Valúta baǵamy
  • USD -

    476.3
  • EUR -

    522
  • RUB -

    5.39
Ekologtar AES salý máselesin talqylady
05 shilde 2024
Ekologtar AES salý máselesin talqylady

Qaraǵandy qalasynda Qazaqstanda atom elektr stansıasyn (AES) salý máselesi boıynsha jarıa talqylaý ótti, dep habarlaıdy Ulys.

Qoǵamdyq talqylaýǵa qala turǵyndary, qoǵam qaıratkerleri men ekologtar qatysty.

Tyńdaý aıasynda Energetıka mınıstrliginiń, «Qazaqstandyq atom elektr stansıalary» JSHS, Ulttyq ıadrolyq ortalyq jáne Iadrolyq fızıka ınstıtýtynyń ókilderi sóz sóılep, AES salýdyń artyqshylyqtary, qazirgi atom stansıalarynyń qaýipsizdigi, jumys prınsıpteri jáne AES-tiń qorshaǵan ortaǵa jáne adam densaýlyǵyna áser etý deńgeıi týraly aıtyp berdi.

QR EM Atom energetıkasy jáne ónerkásip departamenti dırektorynyń orynbasary Gúlmıra Mýrsalova óz sózinde Qazaqstanda AES salý eldiń energetıkalyq qaýipsizdigin qamtamasyz etý úshin strategıalyq mańyzdy sheshim bolyp tabylatynyn atap ótti.

Onyń aıtýynsha, Memleket basshysy 2019 jyly atom elektr stansıasyn salý máselesin kótergen. Bes jyl buryn Prezıdent óz sózinde bul máseleni halyqpen mindetti túrde talqylaıtynymyzdy aıtty. Máseleniń erekshe mańyzdylyǵyn túsine otyryp, memleket talqylaý prosesin uıymdastyrdy.

«AES kómirsýtek resýrstary men energıany syrttan tutynýdy azaıtatyn turaqty jáne senimdi energıa kózi bolyp tabylady. Energıa tutynýdyń artýy jáne tómen kómirtekti ekonomıkaǵa kóshý qajettiligi jaǵdaıynda atom energetıkasy ońtaıly sheshim bolyp tabylady. AES kómirqyshqyl gazyn jáne basqa parnıktik gazdardy is júzinde shyǵarmaıdy, bul onyń ekologıalyq taza joba ekenin kórsetedi», - dedi G. Mýrsalova.

«Qazaqstandyq atom elektr stansıalary» JSHS Bas dırektory Tımýr Jantıkınniń aıtýynsha, Qazaqstanda AES ornalastyrý aýdanyn tańdaý boıynsha zertteýler júrgizildi, olardyń nátıjeleri AEHA-men baǵalandy. AEHA qorytyndysynda AES-ti Balqash kóline jaqyn ornalastyrýǵa kedergi keltiretin faktorlar joq ekendigi atap ótildi.

«QR Ulttyq ıadrolyq ortalyǵy» RMK bas dırektory Erlan Batyrbekov zamanaýı reaktorlardyń qaýipsizdigi týraly aıtyp berdi. Ol atom salasynyń ulttyq kásiporyndarynyń biliktiliginiń joǵary deńgeıin jáne qolda bar kadrlyq áleýetin atap ótti. QR Ulttyq ıadrolyq ortalyǵy qoldanystaǵy jáne perspektıvaly ıadrolyq reaktorlardyń qaýipsizdigin negizdeý úshin atom energetıkasynyń jetekshi jetkizýshilerimen birlesip zertteýler júrgizedi. Zertteý nátıjeleri álemde jumys istep turǵan AES-terde qoldaý tapty -dep túsindirdi E. Batyrbekov.

Kezdesýdi qorytyndylaı kele, qatysýshylar AES salý jobasy týraly jurtshylyqty odan ári habardar etýdiń jáne Qazaqstanda atom energetıkasyn damytýǵa baılanysty máselelerdi talqylaýǵa azamattardy belsendi tartýdyń mańyzdylyǵyn atap ótti.

Esterińizge sala keteıik, Memleket basshysy Qazaqstanda AES salý máselesi boıynsha jalpyulttyq referendým ótkizýge bastamashy boldy.

Aǵymdaǵy jyldyń maýsym aıynda Qasym-Jomart Toqaev referendým bıyl kúzde ótetinin málimdedi.

