Valúta baǵamy
  • USD -

    479.5
  • EUR -

    525
  • RUB -

    5.45
Koreılik kompanıa Qazaqstanda avtomobılderge arnalǵan oryndyqtar men mýltımedıa shyǵara bastaıdy
https://primeminister.kz/ 13 maýsym 2024
Koreılik kompanıa Qazaqstanda avtomobılderge arnalǵan oryndyqtar men mýltımedıa shyǵara bastaıdy

Astanada Koreıa Respýblıkasynyń Prezıdenti Iýn Sok Ól memlekettik sapary aıasynda Qazaqstan Premer-Mınıstri Oljas Bektenovpen kezdesý ótkizdi. Bul týraly Úkimettiń baspasóz qyzmeti habarlady.

Memleket basshysy Qasym-Jomart Toqaev pen Koreıa Prezıdenti Iýn Sok Óldiń kelissózderi barysynda qol jetkizilgen ýaǵdalastyqtardy odan ári iske asyrý máseleleri talqylandy. Saýda-ekonomıkalyq yntymaqtastyqty keńeıtýge, ónerkásip, energetıka, avıasıa jáne basqa da salalardaǵy ózara is-qımyldy kúsheıtýge nazar aýdaryldy.

«Qazaqstan saýda-ekonomıkalyq áriptestikti damytýda úlken perspektıvalardy kórip otyr. Ekijaqty yntymaqtastyqtyń serpindi damýyn qamtamasyz etý maqsatynda Úkimet joǵary deńgeıde qol jetkizilgen barlyq ýaǵdalastyqtardy júzege asyrýǵa birden kirisýge daıyn», — dep atap ótti Oljas Bektenov.

Qazaqstan energetıka, sırek kezdesetin jer metaldaryn ıgerý jáne qaıta óńdeý, ınfraqurylym, avtomobılder men olardyń komponentterin óndirý, sý resýrstaryn tıimdi paıdalaný, qarjy jáne basqa da perspektıvaly salalarda birlesken jobalardy iske asyrýǵa múddeli.

Óńdeý sektoryn damytý — Memleket basshysynyń ekonomıkany ártaraptandyrý jónindegi tapsyrmasyn oryndaý maqsatyndaǵy Qazaqstan Úkimeti jumysynyń basym baǵyttarynyń biri. Búgingi tańda koreı kompanıalarynyń qazaqstandyq mashına jasaýdy damytýǵa ınvestısıa salýynyń joǵary kórsetkishine qol jetkizildi. Elimizde avtomobıl klasterleri qurylýda, quramdas bólshekter óndirisin retke keltirý josparlanýda. Mysaly, Almatyda Hyundai markaly avtomobılderdi shaǵyn toraptyq qurastyrý, Qostanaı oblysynda KIA brendi avtomobılderiniń óndirisi, Semeı qalasynda Daewoo Bus Global avtobýstarynyń birlesken óndirisi jolǵa qoıylǵan. Jaqyn arada koreıalyq kompanıalar Qazaqstanda avtomobılderge arnalǵan oryndyqtar men mýltımedıa shyǵara bastaıdy.

Taıaýda qol qoıylǵan kelisimderdi eskere otyryp, koreıalyq kompanıalardyń qatysýyn odan ári keńeıtý jáne iri korporasıalardyń óndirisin lokalızasıalaý úshin jańa perspektıvalar ashylýda. Qazaqstannyń Ońtústik Koreıa tehnologıalaryn qoldana otyryp, elektrokarlarǵa arnalǵan akýmýlátorlardy óndirýge qyzyǵýshylyǵy bar. Oljas Bektenov avtomobıl ónerkásibindegi yntymaqtastyqty odan ári nyǵaıtýǵa jáne koreıalyq tarap elimizdiń avtomobıl ónerkásibi úshin qazaqstandyq kadrlar daıarlaý isine kómektesýge múddeli ekenin atap ótti.

Sonymen qatar Qazaqstan men Koreıa basym salalarda tehnologıalarmen almasýdy jáne jobalardy birlesip iske asyrýdy jandandyrýda. Qaldyqtardy suryptaý, qaıta óńdeý jáne joıý salasynda qoqys óńdeý zaýytyn salý jobasy perspektıvaly bolyp otyr. Metalýrgıa salasynda feroqorytpalar óndirisin jolǵa qoıý kerek. Geologıa salasynda sırek kezdesetin jer metaldaryn birlesip óndirý jáne qaıta óńdeý qajet, sondaı-aq keıinnen ózara tıimdi sharttarda Koreıaǵa jetkiziletin joǵary óńdelgen ónimderdi Qazaqstanda shyǵarý salasynda yntymaqtastyq ornatý kózdelgen.

