Qazaqstannyń Syrtqy ister mınıstrliginde atalǵan vedomstvosynyń basshysy Beıbit Atamqulovtyń Ortalyq Azıa SİM basshylary men AQSH ókiliniń «S5+1» formatyndaǵy kezdesýine qatysý úshin Nur-Sultan qalasyna kelgen Túrikmenstan Mınıstrler kabıneti Tóraǵasynyń orynbasary - Syrtqy ister mınıstri Rashıd Meredovpen kelissóz ótti.

Syrtqy ister mınıstrliginiń resmı saıtynda jarıalanǵan derek boıynsha, kezdesý barysynda taraptar ekijaqty saýda-ekonomıkalyq yntymaqtastyqty keńeıtýdiń aıtarlyqtaı áleýetin atap ótti. Ózara saýdany arttyrý perspektıvalary, sondaı-aq tranzıttik-kólik jáne energetıka salalaryndaǵy ózara tıimdi yntymaqtastyqty odan ári damytý máseleleri naqty qaraldy. Oǵan qosa joǵary deńgeıdegi aldaǵy kezdesýlerdiń kestesi talqylandy.

Qazaqstan SİM basshysy túrikmen áriptesin 2019 jyly 12 tamyzda Túrikmenbashy qalasynda ótken alǵashqy Kaspıı ekonomıkalyq forýmynyń tabysty ótýimen quttyqtady. Forým ótken jyldyń 12 tamyzynda Aqtaýdaǵy Kaspıı mańy memleketteri basshylarynyń 5-shi samıtiniń mańyzdy qorytyndylarynyń taǵy bir dáleli boldy, onyń barysynda Kaspıı óńiri memleketteri arasyndaǵy qarym-qatynastyń jańa betin ashqan Kaspıı teńiziniń quqyqtyq mártebesi týraly tarıhı Konvensıaǵa qol qoıyldy.

Óz kezeginde R. Meredov qazaqstandyq áriptesin «S5+1» formatyndaǵy kezdesýdiń sátti ótýimen quttyqtap, halyqaralyq jáne aımaqtyq uıymdar aıasynda Qazaqstan men Túrikmenstan arasyndaǵy syndarly ózara is-qımyldy atap ótti.

Sýretter http://mfa.gov.kz saıtynan alyndy.

Búgin Túrikmenstanǵa jasaǵan resmı sapary barysynda Qazaqstan prezıdenti Qasym-Jomart Toqaev pen Túrikmenstan prezıdenti Serdar Berdimuhamedov Qazaqstan Respýblıkasy men Túrikmenstan arasyndaǵy dostyqty nyǵaıtý jáne kópjaqty strategıalyq seriktestikti tereńdetý týraly deklarasıany qabyldady. Bul týraly Aqorda jazdy.

Sonymen qatar eki eldiń delegasıa músheleri úkimetaralyq, vedomstvoaralyq jáne óńiraralyq deńgeıdegi mynadaı qujattarǵa qol qoıdy:

1. Qazaqstan Respýblıkasy men Túrikmenstan arasyndaǵy dostyqty nyǵaıtý jáne kópjaqty strategıalyq seriktestikti tereńdetýdiń 2025 – 2027 jyldarǵa arnalǵan keshendi baǵdarlamasy;

2. Qazaqstan Respýblıkasynyń Úkimeti men Túrikmenstan Úkimeti arasyndaǵy ınvestısıalardy ózara qorǵaý jáne yntalandyrý týraly kelisim;

3. Qazaqstan Respýblıkasynyń Úkimeti men Túrikmenstan Úkimeti arasyndaǵy kólik, logıstıka jáne tranzıt salasyndaǵy strategıalyq yntymaqtastyq týraly kelisim;

4. 1997 jylǵy 27 aqpanda jasalǵan Qazaqstan Respýblıkasy Úkimeti men Túrikmenstan Úkimeti arasyndaǵy Jolaýshylar men júkterdi avtomobılmen halyqaralyq tasymaldaý týraly kelisimge ózgerister men tolyqtyrýlar engizý týraly hattama;

5. Qazaqstan Respýblıkasynyń Úkimeti men Túrikmenstan Úkimeti arasyndaǵy qylmysqa qarsy kúres boıynsha yntymaqtastyq týraly kelisim;

6. Qazaqstan Respýblıkasynyń Aýyl sharýashylyǵy mınıstrligi men Túrikmenstannyń Aýyl sharýashylyǵy mınıstrligi arasyndaǵy ósimdikter karantıni salasyndaǵy yntymaqtastyq týraly kelisim;

7. Qazaqstan Respýblıkasynyń Týrızm jáne sport mınıstrligi men Túrikmenstannyń Mádenıet mınıstrligi arasyndaǵy týrızm salasyndaǵy yntymaqtastyq týraly kelisim;

8. Qazaqstan Respýblıkasynyń Mádenıet jáne aqparat mınıstrligi men Túrikmenstannyń Mınıstrler kabıneti janyndaǵy Bas arhıv basqarmasy arasyndaǵy arhıv isi boıynsha yntymaqtastyq týraly kelisim;

9. Qazaqstan Respýblıkasynyń Qarjy naryǵyn retteý jáne damytý agenttigi men Túrikmenstannyń Qarjy jáne ekonomıka mınıstrligi arasyndaǵy ózara túsinistik týraly memorandým;

10. Qazaqstan Respýblıkasynyń Kólik mınıstrligi men Túrkimenstannyń Mınıstrler kabıneti janyndaǵy Kólik jáne komýnıkasıa agenttigi arasyndaǵy ózara túsinistik týraly memorandým;

Prezıdent óz sózinde Maqtymqulynyń kúlli shyǵys jurtyna ortaq uly oıshyl, túrikmen klasıkalyq ádebıetiniń negizin qalaǵan biregeı tulǵa ekenin atap ótti. 

