Valúta baǵamy
  • USD -

    476.3
  • EUR -

    522
  • RUB -

    5.39
Nurlan Noǵaev Túrikmenstanǵa elshi bolyp ketti
reda 20 maýsym 2024
Nurlan Noǵaev Túrikmenstanǵa elshi bolyp ketti

Nurlan Noǵaev Qazaqstan Respýblıkasynyń Túrikmenstandaǵy tótenshe jáne ókiletti elshisi laýazymyna taǵaıyndaldy, dep habarlaıdy Aqorda.

"Memleket basshysynyń Jarlyǵy boıynsha, Nurlan Asqaruly Noǵaev Qazaqstan Respýblıkasynyń Túrikmenstandaǵy tótenshe jáne ókiletti elshisi laýazymyna taǵaıyndaldy", - delingen habarlamada.

 Asqar Tájibaev Túrikmenstandaǵy tótenshe jáne ókiletti elshi qyzmetinen bosatyldy.

Noǵaev Nurlan Asqaruly 1967 jyly 30 shildede Aqtóbe oblysy, Muǵaljar aýdany, Qandyaǵash qalasynda dúnıege kelgen. 1993 jyly I.Gýbkın atyndaǵy Máskeý memlekettik munaı jáne gaz akademıasyn taý-ken ınjeneri mamandyǵy boıynsha bitirdi. 1999 jyly Qazaq memlekettik basqarý akademıasyn «halyqaralyq ekonomıkalyq qatynastar» mamandyǵy boıynsha jáne 2006 jyly RF SİM Máskeý memlekettik halyqaralyq qatynastar ınstıtýtyn (Ýnıversıtet) iskerlik ákimshilik magıstrin bitirdi.

Eńbek jolyn Aqtóbe oblysy Oktábrsk qalasynyń Qandyaǵash stansasynda elektromonter bolyp bastaǵan.

Máskeý qalasynda munaı ónimderi jónindegi aǵa sarapshy, «Gılı-Pasker» JSHS-nyń bólim bastyǵy (1993-1995). Almaty qalasynda «Otyrar Ltd» shaǵyn kásiporny bas dırektorynyń orynbasary (1995-1996). 

1996-2006 jyldary aralyǵynda marketıń jónindegi ınjener, «Qazaqtúrikmunaı» JSHS-nyń marketıńi, munaı jáne munaı ónimderin satý bóliminiń bastyǵy, bas dırektory qyzmetterin atqarǵan.

2006 jylǵy aqpan-tamyz aralyǵynda «QazMunaıGaz «Ulttyq kompanıasy» AQ-nyń atqarýshy dırektory boldy. 2006 jyldyń tamyzynan bastap Qazaqstan Respýblıkasy Energetıka jáne mıneraldyq resýrstar mınıstrliginiń Munaı ónerkásibi departamentiniń dırektory bolyp jumys istedi.

2007 jyldyń qyrkúıeginen bastap Batys Qazaqstan oblysy ákiminiń ekonomıka, qarjy jáne munaı-gaz sektory máselelerine jetekshilik etetin orynbasary boldy.

2012 jyldyń 20 qańtarynda Batys Qazaqstan oblysynyń ákimi bolyp taǵaıyndaldy. 

2016-2019 jyldary aralyǵynda Atyraý oblysynyń ákimi. 

2019 jylǵy 18 jeltoqsan - 2021 jylǵy 7 qyrkúıekke deıin Energetıka mınıstri.

2021 jyly 7 qyrkúıekte Mańǵystaý oblysynyń ákimi bolyp taǵaıyndaldy.

2024 jyly 16 mamyrda Prezıdent Jarlyǵymen Mańǵystaý oblysynyń ákimi qyzmetinen bosatyldy.   

RELATED NEWS
Memleket basshysy syrtqy saıasattaǵy birqatar kadrdy aýystyrdy
16 mamyr 2024
Memleket basshysy syrtqy saıasattaǵy birqatar kadrdy aýystyrdy

QR Prezıdenti birqar aýys-túıis jasady, dep habarlaıdy Ulys Aqordaǵa silteme jasap.

Memleket basshysynyń Jarlyǵymen Janar Seıdaqmetqyzy Aıtjan Dúnıejúzilik saýda uıymy men halyqaralyq ekonomıkalyq uıymdar janyndaǵy Qazaqstan Respýblıkasynyń Turaqty ókili laýazymynan bosatyldy. Al onyń ornyna Qaırat Omarov taǵaıyndaldy.