RELATED NEWS
Jel jáne sý elektr stansalarynyń ekonomıkalyq jáne ekologıalyq tıimdiligi qandaı
08 sáýir 2024
Jel jáne sý elektr stansalarynyń ekonomıkalyq jáne ekologıalyq tıimdiligi qandaı

Búginde elimizdiń aýmaǵynda jalpy qýaty 1 409 MVt bolatyn 59 jel elektr stansıasy jumys isteıdi. Olar elimizdiń túrli óńirlerinde, atap aıtqanda Almaty, Aqmola, Jambyl, Túrkistan, Qostanaı, Aqtóbe, Mańǵystaý jáne Jetisý oblystarynda ornalasqan. Jel elektr stansıalarynyń dál osy oblystarda ornalasýy atalǵan aımaqtardaǵy jeldiń úlken áleýetiniń bolýymen baılanysty ekendigi sózsiz.

Energetıka mınıstrligi Jańartylatyn energıa kózderi departamentiniń bas sarapshysy Nurjan Djakanov respýblıka aýmaǵynda salynatyn bir jel elektr stansıasynyń quny kóptegen faktorǵa baılanysty ekendigin aıtady.

«JES qurylysynyń quny ornalasatyn jeri, ınfraqurylymǵa qoljetimdilik, topografıa jáne geologıa, logıstıka syndy kóptegen faktorǵa baılanysty ekendigi túsinikti. Degenmen, álemdik tájirıbege súıener bolsaq, qýattylyǵy 1 MVt bolatyn stansanyń quny ortasha eseppen 1 mıllıon AQSH dollaryn quraıdy. 2023 jyldyń qorytyndysynda elimizdegi barlyq jel elektr stansıasy 3 824,99 mln kVt-saǵ elektr energıasyn óndirdi. Qazaqstandaǵy jańartylatyn energetıka sektory elektr energıasyn óndirýdiń jyl saıynǵy ósimin kórsetip otyr. Jalpy, ótken jyldyń qorytyndysynda jańartylatyn energetıkanyń úlesine elimizde óndirilgen barlyq elektr energıasynyń shamamen 6 paıyzy tıesili bolǵanyn atap ótýge bolady», - dedi ol.

Mınıstrlik bas sarapshysynyń dereginshe, 2018 jyldan bastap jańartylatyn energıa kózderi jobalaryn iske asyrý úshin irikteý aýksıondyq tetik boıynsha ótedi. Sonyń arqasynda JEK jobalaryn irikteý prosesi ashyq ári túsinikti bola tústi. Sondaı-aq sońǵy tutynýshylarǵa tarıfterdiń áserin barynsha azaıtýǵa múmkindik berdi. Osylaısha 2023 jylǵy saýda-sattyq qorytyndysynda JEK jobalary boıynsha eń tómengi baǵa belgilendi. Iaǵnı, 1 kVt/saǵat úshin  10,38 teńgeni qurady.

«2027 jylǵa deıin elektr energıasyn biryńǵaı satyp alýshymen jasalǵan sharttarǵa sáıkes, elimizdiń túrli óńirinde qýaty 470 MVt bolatyn 12 jel elektr stansıasyn iske qosý josparlaǵan. Budan basqa, ótken jylǵy aýksıondyq saýda-sattyq qorytyndysy boıynsha jalpy qýaty 410 MVt bolatyn taǵy 7 JES jobasy irikteldi. Olardyń ishinde qýattylyǵy 1 GVt bolatyn iri jobalardyń birin Jetisý oblysynda, Jońǵar qaqpasynda salý kózdelgen. Qazirgi ýaqytta elektr stansıasy salynatyn alańynda jel ólsheý jumystary júrgizilip jatyr. Qurylystyń bastalýy 2025 jylǵa, al 1-kezeńdi iske qosý 2029 jylǵa josparlanǵan. Tolyq paıdalanýǵa berý merzimi - 2030 jyl», - dedi Nurjan Djakanov.

Sonymen qatar ol elimizdiń aýmaǵynda jumys istep turǵan sý elektr stansıalaryna qatysty málimettermen de bólisti.

«Qazirgi ýaqytta elimizde jalpy qýaty 269,605 MVt bolatyn 39 shaǵyn elektr stansıasy jumys isteıdi. Olar negizinen Almaty, Túrkistan oblystarynda jáne Jetisý oblysynda ornalasqan. 2023 jyldyń qorytyndysy boıynsha atalǵan gıdroelektrostansıalar 993,87 mln kVt/saǵat óndirdi», - dedi bas sarapshy.