Sýtegi energetıkasy da yntymaqtastyqtyń perspektıvaly baǵyttarynyń birine aınalýy múmkin. Óz kezeginde, lıft jabdyqtaryn óndirýdi lokalızasıalaý qurylys nysandarynyń qaýipsizdigin arttyrady. Avıasıada mádenı-gýmanıtarlyq baılanystar men iskerlik baılanystardy nyǵaıtý maqsatynda jańa jolaýshylar áýe baǵyttaryn ashý máselesi pysyqtalady. Bul ótken jyly Qazaqstanǵa kelgen koreılik týrıser sanynyń eki ese artýyna baılanysty qajet bolyp otyr.

Anyqtama: Qazaqstanda Koreıa Respýblıkasymen yntymaqtastyq jónindegi arnaıy qurylǵan jumys toby qyzmet isteıdi. Almaty oblysynda Lotte jańa kondıterlik fabrıkasynyń qurylysy, Qaraǵandy oblysynda Samsung turmystyq tehnıkasynyń óndirisi, Almaty qalasynda Hi Air Korea munaı-gaz jabdyǵy óndirisi jáne basqalary sekildi birqatar keleshegi bar jobalar pysyqtalyp jatyr.

 

RELATED NEWS
Kredıt alý qıyndaıdy – Senat qujatty keri qaıtardy
23 mamyr 2024
Kredıt alý qıyndaıdy – Senat qujatty keri qaıtardy

Búgin Senattyń jalpy otyrysynda «Qazaqstan Respýblıkasynyń keıbir zańnamalyq aktilerine kredıt berý kezinde táýekelderdi barynsha azaıtý, qaryz alýshylardyń quqyqtaryn qorǵaý, qarjy naryǵyn retteý jáne atqarýshylyq is júrgizýdi jetildirý máseleleri boıynsha ózgerister men tolyqtyrýlar engizý týraly» Zańy ekinshi oqylymda qaraldy. Senat zańnyń jekelegen baptaryn jańa redaksıada usynyp, ony Májiliske qaıtardy. Bul týraly Ulys Senattyń baspasóz qyzmetine silteme jasap habarlaıdy.

Senattyń Qarjy jáne búdjet komıtetiniń málimetinshe, bank beretin qaryzdar men mıkrokredıtter berý kezinde talaptardy qatańdatý arqyly azamattardyń shamadan tys kredıt alýyn tómendetý eskerilgen. Ol úshin Zańda kredıtter boıynsha 90 kúnnen astam merzimi ótken bereshegi bolǵan kezde azamattarǵa kredıt berýge tyıym salý qarastyrylǵan, sondaı-aq jubaıynyń (zaıybynyń) kelisiminsiz kredıt berýge tyıym salý sharasy engiziledi. Ótelmegen tutynýshylyq kredıtter boıynsha merzimi ótken soń 90 kúnnen keıin syıaqyny esepteýge tyıym salynady, al merzimdi áskerı qyzmetti ótkerý kezeńinde qaryz alýshyǵa kredıtter boıynsha tólemderdi keıinge qaldyrý qarastyrylǵan.

Sonymen qatar, «Tutynýshylyq kredıt» uǵymyn zańnamalyq engizý usynylyp, onyń mólsheri ýákiletti organnyń normatıvtik-quqyqtyq aktisimen aıqyndalady. 45 kúnge deıingi jáne 50 aılyq eseptik kórsetkishke deıingi somadaǵy onlaın mıkrokredıtterdi berýdiń erekshe sharttarynyń kúshin joıý, bul rette olarǵa ýákiletti organnyń normatıvtik-quqyqtyq aktisinde aıqyndalatyn jyldyq tıimdi syıaqy mólsherlemesiniń shekti mólsherin belgileýdi qoldaný usynyldy.

«Kredıtorlardy baıypty kredıt saıasatyn júrgizýge jáne azamattardyń problemalyq bereshegin retteý boıynsha sharalar qabyldaýǵa yntalandyratyn talaptar kózdelgen. Máselen, 2026 jylǵy 1 mamyrǵa deıin bankter men mıkroqarjy uıymdary azamattardyń bereshegin retteý boıynsha sapaly jumysty derbes júrgizýi úshin qaryzdardy kolektorlarǵa berýge moratorıı engiziledi. Sondaı-aq qarjy naryǵyndaǵy alaıaqtyqqa qarsy is-qımyl jasaý úshin jaǵdaılar jasalýda. Osy maqsatta bankter men mıkroqarjy uıymdaryna klıentti bıometrıalyq sáıkestendirýsiz elektrondyq qaryz berýge tyıym salynady», - delingen Senat aqparatynda.

