Valúta baǵamy
  • USD -

    462.5
  • EUR -

    495.5
  • RUB -

    5.31
ERLAN QARIN — PREZIDENT KEŃESSHİSİ
05 sáýir 2019
ERLAN QARIN — PREZIDENT KEŃESSHİSİ

Búgin memleket basshysynyń Ókimimen Erlan Tynymbaıuly Qarın Qazaqstan Respýblıkasy Prezıdentiniń keńesshisi qyzmetine taǵaıyndaldy.

Qazaqstandaǵy yqpaldy tulǵalardyń biri — Erlan Qarın buǵan deıin «Qazaqstan» RTRK» AQ Basqarma tóraǵasy bolǵan edi.

Erlan Tynymbaıuly Qarın 1976 jyly 26 mamyrda Ońtústik Qazaqstan oblysy Saıram aýdany Aqsý aýylynda dúnıege kelgen. Memleket jáne qoǵam qaıratkeri, saıasattanýshy ǵalym.

1997 jyly Q. Jubanov atyndaǵy Aqtóbe Memlekettik ýnıversıtetin tarıh mamandyǵy boıynsha oqyǵan.

1999 jyly ál-Farabı atyndaǵy QazUÝ-niń Fılosofıa jáne saıasattaný fakúltetin támámdaǵan.

1996-1998 jyldary Q. Jubanov atyndaǵy Aqtóbe Memlekettik ýnıversıtetinde saıasattaný kafedrasynda muǵalim bolǵan.

1998-2000 jyldary Qazaqstannyń damý ınstıtýtynyń Saıası zertteýler ortalyǵynda qyzmetker, Reseı jáne Qytaı ınstıtýtynyń dırektorynyń orynbasary; 2000-2003 Ortalyq Azıa saıası zerrteýler agenttiginiń dırektory.

2004 jyldan 2006 jyl aralyǵynda Antıterrorlyq baǵdarlamalar ortalyǵynyń jetekshisi.

2006 jyly Mańǵystaý oblysynyń ákimi Qyrymbek Kósherbaevtyń qoǵamdyq jáne saıası máseleler jónindegi keńesshisi.

2008 jyldyń aqpan aıynda Qazaqstan Respýblıkasynyń Prezıdenti Nursultan Nazarbaevtyń jarlyǵymen Prezıdent ákimshiligi İshki saıasat bóliminiń meńgerýshisi bolyp taǵaıyndaldy. Sol jyldyń qarasha aıynda «Nur Otan» partıasynyń Strategıalyq damý jónindegi hatshysy boldy.

2014 jyldyń qazan aıynan bastap QR Prezıdenti janyndaǵy Strategıalyq zertteýler ınstıtýtynyń dırektory qyzmetin atqarǵan.

Sonymen qatar, Memleket basshysynyń Ókimderimen:
Erjan Jalbaquly Babaqumarov Qazaqstan Respýblıkasy Prezıdentiniń keńesshisi – Qazaqstan Respýblıkasy Prezıdenti Ákimshiliginiń Taldaý jáne boljamdaý ortalyǵynyń meńgerýshisi qyzmetine taǵaıyndaldy, ol burynǵy atqarǵan qyzmetinen bosatyldy;

Talǵat Amangeldiuly Momyshev Qazaqstan Respýblıkasy Energetıka mınıstrliginiń jaýapty hatshysy qyzmetine taǵaıyndaldy.

 

sýret: outcom.kz

RELATED NEWS
QARIN QANDAI BASSHY BOLDY?
07 sáýir 2019
QARIN QANDAI BASSHY BOLDY?

Burnaǵy kúni elimizdegi yqpaldy tulǵalardyń biri Erlan Qarın Qazaqstan Respýblıkasy Prezıdentiniń keńesshisi qyzmetine taǵaıyndaldy. Buǵan deıin onyń «Qazaqstan» RTRK» AQ Basqarma tóraǵasy bolǵanyn jurtshylyq jaqsy biledi. Eki jyl eki aıda Erlan Tynymbaıuly ne istedi, baǵamdap kóreıik.

