Valúta baǵamy
  • USD -

    467.1
  • EUR -

    501
  • RUB -

    5.21
«ORHON ESKERTKİSHİNİŃ TOLYQ ATLASY» JARYQ KÓRDİ
21 aqpan 2020
«ORHON ESKERTKİSHİNİŃ TOLYQ ATLASY» JARYQ KÓRDİ

Elordadaǵy Ulttyq akademıalyq kitaphanada belgili túrkitanýshy ǵalym, profesor Qarjaýbaı Sartqojaulynyń «Orhon eskertkishiniń tolyq atlasy» atty úsh tomdyq irgeli eńbeginiń tusaýy kesildi. Bul týraly Ulys QazAqparatqa silteme jasap habarlaıdy.

Kitaptyń tanystyrylymyna belgili qoǵam qaıratkerleri men ǵalymdar, aqyn-jazýshylar men tarıhshylar qatysty. «Kóne túrki tarıhy nemese túrki etnostarynyń, ıaǵnı bizdiń ata-babalarymyzdyń baǵzy bastaýynyń este joq eski zamandardan tamyr tartsa da, ókinishke qaraı úzilgen jáne urpaǵy uǵa almaǵan kezeńderi az emes ekenin bilesizder. Sol aqtańdaqtar ǵasyrlar tereńine kómilip, búgingi tam-tumdap jetken jazba muralary arqyly halqymen qaýyshyp jatyr. Qalyń oqyrmanǵa usynylyp otyrǵan «Orhon eskertkishteriniń tolyq atlasy» dep atalatyn tolaıym eńbek osy aqtańdaqtardyń ornyn toltyrýǵa arnalǵan. Avtory – aldaryńyzda otyrǵan Qarjaýbaı Sartqojauly. Jalpy bul ǵalym jaı adam emes. Baǵzy Túrki qaǵanatynyń jurtynda ósken tulǵa. Bul eńbek baıyrǵy túrkilerdiń erte, orta ǵasyr dáýirinde óz qolymen jazyp qaldyrǵan qaıtalanbas murasynyń jınaǵy. Bul qundylyqtar zerttelgenimen qupıasyn áli ashpaǵan», - dedi kitaptyń tanystyrylymynda L.Gýmılev atyndaǵy Eýrazıa Ulttyq ýnıversıtetiniń rektory, QR Ulttyq ǵylym akademıasynyń akademıgi Erlan Sydyqov.

«Orhon eskertkishteriniń tolyq atlasynda» Eýrazıa Uly dalasyna úsh ǵasyr boıy bılik júrgizgen, Máńgilik el ornatýdy kóksegen, ózderiniń tarıhyn, dúnıetanymyn, danalyǵyn, oı-sanasyn, bolmysyn, jazý ónerin, el basqarý júıesin, ata dástúrin óshpesteı etip tasqa qashap ketken, sóıtip, órkenıetke, adamzat mádenıetine asyl qazyna qosqan baıyrǵy túrikterdiń muralary túgel qamtylǵan. Altaı, Orhon, Selengi, Kerýlen boıynan tabylǵan Kók túrik ımperıasy dáýirindegi (500-900 jj) tas ustynǵa 2000 jyl buryn qashap jazǵan túpnusqada tarıh, til ádebıet (sóz óneri), sóz aspaby, baıyrǵy arhıtektýra jáne fılosofıasy men salt-dástúrleriniń muralary qamtylǵan. Búgingi qazaqtyń salt-dástúrleri sol dáýirden qalyptasqanyna kóz jetkizedi.

