Valúta baǵamy
  • USD -

    451.7
  • EUR -

    488
  • RUB -

    5.07
BERİK ÝÁLI. ÁÝLET
17 qazan 2019
BERİK ÝÁLI. ÁÝLET

Áýlet – dástúrli qazaq qoǵamynyń qurylymynda erekshe mańyzǵa ıe ınstıtýt. Bul tektik áleýet pen urpaq jalǵastyǵyn júıeli damytýdyń ulttyq modeli. Sonyń aıǵaǵyndaı bop qazaqta «Qasqa aıǵyrdyń qulyny tym qurysa, tóbel týady» degen pálsapalyq kategorıa qalyptasypty.

Halyq aqyndarynyń:

Jaqsydan jaman týsa da,

Jamannan jaqsy týsa da,

Tartpaı qoımas negizge, – dep tolǵaıtyny sondyqtan bolsa kerek. Qazaq áleýmetiniń túpsanasynda bul dástúrli tanymdyq júıe áli jumys istep tur. «Atasynyń balasy» nemese «atasyna tartqan» bala bizdiń túsinigimizde qurmetti oıatatyn dúnıeler. Bala kúnim ǵana emes, qazirdiń ózinde kózi qaraqty el aqsaqaldarynyń aýyzynan «atasyna tartqan» degen sózdi estigende keýdemde maqtanysh tutanady.

