Álemdegi eń qaýipti mamandyqtardyń biri – órt sóndirýshi qyzmeti. Jyljymaly satyǵa kóterilý, gazqaǵardy qoldaný, qalyń tútinde qorǵaný, júgirý, sekirý, aýyr zattardy kóterýdi úırený asa qıyn jumystardyń biri. Budan da asa qıyny jáne eń mańyzdysy - ár sátte bireýdiń ómirin saqtap qalý úshin óz ómirin qaterge tigýge daıyn bolý. Qutqarýshylar sharshaýdyń ne ekenin, «múmkin emes» degen sózderdi bilmeıdi. Kez-kelgen ýaqytta, kez-kelgen aýa raıynda, ystyqta, qatty aıazda óziniń jeke kóńil-kúıine qaramastan adamdardy qıyn jaǵdaıdan qutqarý úshin otqa da, sýǵa da túsedi. Qutqarýshylar óte meıirimdi ári asa jaýapty adamdar. Ol júrektilik pen batyldyqty qatar alyp júredi. Órt sóndirýshiler kún saıyn ólim men ómirdiń arasynda arpalysyp júredi. Sebebi, bul is sál múlt ketýdi keshirmeıdi. Bizdiń elimizde osy bir qıyn da, qyzyqty mamandyqty ómiriniń mánine aınaldyrǵan adamdar bar. Olardyń ómiri men eńbegi talaılarǵa úlgi. Óıtkeni olar ózderi tańdaǵan mamandyqty shyn súıedi, ári ózderi eńbek etetin salaǵa jan-tánderimen berilgen. Mundaı mamandar úshin ataq-abyroı men tabys ta birinshi orynda emes, mańyzdysy – kásipterine degen adaldyq. Osyndaı jaýapkershiligi mol mamandyqty atqaryp júrgen azamattardyń biri – Kóksheteý qalasyndaǵy № 1 mamandandyrylǵan órt sóndirý bóliminiń aǵa ınjeneri Erbol Klýshev. Erbol órt sóndirý salasynda 20 jyldan beri eńbek etip keledi.
- Ózińiz týraly aıtyp berseńiz?
- Men 1983 jyly dúnıege kelgenmin. Osy Aqmola oblysynyń týmasymmyn. 2002 -2004 jyldary Qazaqstan Respýblıkasynyń Respýblıkalyq ulanyndaazamattyq boryshymdy ótedim. 2004 jyly Kókshetaý qalasyndaǵy №1 mamandandyrylǵan órt sóndirý bólimine júrgizýshi bolyp jjumysqa ornalastym. Osylaı meniń órt sóndirý qyzmetim bastaldy desem bolady. Sońǵy 5 jyl boldy aǵa ınjener qyzmetindemin. Keıin kele Kókshetaý tehnıkalyq ınstıtýtyn bitirip aldym.Úılengenmin, 2 qyzym bar.
– Eń alǵashqy órtpen arpalysqan kezińiz esińizde me?
– Esimde. Bundaı jaǵdaı árbir órt sóndirýshiniń basynda bolǵan shyǵar, sirá… Biz órt sóndirýshiler kúnde batyldyqqa baramyz. Óıtkeni kez kelgen órt oqıǵasy qaýipti. Sol úshin de órt – tilsiz jaý dep atalady. Árıne men jalǵyz emespin. Biraq sen óziń úshin emes basqalar úshin jaýapkershilik alǵan kezde barlyǵyn umytasyń.
Jumys ótilińiz - 20 jyl, az ýaqyt emes. Osy ýaqytta qansha órt sóndirgenińiz esińizde me?
- 2004 jyldan beri órt sóndirý qyzmetinde eńbek etip kele jatqandyqtan naqty sanyn aıtý qıyn. Bir aýysymda túrli sanda órt bolyp turatyn. Onyń qazir naqty sany esime túspeý tur. Sondyqtan órttiń birin ekinshisinen erekshe bolǵan edi dep bóle-jara aıta almaımyn.
– Oqys jaǵdaı kezinde kózsiz batyldyqqa barǵan sátińiz boldy ma?
-Árıne, ondaı jaǵdaılar óte kóp bolady. Men 20 jyl órt sóndirý salasynda eńek etip júrmin. 20 jyldyq qyzmet barysynda kóptegen túrli jaǵdaılar boldy — kishigirim turmystyq órtterden bastap aýyr órtterge deıin. Árbir órt oqıǵasynda qutqarýshynyń áreketi mańyzdy. Erekshelenetin erekshe nárse joq, óıtkeni biz úshin kún saıyn jańa synaq jáne adamdarǵa kómektesýge múmkindigimiz bar.
- Turǵyn úılerden shyqqan órtti sóndirýde qandaı qıyndyqtar bar?
- Eger ol birneshe qabatty úı bolsa, onda eń qıyny órt bolǵan jerge jetý kóp ýaqytta qıyndyq týdyryp jatady. Turǵyndar aýlaǵa kólikterin qoıyp tastaǵannan keıin dittegen jerimizge jete almaı qınalamyz. Aıtalyq, órt sóndirý kóligi óte alǵanymen satysy bar kóliktiń jetýi múmkin bolmaı jatady. Ol joǵary qabattaǵy adamdardy qutqarý úshin asa qajetti tehnıka ekeni aıtpasa da túsinikti.
– Kóbi bul mamandyqqa barýǵa daýalamaıdy. Al siz óz mamandyǵyńyzdan baqyt taba aldyńyz ba?