Atlasta Mońǵolıa-CHehıa, Mońǵolıa-Túrkıa (TIKA), Mońǵolıa-Keńes odaǵy birikken ekspedısıalarynyń, L.N. Gýmılev atyndaǵy Eýrazıa Ulttyq ýnıversıteti ekspedısıasynyń materıaldary, sondaı-aq álem túriktanýshylarynyń ǵasyrdan astam ýaqyt júrgizgen zertteýleriniń qorytyndysy paıdalanylǵan. Atlas avtory baıyrǵy túrik mátinderin qaıta kóshirip, qaıta oqyǵan, sondaı-aq burynǵy zertteýshilerdiń qateleri túzetilgen, túpnusqa mátininiń jańa transkrıpsıasy, jańa aýdarmasy jasalǵan, jańa túsiniktemesi berilgen; jartylaı kóshpeli dáýirdiń tarıhı-mádenı muralary Atlasta tegis qarastyrylyp, olardyń arheologıalyq sıpattamasy, foto, syzba sýretteri tuńǵysh ret tolyq berilgen. Atlas tilshi, tarıhshy, etnograf, arheolog, fılosof, ádebıetshi jáne mádenıettanýshy mamandarǵa, sondaı-aq stýdentterge, magıstranttarǵa, aspıranttarǵa, izdenýshilerge arnalǵan.

Aıta ketsek, 1947 jyly 22 naýryzda Mońǵolıanyń Baıanólgeı ólkesinde dúnıege kelgen. 1973 jyly Mońǵolıa memlekettik ýnıversıtetin bitirgen. 1985–1988 jyldary Lenıngradtaǵy Shyǵystaný ınstıtýtynyń aspırantýrasynda oqyǵan. 1973–1975 jyldary Baıanólgeı aımaǵynda №10 mektepte ustaz, 1975–1989 jyldary Mońǵolıa ǴA Tarıh ınstıtýtynyń aǵa ǵylymı qyzmetkeri, 1989–1995 jyldary Túrki-Qazaq ǵylymı ortalyǵynyń aǵa ǵylymı qyzmetkeri, dırektory, 1995–1998 jyldary Baıanólgeı aımaqtyq máslıhat tóraǵasy, 1995–1998 jyldary Mońǵolıa ǴA Túrki-Qazaq ǵylymı ortalyǵynyń dırektory bolǵan. 2001 jyldan Eýrazıa Ulttyq ýnıversıtetiniń Epıgrafıka jáne etnografıa zerthanasynyń meńgerýshisi. Tarıh ǵylymynyń kandıdaty, profesor. «Qosh bol, apa!», «Qyrannyń qazasy», «Sáıgúlikter» atty kórkem prozalyq kitaptardyń, 100-ge jýyq ǵylymı maqalalardyń avtory.

RELATED NEWS
Beıimbet Maılınniń 130 jyldyǵy: Uly jazýshynyń murasy
29 aqpan 2024
Beıimbet Maılınniń 130 jyldyǵy: Uly jazýshynyń murasy

Ataqty jazýshy, aqyn, qazaq ádebıetiniń qalyptasýyna zor úlesin qosqan Beıimbet Maılınniń týǵanyna bıyl 130 jyl tolady. Onyń shyǵarmashylyq joly jarqyn oqıǵalar, tereń áleýmettik ıdeıalar jáne áli kúnge deıin oqyrmandar men zertteýshilerdi shabyttandyratyn máńgilik shyndyqqa toly.

Jastaıynan jetim qalǵanyna qaramastan, Beıimbet Maılın óz saýatyn ashyp, Troısk jáne Ýfa qalalarynda bilim aldy. Mektepte muǵalim retinde sabaq berip, shyǵarmashylyq jolyn qazaq halqynyń saýatsyzdyqpen kúresine arnady. «Qazaq» gazetinde jáne «Sadaq», «Aıqap» jýrnaldarynda maqala jazýmen aınalysyp, «Eńbekshi qazaq» gazetinde qyzmet etken. 

Beıimbet Maılın ár túrli ádebı janrlardy jetik meńgerip, ózin ámbebap jazýshy retinde kórsetti. Onnan astam óleńderdiń, kóptegen áńgimelerdiń, ocherkterdiń, feletondardyń avtory boldy. Onyń shyǵarmalary ózekti áleýmettik baǵyttylyǵymen jáne tereń psıhologıalyq taldaýymen erekshelendi.