Jalpy, bul qujat azamattardyń artyq kredıt alý deńgeıin tómendetýge, alaıaqtyq tásilmen qaryzdar men mıkrokredıtter resimdeý táýekelderin jáne klıentterdiń banktik shottarynan aqshanyń zańsyz alynýyn qysqartýǵa yqpal etedi, sondaı-aq rezıdent emes bankterdi otandyq ekonomıkany kredıtteýge tartýǵa baǵyttalǵan. Munymen qosa, isterdiń jekelegen sanattary boıynsha jeke tulǵalardyń bankrottyq rásimin ońaılatady.

Sonymen qatar Zańdy ekinshi oqylymda talqylaý barysynda Bas komıtettiń, basqa komıtetter men Senat Apparaty bólimderiniń eskertýleri men usynystaryn eskere otyryp, Májilis qabyldaǵan Zańǵa mynadaı baǵyttar boıynsha ózgerister men tolyqtyrýlar engizildi:

- «elektrondyq banktik qaryz» uǵymy qoldanystaǵy zańnamanyń tıisti normalarynda kózdelgendikten, jańa uǵymdy engizý alyp tastalady;

- zapasqa jańadan bosatylǵan áskerı qyzmetshige jumysqa ornalasý jáne tólem qabilettiligin qalpyna keltirý úshin ýaqyt berý úshin Zańmen usynylatyn merzimdi áskerı qyzmetti ótkerý kezeńine qaryzdy óteý boıynsha merzimin keıinge qaldyrýdy 60 kúnge uzartý. Budan basqa, osy túzetýge baılanysty ıpotekalyq sharttar, jyljymaly jáne jyljymaıtyn múlik kepili sharttary boıynsha qosymsha kelisimder jasasý boıynsha jekelegen talaptardy qoldanbaý usynyldy;

- zańdy tulǵalardy bıometrıalyq sáıkestendirýdi júrgizý múmkin emestigine baılanysty jeke tulǵalarǵa ǵana bıometrıalyq sáıkestendirýsiz elektrondyq banktik qaryz berýge tyıym salýdy qoldaný;

- bank jáne mıkroqarjy ombýdsmanyn saılaý kezinde qosymsha talaptar belgileý;

- memleket qatysatyn kredıttik búrolardyń qyzmetin reglamentteıtin normalardy naqtylaý, sondaı-aq kolektorlar kredıttik búroǵa usynatyn qosymsha málimetterdi kózdeý;

- lombardtarmen shart jasasý kezinde olardyń qyzmetiniń ereksheligine baılanysty kredıtter alýdan erikti túrde bas tartýǵa baılanysty normalardy sáıkes keltirý;

- Qazaqstan ekonomıkasyna ınvestısıalaýǵa qosymsha múmkindik berý maqsatynda sındıkattalǵan qarjylandyrýǵa qatysýǵa ruqsat etilgen tulǵalar tizbesiniń sındıkattalǵan kredıt berýge qatysýshylar quramyn rezıdent emes bankter fılıaldarymen jáne «Astana» halyqaralyq qarjy ortalyǵynyń bankterimen tolyqtyrý. Sonymen qatar, sındıkattalǵan qarjylandyrýdy uıymdastyrý boıynsha talaptar naqtylanady;

- Zańnyń keıbir erejelerin qoldanystaǵy zańnamanyń erejelerimen sáıkes keltirý;

- osy Zańdy qoldanysqa engizýdi kózdeıtin Zańnyń 2-babyn pysyqtaý.

QR Qarjy naryǵyn retteý jáne damytý agenttigi tóraǵasynyń orynbasary Oljas Qızatovtyń aıtýynsha, zań aıasynda jubaıynyń (zaıybynyń) kelisiminsiz kredıt berýge tyıym salý normasy saqtaldy. Endi nesıe somasy 1 myń AEK-ten artyq bolsa, ony alý úshin erli-zaıyptylardyń ózara kelisimi kerek bolady.

