Prezıdent Qasym-Jomart Toqaev halyqaralyq «Qazaq tili» qoǵamynyń negizin salýshylardyń biri, kórnekti ǵalym, Ulttyq Ǵylym akademıasynyń akademıgi Ómirzaq Aıtbaevtyń dúnıe salýyna baılanysty otbasyna kóńil aıtty.
Aqorda baspasóz qyzmetiniń habarlaýynsha, Qasym-Jomart Toqaev halyqaralyq «Qazaq tili» qoǵamynyń negizin salýshylardyń biri, kórnekti ǵalym, Ulttyq Ǵylym akademıasynyń akademıgi Ómirzaq Aıtbaevtyń dúnıe salýyna baılanysty onyń otbasyna kóńil aıtý jedelhatyn joldady.
«Ómirzaq Aıtbaıuly Táýelsizdiktiń alǵashqy kúnderinen bastap memlekettik tildiń mártebesiniń artýyna ólsheýsiz úles qosty. Ol qazaq termınologıasynyń damýyna, til bilimi mamandarynyń jańa býynyn qalyptastyrýǵa zor eńbek sińirgen ulaǵatty ustaz jáne iri ǵalym edi. Qazaq zıalylarynyń arasynda ózindik orny bar qadirli Ómirzaq Aıtbaıulynyń ǵylymı murasy el bolashaǵy men ult ıgiligine qyzmet ete beredi dep senemin», – delingen jedelhatta.
«Qazaqparat» agenttiginiń málimetinshe, Ómirzaq Aıtbaıuly 1936 jyly 5 sáýirde Túrkistan oblysynyń Otyrar aýdanyna qarasty Baltakól aýylynda dúnıege kelgen. 1959 jyly ál-Farabı atyndaǵy Qazaq ulttyq ýnıversıtetiniń (ol tusta Kırov atyndaǵy QMI) fılologıa fakúltetin bitirgen. 1971 jyly «M.Gorkıı frazeologızmderiniń qazaq tilinde berilý joldary» degen taqyryp boıynsha kandıdattyq dısertasıa qorǵaǵan. 1959-1962 jyldary Respýblıkalyq «Sosıalısik Qazaqstan» gazetiniń ádebı qyzmetkeri, 1962-1974 jyldary Qazaq SSR ǴA Til Bilimi ınstıtýtyna kishi ǵylymı qyzmetkeri, 1974-1981 jyldary aǵa ǵylymı qyzmetker, 1981-1989 jyldary «Termınologıa men aýdarma teorıasy» bóliminiń meńgerýshisi bolyp eńbek etken. 1973 jyldan «Ǵylymı termınologıalyq ortalyqtyń» dırektory bolyp qyzmet etse, 1989 jyldan Respýblıkalyq «Qazaq tili» qoǵamynyń vıse-prezıdenti, keıin prezıdenti bolǵan. Ǵalymnyń ǵylymı zertteýleriniń negizgi baǵyttary: qazaq termınologıasynyń praktıkalyq máseleleri. «Termınologıa men aýdarma teorıasy» bóliminiń meńgerýshisi qyzmetin atqaryp júrgen tusta Ómirzaq Aıtbaıulynyń basshylyǵymen birneshe ujymdyq kitaptar (Qazaq termınologıasynyń máseleleri. «Ǵylym», Almaty, 1981; Termın jáne olardyń aýdarmalary. «Ǵylym», Almaty, 1990, 12 b.t.) baspadan jaryq kórdi. Akademık Ómirzaq Aıtbaıuly Memlekettik termınologıa komısıasynyń múshesi, ǵalym hatshysy retinde de (1981–1991 jj.) 550-den astam ǵylymı eńbektiń, 21 kitap pen monografıalardyń avtory. «Qazaq termınologıasynyń jasalý kózderi» (1981-1984) jáne «Qazaq ádebı termınologıalyq leksıkasynyń damýy» (1985-1991), «Memlekettik tilde ǵylymı termınologıany qalyptastyrýdyń teorıalyq, ǵylymı-ádistemelik jáne praktıkalyq máseleleri» (1997-1999), «Termınologıalyq sózdikter, ádistemelik quraldar jasaý» ǵylymı-metodıkalyq joba (2008-2013) degen kúrdeli ǵylymı taqyryptarǵa jetekshilik jasady. Onyń sondaı-aq, sazgerligin tanytatyn birneshe, atap aıtqanda, belgili «Jar sálemi», «Jas oıshyl», «Ana tili», «Til óneri dertpen teń», «Aq qoıan», «Órenim» taǵy da kóptegen áni jurtshylyqqa málim.
«Túrkistan» halyqaralyq gazetine bergen sońǵy suhbatynyń birinde marqum Ómirzaq AITBAIULY termınologıa máselesine qatysty bylaı depti:
– Jalpy termınologıa kim kóringen aralasa beretin nárse emes. Oǵan abaılap barý kerek. Árkim óz salasyn bilip, óz sharýasymen aınalysqany durys qoı. Termın máselesi qyzyqtyra ma, mamandardan surasyn. Oǵan búkil ómirin arnaǵan adamdar bar, sondyqtan solardyń pikirine júginip, oılasqan artyq emes. Termınderdiń sátti jasalǵandaryna tıispeý kerek. Máselen «synyp» sózin baıaǵyda Ahmet Baıtursynuly qalyptastyrǵan. Keńestik kezeńde Ahańnyń jasaǵan termınderiniń birazyn saıasat úshin qoldanystan alyp tastaǵanymen, qaıtadan ornyn taýyp jatyr. Termın máselesine asyǵystyq jaraspaıdy, bári birden qalyptasyp, damyp ketpeıdi. Halyqaralyq termınderdi aýdarý, onyń tájirıbede qoldanylýy jaıynda bilgisi kelgen kisi bolsa, ǵalymdarymyzdyń eńbekterine kóz júgirtsin. Kerek nársesiniń bárin tabady. Halyqaralyq termınderdi ózgertpeı qabyldaý kerek, elimizdegi úsh tilde bilim berý baǵytyna sáıkes aǵylshyn tilin úırengende halyqaralyq termınderdiń paıdasy zor deıtinder, aldymen, qazaq tilin damytýdy oılasyn. Qazaqstan Prezıdenti Qasym-Jomart Toqaev «Eń aldymen qazaq tilin damytý kerek» dedi emes pe, elimizdiń til saıasaty úshin durys sóz ol. Jaratylystaný ǵylymdarynyń bárin aǵylshynsha oqytamyz degen sóz – absýrd. Matematıka, fızıka, hımıa pánderin mektepte qazaqsha oqyp óstik qoı, olardyń bárinde qazaqsha qalyptasqan termınder bar. Akademık Qanysh Sátbaevtan bastap, nebir myqty ǵalymdardyń bári jaratylystaný pánderin qazaqsha oqyǵan. Solar kimnen kem? Qazaq mektebinde balaǵa kóptegen pánderdi aǵylshynsha oqytý – qazaq tilin qurtýmen birdeı. Eger balaǵa qazaq tilinde bilim berilmese, onyń kimge qajeti bar? Al bilim beremiz be, termınderdiń qazaqshalanýynyń mańyzyn bilý kerek.
Foto: turkystan.kz
