Elordadaǵy Ulttyq akademıalyq kitaphanada belgili túrkitanýshy ǵalym, profesor Qarjaýbaı Sartqojaulynyń «Orhon eskertkishiniń tolyq atlasy» atty úsh tomdyq irgeli eńbeginiń tusaýy kesildi. Bul týraly Ulys QazAqparatqa silteme jasap habarlaıdy.
Kitaptyń tanystyrylymyna belgili qoǵam qaıratkerleri men ǵalymdar, aqyn-jazýshylar men tarıhshylar qatysty. «Kóne túrki tarıhy nemese túrki etnostarynyń, ıaǵnı bizdiń ata-babalarymyzdyń baǵzy bastaýynyń este joq eski zamandardan tamyr tartsa da, ókinishke qaraı úzilgen jáne urpaǵy uǵa almaǵan kezeńderi az emes ekenin bilesizder. Sol aqtańdaqtar ǵasyrlar tereńine kómilip, búgingi tam-tumdap jetken jazba muralary arqyly halqymen qaýyshyp jatyr. Qalyń oqyrmanǵa usynylyp otyrǵan «Orhon eskertkishteriniń tolyq atlasy» dep atalatyn tolaıym eńbek osy aqtańdaqtardyń ornyn toltyrýǵa arnalǵan. Avtory – aldaryńyzda otyrǵan Qarjaýbaı Sartqojauly. Jalpy bul ǵalym jaı adam emes. Baǵzy Túrki qaǵanatynyń jurtynda ósken tulǵa. Bul eńbek baıyrǵy túrkilerdiń erte, orta ǵasyr dáýirinde óz qolymen jazyp qaldyrǵan qaıtalanbas murasynyń jınaǵy. Bul qundylyqtar zerttelgenimen qupıasyn áli ashpaǵan», - dedi kitaptyń tanystyrylymynda L.Gýmılev atyndaǵy Eýrazıa Ulttyq ýnıversıtetiniń rektory, QR Ulttyq ǵylym akademıasynyń akademıgi Erlan Sydyqov.
«Orhon eskertkishteriniń tolyq atlasynda» Eýrazıa Uly dalasyna úsh ǵasyr boıy bılik júrgizgen, Máńgilik el ornatýdy kóksegen, ózderiniń tarıhyn, dúnıetanymyn, danalyǵyn, oı-sanasyn, bolmysyn, jazý ónerin, el basqarý júıesin, ata dástúrin óshpesteı etip tasqa qashap ketken, sóıtip, órkenıetke, adamzat mádenıetine asyl qazyna qosqan baıyrǵy túrikterdiń muralary túgel qamtylǵan. Altaı, Orhon, Selengi, Kerýlen boıynan tabylǵan Kók túrik ımperıasy dáýirindegi (500-900 jj) tas ustynǵa 2000 jyl buryn qashap jazǵan túpnusqada tarıh, til ádebıet (sóz óneri), sóz aspaby, baıyrǵy arhıtektýra jáne fılosofıasy men salt-dástúrleriniń muralary qamtylǵan. Búgingi qazaqtyń salt-dástúrleri sol dáýirden qalyptasqanyna kóz jetkizedi.
Atlasta Mońǵolıa-CHehıa, Mońǵolıa-Túrkıa (TIKA), Mońǵolıa-Keńes odaǵy birikken ekspedısıalarynyń, L.N. Gýmılev atyndaǵy Eýrazıa Ulttyq ýnıversıteti ekspedısıasynyń materıaldary, sondaı-aq álem túriktanýshylarynyń ǵasyrdan astam ýaqyt júrgizgen zertteýleriniń qorytyndysy paıdalanylǵan. Atlas avtory baıyrǵy túrik mátinderin qaıta kóshirip, qaıta oqyǵan, sondaı-aq burynǵy zertteýshilerdiń qateleri túzetilgen, túpnusqa mátininiń jańa transkrıpsıasy, jańa aýdarmasy jasalǵan, jańa túsiniktemesi berilgen; jartylaı kóshpeli dáýirdiń tarıhı-mádenı muralary Atlasta tegis qarastyrylyp, olardyń arheologıalyq sıpattamasy, foto, syzba sýretteri tuńǵysh ret tolyq berilgen. Atlas tilshi, tarıhshy, etnograf, arheolog, fılosof, ádebıetshi jáne mádenıettanýshy mamandarǵa, sondaı-aq stýdentterge, magıstranttarǵa, aspıranttarǵa, izdenýshilerge arnalǵan.
Aıta ketsek, 1947 jyly 22 naýryzda Mońǵolıanyń Baıanólgeı ólkesinde dúnıege kelgen. 1973 jyly Mońǵolıa memlekettik ýnıversıtetin bitirgen. 1985–1988 jyldary Lenıngradtaǵy Shyǵystaný ınstıtýtynyń aspırantýrasynda oqyǵan. 1973–1975 jyldary Baıanólgeı aımaǵynda №10 mektepte ustaz, 1975–1989 jyldary Mońǵolıa ǴA Tarıh ınstıtýtynyń aǵa ǵylymı qyzmetkeri, 1989–1995 jyldary Túrki-Qazaq ǵylymı ortalyǵynyń aǵa ǵylymı qyzmetkeri, dırektory, 1995–1998 jyldary Baıanólgeı aımaqtyq máslıhat tóraǵasy, 1995–1998 jyldary Mońǵolıa ǴA Túrki-Qazaq ǵylymı ortalyǵynyń dırektory bolǵan. 2001 jyldan Eýrazıa Ulttyq ýnıversıtetiniń Epıgrafıka jáne etnografıa zerthanasynyń meńgerýshisi. Tarıh ǵylymynyń kandıdaty, profesor. «Qosh bol, apa!», «Qyrannyń qazasy», «Sáıgúlikter» atty kórkem prozalyq kitaptardyń, 100-ge jýyq ǵylymı maqalalardyń avtory.