– Maqtymquly Pyraǵy – álem rýhanıatynda orny bar tarıhı tulǵa. Sondyqtan IýNESKO aqyn muralaryn «Álem jady» atty halyqaralyq tizimge engizgen. Al TÚRKSOI uıymy osy jyldy «Túrki áleminiń uly aqyny ári oıshyly Maqtymquly Pyraǵy jyly» dep jarıalady. Bul – barsha túrki jurtynyń erekshe syı-qurmeti ekeni sózsiz. Uıymnyń sheshimi aqyn shyǵarmalaryn halyqaralyq deńgeıde tanytýǵa septigin tıgizedi dep senemin, – dedi Qasym-Jomart Toqaev. 

Memleket basshysynyń pikirinshe, álemde geosaıası ahýal ýshyǵyp, túrli jahandyq syn-qaterler paıda bolyp jatqan kúrdeli kezeńde uly oıshyldyń rýhanı murasy aıryqsha ózekti bola tústi.

– Maqtymquly poezıasy tereń gýmanısik oılarǵa toly. Aqyn óz shyǵarmalarynda beıbitshilik, ózara senim men qurmet sıaqty myzǵymas qundylyqtardy dáripteıdi. Onyń ár týyndysynda Otanǵa degen sheksiz súıispenshilik bar. Maqtymquly halyqty basqa eldermen, ıaǵnı kúlli álemmen yntymaqta ómir súrýge shaqyrdy. Muny jarqyn bolashaqtyń kepili dep túsindi, – dedi Prezıdent.

Qasym-Jomart Toqaev búginde Túrikmenstan aýqymdy áleýmettik-ekonomıkalyq jáne saıası reformalar júrgizip, qarqyndy damý jolyna túskenine nazar aýdardy. Sonymen qatar bul sharalar san ǵasyrlyq tarıhy bar túrikmen memlekettiligin nyǵaıta túsetinine senim bildirdi.

– Kelesi jyly Túrikmenstan turaqty beıtaraptyq saıasatynyń otyz jyldyǵyn atap ótedi. Baýyrlas jurt osy qaǵıdatty berik ustanyp otyr. Ulttyq biregeıligin saqtap, eldik múddesin qorǵap keledi. Osy tabandy saıasatynyń arqasynda Túrikmenstannyń halyqaralyq deńgeıdegi abyroı-bedeli arta tústi. Beıtarap Túrikmenstan álemdegi qaýipsizdik pen turaqtylyqty nyǵaıtýǵa mol úles qosýda. Sondaı-aq Ortalyq Azıa jáne Kaspıı aımaǵynda kópjaqty yntymaqtastyqty damytýǵa yqpal etýde. Birikken Ulttar Uıymy 2025 jyldy Halyqaralyq beıbitshilik jáne senim jyly dep jarıalady. Bul ıgi bastamany Túrikmenstan eli kóterdi. Maqtymquly túrikmen jurtynyń irgeli el bolýyn ańsap ótti. Búginde uly babanyń armany aqıqatqa aınaldy. Túrikmenstan ósip-órkendegen myqty memleket bolyp otyr, – dedi Prezıdent.

Qasym-Jomart Toqaev Qazaqstanda Maqtymquly Pyraǵynyń 300 jyldyq mereıtoıyna oraı uıymdastyrylǵan mádenı is-sharalarǵa toqtalyp, bul bastamalar uly oıshyldyń murasyn jan-jaqty nasıhattaýǵa jol ashatynyn jáne mádenı dıplomatıany damyta túsetinin jetkizdi. Ásirese, Astanada boı kótergen Maqtymqulynyń eskertkishin eki el arasyndaǵy myzǵymas dostyq pen tatý kórshiliktiń sımvoly dep baǵalady.

Budan bólek, Memleket basshysy keshe Túrikmenstanǵa resmı sapary aıasynda Ashhabadta qazaqtyń uly oıshyly Abaı Qunanbaıulynyń eskertkishi saltanatty túrde ashylǵanyn atap ótip, Abaı men Maqtymquly týyndylarynda ózara úndestik pen úılesim bar ekenin aıtty.

– Olardyń rýhanı murasy eki eldiń san qyrly mádenıetin baıytyp, barsha adamzattyń ortaq qundylyǵyna aınaldy. Qazaq-túrikmen halyqtarynyń tamyry – bir, tarıhy – ortaq. Dostyǵymyzdyń ǵasyrlar boıy qalyptasqan dástúri bar. Osy myzǵymas qundylyqtardyń negizinde eki memleket arasyndaǵy yntymaqtastyq belsendi damýda. Munyń bári qazaq-túrikmen qatynastaryn odan ári nyǵaıta túseri sózsiz, – dedi Prezıdent. 

Sonymen qatar forýmda Túrikmenstan Prezıdenti Serdar Berdimuhamedov, Iran Prezıdenti Masýd Pezeshkıan, Pákistan Prezıdenti Asıf Alı Zardarı, Reseı Prezıdenti Vladımır Pýtın, Ózbekstan Prezıdenti Shavkat Mırzıóev, Tájikstan Prezıdenti Emomalı Rahmon, Qyrǵyzstan Prezıdenti Sadyr Japarov, Armenıa Prezıdenti Vaagn Hachatýrán, Mońǵolıa Prezıdenti Ýhnaagıın Hýrelsýh, Túrkıa Ulttyq Májilisiniń tóraǵasy Nýman Kýrtýlmýsh sóz sóıledi.