Valúta baǵamy
  • USD -

    473.3
  • EUR -

    517
  • RUB -

    5.41
Elbrýs taýyn baǵyndyrǵan qazaqstandyq jetistigin Saltanat Núkenovanyń rýhyna arnady
14 mamyr 2024
Elbrýs taýyn baǵyndyrǵan qazaqstandyq jetistigin Saltanat Núkenovanyń rýhyna arnady

Eýropanyń eń bıik núktesi – Elbrýs taýyn baǵyndyrǵan qazaqstandyq tuńǵysh áıel Sapfıra Qanaeva jetistiigin marqum Saltanat Núkenovanyń rýhyna arnady, dep habarlaıdy Ulys Kazinform-ǵa silteme jasap.

Sapfıra Qanaeva jaqynda elge oralyp, alǵashqy áserimen bólisti. Tájirıbeli álpınıserden quralǵan komanda óz jolyn 3 mamyr kúni tańerteń bastap, onyń shyńyna birneshe saǵattyq qajyrly eńbekten keıin jetti. Qatysýshylardyń aıtýynsha, aýa raıy kúrdeli boldy jáne barlyq top sátti kóterilgennen keıin lagerge aman oraldy.

«Saltanat men úshin tek shabyt bolǵan joq. Taý shyńyna kóterilý ıdeıasy maǵan Kabardın-Balqardaǵy Teriskólde júrgenimde keldi. Onda men Eýropanyń eń bıik núktesi – Elbrýsqa shyǵyp, jeńisti Saltanatqa arnaýdy josparladym. Boıjetkenniń qaıǵyly óliminiń oqıǵasy kóptegen adamnyń júregin eljiretti. Sonyń ishinde men de barmyn. Men birdeńe istep, taýlardy jyljytyp, ádildikti qalpyna keltirgim keldi», - dedi ol.

5642 metr bıiktikte ornalasqan Elbrýs – kóptegen álpınıs úshin mańyzdy sımvol.

RELATED NEWS
ULTTYQ SPORT TÚRLERİ QAÝYMDASTYǴYNA VISE-PREZIDENT TAǴAIYNDALDY
05 jeltoqsan 2019
ULTTYQ SPORT TÚRLERİ QAÝYMDASTYǴYNA VISE-PREZIDENT TAǴAIYNDALDY

Qýanysh Qurashev Qazaqstan Respýblıkasy Ulttyq sport túrleri qaýymdastyǵynyń vıse-prezıdenti – «Teńge ilý» federasıasynyń prezıdenti qyzmetine taǵaıyndaldy.

 

Qýanysh Nuralyuly 1984 jyly 23 qazanda dúnıege kelgen.

Qazaq memlekettik Zań akademıasyn, Ekonomıka jáne quqyk akademıasyn, Abaı atyndaǵy Qazaq ulttyq pedagogıkalyq ýnıversıtetin, Reseı Federasıasy Prezıdentiniń janyndaǵy halyq sharýashylyǵy jáne memlekettik qyzmet akademıasyn bitirgen.

Iýrısprýdensıa magıstri, zań ǵylymynyń kandıdaty.

Eńbek jolyn 2003 jyly Almaty qalasynda «SlovKazstroı» JSHS bastaǵan.

Ár jyldary Qazaqstan Respýblıkasy Joǵarǵy Soty, Qazaqstan Respýblıkasy Ádilet mınıstrligi, Qazaqstan Respýblıkasy Mádenıet jáne aqparat mınıstrliginiń Til komıtetinde jaýapty qyzmetter atqarǵan. Qazirgi tańda Qazaqstan Respýblıkasyndaǵy Adam quqyqtary jónindegi ýákildiginde jaýapty qyzmette . Jeke sektorda da eńbek tájirıbesi mol.

Qazaqstan fýtbol quramasynyń bas bapkeri qyzmetinen ketti
31 mamyr 2024
Qazaqstan fýtbol quramasynyń bas bapkeri qyzmetinen ketti

Qazaqstan fýtbol federasıasynyń prezıdenti Ádilet Barmenqulov Fýtbol úıinde Qazaqstan ulttyq quramasynyń jattyqtyrýshylar shtabymen kezdesý ótkizdi, dep habarlaıdy Ulys.

Bas bapker Magomed Adıev mundaı sheshimdi otbasylyq jaǵdaıyna baılanysty qabyldaǵanyn alǵa tartyp, qyzmetinen ketti.

QFF mundaı baǵytqa da daıyn boldy jáne kelesi aptanyń basynda jańa bapkerdi tańdaıdy.

Aıta keteıik, Magomed Adıev fýtboldan Qazaqstan ulttyq quramasynyń tizginin 2022 jyldyń sáýir aıynda ustaǵan edi. Ol sońǵy kezderi Sheshenstannyń «Ahmat» klýbyn qosa jattyqtyryp júrdi.

Parıj Olımpıadasyna 80 sportshy barady
09 shilde 2024
Parıj Olımpıadasyna 80 sportshy barady

Memleket basshysy Qasym-Jomart Toqaev Týrızm jáne sport mınıstri Ermek Marjyqpaevty qabyldady, dep habarlaıdy Ulys Aqordaǵa silteme jasap.

Ermek Marjyqpaev prezıdentke Qazaqstan quramasynyń HHHİİİ jazǵy Olımpıada oıyndaryna daıyndyǵy týraly esep bergen.

Derekkózge súıensek, Qazaqstan ulttyq quramasy sporttyń 25 túrinen 92 lısenzıa ıelengen. Parıjde barlyǵy 80 sportshy el namysyn qorǵaıdy.

«Memleket basshysy Olımpıada oıyndarynyń sportshylarymyzǵa zor jaýapkershilik júkteıtinin atap ótti. Sondaı-aq Qazaqstan quramasy álem aldynda mádenıetti, ustamdy ári ozyq úlgilerimen erekshelenýge tıis ekenine nazar aýdardy», - delingen habarlamada.

Biz týraly
ulys.kz — aqparattyq, saraptamalyq jáne tanymdyq baǵyttaǵy materıaldardy beredi.
 
Mýltımedıalyq joba zaman talabyna saı jasalǵan. Qazaqstannyń aqparattyq naryǵyn sapaly
kontentpen qamtamasyz etýge úles qosýǵa baǵyttalǵan. Mundaǵy saraptamalyq, tanymdyq
maqalalar san salany qamtıdy. Geostrategıa, geoekonomıka, geosaıasat, halyqaralyq
qatynastar men eldiń ishki-syrtqy saıasaty, ekonomıka, jahanda bolyp jatqan tektonıkalyq
ózgerister men trend taqyryptar ulttyq múdde turǵysynan tereń taldanyp qazaq
oqyrmandaryna jetkiziledi. Ortalyq Azıa men Túrki álemine erekshe kóńil bólinedi.