«Beıimbet Maılın áńgimelerinde tereń shynshyldyq bar, adam beınesi, qarym-qatynastary árdaıym nanymdy bolyp shyǵady. Bul shyǵarmalardyń túr úlgisinde dóńgelek kelgen tutastyq aıqyn ańǵarylady» – dep jazǵan Muqtar Áýezov. Jazýshy áńgimelerinde óz zamanynyń shyndyǵyn málimdep, qoǵam tirshiliginiń kórinisin realısik turǵyda kórsetken dara tulǵa. Shyǵarmalary men óleńderiniń keıipkerleri arqyly halyqtyń muńyn, ómirin sýrettep qana qoımaı, óz tereń oılary men ustanymdaryn jetkize alǵan.

Maılın qazaq ádebıetiniń tarıhynda óshpes iz qaldyrdy. Onyń «Shuǵanyń belgisi» povesi, «Azamat Azamatovıch» romany, «Baıdyń qyzy», «Myrqymbaı» poemalary sıaqty shyǵarmalary oqyrmandar men jazýshylardyń jańa býyndaryn qýantyp, shabyttandyryp keledi.

Osydan 130 jyl buryn esimi qazaq ádebıeti tarıhynyń altyn betterinde máńgilik qalatyn jazýshy dúnıege keldi. Beıimbet Maılın – tek jazýshy ǵana emes, ádebıettegi shyndyq, ádildik, adamgershilik úshin kúrestiń sımvoly. Onyń eńbegin urpaqtarymyzǵa danalyq, ónege retinde ulyqtap, qazaq eli úshin jasalǵan qurbanyn baǵalaıyq.

Avtor: Aqbota Qabdolla

JAZÝ MÁDENIETİMİZDİŃ TARIHY TEREŃDE
13 jeltoqsan 2018
JAZÝ MÁDENIETİMİZDİŃ TARIHY TEREŃDE

Antropogenez (adamzattyń tegin zertteıtin ǵylym) tujyrymy boıynsha, Oral-Altaı tilderi 13-12 myń jyl buryn bólingen. Túrkilik mádenıettiń bastaý basy osy kezeńnen tastalady. Al túrkilik mádenıettiń qalyptasý kezeńi b.z.b. İİİ-İ myń jyldar aralyǵy. B.z.b. İ myń jyldyq pen b.z. İ myń jyldaǵy túrki mádenıetiniń nyǵaıý kezeńi. Kóshpelilerdiń nemese arǵy Sıno-kavkazdyqtardyń kezeńinde alǵash syzý óneri paıda bolǵanyn Mońǵol Altaıdaǵy Hoıt-Senher úńgir sýretinen kóre alamyz. Alǵashqy tańbalar da osy dáýirge tán.

Túrkolog Qarjaýbaı Sartqojaulynyń sońǵy 30 jyl júrgizgen zertteýiniń nátıjesinde kóshpeliler (túrkiler men mońǵoldar) tórt damý kezeńniń bastan keshirgenin anyqtap bergen.

  1. Frazogramma – adamzattyń alǵashqy jazýy. Ol beıne sýretten jáne tańbalardan turady. Bul kezeńniń muralary Mońǵolıadaǵy Hoıt-Senher úńgir sýretteri men tańbalary (budan 20-15 myń jyl burynǵy qundylyq), Chandman Har-úzúr, Ishgen-tolǵoı, Kishi-Oıǵyr.
  2. Logogrammalyq jazýdyń tili – tańba. Tańba keskinderi jeke-jeke sózdiń mánin beredi. Tujyryp aıtsaq, sóıleý áreketindegi sózdiń jeke-dara semantıkalyq birligi. Bul keskinniń túrkilik derekteri «belgu» (eltańba-gerb, geroldına), «tamγa-möhör-mör» (mór-pechat), «tuγraγ» (tańba, kleımo, metka).
  3. Sıllabogrammalyq (býyndyq) jazý. Túrkilerdiń býyndyq jazýynyń ereksheligi: Sózdiń maǵynalyq bólshegin bildiretin eki daýyssyzdardyń qosyndysyn tańbalaıtyn keskinder.

