Valúta baǵamy
  • USD -

    529.7
  • EUR -

    551
  • RUB -

    5.15
ELORDADA 20 ELDEGİ QAZAQ DIASPORASY BAS QOSADY
26 qarasha 2019
ELORDADA 20 ELDEGİ QAZAQ DIASPORASY BAS QOSADY

28-qarasha kúni «Otandastar qory» jáne «Dúnıejúzi qazaqtarynyń qaýymdastyǵy» shet elderdegi qazaq dıasporasynyń tarıhı Otanymen mádenı-gýmanıtarlyq jáne iskerlik yntymaqtastyǵyn odan ári damytý úshin jaǵdaı jasaý maqsatyndaǵy memlekettik tapsyrma aıasynda otandastardyń qatysýymen «Otandastar. Bolashaqqa baǵdar» atty Halyqaralyq dóngelek ústel ótkizedi.

Qordyń baspasóz qyzmetiniń habarlaýynsha, jıynǵa QR Premer-Mınıstriniń orynbasary  B. Saparbaev men QR aqparat jáne qoǵamdyq damý mınıstri D. Abaev qatysady. Eń basysy — halyqaralyq sharaǵa 20 eldegi qazaq dıasporalarynan 150 delegat keledi. «Otandastar Qory» KEAQ Prezıdenti N. Ábiqaev Qordyń iske qosqan jáne júzege asyrǵan jobalary,  olardyń nátıjeleri, otandastarmen jumystyń 2020 jylǵa arnalǵan jospary jaıly sóz sóıleıdi. Sonymen qatar, shet elderdegi qazaq qaýymdastyqtarynyń jetekshileri de óz uıymdary jaıly aıtady. Shara aıasynda dúnıejúzi qazaqtarynyń qaýymdastyǵy men Qor ókilderi qyzmetteriniń negizgi baǵyttary, onyń ishinde shet elderdegi qandastarmen mádenı-gýmanıtarlyq jáne iskerlik baılanysty keńeıtý ári nyǵaıtýdy kózdegen «Otandastar» qorynyń negizgi jobalarynyń biri «Qazaq úıi» Qazaq mádenı-iskerlik úıiniń quramyna kiretin iskerlik úıleri men mádenı ortalyqtarynyń  álem boıynsha jelisin qurý jospary talqylanady. Birlesken jumystyń naqty usynystary ázirlenedi. Qatysýshylarǵa Qazaqstannyń ınvestısıalyq áleýeti men óńirlerde bıznesti damytý úshin jasalǵan jaǵdaılar jaıynda aqparat beriledi.  «Atameken» iskerlik úıiniń paneldik sesıasynda İskerlik úıiniń maqsaty men mindeti, otandastardy konsýltasıalyq qoldaý ortalyǵynyń jumysy jaıly aıtylady. Shet elderde ótkizilgen bıznes forýmdar qorytyndylanady. Túrkıa, Shvesıa, Eýropa elderinen kelgen qandas kásipkerler sóz sóıleıdi. «QazAgro», «Báıterek» holdıńteri men «QazaqInvest» UAQ óz taraptarynan qandas kásipkerlerdi qoldaý múmkindikterimen bólisedi. Shet elderdegi qazaqtildi BAQ ókilderiniń qatysýymen ótetin paneldik sesıada shet elderdegi qazaqtildi BAQ pen jýrnalıserdiń ózara yntymaqtastyq máselesi talqylanady. «Abaı» mádenı ortalyǵynyń paneldik sesıasynda mádenı ortalyqtyń  maqsaty men mindeti, shet elderde qazaq mádenıeti men ónerin damytý, bilim berý jobalaryn iske asyrý, elimizde týrısik klasterdi damytý jáne elimizdiń týrısik tartymdylyǵyn arttyrý, barlyq elde qazaq ádebıeti ortalyǵynyń jelisin qurý máseleleri talqylanady. «Otandastar» Qorynyń jobasy – «Álemdegi tanymal qazaqtar týraly» kitaby men «Muzbalaq» anımasıalyq fılmi tanystyrylady. «Jas Qazaq» jastar klýbynyń paneldik sesıasynda shet elderdegi qazaq jastaryn tarıhı Otanyn aınalasyna shoǵyrlandyrý jáne olarǵa jan-jaqty qoldaý kórsetý,  dıasporalyq jáne jastar saıasaty salasyndaǵy ózara árekettestik jáne seriktestik aıasyn keńeıtý, jas belsendilerdi tanystyrý, dostyǵyn nyǵaıtý,  olardyń boıynda tarıhı Otanyna degen patrıottyq sezimderin qalyptastyrý, Qazaqstan Respýblıkasynyń barlyq jastar uıymdarynyń is-sharalaryna dıaspora ókilderin qatystyrý, ózara birikken jumys josparyn quryp, birlese jumys isteý máselesi talqylanady. «Qazaq eli» jastar klýby jumysynyń jospary bekitiledi. 