  Atam Qurmanǵalı saıatshy adam bolǵan desedi. Artyna nóker ertip, qolyna qus qondyryp saltanatty ǵumyr keshken. Mundaı tirlik keshken adamnyń turmysy baqýatty bolǵany ózdiginen túsinikti. Abyz jazýshy Qabdesh Jumadilovtyń «Uzyn Qurmanǵalı betti, bedeldi azamat edi. Myna Beriktiń túr-tulǵasy sol atasyna aýmaı tartqan» degenin talaı estigenim bar. Árkim ózimen teńdes adamdarmen tamyr bolyp, andalasatyny qazaqta ejelden bar dástúr. Andanyń qazaq túsiniginde salmaǵy erekshe. Tipti dástúrli qazaq qoǵamynda balaǵa básire temirden básire taıǵa deıin enshi bólgende qostan daıyndap, bir danasyn balanyń andasy úshin saqtaǵan. Osynyń ózi-aq anda uǵymynyń qandaı ardaqty bolǵanyn uqtyrsa kerek. Qazaqtyń belgili qabyrǵaly aqyny Nesipbek Aıtulynyń atasy Aıt aqsaqalmen meniń atam Qurmanǵalı andalasyp, andalyqtyń serti retinde bir-birine búrkit syılaǵan. Atamnyń qasqyr alatyn úıdeı qara búrkiti týraly hıkaıa bala kezimnen qulaǵyma sińgen. Sol úıdeı qara búrkit dostyqtyń kýási ekenin keıin bildim. Kúlli tabıǵattyń tilin bilip, aspannyń serisi – qyrandy qolyna qondyrǵan bizdiń halyq adaldyq pen ant túsinigine de erekshe jaýapkershilikpen jáne qurmetpen qaraǵany baıqalady. Atamyz Qurmanǵalı aqsaqaldyń ózimen joldas bolǵan búrkitimen arasyndaǵy qımas hıkaıalar kóp. Úı aldynda tuǵyrda otyrǵan tomaǵaly búrkitke áldebir qonaqtyń qasqyr alatyn tóbeti tańǵa jýyq abaısyzda shapsa kerek. Búrkit ony búrip óltirgen. Biraq arpalys kezinde ıt topshysyn shaınap jiberipti. Endi ań alýǵa jaramaıtyn serigimen atam Qurmanǵalı qımaı qoshtasypty. Tarbaǵataıdyń bir bıik shyńyna aparyp, bir baǵlandy soıyp aldyna qoıyp, aıaqbaý, tomaǵasyn alyp, erkindikke jiberdi. Saıatshylyqtyń talaı qyzyǵyn kórsetken sol qyranymen qoshtasýy atamyzdyń búkil qyzyǵymen qoshtasýyndaı bolyp, janyna batqanyn atamyzdyń janyna ergen inisi Shaıhsilám aqsaqal jyrdaı qylyp aıtyp, saǵynyp otyrýshy edi. Búginde ekeýi de joq. Shaıhsilám aqsaqal jyl basynda ǵana máńgiliktiń saparyna attandy. Qazynaly qarttarymyz kún sanap azaıyp barady. Qazaqtyń ant uǵymyn erekshe qaster tutqanynyń bir belgisi Qudaımen anttasý. Bul – sırek bolatyn, erekshe qubylys. Balasyz adamdar moınyna kógenniń burshaǵyn salyp, Jaratqannan tileıtin nemese moınyna kisesin salyp jalbarynatyn tylsym rásim qazaq arasynda áli bar. Shyńǵys qaǵanmen on segiz jyl soǵystan jeńilgen naımandy qyrǵynnan aman alyp qalý úshin Ketbuǵa bıdiń «Qarala beldik moınymda, saýǵa Shyńǵys, saýǵa» dep tartqan kúıin Talasbek aǵa Ásemqulov bizge jetkizdi. Qazaqtyń kúı qazynasyna ákelip qosty. Bizdiń áýlette sondaı erekshe oqıǵanyń bolǵanyn aýyl aqsaqaldarynyń ańyzynan talaı estidim. Qurmanǵalı atam jalǵyz qyzy Kúlánnan keıin uzaq ýaqyt bala súımepti. Ájemizdiń boıyna bitken balanyń bári shetineı berse kerek. Sosyn  atam moınyna kisesin salyp Qudaıdan ul tilep, qazaqtyń ejelden kele jatqan eski dástúrin jasaǵan kórinedi. «Shyr etken sábıdiń mańdaıynan ıiskegen soń janymdy tart» dep tilepti. Qudaı tilegin qabyl etti. Ákem Ýálı qyrqynan shyqqannan keıin, atam aýyrmaı-syrqamaı ómirden ozypty. Qazaqtyń osy tylsymmen jalǵasqan ǵajaıyp dástúri jaıynda Qabdesh aǵa únemi aıtyp otyrady. Atamyz moınyna kisesin salyp tilep alǵan sol taǵdyrly baladan búginde biz órbip otyrmyz. Adamnyń balalyq shaǵy ómirdiń eń aıaýly kezeńi ǵoı. Balalyq shaǵyń qazaqtyń eski aýylynda ótse, bul tipti de sárýár saǵynyshqa aınalary haq. Meniń bal kúnim shyǵystaǵy Aqsýattyń Oıshilik degen ertegideı shaǵyn aýylynda ótti. Áke-sheshemiz qarapaıym adamdar. Eńbektiń, nysaptyń jáne táýbeniń qadirin tym jaqsy túsingen, bastarynan ystyq-sýyq kóp ótken jandar. Sheshemiz biz oqıtyn mekteptiń qońyraýyn soǵatyn jáne tazalyq jumystarymen aınalysatyn. Biz de sabaqtan qolymyz bosaǵan áredikte anamyzǵa qolǵabys jasaıtynbyz.  