Onyń aıtýynsha, 2023 jyldyń qorytyndysynda qýattylyǵy 257 MVt bolatyn 26 GES iriktelip alyndy. Bul stansıalar 2028-2029 jyldary paıdalanýǵa berilmek. Jalpy, elimizde gıdroelektrostansıalar úshin shekti aýksıondyq baǵa 1 kVt/saǵat úshin 41,23 teńgeni quraıdy.

«Jel jáne sý elektr stansıalarynyń, jalpy jańartylatyn energetıka sektorynyń birqatar artyqshylyǵy bar. Onyń ishinde ekologıalyq jáne ekonomıkalyq ta. Máselen, JEK negizindegi elektr stansıalary parnıktik gazdar shyǵaryndylaryn nemese elektr energıasyn óndirýmen baılanysty basqa lastaýshy zattardy shyǵarmaıdy. Bul aıtarlyqtaı ekologıalyq áser beredi. Sonymen qatar, qurylys pen ornatýdan keıin elektr stansıalarynyń operasıalyq shyǵyndary tómen bolady. Jańa jumys oryndaryn ashýǵa septigin tıgizedi. Munan bólek, or ornalasqan aımaqtarǵa ınvestısıa da tartady», - dedi Nurjan Djakanov.

Foto: yandex.kz

1 shildeden bastap gazdyń baǵasy qymbattaıdy
11 maýsym 2024
1 shildeden bastap gazdyń baǵasy qymbattaıdy

Energetıka mınıstrligi QR ishki naryǵyna suıytylǵan munaı gazyn jetkizý jospary sheńberinde suıytylǵan munaı gazyn bólshek saýdada ótkizýdiń shekti baǵasyna ózgerister engizbek, dep habarlaıdy Ulys.

Suıytylǵan munaı gazyn kóterme saýdada ótkizýdiń shekti baǵasynyń josparlanyp otyrǵan ulǵaıýyna baılanysty 2024 jylǵy 1 shildeden bastap avtomobıl gazynyń quny:

  • Astana - lıtrine 84 teńge (qazir 76 teńge);
  • Almaty – 89 teńge (qazir 81 teńge);
  • Shymkent - 70 teńge (qazir 64 teńge);
  • Aqtóbe oblysy - 59 teńge (qazir 54 teńge);
  • Atyraý oblysy - 59 teńge (qazir 54 teńge);
  • Aqmola oblysy - 84 teńge (qazir 76 teńge);
  • Almaty oblysy - 89 teńge (qazir 81 teńge);
  • Shyǵys Qazaqstan oblysy-84 teńge (qazir 76 teńge);
  • Jambyl oblysy - 78 teńge (qazir 71 teńge);
  • Batys Qazaqstan oblysy - 70 teńge (qazir 64 teńge);
  • Qostanaı oblysy - 84 teńge (qazir 76 teńge);
  • Qyzylorda oblysy - 70 teńge (qazir 64 teńge);
  • Qaraǵandy oblysy - 84 teńge (qazir 76 teńge);
  • Mańǵystaý oblysy - 59 teńge (qazir 54 teńge);
  • Pavlodar oblysy - 81 teńge (qazir 74 teńge);
  • Soltústik Qazaqstan oblysy - 89 teńge (qazir 81 teńge);
  • Túrkistan oblysy - 70 teńge (qazir 64 teńge);
  • Abaı oblysy - 84 teńge (qazir 76 teńge);
  • Jetisý oblysy - 84 teńge (qazir 76 teńge);
  • Ulytaý oblysy - 84 teńge (qazir 76 teńge).

Buıryq 2024 jyldyń 1 shildesinen bastap kúshine enedi dep kózdelgen.

Qujat 17 maýsymǵa deıin qoǵamdyq talqylaý úshin "Ashyq NQA" saıtynda ornalastyrylǵan.

Qazaqstan ıadrolyq otynnyń komponentterin óndiredi
31 mamyr 2024
Qazaqstan ıadrolyq otynnyń komponentterin óndiredi

PrezıdentAlmatyda ǵalymdarmen ótken kezdesýde Qazaqstanda ıadrolyq otynnyń komponentterin óndirýdiń jáne ony tıimdi paıdalana bilýdiń mańyzdylyǵyn aıtty. Bul týraly Aqorda jazdy.