Býyndyq jazýdan keıin ejelgi túrik bitig fonogramlyq sıpatqa kóship, óziniń damý úrdisin alǵa jyljytty. Bul kezeńdegi túrik bitigtiń ereksheligi eshqandaı erejesiz, aǵymdyq túrde árip keskinderin (grafıka) jýan jáne jińishke aıtylymyna qaramaı tizip jazyp kete bergen. Bul úrdis b.z. İİ – b.z. Vİ ǵasyrdyń ortasyna deıin jalǵasty. Ol dáýirdiń tarıhı naqty muralary Súnný jazýlary.

Túrkilik dúnıetanym negizinde túrkilik álipbı júıesin (sıstema) jasaǵan. Eýrazıa qurlyǵyn mekendeýshi túrki etnosy Kók Túrki qaǵanaty ornaǵanǵa deıin óziniń ulttyq Bógú (Táńirilik) dinin qoldanyp kelgen. Basqa dindermen rýhanı bolmysy lastanbaǵan. Osy Bógú (Táńirilik) dinniń dúnıetanymynyń negizinde jasalǵan álipbı júıesi búkil-bútin etnosty bir týdyń astyna jınap, bir ıdeologıaǵa baǵyndyrýǵa ilkimdi qural bolǵan.

Túrikterdiń shyǵysy Sarózennen, batysy Dýnaıǵa deıin 10000 km, ońtústigi Táńirtaýdan soltústigi Sibirge deıin 5000 km aralyqta ár túrli dıalektide sóılegen. Osy alyp Eýrazıa qurlyǵyn meken etken ár túrli dıalektide sóıleıtin túrki halyqtarynyń tildik negizgi sıpatyn, ereksheligin, tildik spesıfıkasyn baıyrǵy túrki álipbıine sińirip bere alǵan.

Baıyrǵy túrik bitig alfavıti túrikterdiń, túrki tektilerdiń bir ǵana jazýy bolǵandyqtan, osy qudretti qarý arqyly búkil túrkilerdiń rýhanı birligin, dúnıetanymdyq birligin qalyptastyrýdy murat tutyp, árbir keskinderinen bastap bir júıege keltirgen.

 

Jantegin QARJAÝBAIULY, túrkolog

 

 

 

QARQARALYNYŃ AǴA SULTANY
09 qazan 2019
QARQARALYNYŃ AǴA SULTANY

Qarqaraly aýdany Búrkiti aýylynyń soltústik baǵytyndaǵy Qarqaraly-Egindibulaq tas jolynyń boıynda ornalasqan Qusbek tóre kesenesi – talaı tarıhtyń kýási

Tarıhpen tamyrlasyp jatqan eskertkish jolsyzǵa pana bolyp, dinı-ǵuryptyq keshenniń ordasyna aınaldy. Qazaq halqy erte kezden qasıetti kesenelerge qyryn qaraǵan emes. «Molaly jer – shyraq, molasyz jer – jyraq» dep urpaǵyna qasıetti jerlerdi táý etýdi de nusqaıdy. Ondaı jer – ótkenniń tarıhy, dáýirdiń aıǵaǵy. 

pastedGraphic.png

Qusbek tóre kesenesi – kóne tarıh kýágeri 

Qusbek tóre kesheniniń tarıhy Qarqaraly aýdanynyń tarıhymen baılanysty. Ǵajaptyǵy sol, aýdan ortalyǵy Qarqaraly qalasynan soltústik-shyǵysqa qaraı 20 shaqyrym jerde, Taldy ózeniniń sol jaǵalaýynda, betege, boz, shı ósken qýań dala beldeminde ornalasqan ǵasyr ǵalamatynyń arhıtektýrasy áli kúnge deıin saqtalyp, buzylmaı kele jatyr. Zırat sáýletti-josparlyq jáne kórkem óner sheshimimen erekshelenetin ártúrli memorıaldyq keshenderden turady. Tóreler beıitinde Bókeıhannyń urpaqtary Táýke, Túgel, Qusbek, Ysmaıyl tóreler jatyr.  

