Valúta baǵamy
  • USD -

    454.1
  • EUR -

    487
  • RUB -

    5.01
ÓZBEKSTAN TÚRKİ KEŃESİNE MÚSHE BOLADY
14 qyrkúıek 2019
ÓZBEKSTAN TÚRKİ KEŃESİNE MÚSHE BOLADY

Ózbekstan Túrki tildes memleketterdiń yntymaqtastyq keńesine (Túrki Keńesi) múshe bolatyny týraly sheshim qabyldaǵan, al Túrikmenstan bolsa, baqylaýshy mártebesin alǵysy keledi. Bul týraly aqparat aa.com.tr saıtynda jarıalandy. Túrkıanyń Syrtqy ister mınıstri Mevlút Chavýshoǵly búgin Ankarada ótken bir jıyn barysynda «Aqjoltaı habarym bar, Ózbekstan da Túrki Keńesine múshe bolý týraly sheshim qabyldady. Uıymnyń hatshylyǵyna ótinishin berdi»,-degen. Sosyn sózin ary qaraı sabaqtaǵan ol «alǵash ret Túrikmenstannan da jaqsy habar aldyq. Uıymǵa baqylaýshy bolǵylary keletinin jetkizdi»,- dedi. Onyń sózinshe, Túrki Keńesi bas hatshysy Baǵdat Ámireev jýyrda Túrikmenstanǵa barady. Esterińizge sala keteıik, Túrki Keńesine múshe elder basshylarynyń kezekti samıti bıyl 16 qazanda Baký qalasynda ótedi. Uıymǵa ázirshe tórt el: Qazaqstan, Túrkıa, Ázirbaıjan men Qyrǵyzstan múshe.

RELATED NEWS
Túrki Keńesi aqparattyq-kommýnıkasıalyq tehnologıalar boıynsha mınıstrleriniń úshinshi kezdesýi bastaldy
31 qańtar 2019
Túrki Keńesi aqparattyq-kommýnıkasıalyq tehnologıalar boıynsha mınıstrleriniń úshinshi kezdesýi bastaldy

Almaty qalasynda Túrki Keńesi aqparattyq-kommýnıkasıalyq tehnologıalar boıynsha mınıstrleriniń úshinshi kezdesýi bastaldy. Túrki Keńesiniń Bas hatshysy Baǵdat Ámireevtiń tóraǵylyǵymen ótip jatqan jıynǵa QR Aqparat jáne komýnıkasıalar mınıstri Dáýren Abaev,   Túrkıanyń qatynas jáne ınfraqurylym mınıstri Mehmet Týrhan, Qyrǵyz Respýblıkasy Aqparattyq tehnologıalar jáne baılanys memlekettik komıtetiniń tóraǵasy Baqyt Shárshembıev, Ázerbaıjan Respýblıkasynyń kólik, baılanys pen joǵary tehnologıalar mınıstriniń orynbasary Elmır Velızada, sonymen qatar Majarstannnyń ınfokomýnıkasıa, ınovasıa men tehnologıalar mınıstrliginiń memlekettik hatshysynyń orynbasary Karolı Solımar qatysýda. 
Taraptar kıberqaýipsizdik, e-úkimet, TASIM jobasy men ǵarysh qyzmetteri salasyndaǵy yntymaqtastyqtyqqa qatysty máselelerdi talqylaýda. Qazaqstannyń aqparat jáne komýnıkasıalar mınıstri Dáýren Abaev saladaǵy áleýetti tolyq paıdalana almaı otyrǵanymyzdy aıtty.

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

Túrki elderiniń  aqparattyq qaýipsizdik jıyny bastaldy
29 qańtar 2019
Túrki elderiniń aqparattyq qaýipsizdik jıyny bastaldy

Almaty qalasynda Túrki Keńesine múshe elderdiń aqparat jáne komýnıkasıalyq tehnologıalar jumys tobynyń úshinshi otyrysy bastaldy. Sharaǵa keńeske múshe elder Qazaqstan, Qyrǵyzstan, Túrkıa jáne Ázerbaıjannyń aqparat salasyna jaýapty mamandary qatysýda. Jıyndy QR Aqparat jáne komýnıkasıalar vıse-mınıstri Daryn Tuıaqov ashyp berdi. Túrki Keńesi Bas hatshysynyń orynbasary Ómer Qojamannyń tóraǵalyǵymen ótip jatqan jıynda kıberqaýipsizdik, e-úkimet, TASIM jobasyn jetildirý men ǵarysh qyzmetteri taqyryptary talqylanýda. Ómer Qojamannyń aıtýynsha, túrkitildes elder arasynda aqparattyq yntymaqtasty arttyrý máselesin Qazaqstan prezıdenti Nursultan Nazarbaev 2015 jyly Astanada ótken Túrki Keńesi basshylarynyń samıtinde kótergen bolatyn. Sodan beri biraz jumys jasaldy ári jalǵasyn taýyp keledi. Ertengi jıynǵa Túrki Keńesine múshe tórt eldiń aqparat salasy mınıstrleri men Túrki Keńesińiń Bas hatshysy Baǵdat Ámireev sondaı-aq Majarstan eliniń aqparat salasy ókilderi qatysady.