«Memleket basshysynyń Jarlyǵymen Qaırat Ermekuly Omarov Qazaqstan Respýblıkasynyń Birikken Ulttar Uıymy janyndaǵy Turaqty ókili bolyp taǵaıyndaldy, ol burynǵy atqarǵan laýazymynan bosatyldy», - delingen habarlamada.

Sonymen qatar Memleket basshysynyń ókimimen Aqan Aqasuly Rahmetýllın Qazaqstan Respýblıkasy Syrtqy ister mınıstriniń birinshi orynbasary laýazymyna taǵaıyndaldy. Prezıdenttiń taǵy bir Jarlyǵymen Tımýr Qaldybaıuly Tilegenov Halyqaralyq azamattyq avıasıa uıymy janyndaǵy Qazaqstan Respýblıkasynyń Turaqty ókili laýazymyna taǵaıyndaldy.

Budan bólek Áset Armanuly Erǵalıev Dúnıejúzilik saýda uıymy men halyqaralyq ekonomıkalyq uıymdar janyndaǵy Qazaqstan Respýblıkasynyń Turaqty ókili bolyp taǵaıyndaldy, ol burynǵy atqarǵan laýazymynan bosatyldy.

Jaslan Mádıev Mýsınniń ornyna mınıstr bolyp taǵaıyndaldy
06 mamyr 2024
Jaslan Mádıev Mýsınniń ornyna mınıstr bolyp taǵaıyndaldy

Foto: primeminister.kz

Jaslan Mádıev Sıfrlyq damý, ınovasıalar jáne aeroǵarysh ónerkásibi mınıstri bolyp taǵaıyndaldy.

«Memleket basshysynyń Jarlyǵymen Jaslan Hasenuly Mádıev Qazaqstan Respýblıkasynyń Sıfrlyq damý, ınovasıalar jáne aeroǵarysh ónerkásibi mınıstri laýazymyna taǵaıyndaldy», - delingen Aqordanyń habarlamasynda.

Jaslan Mádıev 1983 jyly Almaty qalasynda dúnıege kelgen.

Ál-Farabı atyndaǵy Qazaq ulttyq ýnıversıtetin, Kolýmbıa ýnıversıtetin, Massachýsets tehnologıalyq ınstıtýtyn támamdaǵan.

Eńbek jolyn 2004 jyly «Aláns Bank» AQ Halyqaralyq qatynastar departamentiniń Halyqaralyq qarjy ınstıtýttarymen jumys basqarmasynyń mamany bolyp bastaǵan.

2007-2008 jyldary — «Qazyna» turaqty damý qory» AQ korporatıvtik qarjylandyrý departamentiniń bas menedjeri.

2008 jyly Qazaqstan Respýblıkasy Prezıdenti Ákimshiliginiń Strategıalyq taldaý jáne zertteýler ortalyǵynda, «Samuryq-Qazyna» ulttyq ál-aýqat qory» AQ-da jumys istedi.

2009-2010 jyldary — «KAZYNA CAPITAL MANAGEMENT» AQ basqarma tóraǵasynyń orynbasary.

2010-2014 jyldary — «Qazaqstannyń damý banki» AQ basqarýshy dırektory-múshesi, basqarma tóraǵasynyń orynbasary.

2014-2015 jyldary QR Ulttyq bankiniń qurylymynda basshylyq laýazymdardy atqardy.

2017-2018 jyldary — «Qazaqstan temir joly» ulttyq kompanıasy» AQ vıse-prezıdentiniń mindetin atqarýshy, qarjy jónindegi vıse-prezıdenti.

2018 jyly «Qazaqstan temir joly» ulttyq kompanıasy» AQ qarjy jónindegi basqarma tóraǵasy bolyp taǵaıyndaldy.

2019-2020 jyldary — Qazaqstan Respýblıkasynyń Ulttyq ekonomıka vıse-mınıstri.

2020 jylǵy qazannan bastap 2022 jyldyń qańtaryna deıin Qazaqstan Respýblıkasynyń Strategıalyq josparlaý jáne reformalar jónindegi agenttigi tóraǵasynyń orynbasary qyzmetin atqardy.

