Memleket basshysy Túrikmenstanǵa resmı sapary aıasynda túrikmen aqyny Maqtymquly Pyraǵynyń týǵanyna 300 jyl tolýyna oraı ótken «Dáýirler men órkenıetter baılanysy – beıbitshilik pen damýdyń negizi» atty halyqaralyq forýmǵa qatysty, dep habarlaıdy Aqorda.
Prezıdent óz sózinde Maqtymqulynyń kúlli shyǵys jurtyna ortaq uly oıshyl, túrikmen klasıkalyq ádebıetiniń negizin qalaǵan biregeı tulǵa ekenin atap ótti.
– Maqtymquly Pyraǵy – álem rýhanıatynda orny bar tarıhı tulǵa. Sondyqtan IýNESKO aqyn muralaryn «Álem jady» atty halyqaralyq tizimge engizgen. Al TÚRKSOI uıymy osy jyldy «Túrki áleminiń uly aqyny ári oıshyly Maqtymquly Pyraǵy jyly» dep jarıalady. Bul – barsha túrki jurtynyń erekshe syı-qurmeti ekeni sózsiz. Uıymnyń sheshimi aqyn shyǵarmalaryn halyqaralyq deńgeıde tanytýǵa septigin tıgizedi dep senemin, – dedi Qasym-Jomart Toqaev.
Memleket basshysynyń pikirinshe, álemde geosaıası ahýal ýshyǵyp, túrli jahandyq syn-qaterler paıda bolyp jatqan kúrdeli kezeńde uly oıshyldyń rýhanı murasy aıryqsha ózekti bola tústi.
– Maqtymquly poezıasy tereń gýmanısik oılarǵa toly. Aqyn óz shyǵarmalarynda beıbitshilik, ózara senim men qurmet sıaqty myzǵymas qundylyqtardy dáripteıdi. Onyń ár týyndysynda Otanǵa degen sheksiz súıispenshilik bar. Maqtymquly halyqty basqa eldermen, ıaǵnı kúlli álemmen yntymaqta ómir súrýge shaqyrdy. Muny jarqyn bolashaqtyń kepili dep túsindi, – dedi Prezıdent.
Qasym-Jomart Toqaev búginde Túrikmenstan aýqymdy áleýmettik-ekonomıkalyq jáne saıası reformalar júrgizip, qarqyndy damý jolyna túskenine nazar aýdardy. Sonymen qatar bul sharalar san ǵasyrlyq tarıhy bar túrikmen memlekettiligin nyǵaıta túsetinine senim bildirdi.
– Kelesi jyly Túrikmenstan turaqty beıtaraptyq saıasatynyń otyz jyldyǵyn atap ótedi. Baýyrlas jurt osy qaǵıdatty berik ustanyp otyr. Ulttyq biregeıligin saqtap, eldik múddesin qorǵap keledi. Osy tabandy saıasatynyń arqasynda Túrikmenstannyń halyqaralyq deńgeıdegi abyroı-bedeli arta tústi. Beıtarap Túrikmenstan álemdegi qaýipsizdik pen turaqtylyqty nyǵaıtýǵa mol úles qosýda. Sondaı-aq Ortalyq Azıa jáne Kaspıı aımaǵynda kópjaqty yntymaqtastyqty damytýǵa yqpal etýde. Birikken Ulttar Uıymy 2025 jyldy Halyqaralyq beıbitshilik jáne senim jyly dep jarıalady. Bul ıgi bastamany Túrikmenstan eli kóterdi. Maqtymquly túrikmen jurtynyń irgeli el bolýyn ańsap ótti. Búginde uly babanyń armany aqıqatqa aınaldy. Túrikmenstan ósip-órkendegen myqty memleket bolyp otyr, – dedi Prezıdent.
Qasym-Jomart Toqaev Qazaqstanda Maqtymquly Pyraǵynyń 300 jyldyq mereıtoıyna oraı uıymdastyrylǵan mádenı is-sharalarǵa toqtalyp, bul bastamalar uly oıshyldyń murasyn jan-jaqty nasıhattaýǵa jol ashatynyn jáne mádenı dıplomatıany damyta túsetinin jetkizdi. Ásirese, Astanada boı kótergen Maqtymqulynyń eskertkishin eki el arasyndaǵy myzǵymas dostyq pen tatý kórshiliktiń sımvoly dep baǵalady.
Budan bólek, Memleket basshysy keshe Túrikmenstanǵa resmı sapary aıasynda Ashhabadta qazaqtyń uly oıshyly Abaı Qunanbaıulynyń eskertkishi saltanatty túrde ashylǵanyn atap ótip, Abaı men Maqtymquly týyndylarynda ózara úndestik pen úılesim bar ekenin aıtty.
– Olardyń rýhanı murasy eki eldiń san qyrly mádenıetin baıytyp, barsha adamzattyń ortaq qundylyǵyna aınaldy. Qazaq-túrikmen halyqtarynyń tamyry – bir, tarıhy – ortaq. Dostyǵymyzdyń ǵasyrlar boıy qalyptasqan dástúri bar. Osy myzǵymas qundylyqtardyń negizinde eki memleket arasyndaǵy yntymaqtastyq belsendi damýda. Munyń bári qazaq-túrikmen qatynastaryn odan ári nyǵaıta túseri sózsiz, – dedi Prezıdent.
Sonymen qatar forýmda Túrikmenstan Prezıdenti Serdar Berdimuhamedov, Iran Prezıdenti Masýd Pezeshkıan, Pákistan Prezıdenti Asıf Alı Zardarı, Reseı Prezıdenti Vladımır Pýtın, Ózbekstan Prezıdenti Shavkat Mırzıóev, Tájikstan Prezıdenti Emomalı Rahmon, Qyrǵyzstan Prezıdenti Sadyr Japarov, Armenıa Prezıdenti Vaagn Hachatýrán, Mońǵolıa Prezıdenti Ýhnaagıın Hýrelsýh, Túrkıa Ulttyq Májilisiniń tóraǵasy Nýman Kýrtýlmýsh sóz sóıledi.
