyń búgingi jaǵdaıy» taqyrybyndaǵy sharaǵa elge oralǵan qandastar, jýrnalıser, kásipkerler jáne qoǵam belsendileri qatysty.
«Otandastar» Qorynyń Vıse-prezıdenti Mádı Manatbekulynyń jetekshiligimen ótken jıyn barysynda Atajurtqa oralǵan qandastarymyzdyń máseleleri talqylanyp, olardy sheshýge baǵyttalǵan birqatar usynystar aıtyldy. Jıyndy Dúnıejúzi qazaqtary qaýymdastyǵy tóraǵasynyń birinshi orynbasarynyń keńesshisi Muhıt İzbanov ashyp berdi.
MUHIT IZBANOV – DQQ TÓRAǴASYNYŃ BİRİNSHİ ORYNBASARYNYŃ KEŃESSHİSİ: «Otandastarymyzǵa kóshi-qon zańyn, olardyń quqyq-mindetterin túsindirý jumystaryna basa nazar aýdarý kerek. Bilmestikten sergeldeńge salynyp júrgen qandastarymyz kóp. Árıne, ótken jylǵy quryltaıdan beri birshama ózgerister oryn aldy. Oralman statýsyn alý úshin endi otandastarymyz burynǵydaı myń san qujat jınap áýre bolmaıdy. Birshama jeńildetildi, bes-aq qujatpen shekteletin boldy. Quryltaıda oralmandardyń sheteldegi zeınetaqy ótilderi eseptelmeý máselesi de kóterilgen edi. Jaqynda onyń da sheshimi tabyldy, 27 jeltoqsanda Elbasy jarlyqqa qol qoıyp, endi esepteletin boldy. Dese de, áli kúnge nazarymyzdy talap etetin máseleler kóp. Óz oıym, shetelden elge oralǵan qazaqtardyń ómirin jeńildetý úshin bólek mekeme bolýy kerek dep esepteımin».
Al «Zerdeli» zıatkerlik ortalyǵynyń negizin qalaýshy Yrysbek Máýit elge oralǵan jetkinshekterge arnalǵan ınternat negizindegi beıimdelý ortalyqtaryn kóptep qurý qajet dep sanaıdy. Sebebi, balalar qazaq tili men qoldanystaǵy kırıll jazýyn meńgerýi, jańa ortaǵa úılesýi, beıimdelýi barysynda qatty qınalady. Qazirgi ýaqytta «Zerdeli» zıatkerlik ortalyǵyna «shetelden qonys aýdarǵan azamattardy beıimdeý ortalyǵy» statýsyn alýǵa nıetti eken. Sebebi, kúni búginge deıin ortalyq shetelden kelgen 2000-nan astam oqýshyny mektepter men joǵary oqý oryndaryna daıyndaǵan.
YRYSBEK MÁÝİT – «ZERDELİ» ZIATKERLİK MEKTEBİNİŃ NEGİZİN QALAÝSHY: «Qazir bizdiń ortalyqta Qytaıdan kelgen 200-den astam bala oqıdy. Olar qazaq, orys, aǵylshyn tilderinen jáne matematıkadan qosymsha daıyndaqtarǵa qatysady. Taǵy bir másele bar. Ol qandastarymyzdyń balalary kámelet jasqa deıin mindetti túrde ata-anasymen birge kelýi kerek degen zańǵa qatysty. Áıtpese, balalar vızasynyń merzimin uzarta almaıdy, sáıkesinshe Qazaqstanda uzaq tura almaıdy. Biraq, kóp balalardyń ata-anasymen birge kelýge múmkindigi joq. Shetelde turatyn ata-ana da munda balasyn ákelýge nıetti bolǵanymen, ony qaldyryp ketetin jeri joq. Osy rette, sheteldik balalarǵa arnalǵan ınternat-mektepter ashý kerek dep esepteımin. Memleket tarapynan osyǵan ruqsat berilip, balalarǵa jaýapkershilik alyný kerek. Sonda bir jaǵy oqytý, bir jaǵy beıimdeý prosesi oryn alady. Bir otbasyn kóshirýge ketetin aqshaǵa on balany ákelip oqytqan artyq deýge negiz bar. Nátıjesinde, kelgen qandastarymyzdyń arasynan Qazaqstan úshin qundy, myqty mamandar shyǵady».