 

RELATED NEWS
EKİ APTADA EKİ ALTYN
17 qańtar 2019
EKİ APTADA EKİ ALTYN

Sheteldegi qandastar arasynda qara úzip júrgen talaı talant bar. Solardyń biri Mońǵolıa elinde turatyn jas palýan — Serik Berdimuratuly. Qazaqstandaǵy jarystarǵa jıi qatysyp, jarqyrap kórinip kele jatqan sportshyny muqym qazaq jaqsy tanıdy. Endi mine, KAZNEWS.MN saıtynyń jazýynsha, búgin Ýlaanbaatar qalasynda sambodan eresekter arasynda ótken Mońǵolıa birinshiliginde óz salmaǵynda chempıon atanǵan.

Ótken apta ǵana dzúdo kúresinen Selenge aımaǵynyń Súhbaatar qalasynda erler men áıelder arasyndaǵy ótken Mońǵolıa  chempıonatynda 100 keli salmaqta beldesken Serik Berdimuratuly qarsylas shydatpaı altyn medal alǵan bolatyn. Serik Berdimuratuly jartylaı fınalda 2017, 2018 jylǵy el chempıony G.Altanabaganadan basym túsip, fınaldyq kezdesýde qarsylasy D.Serennámdy aıaqtan ilip shalý ádisi boıynsha vazarı upaıymen jeńgen edi. Al búgin mine, sambodan Mońǵolıa chempıony atandy. Esterińizge sala ketsek, Serik Berdimuratuly sambodan eresekter arasynda úshinshi ret el chempıony atanyp otyr. Ol, buǵan deıin 2014, 2017 jyldary chempıon bolǵan edi. Al dzúdo kúresi boıynsha Serik Berdimuratuly 100 keli salmaq boıynsha el birinshiliginiń 2017 jyly qola júldesine ıe bolǵan bolatyn. Osylaısha, ol Baıan-Ólgıı sport tarıhynda alǵash ret dzúdodan eresekter arasynda El chempıony atandy. Eki aptada eki salmaq boıynsha Mońǵolıa chempıony atanǵan qazaq balasyna ázirshe teń keler qarsylas joq.

 

SHETELDEGİ QANDASTARDYŃ JOǴARY BİLİM ALÝYNA QOLDAÝ JASALADY
26 aqpan 2019
SHETELDEGİ QANDASTARDYŃ JOǴARY BİLİM ALÝYNA QOLDAÝ JASALADY

Búgin «Otandastar» Qory birinshi vıse-prezıdenti Talǵat Adýov pen Halyqaralyq baǵdarlamalar ortalyǵynyń prezıdenti Janbolat Meldeshov kezdesti. Taraptar bilim salasyndaǵy yntymaqtastyq týraly memorandýmǵa qol qoıdy. Bul týraly qordyń baspasóz qyzmeti aqparat taratty.

