Valúta baǵamy
  • USD -

    539.7
  • EUR -

    629.5
  • RUB -

    6.69
JASANDY ZERDE  JASAMPAZDYQQA JETKİZE ME?
13 jeltoqsan 2018
JASANDY ZERDE JASAMPAZDYQQA JETKİZE ME?

Jelide júrgen Eınshteın aıtypty-mys degen mynadaı ótirik silteme bar: «Tehnologıa adamnyń ózara qarym-qatynasynan asyp túsetin kúnnen qorqamyn. Álemdi esýastardyń urpaǵy jaılaıdy». Árıne, muny Eınshteın aıtpasa da, búgingi kúni tipti, qul aıtsa da dýasy mol sóz bop tur. Aqyldy telefonǵa jasymyz da, jasamysymyz da súlikteı jabysyp, aqparat atty «qan» soramyz. Ol qannyń aramdyǵy men adaldyǵy basqa áńgime. Aqparattyń bilim emestigi de basqa bir áńgime. Smartfon-aqylfon, biraq aqylfon ustanyp aqyldy bolyp ketýiń ekitalaı... Al adamzat aqyl-oıy tóńkerisiniń jemisi — jasandy zerde bolsa, tereń zerdeleýdi qajet etedi.    

 

«The Economist» jýrnalynyń jazýy boıynsha, endigi eń qymbat resýrs munaı emes, málimetter jıyntyǵy. Osy orasan zor málimetterdi «suryptap», «úırenip», ózi de «jasap», «úıretetin» jasandy zerde (túısik), (ıntellekt) (artificial intelligence AI).

SpaceX, Tesla jáne Boring Company kompanıalarynyń jetekshisi Ilon Mask «jasandy zerde úshinshi dúnıejúzilik soǵysqa ákeledi» dese, Google Cloud-tyń bas ǵalymy Feı-Feı Lı «búgingi kúni jasandy zerdege adamgershilik jetpeı tur» deıdi. Al Alibaba-nyń atqarýshy tóraǵasy Djek Ma «jasandy zerde bar bolǵany mıdyń rólin atqarýshy ǵana, al danyshpandyq júrekten shyǵady» degen oıda. Ilon Mask bolsa, Neuralink degen kompanıa ashyp, tipti kompúter chıpterin adam mıyna ornalastyrmaqshy, ıaǵnı adam men máshıneni bir tánge aınaldyrmaqshy.

Asqan qabileti bar adam bolmasa, adamnan joǵary ıntellektisi bar máshıne adamzatqa qandaı zalal ıa bolmasa paıda ákelýi múmkin?!

Google men Uber-diń burynǵy atqarýshy dırektory Anthony Levandowski jasandy ıntellekt «The way of the future», «Bolashaqtyń joly» degen shirkeýin qurýda, ıaǵnı jasandy ıntellekt Qudaıdyń ornyna júrmekshi.  (http://www.wayofthefuture.church) «Erikken, oıyna kelgenin isteıtin batys qoı» dep qoldy bir silteýge bolar edi, biraq Birikken Arab Ámirligi «jasandy ıntellekt mınıstrligin» qurdy, oǵan mınıstr bolyp Omar bın Sultan Ál Olama (Omar bin Sultan Al Olama) taǵaıyndaldy. Oılary zaman kóshinen qalmaý. Al Mekke men Medınesi bar, shalt ketkenge «shırk» dep otyratyn saýdılikter Sofıa deıtin robotqa azamattyq berdi. Iá, san qazaq baryp ala almaı ketken Arabstannyń tolyq quqyly azamaty boldy. Al shırktiń kókesi «sıfrlyq qudaı», bolmasa, asqan qabileti bar adam.