Jýrnalıs Ernat Qashqynovtyń aıtýynsha, Atajurtyna kelgen jetkinshekterdiń elde bilim alýyna jastary azaıyp jatqan aýyldy jerler qyzyǵýshylyq tanytady.
ERNAT QASHQYNOV – JÝRNALIS, AÝDARMASHY: «Sheteldegi qazaqqa Otan kerek. Al óz elimizdegi qazaqqa qazaq kerek. Osy ekeýin ushtastyrýǵa bolady dep oılaımyn. Men ózim Qaraǵandy oblysy Aqtoǵaı aýdanynyń týmasymyn. Sol jaqta úsh selolyq okrýgtyń ákimi jaqynda menimen habarlasty. Biz bardyq. Narmanbet, Jámshi jáne Qaratal degen aýyldar eken. Osy aýyldarda balalar sany azaıyp ketken toǵyz, on bir jyldyq mektepter bar. Jergilikti bıliktiń múddesi – sol mektepterdi japtyrmaý. Olarǵa bala kerek, qazaq tappaı otyr. Aýylǵa kóship kelgen adamdarǵa turatyn daıyn úıler bar. Taǵy bir aıta keterligi, atalǵan aýyldardyń jeri mal sharýashylyǵyna arnalǵan shuraıly kelgen. Sáıkesinshe, kásip te júrgizýge bolady. Osy máseleni respýblıkalyq deńgeıde zertteý kerek. Sebebi, qazaqqa suranyp turǵan jerler kóp».
Atajurtqa kúni keshe oralǵan Qýanysh İlıas ózge eldegi qandastardyń ádebı, mádenı, tarıhı eńbekterin saqtap qalý máselesine toqtaldy. Aqyn qandastarymyzdyń rýhanı murasynyń elektrondyq nusqasyn jasaqtaýdy usyndy.
QÝANYSH İLIAS – AQYN: «Meniń Qytaıdan kóship kelgenime eki-aq aı boldy. Otbasymnyń kóshkenine jarty jyl. Kóshi-qon máselesine qatysty aıtar bolsaq, biz tek adamdy ǵana ákele alamyz. Mal qalyp qoısa, mal satyp ala alamyz. Jer qalsa, jerdi de alýǵa, óndirýge bolady. Biraq, sol jerge sińip ketken terimizdi, ol jerge jaratqan mádenıetimizdi, kórkem ónerimizdi, tańbaly tastan bastalatyn tarıhymyzdy, biz, ókinishke qaraı, ákele almaımyz. Bizdiń sórede turǵan qanshama tarıhı, mádenı, ádebı kitaptarymyz kelmeske ketti. Tarıhı otannan ketkenimizge úsh ǵasyr tolǵan qazaqtarmyz. Bizdiń kóz jasymyzdan, saǵynyshymyzdan týǵan, sol jerdegi búkil qazaqqa azyq bolatuǵyn úlken ádebıet, mádenıet qory, shejire qalyptasty. Osy nárseniń barlyǵy saıasat qurbany boldy dep qarap otyrýǵa tıisti emespiz dep esepteımin. Úlken qordyń elektrondy nusqasyn jasaý sıaqty jumystardy uıymdastyrsaq ta, qundylyqty qalaı da qutqaryp qalý kerek».
Jıyn barysynda aıtylǵan utymdy pikirler men usynystar «Otandastar» Qory men Dúnıejúzi qazaqtary qaýymdastyǵynyń birikken qyzmetinde eskeriletini aıtyldy.
