Valúta baǵamy
  • USD -

    481.5
  • EUR -

    535
  • RUB -

    5.29
Pavlodarda 12 jastaǵy qyz ana boldy, onyń týysy  ustaldy
Foto: ashyq kózden 23 shilde 2024
Pavlodarda 12 jastaǵy qyz ana boldy, onyń týysy ustaldy

Pavlodar oblysynda 12 jastaǵy qyz ana boldy.  Oǵan qatysy bar degen jetkinshektiń týysy ustaldy, dep habarlaıdy @Pavlodarnews.kz.

– Jábirlenýshiniń týysy kúdikti dep tanyldy. Qamaýǵa alyndy, – dedi  Pavlodar oblysy boıynsha bala quqyqtary jónindegi óńirlik ýákilSáýle Shákeneva.

Qyzdy zorlaý faktisi boıynsha Qylmystyq kodekstiń 120-baby 4-bóligi boıynsha sotqa deıingi tergeý júrgizilýde. İs sáýir aıynda tirkelgen. Qazirgi ýaqytta sot-psıhıatrıalyq saraptama júrgizilýde. QİJK-niń 201-baby negizinde basqa da málimetter jarıa etýge jatpaıdy.

Oblystyq bilim berý basqarmasynyń málimetinshe, oqıǵa 19 shildede Sharbaqty aýdanynda bolǵan. Buǵan deıin qyzdyń otbasyn Galkın aýyldyq okrýgi ákimdiginiń jedel áreket etý toby kópbalaly jáne az qamtylǵan otbasy retinde anyqtap, ataýly áleýmettik kómek taǵaıyndalǵan. Ákesi Galkın mektebine jumysqa ornalastyrylǵan.

–  Qyz atalǵan oqý ornynda oqıdy. Júktilik faktisin mektep ákimshiligi oqýshylardyń kóktemgi demalysynan shyqqannan keıin anyqtady. Bekitilgen algorıtmge sáıkes atalǵan fakti týraly aqparat tıisti organdarǵa berildi. Qyz ben anasy birden aýrýhanaǵa jetkizildi, – deıdi basqarmada. 

Qazirgi ýaqytta Sharbaqty aýdanynyń ishki ister organdary tergeý júrgizýde. Tergeý sheńberinde aqparat tergeý is-sharalary aıaqtalǵanǵa deıin jarıa etilmeıdi. Sharbaqty aýdany bilim berý bóliminiń basshysy qatań sógis aldy. Eńbek sharty bir jylǵa uzartylǵan mektep dırektory zeınetkerlikke shyqqannan keıin mektepte jumys istegen. Jazda eńbek sharty merzimi aıaqtalǵan kezde óz qalaýy boıynsha ótinish jazyp, jumystan shyqqan. 

Pavlodar oblysy densaýlyq saqtaý basqarmasynyń aqparaty boıynsha, oqýshy 19 shildede oblystyq perınataldyq ortalyqqa túsken, 20 shilde kúni bosanǵan. Ana men balanyń jaǵdaıy qanaǵattanarlyq dep baǵalanady.

RELATED NEWS
Qazaqstannyń bir bóliginde qar jaýyp, jol jabyldy
25 mamyr 2024
Qazaqstannyń bir bóliginde qar jaýyp, jol jabyldy

Qazaqstannyń basym bóliginde kún sýytyp, keı jerinde qar jaýdy, dep habarlaıdy Ulys TJM silteme jasap.

«Tańerteńnen bastap aýa raıynyń nasharlaýyna, ıaǵnı qardyń jaýýyna, temperatýranyń -3 gradýsqa deıin tómendeýine baılanysty Respýblıkalyq mańyzy bar jol ýchaskesinde kólik quraldarynyń barlyq túrleri úshin qozǵalys jababyldy. «Ekaterınbýrg - Almaty» 1080-1140 km (Kolýton stansıasy-Novocherkasskoe aýyly)», - delingen habarlamada.

Buǵan qosa Aqmola oblysynda respýblıkalyq jáne oblystyq mańyzy bar avtomobıl joldaryndaǵy qozǵalystar ýaqytsha jabyldy. 
Avtojoldardyń jabylýy Astrahan jáne Egindikól aýdandaryndaǵy ýchaskelerde belgilendi:

«Ekaterınbýrg-Almaty» 1080-1140 km (Kolýton stansıasy-Novocherkasskoe aýyly)
«Egindikól-Jolan» 0-61,3 km
«Novocherkasskoe-Egindikól-Janteke» 43-119 km, 2
«Jaltyr-Makınsk» 0-38 km,
«Novocherkasskoe-Egindikól-Janteke» 0-43 km,
«Novocherkasskoe-Egindikól» -Qaınar 0-52 km.