NASA men Google-diń ǵalymdary men ınjenerleri qurǵan SU Singularity University (Sıngýlárlyq Ýnıversıtet) deıtin bar. Ǵylymdaǵy damý men «eksponenttik tehnologıaǵa» basa mán beretin ýnıversıtet. «Eksponenttik tehnologıa» degen uǵym turaqty jáne jyldam qarqynmen ósetin tehnologıalar. Singularity University-diń negizin salýshylardyń biri ataqty ónertapqysh, oıshyl jáne fýtýrolog Reı Kýrtveıl (Ray Kurzweil). Olardyń jasandy zerde jaıly aıtqandary tómendegideı: Kompúterlerdiń damyǵany sonshalyq shahmattan da qıyn Go degen oıynnan adamdy boljanǵannan on jyl buryn jeńip otyr. Ol az bolsa, AQSH-ta jas zańgerlerge jumys tabý qıyndaǵan. Jasandy zerdege negizdelgen IBM Watson júıesinen sekýnttardyń ishinde 90% dáldikpen quqyqtyq keńester alýǵa bolady. Adamnyń dáldigi 70% eken.

SU-dyń keńesi boıynsha, «eger siz AQSH-ta quqyq salasynyń mamany bolaıyn dep daıyndalyp júrseńiz, tez raıyńyzdan qaıtyńyz». Sebebi, bolashaqta olardyń 90% qysqartylady, tek taza mamandar qalady. IBM Watson júıesiniń obyr aýrýyn anyqtaýy adamǵa qaraǵanda tórt ese dálirek. Facebook-tiń baǵdarlamasy adamnyń beınesin adamnan artyq «tanıdy». SU-diń boljamy boıynsha, 2030 jyly kompúterler adamnan aqyldyraq bolady eken. «Virtual Processing Unit» dep atalýy múmkin chıp sekýndyna segiz trıllıon operasıa atqaratyn bolady.

2018 jyly ózdiginen júretin jasandy zerde basqaratyn kólikter kóshege shyqpaqshy. Olardyń ózindik-navıgasıa júıesi bar. 2020 jyldary aýtokólik ónerkásibi tutasymen búline bastaıdy, sizge jeke menshik kólik kerek bolmaı qalady. Siz kóliktiń ózine tikeleı telefon shalasyz da turǵan jerińizdi jáne baratyn jerińizdi aıtasyz, ol ózi keledi de aparyp tastaıdy. Júrgen jol aqysyn tóleısiz, ishinde otyrǵanda alańsyz jumystaryńyzdy bitire beresiz. Bizdiń balalarymyzǵa júrgizýshi kýáligi kerek emes jáne menshik kólik te kerek emes bolady. Bizdiń qalalarymyz da ózgeredi, kólikke degen suranys 90-95% azaıady. Parkıngter parkke aınalady.

Jylyna álemde 1,2 mıllıon adam jol-kólik apatynan kóz jumady eken. Qazir árbir 100,000 shaqyrymǵa bir jol-kólik apaty, al ózi júretin kólikterdegi jol-kólik apaty 10 mıllıon shaqyrymǵa bireý bolady eken. Bul degenimiz mıllıon adamnyń ómiri saqtalady degen sóz. Kóptegen kólik kompanıalary ózgeriske túse almaı bankrotqa ushyramaqshy. Dástúrli kompanıalar evolúsıalyq tásilmen, jaqsyraq kólikter jasaýǵa umtylady, al (Tesla, Apple, Google) sıaqty jańa baǵyttyǵy kompanıalar revolúsıalyq tásilmen dóńgelekti kompúter jańa zamannyń kóligin jasaıdy. Volkswagen men Audi ınjenerleri Tesladan qorqady.

Saqtandyrý kompanıalary úlken qıyndyqtarǵa tap bolady, óıtkeni jazataıym oqıǵany saqtandyrý 100 ese arzan bolady. Kólik saqtandyrý bıznesi ne ózgerip, ne quryp tynady. Alaıda, eger jazataıym oqıǵalar 100 ese tómendese, biraq saqtandyrýdy satyp alý quny tek qana 50 ese tómendeıdi, bıznes tıimdirek bolýy múmkin. Jyljymaıtyn múlik ózgeredi, eger siz jolda kele jatyp jumys isteı alatyn bolsańyz adamdar qaladan syrtqa, ádemi tabıǵat aıasyna jyljıdy.

