Óskemende qart áıel sýısıd jasamaq boldy

Oqıǵa

Foto: TJM 03 jeltoqsan 2024

Óskemende qart áıel sýısıd jasamaq boldy

Óskemen qalasyndaǵy Ál-Farabı kóshesinde tótenshe jaǵdaı tirkeldi. Qutqarý qyzmetiniń 112 jelisine 1955 jyly týǵan áıeldiń terezeden sekirýge oqtalýy týraly habar túsken, dep habarlaıdy TJM baspasóz qyzmeti.

Oqıǵa ornyna Tótenshe jaǵdaılar departamentiniń mamandary, psıholog jáne jedel járdem qyzmeti shuǵyl jetti.

Psıholog áıelmen baılanys ornatyp, jaǵdaıyn tyńdap, qoldaý kórsetti. Nátıjesinde qaıǵyly jaǵdaıdyń aldyn alý múmkin boldy.

«Qutqarýshylardyń úılesimdi ári jyldam áreketteriniń arqasynda áıeldiń ómiri aman qaldy», - delingen habarlamada.

RELATED NEWS

Oqıǵa

30 shilde 2025

Pavlodarda áıel eki balasyn terezeden laqtyryp jibergen

Pavlodar qalasynda adam shoshyrlyq oqıǵa boldy. Eki balasyn terezeden laqtyryp, artynsha ózi de sekirip ketken áıel adam medısınalyq esepte turatyny anyqtaldy, dep habarlaıdy Ulys.

Polısıa áıel men eki jas balany jaraqattaǵan fakti boıynsha tergeý júrgizip jatyr. Oqys oqıǵaǵa qatysty oblystyq Polısıa departamenti agenttik tilshisine pikir bildirdi.

«30 shildede Pavlodardaǵy Nurmaǵambetov kóshesindegi úıdiń 4 jáne 5-qabattary arasynda ornalasqan kireberis terezesinen eki jas bala men áıel qulaǵany anyqtaldy. Zardap shekkender kireberis esiktiń ústine qulaǵan, barlyǵy aýrýhanaǵa jetkizildi.

Kisi óltirý men sýısıdke oqtalý faktileri boıynsha qylmystyq ister qozǵaldy. Oqıǵanyń mán-jaıy men sebepteri tergeý barysynda anyqtalatyn bolady.

Aldyn ala málimetter boıynsha, áıel mamandandyrylǵan medısınalyq mekemede esepte turady. Jergilikti jerde jedel-tergeý toby jumys isteıdi», – delingen departament habarlamasynda.

Oqıǵa

28 mamyr 2025

Astanada feldsherdi soqqyǵa jyqqan er adam sottalyp tyndy

Astanada jedel járdem qyzmetkerin soqqyǵa jyqqan er adam sottalyp ketti, dep habarlaıdy Ulys.

2025 jylǵy 29 qańtarda Astanada jedel járdem feldsherine shabýyl jasalyp, ol jabyq bas-mı jaraqatyn alǵan. Oqıǵa shaqyrtýǵa kelgen jedel járdem brıgadasy men naýqastyń týystarynyń biri arasynda bolǵan.

Feldsher sotqa aryz jazyp, densaýlyǵyna keltirilgen zalal úshin materıaldyq ótemaqy talap etti. Prokýror shabýyl jasaǵan er adamǵa 1 jylǵa bas bostandyǵyn shekteýdi surady. Al jábirlenýshi bul jazany 3 jylǵa deıin uzartýdy ótindi.

Aıyptalýshy kinásin tolyq moıyndady, áreketine ókinish bildirdi, sondaı-aq onyń kishkentaı balasy barekeni eskerildi. Aýyrlatatyn jaǵdaılar anyqtalǵan joq.

Sot Qazaqstan Respýblıkasynyń zańyna sáıkes bul qylmysty orta dárejeli densaýlyqqa qasaqana zıan keltirý retinde baǵalap, mynadaı sheshim shyǵardy:

1 jyl 6 aı shartty túrde bas bostandyǵynan aıyrý (shartty jaza),
materıaldyq ótemaqyny jábirlenýshige óteý mindetteldi.

Oqıǵa

28 sáýir 2025

Syrttaı 17 jylǵa sottalǵan Bergeı Rysqalıev Londonda júr

Atyraý oblysynyń burynǵy ákimi Bergeı Rysqalıev Londonda sakýra gúldegen maýsymdy tamashalap júrgen sátinen vıdeo jarıalady. Birneshe jyldan beri Ulybrıtanıada turyp jatqan eks-sheneýniktiń vıdeosy áleýmettik jelige tarady, dep habarlaıdy Ulys.

Bergeı Rysqalıev London ortalyǵynda da jıi kózge túsetini belgili. Buǵan deıin áleýmettik jelide onyń Burberry dúkeniniń aldynda prezıdent ákimshiliginiń burynǵy basshysy Aslan Mýsınmen birge túsken sýreti taraǵan edi. Aslan Mýsın de búginde Chernogorıa azamattyǵyn alyp, Eýropada qonystanǵan.

Aıta keteıik, jýyrda Almaty qalasynyń burynǵy ákimi Baýyrjan Baıbektiń de Japonıadaǵy sakýra maýsymyna tamsanǵan vıdeosy áleýmettik jelilerde taraǵan edi.

Bergeı Rysqalıev 2006-2012 jyldary Atyraý qalasy men Atyraý oblysynyń ákimi bolyp qyzmet etti. 2012 jyly qyzmetinen ketkennen keıin oǵan jemqorlyq, uıymdasqan qylmystyq top qurý, asa iri kólemde búdjet qarajatyn jymqyrý aıyptary taǵyldy. Tergeý isi bes jylǵa sozylyp, 2019 jyly sot Rysqalıevti syrttaı 17 jylǵa bas bostandyǵynan aıyrý týraly úkim shyǵardy. Onyń aǵasy Amanjan Rysqalıev 16 jylǵa sottalǵan.

Jańalyqtar

16 qyrkúıek 2025