 

 

 

 

 

«TÚRKİ KEŃESİNİŃ» ATAÝY «TÚRKİTEKTES MEMLEKETTER UIYMY» BOLYP ÓZGERÝİ MÚMKİN
15 qazan 2019
«TÚRKİ KEŃESİNİŃ» ATAÝY «TÚRKİTEKTES MEMLEKETTER UIYMY» BOLYP ÓZGERÝİ MÚMKİN

 

Búgin Ázerbaıjannyń astanasy Bakýde Túrki tildes memleketterdiń yntymaqtastyǵy keńesine (Túrik Keńesi) múshe elder basshylarynyń VII samıti bolyp ótti

Jıynǵa Qazaqstannyń Tuńǵysh Prezıdenti — Elbasy Nursultan Nazarbaev,  Túrkıa Respýblıkasynyń Prezıdenti Rejep Taıyp Erdoǵan, Ózbekstan Respýblıkasynyń Prezıdenti Shavkat Mırzıóev, Ázerbaıjan Respýblıkasynyń Prezıdenti Ilham Álıev, Qyrǵyz Respýblıkasynyń Prezıdenti Sooronbaı Jeenbekov, Vengrıanyń premer-mınıstri Vıktor Orban, Túrikmenstan Respýblıkasy premer-mınıstriniń orynbasary    Pýrlı Agamýradov pen Túrki Keńesiniń Bas hatshysy Baǵdad Ámireev qatysty.

Aldymen samıtke qatysýshylar birge estelik sýretke tústi. Sosyn Ázerbaıjan Respýblıkasynyń Prezıdenti Ilham Álıev samıtti saltanatty túrde ashyp, alqaly basqosýǵa kelgenderge óz razylyǵyn bildirdi. Odan soń sóz alǵan Qyrǵyz Respýblıkasynyń Prezıdenti Sooronbaı Jeenbekov Túrki Keńesiniń tóraǵalyǵy Ázerbaıjanǵa ótetinin habarlady. İle-shala Ázerbaıjan Respýblıkasynyń Prezıdenti Ilham Álıev Qazaqstannyń Tuńǵysh Prezıdenti — Elbasy, «Túrki Keńesiniń Qurmetti Tóraǵasy» Nursultan Nazarbaevqa «Túrki áleminiń joǵary ordenin» tapsyrdy. Odan keıin Qazaqstannyń Tuńǵysh Prezıdenti — Elbasy Nursultan Nazarbaev,  Túrkıa Respýblıkasynyń Prezıdenti Rejep Taıyp Erdoǵan, Ózbekstan Respýblıkasynyń Prezıdenti Shavkat Mırzıóev, Vengrıanyń premer-mınıstri Vıktor Orban, Túrikmenstan Respýblıkasy premer-mınıstriniń orynbasary Pýrlı Agamýradov pen Túrki Keńesiniń Bas hatshysy  Baǵdad Ámireev sóz sóıledi. Budan keıin kelesi samıtti Túrkıa Respýbıkasynda ótkizý týraly sheshim qabyldandy. Ary qaraı qujattarǵa qol qoıý rásimderi jasaldy. Sońynda Ázerbaıjan Respýblıkasynyń Prezıdenti Ilham Álıev Túrki Keńesine múshe elder basshylarynyń VII samıtin qorytyndylady. Aıta keterligi, bul joly  Túrki Keńesine Ózbekstan respýblıkasy  tolyqqandy múshe boldy. Óz kezeginde Nursultan Nazarbaev «Keńestiń quramyna Ózbekstannyń múshe bolýy – búkil túrki tildes qaýymdastyq úshin tarıhı ári kópten kútken oqıǵa. Býdapeshtte Túrki keńesiniń ókildigin ashý - yntymaqtastyqtyń Eýropa vektoryn damytýda erekshe mańyzdy»,-dedi. Sosyn ol «bolashaqta Keńesimizdiń ataýyn qaıta qaraýdy usynamyn. Túrki tildes memleketter yntymaqtastyǵy keńesin Uıym deńgeıine deıin kóterýge bolady dep sanaımyn. Osylaısha, bizdiń qurylymdy «Túrkitektes memleketter uıymy» dep ataýǵa bolady», – dep oıyn túıindedi.

Sýretter president.az saıtynan alyndy.

Biz týraly
ulys.kz — aqparattyq, saraptamalyq jáne tanymdyq baǵyttaǵy materıaldardy beredi.
 
Mýltımedıalyq joba zaman talabyna saı jasalǵan. Qazaqstannyń aqparattyq naryǵyn sapaly
kontentpen qamtamasyz etýge úles qosýǵa baǵyttalǵan. Mundaǵy saraptamalyq, tanymdyq
maqalalar san salany qamtıdy. Geostrategıa, geoekonomıka, geosaıasat, halyqaralyq
qatynastar men eldiń ishki-syrtqy saıasaty, ekonomıka, jahanda bolyp jatqan tektonıkalyq
ózgerister men trend taqyryptar ulttyq múdde turǵysynan tereń taldanyp qazaq
oqyrmandaryna jetkiziledi. Ortalyq Azıa men Túrki álemine erekshe kóńil bólinedi.