Jańa Zelandıada jasandy zerde mektep balalaryna jasyl energetıka jaıynda sabaq bere bastady. Biz kúnde qoldanyp júrgen Google translate te jasandy zerdeni  qoldanady. Sizdiń daýysyńyzdy otyz sekýndta «kóshirip» aınytpaı siz sıaqty sóıleıtin robottar bar. Microsoft aǵylshynshany qytaıshaǵa adam sıaqty aýdaratyn jasandy ıntellekt jasady. Jasandy zerde jazǵan mýzykalyq klıpter de paıda boldy. Adamzatqa qaýip tóndiretin jańa aýrý túrlerine  antıbıotıkterterdi de jasandy zerde izdeýde...

Al Qytaıda tipti Hanchjoýdy jasandy zerde qalasy dep jarıalaǵan. Kóp uzamaı sizdiń aınalańyz qanshalyqty shyn, qanshalyqty vırtýaldy ekenin ajyratatyn antı jasandy zerde degen tehnologıalar damýyn bastady.

Búgingi kúni narrow AI, tar sheńberdegi jasandy zerde  bir salada qoldanylady, mysaly kameramen adamdy taný, kólik júrgizý, shahmat oınaý sıaqty. Biraq, zertteý ınstıtýttary men ǵalymdardyń maqsaty  general AI, AGI artificial general intelligence nemese strong AI, jalpy  jasandy zerde nemese myqty, kúshti jasandy zerde jasap shyǵarý. Búgingi tar sheńberdegi jasandy zerdeniń ózi adamnan jaqsy jumys isteıdi. Al jalpy  jasandy zerde ıaǵnı AGI barlyq jaǵdaıda ártúrli tapsyrmalardy adamnan artyq oryndaıtyn bolady.

Bir qorqynyshtysy jasandy zerde qarýlanýda, qorǵanys pen shabýyl júıelerinde de keńinen qoldanylýda. Stephen Hawking, Elon Musk, Steve Wozniak, Bill Gates jáne basqalar jasandy zerde jaıynda ózderiniń oılaryn ashyq bildirip, qaýiptenetinderin aıtqan. Adam sanasynyń deńgeıindegi jasandy zerde 2060 jyldary paıda bolady dep boljanýda. Endi bireýler sýperaqyl 2100 jyly sózsiz paıda bolady dese, taǵy bireýler paıda bolýy múmkin emes deıdi. İs júzinde jasandy zerde ekspertteriniń ózderi áli bilmeıdi.

«Nadandar ǵana jasandy zerdeden qorqady» degen qaýeset te bar. Oǵan qarsy «jasandy zerde adamdardy basqaryp ózderin-ózderi jasap kóbeıedi, adamdardy qul qylady» degen de oılar bar. Árıne, onyń bárin bolashaq kórsetedi. Eń bastysy Qazaqstan da álemdik ǵylymı-tehnologıalyq ózgeristerdiń kóshinen qalmaýy úshin qamdanýy tıis.

 

Sultan YBYRAI, aqparattyq tehnologıalar mamany

RELATED NEWS
Kalıfornıa memlekettik ýnıversıtetiniń profesory, doktor TANAIULY ERTAI
07 qarasha 2019
Kalıfornıa memlekettik ýnıversıtetiniń profesory, doktor TANAIULY ERTAI

 

AQSH-QA QALAI BARDYŃYZ?

2003-2005 jyldary Ulanbatyr qalasynda Mońǵolıa ulttyq ýnıversıtetinde qarjy mamany boıynsha oqyp, Úndistan úkimetiniń granty boıynsha 2005 jyly jazda Pýne qalasyna attandym. 2005-2008 jylǵy oqý jyldarynda Úndistannyń Pýne ýnıversıtetinen bilim alyp, ony qarjyger mamandyǵy boıynsha támamdadym. Sonymen elge oralyp, 2009 jyly aqpan aıyna deıin Ulanbatyr qalasyndaǵy Kapıtal bankte Financial Risk analyst mamandyǵy boıynsha qyzmet atqardym. Bul meniń alǵashqy jumys ornym boldy.