 

pastedGraphic_1.png

 

Qusbek tóre kesenesi HİH ǵasyrdyń ekinshi jartysynda qalanǵan. Úsh kameraly dinı-ǵuryptyq eskertkish retinde erekshelenedi. Kesene ǵımaratynyń negizgi bóligi dóńgelek kıiz qurylymynda jasalǵan jáne janama tórtburyshty bólikten turady. Jylqynyń qyly men eshkiniń maıyn balshyqqa ılep, qam kesekten turǵyzylǵandyǵymen ol ýaqyttyq jáne klımattyq ózgeristerge tótep berip keledi. 

pastedGraphic_2.png

XIX ǵasyrdyń orta sheninde turǵyzylǵan eskertkishtiń Sovet úkimeti tusynda esh kúrdeli jóndeý kórmeı, eleýsiz-eskerýsiz qaldy. Úsh kameraly shoshaq beıitterdiń kúmbezdi tóbe bólikteri bolǵan. Ol búginde búlingen. Táýelsizdik alǵan jyldardyń orta sheninde Qusbek tóre kesenesine kúrdeli jóndeý uıymdastyrylyp, tarıhı jádiger jańara tústi. Osy istiń basy-qasynda sol ýaqyttaǵy Qaraǵandy oblystyq mádenıet departamentiniń dırektory Rymbala Omarbekqyzy, Qusbek tóre týraly alǵashqy zertteý júrgizip, kólemdi maqala jazǵan ǵalym Myńjasar Ádekenovter turdy. Sol kisilerdiń jaýapkershiligi men tıanaqty isteriniń arqasynda zırat memlekettik mańyzy bar tarıh pen mádenıet eskertkishteriniń qataryna engizilip jáne memleket qorǵaýyna alyndy. 

Qusbek pen Álıhannyń uly babasy bir – Bókeıhan 

Tarıhı ólke Qarqaraly dýanyn bılegen Qusbektiń tarıhta alar orny erekshe. Abylaı ólgennen soń (1781 jyly) da qazaqty tóre tuqymynyń birinen soń biri bıledi. Bergi Arǵyndy: Bókeı-Biráli-SHalǵynbaı Qusbek bılep, ádildiktiń aq týyn qadady. Qusbek tóre suńǵyla saıasatshy, jeti tospaǵa bólinbes sheshen, ol ýádesinen taıqymas dýan basshysy bolǵan. 

 

pastedGraphic_3.png

 

Birer jyl buryn IýNESKO kóleminde 150 jyldyq mereıtoıy toılanyp otyrǵan Alash qaıratkeri, ult kósemi, Alashorda tóraǵasy Álıhan Bókeıhan  men Qusbek tórelerdiń arǵy atalary bir – Bókeıhan. Kókjal Baraqtyń uly Bókeıhandy 14 jasynda Qaz daýysty Qazybek men shekshek Nuraly bı Orta júzge han saılaý úshin qarakesek eline alyp kelgen. Bul týraly Qusbek tóre beıiti týraly derekterdi alǵash jınaqtaǵan ǵalym, zertteýshi Myńjasar Ádekenov: «Ataqty «Aqtaban shubyryndy, alqakól sulama» oqıǵasynan keıin azat etilgen jerlerge Syrdyń boıynan, ár jerden qaıta serpilip kelip jınalǵan eldi basqarýǵa dep Qazdaýysty Qazybek bı men shekshek Nuraly bı Samarqandaǵy Baraq hannyń 14 jasar balasy Bókeıhandy 1748 jyly alyp kelip, Orta júzge han saılaǵan eken. Sodan beri, mine, 258 jyl ótti. Osy 258 jyl Bókeıhan men odan taraǵan, el basqarǵan sultandardyń tarıhy ortalyq Qazaqstannyń, Qarqaraly aımaǵynyń da tarıhy», – deıdi. 

 Qunanbaıdan buryn meshit salmaqshy bolǵan 

Osylaısha qazaq jeriniń jazıraly óńiri Qarqaraly tóre tuqymdarynyń qut-berekeli qonysy bolǵan. Saryarqada ómir súrgen Bókeıhandy 1815 jyly Nura boıynda bılerdiń qoldaýymen han saılaıdy. Bókeıhan 1819 jyly 85 jasynda qaıtys bolady. Bókeı ólgen soń ornyna az ýaqyt balasy Shyńǵys han bolady. Han Bókeıden órbigen urpaqtary Tursyn, Táýke, Rústem, Ysmaıylhan, Jamantaı bolys, al Qusbek aǵa sultan bolyp el bılegen. Táttimbettiń «Bes tóre» kúıi osy Táýkeniń bes balasyna arnalǵan. 