Ol 2017 jyldyń 9 aqpany kúni úsh telearna men tórt radıonyń basyn qosyp otyrǵan «Qazaqstan» RTRK» AQ Basqarma tóraǵasy bolyp taǵaıyndaldy. Tanymal saıasattanýshy retinde tanyp kelgen Erlan Qarınniń ulttyq medıanyń uıytqysyna aınalǵan korporasıany basqarýǵa kelgenine tańyrqap, ári onyń myqty medıa menedjerge aınalaryna kúmánmen qaraǵandar kóp boldy. Biraq, Erlan Tynymbaıuly á degennen-aq úlken reformalar jasap, otandyq aqparat salasynyń damýyna óz úlesin qosty.

Áý bastan-aq korporsıa qyzmetkerleriniń shyǵarmashylyqpen aınalysýyna jaǵdaı jasaıtynyn, qolynan kelgenshe qoldaıtynyn bildirdi. Sózinde turdy. Kórermenniń talǵamyn kóterý jolynda jumys isteıtinin aıtty, jasady. Korporasıa quramyndaǵy aqparat quraldaryn jańa deńgeıge kóterdi. Álemdik standarttardy zerdeleı otyryp, kóptegen jańashyldyqtar engizdi.

Eń bastysy komanda ákelmedi. Eshkimdi jumystan shyǵaryp, qýdalamady. Kerisinshe, qoldap ishtegi qyzmetkerlerdiń ósýine múmkindik jasady. Sonymen birge, aǵa býyndy qaıta jumysqa alyp, urpaqtar sabaqtastyǵynyń ádemi úlgisin kórsetti.

Erlan Qarın kelgen soń halyqty ábden jaýyr etken úndi fılmderimen birge efırden Nurlan Qoıanbaev pen Láıla Sultanqyzy da ketti. Otandyq teleserıaldardyń sany da, sapasy da arttyryldy. Al shetelden satyp alyntayn kınolardyń da  sapasy joǵarylady.

Erlan Tynymbaıulynyń telearna ataýlaryna rebrendıng jasaýy shyn máninde tarıhı oqıǵa boldy. Máselen, 2017 jyldyń jaýa maýsymynda Qazaqstan korporasıasyna qarasty telearnalar ataýy tutastaı kırıll qarpinen latynǵa kóshti. «Qazaqstan» ataýy «QAZAQSTAN» bolyp ózgerdi, ózge eki arna  «Qazsport», «balapan»ǵa aınaldy. Al aımaqtaǵy fılıaldar burynǵydaı «Qazaqstan Mańǵystaý», «Qazaqstan - Aqtaý» t.b ataýlardan arylyp, jergilikti bolmys pen ataýǵa negizdeldi. Máselen, «ALTAY», «QYZYLJAR», «ERTIS», «MANGYSTAU», «ONTUSTIK», «SARYARQA», «AQJAIYQ», «ATYRAU» bolyp ózgerdi. «Qazaq» radıosy bolsa, «QAZAQ radiolary»na aınaldy. Bul ózgerister ulttyq sana men tarıhı jadynyń jańǵyrýyna úlken serpin bereri sózsiz.

Erlan Qarın «1-stýdıa» (qazir «Minber») saıası tok-shoýyn ashqyzyp, kóptegen ótkir máselelerdi tikeleı efırde talqylaýǵa múmkindik berdi. Tipti oppazısıa ókilderiniń de ulttyq arna efırine shyǵyp, óz oılaryn aıtýy memlekettik medıanyń propagandalyq baǵdar tonyn buzdy. «Másele» syndy ótkir, «Parasat maıdany» syndy ıntellektýaldyq baǵdarlamalar kórermenderin qýantty.   

            Ulttyq ónerdiń ulttyq arna tórine qaıta ozýyna jol ashyp, «Men qazaqpyn», «Uly dala sazy» syndy halyqaralyq mýzykalyq megajobalar dúnıege keldi. Sonymen qatar,  Alashordanyń 100 jyldyǵyna oraı «Tar zaman» atty telehıkaıa túsirilip, «Qazaqstan» Ulttyq telearnasynan kórsetildi.  «Alash týy astynda», «Beımálim Alash» derekti fılmderi de jurtshylyqtyń tarıhı sanasyn tolyqtyrdy. Sonymen qatar, keıbir ótkir taqyryptarǵa da jaltaqtamaı baryp, otarshyldyqqa qarsy kúresken tarıhı tulǵalarymyz túsirilip, «Keıki mergen» telehıkaıasy kórermenge jol tartty.