2009 jyly AQSH-qa magıstrantýraǵa attandym.  Bir qyzyǵy sol,  magıstrantýra oqýyn týra bastaı almadym. Óıtkeni meniń Úndistanda bitirgen bakalavr deńgeıdegi dıplomym 3 jyldyq bolyp sanalady eken. Al magıstrlik sharty boıynsha 4 jyldyq joǵary oqý ornyn bitirgen bolýym kerek. Sondyqtan AQSH –ta taǵy bakalavrıatta oqı bastadym. Biraq Pýne jáne Mońǵolıa ulttyq ýnıversıtetinde alǵan sabaq kredıtterdi kórsetip, qujattar ótkizdim. Munda bir jyl bilim alyp, 2009-2010 jyly áleýmettik ǵylymdary (social science) mamandyǵy boıynsha bakalavr bitirdim. Sodan keıin magıstrdi 2010-2012 jyldary ekonomıka salasy boıynsha támamdap, ary qaraı PhD doktor dárejesin alý úshin 2012-2016 aralyǵynda bilimim men biliktiligimdi shyńdadym. Jalpy alǵanda,  PhD doktor dárejesin alǵanǵa deıin 13 jyl joǵary bilim jolynda ter tóktim desem bolady.

SİZDİŃ MAMANDYǴYŃYZDYŃ ERKESHELİGİ QANDAI?

«Bilim ınemen qudyq qazǵandaı» degendeı mamandyǵym bilim joly bolǵandyqtan kóp ýaqytym stýdetterge oqıtyn dáristerge daıyndalý men zertteý jumystaryn júrgizýmen ótedi. Qazirgi búkil dúnıe tez ózgeretin jahandaný zamanynda bıznes pen órkenıet áleminde ne bolyp jatqanyn jiti baqylap, bilip otyrý kerek. Soǵan oraı bilim salasynda ashylǵan jańalyqtar men ádistemelik tásilder, jumysta qoldanylatyn jańa kompúterlik baǵdarlamalardy qarastyryp, oqýlyq kitap jáne materıaldardy ózgertip otyrýymyz qajet. Odan tys sońǵy akademıalyq maqalalardy oqyp, bilim júıesinde ne bolyp, qalaı ózgerip jatqanyn baqylap, zertteý jumystaryn da soǵan qaraı sáıkestirip jumystaý kerek. AQSH kóp salalardaǵydaı akademıalyq bilim berý salasynda da alda kele jatqan elderdiń biri. Sondyqtan osy elge dúnıejúzinen bilimdi adamdar kóp kelip, kóptegen ǵylymı jınalys, konferensıalar ótkizip otyrady. Men de jylyna 2-3 ret osyndaı konferensıalarǵa baryp qatysyp turamyn.

QARAPAIYM OQYRMANDARǴA OPERASIALYQ TALDAÝ, MATEMATIKALYQ ÚLGİLEÝ PROFESORY DEGEN DÁREJEŃİZDİ TÚSİNDİRİP BERSEŃİZ? ONYŃ BIZNESTİ JÚRGİZÝDE MAŃYZY QANDAI?

Negizgi taqyrybym – qandaı bir ónimniń dızaın jáne óndiris prosesinen bastap tutynýshyǵa deıingi jolyndaǵy barlyq úderis jáne óndiris kezeńderindegi shyǵysty azaıtyp, tıimdilikti (efficiency) kóbeıtý.  Iaǵnı, qysqasha aıtsaq, tutynýshyǵa ónimdi eń arzan, biraq sapaly túrde jetkizip,  qamtamasyz etý joldaryn izdestirý. Sol nátıjege jetý úshin matematıkalyq jáne data analıtıkalyq modelderdi shyǵaryp, ony qoldaný bolyp sanalady.

Qazirgi erkin naryqtyq ekonomıkada álemdik básekelestikke túsetin kompanıalarlar úshin onyń mańyzy óte zor.

Men magıstrantýra / MBA / oqytýlaryn qadaǵalaıtyn komısıa múshesi bolǵandyqtan biraz ýaqytymdy soǵan jumsaımyn.

ORTASHA TÁÝLİKTİK JUMYS KÚNİŃİZ QALAI ÓTEDİ?