– Shyny kerek, osy mamandyqpen qyzmet etý maǵan kóptegen múmkindikter syılady. Órt sóndirýshi bolý fızıkalyq turǵydan ǵana emes, aqyl-oı jaǵynan da qıyn. 20 jyldyq qyzmetimde men ártúrli tótenshe jaǵdaılarmen kúresýdi úırendim, munda kúsh pen tózimdilik qana emes, sonymen qatar salqynqandylyq, tez sheshim qabyldaý qabileti de mańyzdy. Órt sóndirýshi retinde jumys isteý árqashan táýekel men jaýapkershilik bolyp tabylady, óıtkeni adamdardyń ómiri men olardyń múlkiniń qaýipsizdigi sizdiń áreketterińizge baılanysty. Men órt sóndirý salasyna jumysqa ornalasyp, dos-jarań, jaqsy áriptester taptym, otbasyly boldym. Men úshin budan asqan baqyt joq. Sol úshin de mamandyǵymnan baqyt taba aldym dep aıta alamyn.
– Siz úshin eń úlken qurmet ne?
- Men úshin eń jaqsy syılyq — bul meniń týystarymnyń jáne aınalamdaǵy adamdardyń deni saý ári baqytty ǵumyr keshýi. Árıne, qyzmet etken jyldary ártúrli marapattarǵa ıe boldy, biraq óz jumysymnyń adamdar ómirin saqtaýǵa jáne adamdarǵa tynyshtyq ákelýge kómektesetinin kórýden mańyzdy eshteńe joq.
– Sizdiń mamandyqta asqan jaýapkershilik pen ójettilik qajet. Sizdiń oıyńyzsha órt sóndirýshiniń boıynda taǵy basqa qandaı qasıetter bolýy kerek?
– Árıne, eń basty kerek eki qasıet ol – joǵary jaýapkershilik pen ójettilik. Osyndaı qyzmette júrgen soń, túrli jaǵdaılar oryn alyp jatady. Sondaı sátterde psıhologıalyq jáne fızıkalyq turǵyda myqty bolý da árbir órt sóndirýshiniń mindeti. Órt sóndirýshi birinshi kezekte óz eliniń patrıoty jáne kez kelgen ýaqytta adamdarǵa kómek qolyn sozatyn janashyr azamat bolý kerek dep oılaımyn. Jalpy, bul salaǵa kelgen árbir qyzmetker óz qyzmetin jaqsy bilýi tıis. Óıtkeni, bizge eń aldymen shapshańdyq pen batyldyq qajet. Kez kelgen ýaqytta qural- saımandarymyz saqadaı saı bolýy mindetti. Ol úshin kúndelikti daıyndyq jattyǵýlary bolyp turady. Negizinde bizdiń komandanyń kúshi eń aldymen – birlik pen senimde. Oǵan qosa, qaısarlyq pen qyraǵylyqta.
– Keı kezderi órt sóndirýshilerdiń eńbegi tasada, elenbeı qalyp qoıyp jatady. Jalpy sondaı sátterde ishteı renish bolmaı ma?
– Negizgi isimiz adam ómirin aman alyp qalý men órtti aýyzdyqtaý bolǵan soń, bizdiń jumys maqtaý-marapatty kózdeý maqsatynda jasalmaıdy. Sol úshin eshqandaı renish te, ókinish te bolmaıdy. Biz jumysymyz úshin eshqashan marapat kútpeımiz. Bizdiń marapatymyz – adamdardy qutqaryp, órtten aman alyp shyǵý.
- Tilsiz jaý qurbanyn tańdap jatpaıdy. Órt sóndirýge attanyp bara jatqanda qorqynysh sezimi bola ma?
- Árıne, qorqynysh sezimi árqashan bolady. Barlyq ýaqytta ár nárseden qaýiptenesiń. Óıtkeni, órt kezinde túrli jaǵdaı bolyp qalýy múmkin. Sondyqtan tıisti áreket jasar aldynda barlyq táýekeldi shuǵyl arada oı eleginen ótkizip, qandaı qater tónýi múmkin ekenin baǵamdap alǵan jón. Aldy-artyna qaramaı eshkim órtke qoıyp ketpeıdi. Tipti, jumysqa jańa alynǵan jas mamandardyń ózine oılanbastan opyq jep qalmaýy úshin ár qadamyn abaılap basý úıretiledi. Kez kelgen adamda qorqynysh sezimi bolady. Aqymaqtarda ǵana qorqynysh bolmaıtyn shyǵar.
– Órtengen ǵımarat ishindegi jannyń nemese sizdiń ómirińiz, ıaǵnı qos tańdaý tursa qaısysyn tańdar edińiz?
-Órt sóndirýshi qutqarýshy bolǵandyqtan, óz ómirimizden ózgeniń ómirin ár qashan joǵary qoıamyz. Bizdiń negizgi mindetimiz - adam ómiri men múlkin qutqarý, sondaı-aq órtti joıý. Biz óz jumysynda túrli ekstremaldy jaǵdaılarǵa tap bolamyz. Ondaı kezde jaqsy fızıkalyq daıyndyq, joǵary stresske tózimdilik, sondaı-aq ártúrli arnaıy qurylǵylar men avarıalyq-qutqarý jabdyqtaryn paıdalaný daǵdylary qajet.
- Órt sóndirý mamandyǵynyń qandaı basymdyǵy bar?
- Bizdiń jumysymyz óte qyzyqty. órt bolyp jatqan jerge kelip, qyzyl jalynmen arpalasý sátin kórgen kezde qulshynysyń oıanady, bári qyzyq kórinedi. Jyldam ári tez sheshim qabyldap úırenesiń. Basqa mamandyqta ózimdi elestete almaımyn. Sondyqtan órt sóndirýshi qyzmetin eshteńemen salystyra almaımyn. Jalpy adamdarǵa kómektesý, olardy qutqarý keremet emes pe?! Odan artyq qandaı basymdylyq kerek?!
– Suhbatyńyz úshin raqmet!