Sheteldegi qazaqtar týraly «Kóshpendiler» atty derekti fılmder toptamasy da jańashyldyq boldy. Budan ózge de qyzyqty derekti fılmder túsirildi. Korporasıa quramyndaǵy medıalardyń áleýmettik jelidegi belsendiligi artyp, «Qazaqstan» mobıldi qosymshasy iske qosylyp, oǵan jazylǵandar sany jarty mıllıonnan asty. Telearnalar áleýmettik jelige arnap jeke kontent de jasaı bastady. «Tamasha» atty jeke oıyn-saýyq telearnasy ashyldy. Oblystardaǵy jabylyp qalǵan tilshilier qosyndaryn qaıta ashqyzdy. Áleýmettik máselege de aıryqsha mán berdi. Jalaqyny byltyr on paıyzǵa ósirdi. 20-dan astam adamnyń «7-20-25» baǵdarlamasy boıynsha baspanaly bolýy úshin korporasıa tarapynan alǵashqy jarnasy tólenetin boldy. Qyzmetker paıyzsyz kómekti on jylda qaıtarady. Bul qazirgi kezde úlken kómek. Qoldaý jylda jasalmaq.

Erlan Qarın naýryz meıramynyń joǵary deńgeıde atalyp ótýine erekshe mán berdi. Ulystyń uly kúni korporasıa qyzmetkerleri de erekshe demmen atap ótti. Bul Erlan Tynymbaıulynyń jasaǵany týraly bizdiń kórgenderimizdiń bir parasy ǵana. Endigi keletin tóraǵa osy ıgilikti isti ary qaraı jalǵastyrsa quba-qup. Al korporasıaǵa qarasty aqparat quraldary jýrnalıseri de áleýmettik jelige posttar jazyp, óz pikirlerin  bildirip jatyr. Solardyń bir-ekeýin berýdi jón kórdik.          

   

 

Meıirjan Álibekuly - Aqparattyq - saraptamalyq baǵdarlamalar dıreksıasy dırektorynyń orynbasary

Elshil tulǵa Erlan Tynymbaıulynyń jetekshiligimen eki jylda "Qazaqstan" teleradıokorporasıasynda atan túıege júk bolar aýqymdy ister atqaryldy. Áli de jospar-jobalary kóp edi. Biraq, myqty hám parasatty polıttehnologtardyń aqyl-keńesi Aqordaǵa da qajet qoı.) Memleket basshysy laıyqty tańdaý jasady. @erlankarin2019 Ultqa, qazaqqa paıdańyz tıe bersin!

 

Aınur OMAR, «Apta» aqparattyq-saraptamalyq baǵdarlamasynyń sholýshysy

Tóraǵamyzdy ózimiz de qımaı otyrmyz. Erlan Tynymbaıulynyń az ýaqytta atqarǵan jumystary kóp. Halyqaralyq jobalar, ulttyq mýzyka, ulttyq sport, iri jobalar men tarıhı fılmder, «Balapan» telearnasyna kórsetken qamqorlyǵy (birneshe múltfılm)...dep tize berýge bolady. Ony kórermen kórip te júr. Al qarapaıym qyzmetker retinde aıtarym, tóraǵa jýrnalıserdiń jumysyn ońtaılandyratyn kóp ózgeristerdi júzege asyrdy. Jańalyqtar – kez kelgen arnanyń júregi ǵoı. Jabylyp qalǵan tilshiler qosynyn qaıta ashty. (Aımaqtyq tilshilersiz kúnimiz qarań). Jýrnalıserge gonorar júıesin qaıta engizdi. (Bul da óte kerek) Aıtsam maqtaǵandaı bolam, Erlan Qarın korporasıada qyzmet etetin jastardyń baspana máselesin sheshýge shyndap kirisip edi. Korporasıa qyzmetkerlerine úı alýǵa qajet alǵashqy jarnany (pervonachalnyı vznosty) prosentsiz beretin sheshim shyǵardy. Úı alam dep úmitin úkilegen biraz áriptesim qazir júgirip qujat jınap júr. Qalada páter jaldap turatyn adam úshin «pervonachalnyı» 2-3 mıllıondy jınaý da ońaı emes. Bul korporasıa tarapynan úlken kómek. Qarapaıymdyǵy, adamgershiligi, azamattyǵy bir tóbe. Beıne bir qazaq handyǵy sıaqty bizdiń korporasıany basqarǵan tulǵalar kóp qoı. "Doskenniń kezinde", "Nurjan Jalaýovnanyń tusynda" dep bastalatyn jylnamalar qataryna "Qarın basqarǵan ýaqytta" degen jyp-jyly estelikter qalatyny sózsiz!!!