«Sonymen qatar Qazaqstan 2060 jylǵa qaraı kómirtegi beıtaraptyǵyna qol jetkizýge nıetti. Alaıda ol úshin biz ekonomıkany tereń transformasıalaýymyz kerek. Bul kúrdeli úderis zor syn-qatermen qatar júredi. Taıaý bolashaqta elimiz elektr energıasynyń tapshylyǵyn aıtarlyqtaı sezinýi múmkin. Atalǵan másele jaǵdaıdy ýshyqtyra túsedi. Keıbir boljamdar boıynsha naqty sheshimder qabyldanbasa, 2030 jylǵa qaraı energıa qýatynyń tapshylyǵy alty gıgavatqa jetedi. Bul ekonomıkamyzdyń damý qarqynyn edáýir báseńdetip, turǵyn úı-kommýnaldyq salasyn daǵdarysqa ákep soqtyrady. Ol halqymyzdyń turmysyna keri áser etedi. Problemany sheshýdiń bir joly atom energetıkasy bolýy múmkin. Energetıkalyq sektor ókilderi osy amaldy bir aýyzdan qoldaıdy. Qazaqstan – tabıǵı ýran óndirý kólemi boıynsha álemde birinshi orynda. Biz ıadrolyq otynnyń komponentterin óz elimizde óndiremiz. Bul – básekelestiktegi bizdiń basty artyqshylyǵymyz. Ony paıdalana bilýimiz qajet. Atalǵan máseleni qoǵamda jáne kásibı ortada keń aýqymda ári jan-jaqty talqylaý kerek. Biraq popýlızm men daý-damaıǵa jol berýge bolmaıdy. Ǵylymı qoǵamdastyq buǵan qomaqty úles qosyp, obektıvti jáne pragmatıkalyq qaǵıdattarǵa negizdelgen salmaqty pikir aıtady dep oılaımyn. Iadrolyq energetıkany qurýǵa qatysty sońǵy sheshimdi halyq jalpyulttyq referendým arqyly qabyldaıdy», - dedi Qasym-Jomart Toqaev. 

Memleket basshysy sondaı-aq jańartylatyn energıa kózderin damytý týraly da tilge tıek etti. 

«Jańartylatyn energıa kózderin qarqyndy damytý jaǵdaıynda ekonomıkany ártaraptandyrýǵa basa mán berý kerek. «Jasyl» sýtegi óndirisinde áleýetimiz mol. Qazirdiń ózinde bul salada serpindi jobalardy júzege asyrý kózdelgen. Munaı hımıasynda dástúrli plasık jáne jańa materıaldar sıaqty qosymsha quny joǵary ónimder shyǵarýdy jolǵa qoıý qajet. «Jasyl» ekonomıkanyń damýy akýmýlátor óndirisine qajetti sırek jáne sırek kezdesetin metaldarǵa suranysty arttyrady. Mysaly, sarapshylardyń baǵalaýynsha, kómirtegi beıtaraptyǵyna qol jetkizý úshin ǵasyr ortasyna qaraı Eýropaǵa qazirgiden 35 ese kóp lıtıı qajet bolady. Bizde osy jáne ózge de metaldardyń mol qory bar. Geologıalyq barlaý jumystarynyń aýqymyn keńeıtip, bul salaǵa úzdik álemdik tájirıbeni engizý qajet. Mashına jasaý baǵytynyń bolashaǵy zor. Elimizde kólik qurastyratyn birqatar kásiporyn jumys isteıdi. Jergilikti óndiristiń úlesin jáne tehnologıanyń ımportyn arttyrý kerek», - dep atap ótti Memleket basshysy. 

Biz týraly
ulys.kz — aqparattyq, saraptamalyq jáne tanymdyq baǵyttaǵy materıaldardy beredi.
 
Mýltımedıalyq joba zaman talabyna saı jasalǵan. Qazaqstannyń aqparattyq naryǵyn sapaly
kontentpen qamtamasyz etýge úles qosýǵa baǵyttalǵan. Mundaǵy saraptamalyq, tanymdyq
maqalalar san salany qamtıdy. Geostrategıa, geoekonomıka, geosaıasat, halyqaralyq
qatynastar men eldiń ishki-syrtqy saıasaty, ekonomıka, jahanda bolyp jatqan tektonıkalyq
ózgerister men trend taqyryptar ulttyq múdde turǵysynan tereń taldanyp qazaq
oqyrmandaryna jetkiziledi. Ortalyq Azıa men Túrki álemine erekshe kóńil bólinedi.