Mańǵystaý ákiminiń 3 orynbasary aýysty
03 maýsym 2024
Mańǵystaý ákiminiń 3 orynbasary aýysty

Mańǵystaý oblysynyń ákimi Nurdáýlet Qılybaı úsh orynbasaryn taǵaıyndady. Olar Erbol İzbergenov, Abat Órisbaev jáne Tilegen Ábishev boldy, dep habarlaıdy Ulys oblys ákimdiginiń baspasóz qyzmetine silteme jasap.

Oblys ákiminiń baspasóz qyzmeti málimetinshe, 3 maýsymda óńir basshysy Nurdáýlet Qılybaı oblys aktıvine jańa orynbasary Abat Órisbaevty tanystyrdy.

 Abat Jáńgirhanuly Órisbaev 1981 jyly týǵan, bilimi joǵary, 2002 jyly Halyqaralyq eńbek akademıasyn "qarjy jáne nesıe" mamandyǵy boıynsha bitirgen. Ol ár jyldary "Turan Álem Banki" AQ, "Temirbank" AQ, "Aláns Bank" AQ túrli laýazymdarda eńbek etti. 2015 jyldyń shilde aıynan bastap osy kúnge deıin "ForteBank" AQ Aqtaý qalasy fılıalynyń dırektory qyzmetin atqaryp keldi.

VI, VII saılanǵan Mańǵystaý oblystyq máslıhatynyn depýtaty, ekonomıka jáne búdjet máseleleri jónindegi turaqty komısıasynyń tóraǵasy boldy.

Sondaı-aq, Mańǵystaý oblysy ákiminiń birinshi orynbasary qyzmetine Erbol İzbergenov taǵaıyndaldy.

Erbol Kúrentaıuly İzbergenov 1973 jyly týǵan, bilimi joǵary, mamandyǵy ınjener-qurylysshy. "İskerlik basqarý" magıstri. Eńbek jolyn 1991 jyly "Mańǵystaýmunaıgazbarlaý" keshendi ekspedısıasy qurylys-jınaqtaý ýchaskesiniń tas qalaýshysy qyzmetinen bastaǵan. Ár jyldary óńirlik deńgeıdegi qurylys mekemelerinde, Aqtaý qalasy ákimdiginde eńbek etip, Munaıly aýdany ákiminiń orynbasary, oblystyq qurylys basqarmasynyń basshysy qyzmetterin atqardy.

Sondaı-aq, QR Indýstrıa jáne jańa tehnologıalar mınıstrliginde jáne QR Densaýlyq saqtaý Mınıstrliginde basqarma basshysy bolyp eńbek etken. 2019-2020 jyldary "Aqtaý teńiz porty" Arnaıy ekonomıkalyq aımaq" AQ basqarma tóraǵasynyń orynbasary, keıin "Atameken" respýblıkalyq kásipkerlik palatasynyń dırektory boldy. 2020-2023 jyldary aralyǵynda Aqtaý qalasy ákiminiń orynbasary jáne Aqtaý qalasy ákiminiń laýazymdaryn atqardy.

Oblys ákiminiń taǵy bir orynbasary Tilegen Ábishev boldy.

Tilegen Aqanuly Ábishev 1977 jyly dúnıege kelgen. 1994 jyly ál-Farabı atyndaǵy Qazaq memlekettik ulttyq ýnıversıtetin telejýrnalıstıka mamandyǵy boıynsha, 2012 jyly Qazaq gýmanıtarlyq-zań ýnıversıtetin zańger mamandyǵy boıynsha támamdaǵan. İskerlik basqarý magıstri.

 

Biz týraly
ulys.kz — aqparattyq, saraptamalyq jáne tanymdyq baǵyttaǵy materıaldardy beredi.
 
Mýltımedıalyq joba zaman talabyna saı jasalǵan. Qazaqstannyń aqparattyq naryǵyn sapaly
kontentpen qamtamasyz etýge úles qosýǵa baǵyttalǵan. Mundaǵy saraptamalyq, tanymdyq
maqalalar san salany qamtıdy. Geostrategıa, geoekonomıka, geosaıasat, halyqaralyq
qatynastar men eldiń ishki-syrtqy saıasaty, ekonomıka, jahanda bolyp jatqan tektonıkalyq
ózgerister men trend taqyryptar ulttyq múdde turǵysynan tereń taldanyp qazaq
oqyrmandaryna jetkiziledi. Ortalyq Azıa men Túrki álemine erekshe kóńil bólinedi.