Londondaǵy ICE Futures bırjasynda Brent markaly munaı baǵasy 2020 jylǵy mamyr aıyndaǵy jetkizilimder boıynsha 33,4 paıyzǵa quldyrap, barreline 33,94 dollar boldy.

Sońǵy ret munaı baǵasy 2016 jylǵy aqpanda barreli 34 dollardan tómen bolǵan edi.

Sáýir aıynda fúcherster boıynsha WTI markili munaı baǵasy 27,1 paıyzǵa kemip, barreli 32,48 dollar boldy.

Munaı OPEK+ elderiniń Venadaǵy kelissózder qorytyndysynda koroavırýs saldarynan suranystyń tómendeýine baılanysty munaı óndirý kólemin qysqartýǵa kelise almaǵandyǵy belgili bolǵannan keıin kúrt tómendep jatyr.

"Báıterek" ulttyq basqarýshy holdıńi men "Sberbank toby" "Sberbank Qazaqstandaǵy" ("Sberbank" AQ EB) Sber aksıalarynyń barlyq paketin satyp alý-satý mámilesine qol qoıdy. Bul týraly ulttyq holdıńtiń baspasóz qyzmeti resmı saıtynda habarlady.

Holdıńtiń baspasóz qyzmeti taratqan aqparatqa sáıkes, "Sberbank" qazirgi geosaıası jaǵdaıdy basshylyqqa ala otyryp jáne enshiles bank klıentteriniń múddesi úshin áreket ete otyryp, qazaqstandyq naryqtan shyǵý týraly sheshim qabyldaǵan. 

"Sberbank Qazaqstan" - ótimdiliktiń jetkilikti qoryna, joǵary sapaly kredıttik qorjynyna ıe jáne kóptegen jyl boıy Qazaqstannyń qarjy naryǵynyń negizgi qatysýshylarynyń biri.

"Sberbank Qazaqstandy" satyp alý týraly sheshim qabyldaı otyryp, "Báıterek" holdıńi onyń eldiń qarjy júıesi úshin joǵary mańyzdylyǵyn baǵalady. Bank ıelenetin qazirgi zamanǵy ınfraqurylym men tehnologıalar qysqa merzimde bankti tolyqqandy jumysqa qaıtarýǵa jáne Qazaqstan ekonomıkasynyń naqty sektoryn qarjylandyrýdy bastaýǵa múmkindik beredi", - delingen habarlamada. 

Sonymen qatar habarlamada bank óziniń klıentteri aldyndaǵy barlyq mindetin oryndaýdy jalǵastyratyny aıtylǵan. Osylaısha klıentteri úshin bank ónimderi boıynsha barlyq shart ózgerissiz qalatyn boldy.

"Báıterek" ulttyq basqarýshy holdıńi baspasóz qyzmetiniń habarlaýynsha, mámile bankke belsendi operasıalardy tolyq kólemde jańartýǵa, depozıtter tartýǵa jáne tólemder júrgizýge, sondaı-aq halyq pen bıznes úshin ónimder men qyzmetterdi damytýdy jalǵastyrýǵa múmkindik beredi. 

"Qazaqstan naryǵynda klıenttermen ózara is-qımyldyń 15 jyldan astam tájirıbesi jınaqtalǵan "Sberbank Qazaqstan" qyzmetkerleriniń kásibı komandasy óz jumysyn jalǵastyratyn bolady. Taraptar mámileni jaqyn arada jabýdy josparlap otyr", - dep habarlady holdıńten. 

Astananyń Memlekettik kirister departamentiniń kameraldyq monıtorıń basqarma basshysynyń mindetin atqarýshy Ánýar Bekjumanov mobıldi aýdarymdar qandaı jaǵdaıda tekserýge alynatynyn túsindirdi, dep habarlaıdy Kazinform.

«Qazirgi ýaqytta 2022 jyldyń qorytyndysy boıynsha Memlekettik kirister komıtetine úsh aı qatarynan jeke banktik shottaryna ár túrli 100 tulǵadan túsken aýdarymdar týraly aqparat kelip tústi. Budan bylaı bankter tek belgilengen krıterıılerge sáıkes keletin tulǵalardyń derekterin ár jyl boıynsha berip otyrady. Al mobıldi aýdarymdardy tekserý zańsyz kásipkerlik qyzmetti kóleńkeden shyǵarýǵa baǵyttalyp otyr. Tek ártúrli tulǵalardan úsh aı qatarynan aı saıyn 100 nemese odan da kóp mobıldi aýdarymdar alǵan tulǵalardy ǵana, ıaǵnı, kásipkerlik qyzmettiń belgileri baıqalǵan jaǵdaıda tekserý júrgiziledi», - dep túsindirdi Ánýar Bekjumanov Astana komýnıkasıalar qyzmetinde ótken brıfıńide. 