DIDAR BOLAT – «OTANDASTAR» QORY PREZIDENTİNİŃ KEŃESSHİSİ:  «Bolashaq» – stýdent jastardy Qazaqstanǵa jáne kerisinshe Qazaqstannan sheteldik joǵary oqý oryndaryna tartatyn negizgi uıymdardyń biri. Osyny negizge ala otyryp, biz kúsh biriktirgeli otyrmyz. Mundaǵy maqsat – shetelde turatyn qandastarymyzdyń qalaýynsha Qazaqstanda nemese sheteldiń áıgili joǵary oqý oryndarynda bilim alý múmkindigin qamtamasyz etý».

Jaqyn kúnderi «Otandastar» qory men Halyqaralyq baǵdarlamalar ortalyǵy ókilderiniń Mońǵolıa, Ózbekstan jáne Reseı Federasıasyna birlesken sapar jasaıdy.  Olar sheteldegi qandastarmen, dálirek mektep oqýshylarymen kezdesip, Qazaqstanda jáne sheteldik jetekshi joǵarǵy oqý oryndarynda bilim alý múmkindikteri jaıly aqparattandyratyn bolady.

DIDAR BOLAT – «OTANDASTAR» QORY PREZIDENTİNİŃ KEŃESSHİSİ:  «Kelesi aıda biz Mońǵolıaǵa, 120 myńǵa jýyq qazaq turatyn Baıan-Ólgeı aýdanyna attanamyz. Ondaǵy qandastarymyzdyń shamamen bir jarym myńy - bıylǵy mektep bitirýshi túlekter. Iaǵnı qazaqstandyq bilim ordalaryna túse alatyn áleýetti stýdentter. Máselen, ótken jyly Ózbekstannan Qazaqstanda bilim alýǵa 12 myń bala kelse, onyń 5 myńǵa jýyǵy – etnıkalyq qazaqtar. Olarǵa yńǵaıly tıimdi jaǵdaıdyń barlyǵy jasaldy. Aqtóbe ýnıversıteti bir jyl boıy tegin oqý múmkindigin usyndy. Mundaı baǵdarlamalar bizde kóp, tek qandastarymyzǵa aqparat kóp jaǵdaıda jetpeı jatady. Biz osy aqparattandyrý baǵytynda jumys isteıtin bolamyz».

«Otandastar» qory 2017 jyly Elbasynyń Dúnıejúzi qazaqtarynyń V-shi quryltaıynda aıtqan tikeleı tapsyrmasymen qurylǵan bolatyn. Qor qandastardy tarıhı otan tóńireginde birlestirýdi maqsat tutady. Jumys josparyndaǵy basym baǵyttarynyń biri – bilim salasy.

QANDASTARǴA QATYSTY QOǴAMDYQ TALQY
19 qańtar 2019
QANDASTARǴA QATYSTY QOǴAMDYQ TALQY

«Otandastar» Qory men Dúnıejúzi qazaqtary qaýymdastyǵynyń uıymdastyrýymen Astanada qoǵamdyq talqy ótti. «Shetelden kelgen qandastarymyzdyń búgingi jaǵdaıy» taqyrybyndaǵy sharaǵa elge oralǵan qandastar, jýrnalıser, kásipkerler jáne qoǵam belsendileri qatysty.

«Otandastar» Qorynyń Vıse-prezıdenti Mádı Manatbekulynyń jetekshiligimen ótken jıyn barysynda Atajurtqa oralǵan qandastarymyzdyń máseleleri talqylanyp, olardy sheshýge baǵyttalǵan birqatar usynystar aıtyldy. Jıyndy Dúnıejúzi qazaqtary qaýymdastyǵy tóraǵasynyń birinshi orynbasarynyń keńesshisi Muhıt İzbanov ashyp berdi.