 

Nartaı ARALBAIULY, «Másele» jáne «Shańyraq» baǵdarlamasynyń júrgizýshisi

Televızıaǵa tyńnan kelip, talaıdyń tańdaıyn qaqtyryp, siresken tońnyń kóbesin sókken Erlan Tynymbaıuly tynymsyz etken eńbegińiz úshin, bolam degen talanttardyń betinen qaqpaı belin býǵanyńyz úshin, shyǵarmashylyq adamǵa tán erkelikterimizdi kótergenińiz úshin rahmet! Kelesi belesti de abyroımen eńseretinińizge senemin. Etken eńbekte ketken kemshilik bolmasyn. Tilshi deıtin qalamnan basqa qarýy joq qaýymǵa jasaǵan jaqsylyqtaryńyzdy umytpaımyz. Tek qana alǵa, sáttilik serik bolsyn Erlan Tynymbaıuly!

 

Sýretter jýrnalıserdiń áleýmettik jelidegi paraqshalary men ulys.kz, egemen.kz  saıttarynan alyndy

 

 

Týrızm el ekonomıkasynyń draıverine aınala ala ma?
25 naýryz 2024
Týrızm el ekonomıkasynyń draıverine aınala ala ma?

Memleket basshysy Qasym-Jomart Toqaev «Syndarly qoǵamdyq dıalog – Qazaqstannyń turaqtylyǵy men órkendeýiniń negizi» atty Qazaqstan halqyna alǵashqy Joldaýynda týrızm salasynyń ekonomıkaǵa qosar úlesiniń ushan-teńiz ekendigine nazar aýdaryp, bul salany damytý qajettigin aıryqsha atap ótken bolatyn.

«Týrızmdi, ásirese ekotýrızm men etnotýrızmdi damytýǵa ekonomıkanyń mańyzdy salasy retinde basa mán berý qajet. Týrızmdi damytý úshin qajetti ınfraqurylym júrgizýdi, sonyń ishinde jol salyp, bilikti mamandar daıyndaýdy qamtamasyz etý qajet», - degen edi Prezıdent.

Qasym-Jomart Kemelulynyń bulaı aıtýynyń da naqty sebepteri bar. Aıtalyq, Dúnıejúzilik týrısik uıym usynǵan derekterge qaraǵanda, qazirgi ýaqytta týrızm álemdik ekonomıkanyń tabysy joǵary ári qarqyndy damyp kele jatqan salalarynyń birine aınalyp otyr. Tipti, bul sala tabystylyǵy jaǵynan munaı óndirý men munaı óńdeýden jáne avtokólik eksportynan keıin úshinshi orynǵa turaqtaıdy eken. Týrızm álemdik jalpy ulttyq ónimniń shamamen 6 paıyzyn, álemdik ınvestısıalardyń 7 paıyzyn, árbir 16-shy jumys ornyn, álemdik tutyný shyǵyndarynyń 11 paıyzyn jáne barlyq salyq  túsimderiniń 5  paıyzyn qurap otyr. Demek, týrızm salasynyn damytýǵa jan-jaqty qoldaý kórsetý arqyly ony ulttyq ekonomıkanyń tolyqqandy qýatty draıverine aınaldyrýǵa bolady degen sóz. Al elimizdiń alýan-túrli tabıǵatynyń, kórkem jerleriniń oǵan tolyqtaı múmkindigi bar.