 

Reseılikter Qazaqstannan jappaı dollar satyp ala bastaǵan
21 maýsym 2024
Reseılikter Qazaqstannan jappaı dollar satyp ala bastaǵan

Qazaqstandaǵy dollardy reseılikterdiń jappaı satyp alyp jatyr. Buǵan Parlament palatalarynyń birlesken otyrysynan keıin jýrnalıser saýalyna jaýap bergen Ulttyq bank tóraǵasy Tımýr Súleımenov jaýap berdi, dep habarlaıdy Ulys.

Aıta keteıik, «Máskeý bırjasyna» salynǵan sanksıadan keıin reseılikter Qazaqstannan jappaı dollar satyp ala bastaǵan edi. Tımýr Súleımenov munyń biz úshin esh qorqynyshty emes ekenin jáne qandaı da bir shekteýlerdiń engizilmeıtinin aıtty. 

«Joq, qazirgi tańda shekteýdiń eshqandaı qajeti joq. Óıtkeni biz kórip otyrǵan qubylys tek 1-2 prosent kóleminde. Menińshe 1-2 prosent úshin shekteý jasaýdyń eshqandaı qajeti joq», - dedi ol.

Sondaı-aq, Ulttyq bank tóraǵasy teńgeniń álsireýi qazaqstandyq eksporttaýshylarǵa qolaıly dep esepteıtinin jetkizdi.

«Ózderińiz kórip otyrsyzdar, qazirgi tańda 1 rúbldiń baǵamy 5,2 teńge bolyp tur. Sondyqtan ıá, teńgemiz azdap álsiredi. Bul degen - bizdiń eksporttaýshylarymyz úshin óte bir tıimdi qubylys. Óıtkeni olardyń taýarlary ishki naryqta da, syrtqy naryqta da básekege qabilettirek bolady», - dedi Ulttyq bank basshysy.

 

Ekonomıkalyq ósimdi qamtamasyz etý úshin 9,6 trln teńge ınvestısıa tartylmaq
24 maýsym 2024
Ekonomıkalyq ósimdi qamtamasyz etý úshin 9,6 trln teńge ınvestısıa tartylmaq
 

Premer-Mınıstrdiń orynbasary – ulttyq ekonomıka mınıstri Nurlan Baıbazarov ekonomıkadaǵy ósimdi qamtamasyz etý úshin 9,6 trln teńge ınvestısıalaý josparlanyp otyrǵanyn aıtty. Bul týraly Úkimettiń baspasóz qyzmeti habarlady.

Bul somaǵa búdjette qarastyrylǵan búdjettik ınvestısıalar jáne búdjetten tys ınvestısıa kózderi kiredi.

«Negizgi bóligin 7 trln teńge kólemindegi búdjetten tys ınvestısıa kózderi alady. Birinshiden, bul bizdiń ulttyq holdıńterimizdiń qarajaty. «Samuryq-Qazyna» men «Báıterektiń» barlyq erkin ótimdiligi osy ósý baǵdarlamasyna baǵyttalǵan. Ekinshi kózi — ishki jáne syrtqy kapıtal naryǵy. Biz qazir ishki resýrstardy belsendi túrde tartyp jatyrmyz. Bul ekinshi deńgeıdegi bankter men basqa da ınstıtýsıonaldyq ishki ınvestorlardyń qarajaty», - dep atap ótti Nurlan Baıbazarov.

Halyqaralyq qarjy uıymdarymen de mańyzdy jumys júrgizilip jatyr. Jobalarǵa uzaq jeńildikti qarjylandyrý kózderi tartylyp jatyr. Sondaı-aq otandyq jáne sheteldik ınvestorlardyń jeke ınvestısıalary mańyzdy ról atqarady.

Biz týraly
ulys.kz — aqparattyq, saraptamalyq jáne tanymdyq baǵyttaǵy materıaldardy beredi.
 
Mýltımedıalyq joba zaman talabyna saı jasalǵan. Qazaqstannyń aqparattyq naryǵyn sapaly
kontentpen qamtamasyz etýge úles qosýǵa baǵyttalǵan. Mundaǵy saraptamalyq, tanymdyq
maqalalar san salany qamtıdy. Geostrategıa, geoekonomıka, geosaıasat, halyqaralyq
qatynastar men eldiń ishki-syrtqy saıasaty, ekonomıka, jahanda bolyp jatqan tektonıkalyq
ózgerister men trend taqyryptar ulttyq múdde turǵysynan tereń taldanyp qazaq
oqyrmandaryna jetkiziledi. Ortalyq Azıa men Túrki álemine erekshe kóńil bólinedi.