MUHIT IZBANOV – DQQ TÓRAǴASYNYŃ BİRİNSHİ ORYNBASARYNYŃ KEŃESSHİSİ: «Otandastarymyzǵa kóshi-qon zańyn, olardyń quqyq-mindetterin túsindirý jumystaryna basa nazar aýdarý kerek. Bilmestikten sergeldeńge salynyp júrgen qandastarymyz kóp. Árıne, ótken jylǵy quryltaıdan beri birshama ózgerister oryn aldy. Oralman statýsyn alý úshin endi otandastarymyz burynǵydaı myń san qujat jınap áýre bolmaıdy. Birshama jeńildetildi, bes-aq qujatpen shekteletin boldy. Quryltaıda oralmandardyń sheteldegi zeınetaqy ótilderi eseptelmeý máselesi de kóterilgen edi. Jaqynda onyń da sheshimi tabyldy, 27 jeltoqsanda Elbasy jarlyqqa qol qoıyp, endi esepteletin boldy. Dese de, áli kúnge nazarymyzdy talap etetin máseleler kóp. Óz oıym, shetelden elge oralǵan qazaqtardyń ómirin jeńildetý úshin bólek mekeme bolýy kerek dep esepteımin».

Al «Zerdeli» zıatkerlik ortalyǵynyń negizin qalaýshy Yrysbek Máýit elge oralǵan jetkinshekterge arnalǵan ınternat negizindegi beıimdelý ortalyqtaryn kóptep qurý qajet dep sanaıdy. Sebebi, balalar qazaq tili men qoldanystaǵy kırıll jazýyn meńgerýi, jańa ortaǵa úılesýi, beıimdelýi barysynda qatty qınalady. Qazirgi ýaqytta «Zerdeli» zıatkerlik ortalyǵyna «shetelden qonys aýdarǵan azamattardy beıimdeý ortalyǵy» statýsyn alýǵa nıetti eken. Sebebi, kúni búginge deıin ortalyq shetelden kelgen 2000-nan astam oqýshyny mektepter men joǵary oqý oryndaryna daıyndaǵan.

YRYSBEK MÁÝİT – «ZERDELİ» ZIATKERLİK MEKTEBİNİŃ NEGİZİN QALAÝSHY: «Qazir bizdiń ortalyqta Qytaıdan kelgen 200-den astam bala oqıdy. Olar qazaq, orys, aǵylshyn tilderinen jáne matematıkadan qosymsha daıyndaqtarǵa qatysady. Taǵy bir másele bar. Ol qandastarymyzdyń balalary kámelet jasqa deıin mindetti túrde ata-anasymen birge kelýi kerek degen zańǵa qatysty. Áıtpese, balalar vızasynyń merzimin uzarta almaıdy, sáıkesinshe Qazaqstanda uzaq tura almaıdy. Biraq, kóp balalardyń ata-anasymen birge kelýge múmkindigi joq. Shetelde turatyn ata-ana da munda balasyn ákelýge nıetti bolǵanymen, ony qaldyryp ketetin jeri joq. Osy rette, sheteldik balalarǵa arnalǵan ınternat-mektepter ashý kerek dep esepteımin. Memleket tarapynan osyǵan ruqsat berilip, balalarǵa jaýapkershilik alyný kerek. Sonda bir jaǵy oqytý, bir jaǵy beıimdeý prosesi oryn alady. Bir otbasyn kóshirýge ketetin aqshaǵa on balany ákelip oqytqan artyq deýge negiz bar. Nátıjesinde, kelgen qandastarymyzdyń arasynan Qazaqstan úshin qundy, myqty mamandar shyǵady».

Jýrnalıs Ernat Qashqynovtyń aıtýynsha, Atajurtyna kelgen jetkinshekterdiń elde bilim alýyna jastary azaıyp jatqan aýyldy jerler qyzyǵýshylyq tanytady.   