Osy baǵytta el Úkimeti de naqty jumystardy qolǵa aldy. Máselen, ótken jyly Qazaqstan Respýblıkasynyń týrısik salasyn damytýdyń 2023-2029 jyldarǵa arnalǵan tujyrymdamasy bekitildi.Qujat týrızm ınfraqurylymyn, logıstıkany qurý jáne damytý, qolaıly jaǵdaılar jasaý, servıs sapasyn arttyrý jáne sıfrlandyrýdy damytý, eldiń týrısik áleýetin óńirlik jáne halyqaralyq deńgeıde ilgeriletý syndy naqty baǵyttardy qamtıdy. Eger tujyrymdama tolyqqanda júzege asyrylǵan jaǵdaıda 2029 jylǵa qaraı ishki týrıser sany 11 mln adamǵa jetip, kelýshi týrıser sany 4 mln adamǵa deıin artatyn bolady. Al qonaq úıler «eQonaq» aqparattyq júıesimen 100 paıyz qamtylady.

Jalpy, elimizde sońǵy 2-3 jyldan beri týrızm ınfraqurylymynyń deńgeıin jáne servıs sapasyn arttyrý maqsatynda birqatar ınfraqurylymdyq joba iske asyrylyp jatyr. 2022 jyly elimizdiń óńirlerinde 28 ınfraqurylymdyq joba iske asyryldy. Olardyń qatarynda Balqash kýrorttyq aımaǵynda ınjenerlik komýnıkasıalar salý, Aqtaý qalasynyń jyly jaǵajaıyna deıin avtomobıl jolyn salý, Úsharal jáne Úrjar áýejaılaryn iske qosý syndy mańyzdy jobalar bar. Ótken jyly 85 ınfraqurylymdyq joba boıynsha jumys jalǵasty. Olardyń eń irileri retinde Imantaý-SHalqar kýrorttyq aımaǵynda avtomobıl joldardy salý jáne rekonstrýksıalaý, Alakól kóliniń jaǵalaýynda jaǵalaýdy nyǵaıtý jumystary, Balqash qalasyndaǵy Bertis shyǵanaǵynyń jaǵalaýyn abattandyrý, Jasybaı kóline kireberisti ortasha jóndeý syndy jobalardy ataýǵa bolady. Munan bólek, 20 óńirde týrısik ınfraqurylymdy damytýǵa baǵyttalǵan TOP-20 destınasıa boıynsha jol kartalary iske asyrylyp jatyr. Sonymen qatar, memlekettik ulttyq tabıǵı parkterde jáne eldi mekenderden tys ornalasqan týrısik obektilerde ınjenerlik ınfraqurylym qurý boıynsha jergilikti atqarýshy organdarǵa quzyret berýge qatysty qoldanystaǵy zańnamaǵa birqatar túzetý ázirleý máselesi pysyqtalýda.

Qazaqstan aýmaǵynda 14 memlekettik ulttyq tabıǵı park bar. Olardyń aýmaǵynda tabıǵatqa zıanyn tıgizbeıtin ekotýrızmdi, al tabıǵaty kórikti jerlerde ornalasqan aýyldyq eldi mekenderde agrotýrızmdi damytýǵa múmkindik jeterlik. Biraq, bul jerlerge jetýdiń ózi qıyn, jol nashar. Jetken kúnniń ózinde jaıly qonaq úı, sapaly qyzmet kórsetý deńgeıi tym tómen. Iaǵnı, týrızmdi damytýǵa qajetti barlyq tabıǵı, tarıhı, mádenı resýrstar bolǵanmen sol resýrstardy tıimdi paıdalanýǵa múmkindik beretin ınfraqurylym joqú

Sondyqtan da jaqyn ýaqyttyń ishinde týrızmdi damytýǵa mol múmkindigi bar jerlerde ınfraqurylym máselesin keshendi túrde sheship, qyzmet sapasyn túbegeıli jaqsartý qajet. Munan bólek, elin-jerin kórkeıtkisi keletin, týrızm salasyn damytýǵa bel sheshe kirisýge, ınvestısıa salýǵa daıyn kásipkerlerge de memleket, jergilikti ákimdikter tarapynan da qoldaý bolǵany jón.

«Beıjiń-Parıj» rallıi Qazaqstan arqyly ótti
07 maýsym 2024
«Beıjiń-Parıj» rallıi Qazaqstan arqyly ótti

Shamamen 100 avtokólik jáne 16 qoldaý mashınalary 18 mamyrda Beıjiń janyndaǵy «Uly Qytaı qorǵanynan» shyǵyp, 2024 jylǵy 23 maýsymda Parıjge jetpek. Uzyndyǵy 14500 km bolatyn marshrýt Qytaı men Qazaqstannan bólek Ázirbaıjan, Grýzıa, Túrkıa, Gresıa, San-Marıno, Italıa jáne Fransıa aýmaǵy arqyly ótedi, dep habarlaıdy «Kazakh Tourism» UK» AQ.