Kóp ýaqytymdy  ýnıversıtette ótkizemin. Dáris oqý, sabaq úıretý, stýdenttermen birge zertteý jumysyn júrgizý degen sıaqty. Onyń syrtynda ýnıversıtette ártúrli jumystar atqaratyn komısıalar bolady. Men magıstrantýra / MBA / oqytýlaryn qadaǵalaıtyn komısıa múshesi bolǵandyqtan biraz ýaqytymdy soǵan jumsaımyn.

EŃ KÓP QOLDANATYN BAǴDARLAMALARYŃYZ QANDAI?

Qazir GitHub-ty kóp qoldanamyn. Sonymen qatar mamandyǵym boıynsha bir salada jumys atqaratyn, biraq basqa joǵary oqý oryndarynda  dáris beretin adamdarmen  Slack arqyly áleýmettik jelidegi toptar sıaqty baılanys jasaımyn.

JUMYS KEŃSEŃİZDİ SÝRETTEP BERSEŃİZ?

 

 

ÝAQYT ÚNEMDEÝDİŃ UTYMDY TÁSİLİ NE?

Men keler aptada isteıtin jumystardy aldymen oılanyp, tizimin jasap alǵan durys dep oılaımyn. Erteńgi kúni sol tizim arqyly jasalǵan  jospar boıynsha jumys atqarsańyz, eńbegińiz ónimdi bolmaq. Eger josparyńyz sátti júzege assa, jumysyńyzdy aıaqtaǵan soń lázzatqa bólenesiz.

ATQARYLATYN İSTER TİZİMİN QAIDA BELGİLEP,  QALAI JÚRGİZESİZ?

Onlaın kúntizbe men qabyrǵaǵa japsyryp qoıatyn qaǵazdardy qoldanamyn.

JUMYSYŃYZDYŃ OŃ JÁNE KERİ ÁSERLERİ?

Ýnıversıtet keleshek mamandyq jetildiretin orta bolǵandyqtan onyń mańyzy zor. Stýdentterge dáris berý ádistemesin jetildirý úshin kóp ter tógý qajet. Sońǵy kezde jańalyq bolyp enip jatqan bıznestik amal-tásilderdi únemi qadaǵalap, sol arqyly zertteý tásilderi men oqý mazmunyn únemi ózgertip otyrǵan jón. Sondyqtan da buryńǵy oqý júıesine qaraǵanda qazirgi kezdiń joǵary oqý oryndary dınamıkalyq serpindi ózgeris jasap keledi. Soǵan ilesý úshin únemi ózgeriste bolý jaǵymen erekshelikte dep oılaımyn.

Oqý, bilim arqyly adam ózin-ózi únemi damytyp otyratyndyqtan jumysymnyń keri áseri joq. Biraq jasaǵan jumys, istegen áreketterińniń jemisin uzaq ýaqyttan keıin sezinesiń. Mysaly bir akademıalyq maqala jazǵanǵa 1-2 jyl ýaqyt alady. Ony akademıalyq jýrnaldarǵa jibergen soń olar tekserip kórý úshin 1 jyldan astam ýaqyt ketedi. Iaǵnı bir maqala eń az degende 2 jylda baspaǵa áren shyǵady.

SİZ NENİ İSTEÝGE SHEBERSİZ?

Eshteńe. Biraq bilmegen jáne úırengim kelgen nárseni júıeli túrde tez arada úırenip, atqarýǵa ebim bar.

QAZİR QANDAI JUMYSQA NAZAR AÝDARYP JATYRSYZ?

Qazirgi jaǵdaıda lojıstıka /tasymal/ jáne tutynýshy suranysyn qamtamasyz etý salasyna zertteý jumystaryn júrgizýdemin. Dálirek aıtqanda, tutynýshy keri qaıtarǵan taýarlardy eń qysqa merzimde az shyǵynmen qalaı retteý jóninde matematıkalyq modelder jasap jatyrmyn.

KİTAP KÓP OQISYZ BA? DÁL QAZİR QANDAI KİTAP NEMESE MAQALA OQÝDASYZ?