Ánshi Qaırat Nurtas ushaqta tóbeles shyǵardy
05 shilde 2024
Ánshi Qaırat Nurtas ushaqta tóbeles shyǵardy

Ánshi Qaırat Nurtas Almaty-Astana baǵytyndaǵy ushaqta buzaqylyq kórsetip, jolaýshynyń densaýlyǵyna jeńil zıan keltirgen, dep habarlaıdy Ulys.

Jaqynda tanymal ánshi Qaırat Nurtas (Aıdarbekov) Almatydan Astanaǵa ushatyn ushaqtyń bortynda daý shyǵarǵan. Ánshi basqa jolaýshynyń densaýlyǵyna jeńil zıan keltirgen. Jábirlenýshiniń aty - Asylbek Bekqaıyrov.  Bul jaǵdaıǵa baılanysty áýe kemesiniń komandıri polısıanyń kómegine júginýge májbúr boldy. Quqyq qorǵaý organdarynyń qyzmetkerleri ekeýin  bólimshege alyp barady. Onda mýzykantqa eki ákimshilik quqyq buzýshylyq - densaýlyqqa qasaqana jeńil zıan keltirý jáne qaıta jasalǵan usaq buzaqylyq týraly hattama resimdeldi»,- dep jazdy Kozachkov telegram arnasy. 

Buǵan deıin Nurtas sahnada beıádep sózder úshin aıyppul tólegen bolatyn, sondyqtan ol resıdıvıs bolyp shyqty. Asylbek Bekqaıyrovqa da hattama jasaldy. 

Bul oqıǵaǵa qatysty Kóliktegi polısıanyń baspasóz qyzmeti habarlama jasady.

«Almaty-Astana» baǵytyndaǵy áýe reısiniń bortyndaǵy usaq buzaqylyq jáne densaýlyqqa qasaqana jeńil zıan keltirý faktisi boıynsha ákimshilik is qozǵalyp, materıaldar qaraý úshin sotqa joldandy»,- dep habarlady Kóliktegi polısıa departamentiniń baspasóz qyzmeti. 

Shymkenttiń burynǵy ákiminiń aǵasy áıeline kúsh kórsetkeni úshin qamaýǵa alyndy
15 shilde 2024
Shymkenttiń burynǵy ákiminiń aǵasy áıeline kúsh kórsetkeni úshin qamaýǵa alyndy

Astana qalasynyń ákimshilik quqyq buzýshylyq jónindegi mamandandyrylǵan aýdanaralyq sotynda ÁQBtK-niń 73-babynyń 1-bóligi boıynsha quqyq buzýshyǵa qatysty is qaraldy, dep habarlaıdy Ulys.

İstiń mán-jaıy boıynsha, quqyq buzýshy úıdegi otbasylyq janjal kezinde burynǵy jubaıynyń abyroıy men qadir-qasıetin qorlap, onyń atyna dóreki sóılegen. Osylaısha oǵan qurmet kórsetpeı, basqa adamdardyń tynyshtyǵyn buzǵan.

Sot otyrysy barysynda quqyq buzýshy óz kinásin moıyndaǵan joq.

«Ol burynǵy jubaıy onyń ótinishi boıynsha balalaryn berýden bas tartyp, olardyń qoldarynan ustap jibermegenin túsindirdi. Ol balalardy áketý úshin edende otyrǵan áıeldiń aıaqtarynan tartqan. Ol ádepsiz sóz aıtpaǵanyn, ony urmaǵanyn atap ótti. Jábirlenýshiniń aıtýynsha, burynǵy kúıeýi ony kóshirý kezinde zańsyz júrip, oǵan shabýyl jasap, denesine zaqym keltirgen. Jasalǵan quqyq buzýshylyqtyń mán-jaılary ákimshilik quqyq buzýshylyq týraly hattamamen, beınejazbamen, jábirlenýshiniń túsindirmelerimen rastalady», - dep habarlady Astana soty.

Biz týraly
ulys.kz — aqparattyq, saraptamalyq jáne tanymdyq baǵyttaǵy materıaldardy beredi.
 
Mýltımedıalyq joba zaman talabyna saı jasalǵan. Qazaqstannyń aqparattyq naryǵyn sapaly
kontentpen qamtamasyz etýge úles qosýǵa baǵyttalǵan. Mundaǵy saraptamalyq, tanymdyq
maqalalar san salany qamtıdy. Geostrategıa, geoekonomıka, geosaıasat, halyqaralyq
qatynastar men eldiń ishki-syrtqy saıasaty, ekonomıka, jahanda bolyp jatqan tektonıkalyq
ózgerister men trend taqyryptar ulttyq múdde turǵysynan tereń taldanyp qazaq
oqyrmandaryna jetkiziledi. Ortalyq Azıa men Túrki álemine erekshe kóńil bólinedi.