 

Bıyl kúltti «Beıjiń-Parıj» rallıi Qazaqstan aýmaǵynda Ulttyq týrızm ındýstrıasy qaýymdastyǵynyń qoldaýy jáne súıemeldeýimen ótti. 

 

«Peking Paris Motor Challenge» sharasyna 27 elden shamamen 200 sportshy qatysady. Bul rallı álemdegi eń qıyn uzaq qashyqtyqqa arnalǵan turaqty rallılerdiń biri bolyp sanalady. Shara soǵysqa deıingi jáne klasıkalyq avtokólikterge arnalǵan jáne FIVA (Halyqaralyq Eski Avtomobılder Federasıasy) ruqsatymen ótkiziledi.

 

Rallıdiń maqsaty – sharaǵa qatysýshylar baratyn barlyq elderdiń jergilikti jerin jáne mádenıetin zertteý.

 

Qazaqstanǵa qatysýshylar «Nur Joly» (QR) – «Horgos» (QHR) baqylaý-ótkizý beketi arqyly kirgen.

 

Qazaqstan aýmaǵynda marshrýt Almaty, Shymkent qalalary jáne Qyzylorda oblysy arqyly ótedi. Budan soń qatysýshylar Aqespe aýylynyń janynda lagerge toqtap, Aral teńizin jáne Beıneý aýylynyń mańyn aralaıdy. Ári sońynda Kaspıı teńizine jetedi.

 

Sodan keıin, rallı qatysýshylary Quryq portynan parommen mashınalaryn joldap, Aqtaý áýejaıy arqyly charterlik reıspen Bakýge jol tartady.

«Beıjiń-Parıj» rallıi jaı ǵana rallı emes, 1907 jyly paıda bolǵan álemdegi eń kóne marshrýttardyń biri. Ár úsh jyl saıyn Londondyq Endurance Rally Association (ERA) bul dástúrdi jandandyryp, 1976 jyldan úlken avtokólikterdi ǵana qatystyrýǵa múmkindik beredi. Paris Motor Challenge álemdik joba jáne oǵan kóptegen elderdiń adamdary qyzmet kórsetedi.

Aıta keteıik, 2024 jyl Qytaıdaǵy Qazaqstan týrızmi jyly dep jarıalandy. Jyl boıy 30-dan astam is-shara ótkizý josparlanýda, onyń ishinde Qazaqstannyń týrızm túrleri boıynsha taqyryptyq aptalyqtar, Qytaıdyń 7 iri qalasynda (Pekın, Sıan, Shanhaı, Úrimji, Gonkong, Hanchjoý, Chendý) Qazaqstannyń TOP-20 otandyq destınasıalaryn tanystyrý, sondaı-aq Qazaqstannyń týrızm áleýetin Qytaıda nasıhattaý boıynsha basqa da iri jobalar bar.

QHR-dan keletin qonaqtar aǵynynyń 500 myń adamǵa deıin ulǵaıýy kútilýde.

 

 

 

 

Biz týraly
ulys.kz — aqparattyq, saraptamalyq jáne tanymdyq baǵyttaǵy materıaldardy beredi.
 
Mýltımedıalyq joba zaman talabyna saı jasalǵan. Qazaqstannyń aqparattyq naryǵyn sapaly
kontentpen qamtamasyz etýge úles qosýǵa baǵyttalǵan. Mundaǵy saraptamalyq, tanymdyq
maqalalar san salany qamtıdy. Geostrategıa, geoekonomıka, geosaıasat, halyqaralyq
qatynastar men eldiń ishki-syrtqy saıasaty, ekonomıka, jahanda bolyp jatqan tektonıkalyq
ózgerister men trend taqyryptar ulttyq múdde turǵysynan tereń taldanyp qazaq
oqyrmandaryna jetkiziledi. Ortalyq Azıa men Túrki álemine erekshe kóńil bólinedi.