Mamandyǵyma qatysty kitaptar men maqalardy kóp qaraımyn. Sońǵy ýaqytta jaqynda ǵana ekonomıka salasynda Nobel syılyǵyna ıe bolǵan úsh ǵalymnyń eńbekterin oqyp júrmin.

SİZDİŃ MİNEZİŃİZ TUIYQ PA ÁLDE ASHYQ PA?

Kóbinese ashyqpyn dep oılaımyn.

SİZ QANSHA ÝAQYT UIYQTAISYZ?

Shamamen 7 saǵat uıyqtaýǵa tyrysamyn.

JUMYS KEZİNDE MÝZYKA TYŃDAISYZ BA? QANDAI ÁÝENDERGE ÁÝESSİZ?

Kóp mýzyka tyńdamaımyn. Biraq áredik jumys barysynda baıaý klasıkalyq áýenderdi tyńdaýdy unatamyn.

SİZDİ JUMYSTAN TYS ÝAQYTTA QAIDAN TABÝǴA BOLADY?

Jumystan tys ýaqytta taza aýada júrgendi jaqsy kóremin. Sondyqtan dál osy jerde bolamyn dep aıta almaımyn.

KİMNEN, NEDEN KÚSH QÝAT ALASYZ?

Men úshin eń bastysy jáne mańyzdysy  – anamnyń tilek, duǵalary. Ata-ananyń balasyna jasaǵan bata, duǵalary qabyl bolady degendeı qıyn sátterden jaqsylyqpen ońaı ótken jaǵdaılardy olardyń demeýleri dep túsinemin.

ÓMİRDEN ALǴAN EŃ JAQSY ǴIBRATYŃYZ…

Qudaıǵa shúkir, tosyn oqıǵalar bolǵan joq. Alaıda qolyńda bardyń qadirin bilgen jón.

JETİSTİKKE JETÝ ÚSHİN NEGE MÁN BERÝ KEREK? JASTARǴA QANDAI KEŃES BERESİZ?

Keıde kejegeńiz tartyp tursa da, únemi talaptaný kerek. Negizi kóp jetistikke jetken bilimdi adamdar men kásipkerlerdiń barlyǵynyń sátti sátterinen góri sátsizdikteri kóp bolǵan. Kópshiligimiz sıaqty birneshe qulaǵan soń túsip bere salmaǵan. Qaıta táýekel etip, talaptana bergen. Sol úshin qarap jatpaı, árkez árekette bolý qajet.

KELESİ QONAQQA KİMDİ USYNYP, JUMYS İSTEÝ TÁSİLİMEN TANYSQYŃYZ KELEDİ?

Rio Tinto kompanıasynda menedjer bolyp jumystaıtyn Jeńisuly Baýyrjandy usynys etemin.

«Bolashaq» baǵdarlamasynyń talaptary ózgerdi
21 qańtar 2025
«Bolashaq» baǵdarlamasynyń talaptary ózgerdi

«Bolashaq» halyqaralyq stıpendıasyn taǵaıyndaý úshin úmitkerlerdi irikteý jańa qaǵıdalary bekitildi, dep habarlaıy Ǵylym jáne joǵary bilim mınıstrligi.

2025 jylǵy 17 qańtardaǵy Qaýly alǵashqy resmı jarıalanǵan kúninen keıin kúntizbelik on kún ótken soń qoldanysqa engiziledi.

«Bolashaq» halyqaralyq stıpendıasyn taǵaıyndaý úshin úmitkerlerdi irikteýdiń jańa qaǵıdalarynda suryptaý tetikti engizý arqyly konkýrstyq irikteýdi jańartý kózdelgen. Osylaısha, osy jańashyldyqqa sáıkes qajetti bal sanyn jınamaǵan úmitkerler kelesi týrǵa jiberilmeıdi.

Memlekettik qyzmet apparatyn odan ári jaqsartý maqsatynda «memlekettik qyzmetshiler» kategorıasy engizildi. Bul kategorıa boıynsha memlekettik qyzmetkerlerge «magıstratýra» baǵdarlamasyna qatysý úshin til kýrstarynan ótý múmkindigi usynylady.