 

pastedGraphic_4.png

Tipti keıbir derekterde qazirgi Qarqaraly qalasyndaǵy «Qunanbaı qajy» meshitin salý týraly alǵash ıdeıa avtory Qusbek tóre bolǵan delinedi. Keıin Qunanbaı dýanǵa meshit salyp, Qusbektiń isin jalǵastyrǵan. 

Semeı qalasyndaǵy Abaı mýzeıiniń aǵa ǵylymı qyzmetkeri Muzdybaı Beısenbaev óziniń «Ana tili» gazetinde (1993 jyl, 12 tamyz) jarıalaǵan «Qunanbaı tákıesi men Qarqaralydaǵy meshiti» atty arhıv qujattaryna negizdelgen zertteý maqalasynda jańa meshit ornyn anyqtaý, qurylys isine Qarqaralydaǵy rotanyń soldattaryn qatystyrý máselesin surap jazǵan aǵa sultan Qusbek Táýkınniń qatynas qaǵazyn da arhıvten tapqanyn jazǵan eken.  Bul jaıly derekter jazýshy-zertteýshi Dýman Ramazan aǵamyzdyń «Qunanbaı meshiti» maqalasynda keńinen tarqatylyp jazylǵan.   «Osy jyldary (1849-1852) Qusbek Alshynbaımen kelispeı qalyp, kezekti saılaý kezinde Qunanbaı aǵa sultan bolyp saılandy. Sodan bastap meshitke qatysty Shekara basqarmasyna jazylǵan qatynas qaǵazdarynda basqalarǵa qaraǵanda Qunanbaı esimi jıi kórine bastaǵan. Bul qujattarǵa súıener bolsaq, meshittiń qurylysy 1950 jyldyń 7 qańtarynan bastap qolǵa alynyp, eki jylǵa jýyq merzimde aıaqtalǵanyna kózimiz jetedi. Sondaı-aq, meshittiń musylmandar úshin óte qajettigin sezinip, onyń qurylysy men aıaqtalýyna bar kúsh-jigerin salǵan Qunanbaıdyń qolǵa alǵan isti abyroımen aıaqtaý úshin bel sheshe kiriskenin ańǵaramyz», – dep jazady D. Ramazan. 

 

pastedGraphic_5.png

 

Sóz sońynda aıtarymyz: Alashtyń Álıhany jaıynda sóz bolǵanda Qusbek tóre de aıtylýy kerek. Óıtkeni ekeýiniń uly babasy – Bókeıhan. Qazaqstannyń XIX ǵasyrdaǵy saıası ómirine aralasyp, búkil bir Qarqaraly dýanyn basqarǵan Qusbek tóreniń esimi umyt bolmaǵany abzal. 

Altynbek QUMYRZAQULY

«Qazaqstan tarıhy» portalynyń Bas redaktory

Biz týraly
ulys.kz — aqparattyq, saraptamalyq jáne tanymdyq baǵyttaǵy materıaldardy beredi.
 
Mýltımedıalyq joba zaman talabyna saı jasalǵan. Qazaqstannyń aqparattyq naryǵyn sapaly
kontentpen qamtamasyz etýge úles qosýǵa baǵyttalǵan. Mundaǵy saraptamalyq, tanymdyq
maqalalar san salany qamtıdy. Geostrategıa, geoekonomıka, geosaıasat, halyqaralyq
qatynastar men eldiń ishki-syrtqy saıasaty, ekonomıka, jahanda bolyp jatqan tektonıkalyq
ózgerister men trend taqyryptar ulttyq múdde turǵysynan tereń taldanyp qazaq
oqyrmandaryna jetkiziledi. Ortalyq Azıa men Túrki álemine erekshe kóńil bólinedi.