ERNAT QASHQYNOV – JÝRNALIS, AÝDARMASHY: «Sheteldegi qazaqqa Otan kerek. Al óz elimizdegi qazaqqa qazaq kerek. Osy ekeýin ushtastyrýǵa bolady dep oılaımyn. Men ózim Qaraǵandy oblysy Aqtoǵaı aýdanynyń týmasymyn. Sol jaqta úsh selolyq okrýgtyń ákimi jaqynda menimen habarlasty. Biz bardyq. Narmanbet, Jámshi jáne Qaratal degen aýyldar eken. Osy aýyldarda balalar sany azaıyp ketken toǵyz, on bir jyldyq mektepter bar. Jergilikti bıliktiń múddesi – sol mektepterdi japtyrmaý. Olarǵa bala kerek, qazaq tappaı otyr. Aýylǵa kóship kelgen adamdarǵa turatyn daıyn úıler bar. Taǵy bir aıta keterligi, atalǵan aýyldardyń jeri mal sharýashylyǵyna arnalǵan shuraıly kelgen. Sáıkesinshe, kásip te júrgizýge bolady. Osy máseleni respýblıkalyq deńgeıde zertteý kerek. Sebebi, qazaqqa suranyp turǵan jerler kóp».

Atajurtqa kúni keshe oralǵan Qýanysh İlıas ózge eldegi qandastardyń ádebı, mádenı, tarıhı eńbekterin saqtap qalý máselesine toqtaldy. Aqyn qandastarymyzdyń rýhanı murasynyń elektrondyq nusqasyn jasaqtaýdy usyndy.

QÝANYSH İLIAS – AQYN: «Meniń Qytaıdan kóship kelgenime eki-aq aı boldy. Otbasymnyń kóshkenine jarty jyl. Kóshi-qon máselesine qatysty aıtar bolsaq, biz tek adamdy ǵana ákele alamyz. Mal qalyp qoısa, mal satyp ala alamyz. Jer qalsa,  jerdi de alýǵa, óndirýge bolady. Biraq, sol jerge sińip ketken terimizdi, ol jerge jaratqan mádenıetimizdi, kórkem ónerimizdi, tańbaly tastan bastalatyn tarıhymyzdy, biz, ókinishke qaraı, ákele almaımyz. Bizdiń sórede turǵan qanshama tarıhı, mádenı, ádebı kitaptarymyz kelmeske ketti. Tarıhı otannan ketkenimizge úsh ǵasyr tolǵan qazaqtarmyz. Bizdiń kóz jasymyzdan, saǵynyshymyzdan týǵan, sol jerdegi búkil qazaqqa azyq bolatuǵyn úlken ádebıet, mádenıet qory, shejire qalyptasty. Osy nárseniń barlyǵy saıasat qurbany boldy dep qarap otyrýǵa tıisti emespiz dep esepteımin. Úlken qordyń elektrondy nusqasyn jasaý sıaqty jumystardy uıymdastyrsaq ta, qundylyqty qalaı da qutqaryp qalý kerek».

Jıyn barysynda aıtylǵan utymdy pikirler men usynystar «Otandastar» Qory men Dúnıejúzi qazaqtary qaýymdastyǵynyń birikken qyzmetinde eskeriletini aıtyldy.

Biz týraly
ulys.kz — aqparattyq, saraptamalyq jáne tanymdyq baǵyttaǵy materıaldardy beredi.
 
Mýltımedıalyq joba zaman talabyna saı jasalǵan. Qazaqstannyń aqparattyq naryǵyn sapaly
kontentpen qamtamasyz etýge úles qosýǵa baǵyttalǵan. Mundaǵy saraptamalyq, tanymdyq
maqalalar san salany qamtıdy. Geostrategıa, geoekonomıka, geosaıasat, halyqaralyq
qatynastar men eldiń ishki-syrtqy saıasaty, ekonomıka, jahanda bolyp jatqan tektonıkalyq
ózgerister men trend taqyryptar ulttyq múdde turǵysynan tereń taldanyp qazaq
oqyrmandaryna jetkiziledi. Ortalyq Azıa men Túrki álemine erekshe kóńil bólinedi.