Sondaı-aq baǵdarlama túlekteri eńbek ótilimin Qazaqstan Respýblıkasy múshe halyqaralyq uıymdarda, mysaly, BUU, IýNESKO, SHYU jáne TMU sıaqty uıymdarda óteý múmkindigi qarastyrylǵan.

Konkýrstyq irikteý úshin qajetti qujattar tizbesine ýájdemelik hat engizildi. Budan basqa, konkýrstyq irikteýden óte almaǵan úmitkerlerge sol kúntizbelik jyly konkýrsqa qaıta qatysý quqyǵy beriledi.

Jalpy bul ózgerister «Bolashaq» halyqaralyq stıpendıasyn jetildirip, elimizdiń ártúrli salalarynda bilikti mamandar daıarlaýǵa baǵyttalǵan.

Grant ıegerleriniń tizimi jarıalandy
03 tamyz 2024
Grant ıegerleriniń tizimi jarıalandy

 Ǵylym jáne joǵary bilim mınıstrligi grant ıegerleriniń tizimin jarıalady.  

Grant tizimin tómendegi kanaldan júktep alýǵa bolady.

   Grant taǵaıyndaý konkýrsyna 104 myńnan astam talapker qujat tapsyrdy. Bul ótken jylmen salystyrǵanda 10 myńǵa artyq.

Memlekettik granttar respýblıkalyq komısıa otyrysynyń qorytyndysy boıynsha taǵaıyndaldy. 

Bir grant ornyna eń úlken konkýrs «Stomatologıa» mamandyǵynda boldy. Bul mamandyq boıynsha 35 talapker bir orynǵa talasty.

Ary qaraı «Halyqaralyq qatynastar jáne dıplomatıa» (11 adam), «Dene shynyqtyrý muǵalimderin daıarlaý» (10 adam), «Aýdarma isi» jáne «Psıhologıa» (9 adam) boldy.

Grantqa úmitkerler arasynda baldar teńdigi jaǵdaıynda basym quqyqqa ıe bolatyn 22 myńnan astam talapker, olardyń ishinde «Altyn belgi» ıegerleri, halyqaralyq jáne respýblıkalyq olımpıadalardyń jeńimpazdary, oqý úzdikteri bar.

Sondaı-aq, grant úılestirý barysynda áleýmettik osal sanattaǵy balalardyń kvotalary eskerildi.

Joǵary oqý oryndaryna qujat tapsyrý 25 tamyzǵa deıin sozylady.

Esterińizge sala ketsek, granttdyń basym bóligi ınjenerlik jáne tehnıkalyq baǵyttarǵa bólingen.

Memleket basshysynyń tapsyrmasymen alǵash ret ishinara oqý aqysy bar saralanǵan granttar engizildi.

«Pedagogıkalyq ǵylymdar» jáne «Áleýmettik ǵylymdar, jýrnalısıka jáne aqparat» baǵyttary boıynsha 150 saralanǵan granttan bólingen. 

Sondaı-aq, «Serpin» baǵdarlamasy arqyly túsýshilerge 3 903 grant bólingen.

Grant tiziminde 5 000 halyq tyǵyz qonystanǵan jáne batys óńirlerdiń jastaryn jetekshi joǵary oqý oryndarynda oqytý úshin maqsatty bilim berý granty bar.

Biz týraly
ulys.kz — aqparattyq, saraptamalyq jáne tanymdyq baǵyttaǵy materıaldardy beredi.
 
Mýltımedıalyq joba zaman talabyna saı jasalǵan. Qazaqstannyń aqparattyq naryǵyn sapaly
kontentpen qamtamasyz etýge úles qosýǵa baǵyttalǵan. Mundaǵy saraptamalyq, tanymdyq
maqalalar san salany qamtıdy. Geostrategıa, geoekonomıka, geosaıasat, halyqaralyq
qatynastar men eldiń ishki-syrtqy saıasaty, ekonomıka, jahanda bolyp jatqan tektonıkalyq
ózgerister men trend taqyryptar ulttyq múdde turǵysynan tereń taldanyp qazaq
oqyrmandaryna jetkiziledi. Ortalyq Azıa men Túrki álemine erekshe kóńil bólinedi.