Onyń aıtýynsha, jeke tulǵalar ózderiniń týystaryna, dostaryna aýdarymdar, ata-analar men balalarǵa kómek jáne basqa da ómirlik jaǵdaılar úshin mobıldi aýdarymdardy jasap, qabyldaı alady. Alaıda, mundaı aýdarymdar bir rettik bolǵandyqtan, ony deklarasıalaýdyń qajeti joq.

«Osy rette kásipkerlerge tólemderdi arnaıy bıznes shottaryna qabyldaý usynylady. Kásipkerler tólem kartochkalarymen tólem qabyldaýdan bas tartqan jaǵdaıda alǵashynda ákimshilik jaýapkershilikke tartylyp, eskertý jasalady. Al qaıtalap buzǵan jaǵdaıda – 147 680 teńge (40 AEK) aıyppul salynady (ÁQBtK 194-baby).

Anyqtalǵan buzýshylyqtar týraly aqparatpen habarlamalar jiberiledi. Salyq tóleýshi buzýshylyqtarmen kelisetin bolsa, ol jeke kásipkerdi tirkeýge nemese tabystyń deklarasıalanbaǵan somasyn kórsetetin qosymsha deklarasıa usynýǵa tıis. Al eger salyq tóleýshi buzýshylyqtarmen kelispegen jaǵdaıda, ol buzýshylyqtardyń joqtyǵy týraly túsinikteme jáne ony rastaıtyn qujattardy berýge quqyly», - deıdi spıker.

Jeke kásipkerdi tirkeýsiz qyzmet jasaǵany úshin 15-ten 100 AEK-ke deıin aıyppul túrinde ákimshilik jaýapkershilik qarastyrylǵan. Kiristerdi jasyrǵany úshin – tólenbegen salyq somasynyń 200% mólsherinde, al qaıtalanǵan jaǵdaıda – 300% aıyppul salynady. Chek bermegeni úshin – 15-ten 50 AEK-ke deıin aıyppul qarastyrylǵan. Ánýar Bekjumanov bul baqylaý sharalary adal salyq tóleýshilerge áser etpeıtinin jetkizdi.

Eske sala keteıik, Salyq kodeksine sáıkes, Qazaqstanda jalpyǵa birdeı deklarasıalaý 2021 jylǵy 1 qańtardan bastap engizildi jáne tórt kezeńde ótkiziledi. 

2023 jyldan bastap memlekettik mekemeler men kvazımemlekettik sektordyń qyzmetkerleri jáne olardyń jubaılary deklarasıa tapsyra bastady, onda 2022 jylǵy 31 jeltoqsandaǵy jaǵdaı boıynsha derekter kórsetiledi. 

2024 jyldan bastap zańdy tulǵalardyń basshylary men quryltaıshylary, sondaı-aq jeke kásipkerler men olardyń jubaılary, 2025 jyldan bastap – azamattardyń qalǵan sanattary, ıaǵnı, eldiń barlyq eresek turǵyndary deklarasıa tapsyrady. 

Aktıvter men mindettemeler týraly deklarasıada 10 myń AEK-ten aspaıtyn qolma-qol aqsha kórsetiledi. Qazaqstan aýmaǵynan tys múlik, bul jer ýchaskeleri, úıler, keńseler, sheteldik bankterdegi banktik shottardaǵy aqsha, Qazaqstan aýmaǵynan tys jerde qurylǵan zańdy tulǵanyń jarǵylyq kapıtalyndaǵy qatysý úlesi, baǵaly qaǵazdardyń bolýy týraly málimetter, debıtorlyq, kredıtorlyq bereshek, munda bankterge jáne bankterge bereshekti qospaǵanda, qujat notarıaldy kýálandyrylǵan bolýy tıis.

Qazaqstanda tirkelgen jyljymaly jáne jyljymaıtyn múlik, bank shottary sıaqty málimetter ýákiletti organdarda bar bolǵandyqtan deklarasıada kórsetilmeıdi.