Bul eshqashan da bizge namys sanalǵan emes. Biz anamyzdyń sol jumysyn otanǵa úles qosý dep qabyldadyq. Al anamyz óz jumysyn jaqsy kóretin. Búginde mektep jasyndaǵy balalardyń, tipti kóptegen adamdardyń sondaı qarapaıym eńbek adamyna degen kózqarasyn kórip, qynjylamyz. Bul bizdiń jas urpaqtyń eńbekke degen kózqarasyn durys qalyptastyra almaǵanymyzdy, arysyn aıtsaq, durys tárbıe bere almaǵanymyzdy bildirse kerek. Ákem men anamnyń otasqandaryna qyryq jyldan asty. Ákem de eńbekqor kisi. Bizdi bala kezimizden eńbekke baýlydy. Egin sýartyp, kirpish quıdyrdy, mal baqtyrdy. Janyna alyp júrip, ómirge úıretti. Qazaqta «Qasqyr kúshigin qarpyp súıedi» deıtin asqaq maqal bar. Ákemniń qataldyǵynyń arǵy jaǵyna jasyrynǵan bizge degen mahabbatyn oılasam, osy maqal esime orala beredi. Ákemiz jyl saıyn qyrkúıek aıynda jalaqysynyń seksen paıyzyna gazet-jýrnalǵa jazylatyn. Poshtashy Beısen aǵamyz Máskeýden shyǵatyn «Novaıa vremá» jýrnalyn osy aýdanda tek seniń ákeń ǵana jazdyryp alady» dep kúletin. Tek ol ǵana emes, kúlli Sovet odaǵyndaǵy belgili basylymdardyń bárine jazylatyn («Izvestıa», «Pravda», «Za rýbejom», «Sovetskıı sport»). Almatydan jaryq kóretin merzimdi basylymdardy túgel jazdyryp alyp oqıtyn. Oblystyq jáne aýdandyq gazetter ekibastan. Biz bala kúnimizden osy basylymdardy oqyp óstik. Anam meıirimdi jan. Barmaǵynan óner tamǵan sheber. Anamnyń jún tútip, ony urshyqpen ıirip, túrli-tústi qylyp boıap toqyp beretin qolǵaptary, moıynoraǵyshtary men keýdesheleriniń jylýy áli júregimde. Anam sol ádemi qolónerine óziniń ystyq yqylasy men tolqyǵan meıirin qosa toqıtyn edi. Búginde úlken azamat bolsaq ta,  anamnyń ájim basqan júzine,  mańdaıyna ýaqyttyń salǵan aıaýsyz izderine qarap otyryp, sol rıasyz aıaýly kezderdi saǵynamyn. Sondyqtan da anamnyń sol kezdegi urshyǵy,  toqyma taıaqshalary men bizin áli kúnge áýletimizdiń qymbat esteligi retinde saqtaımyz. Anam men ákem búginde baýyrynan órgen bes qulynshaǵynyń ǵana emes, tutas áýlettiń qazynaly qartyna aınaldy. Nemere súıip, jıenderin qyzyqtap, úbirli-shúbirli úlken áýlettiń basqalqasy bolyp otyr. Halqymyzdyń «Qazynaly qartyń bolsa, jazyp qoıǵan hatpen teń» degen sózi osyndaıda aıtylsa kerek. Anda-sanda áýletimiz bas qosyp, arqa-jarqa bolǵanda munar arasyndaǵy ótken dáýren,  aıaýly adamdar týraly qyzyqty estelikter aıtylyp, bizdiń saraıymyzdy ashyp, sanamyzdy jańǵyrtatyny bar. Men ondaı sátterdi eshteńege aıyrbastaı almaımyn. Bizdiń tarıhı sanany qalyptastyrý, ulttyq kodty jańǵyrtý degenimizdiń bir bastaýy osy qazynaly qarıalarda jatyr. Ámánda aýyl men ata-ájeden balalarymyzdyń kindigin úzbegenimiz abzal. Aýyl bárimizdiń de altyn besigimiz. Men kókteı sholyp ótken joǵarydaǵy shaǵyn esteliktiń, sanamyzda sáýlesi oınaǵan qyzyqty kezderdiń bári de sol ertegideı aýylda ótti. Búginde azamat bolǵan bizder aýylymyzǵa kishkentaı bolsa da kóńilimizdi bildirip, perzenttik paryzymyzdy ótegimiz keledi. Bul – aýyldan shyqqan barlyq balanyń asyl armany. Buǵan qosa, Qazaqstannyń Tuńǵysh Prezıdenti – Elbasy Nursultan Nazarbaev óziniń «Bolashaqqa baǵdar: rýhanı jańǵyrý» atty maqalasynda «Basqa aımaqtarǵa kóship ketse de, týǵan jerlerin umytpaı, oǵan qamqorlyq jasaǵysy kelgen kásipkerlerdi, sheneýnikterdi, zıaly qaýym ókilderimen jumystardy uıymdastyryp, qoldaý kerek. Bul – qalypty jáne shynaıy patrıottyq sezim, ol árkimde bolýy múmkin. Oǵan tyıym salmaı, kerisinshe yntalandyrý kerek» degen bolatyn. Biz de el dese júregi eljireıtin birneshe azamattyń yqylasymen týǵan aýylymyzdaǵy ózimiz oqyǵan mektepke kishkene ǵana syı jasadyq. Aýyl mektebiniń úsh synybyn zamanaýı úlgidegi quraldarmen jabdyqtadyq. Bul aqparat maqtan úshin emes, bir jaǵy Elbasy bastamasyn óz isimizben qoldaǵanymyz bolsa, ekinshi tusy bárimiz de týǵan aýylymyzǵa qarlyǵashtyń qanatymen sý sepkendeı qyzmet qylsaq, aýylymyz budan góri eńselirek bolar ma edi degen nıetten shyǵyp, azamattarǵa oı salar degen úmitpen aıtylyp otyr. Ózimniń balalyq dáýrenim men ósken ortamdy búgingi qyryqtan asqan jigittiń kózimen sholǵan saıyn qazaqtyń tárbıe ınstıtýttarynyń, otbasylyq dástúriniń óte izgi jáne ozyq bolǵanyn oılap,  tańdanysym arta túsedi. Áýlet dástúri, áje ınstıtýty, naǵashylyq dástúr, aǵalyq ınstıtýt jáne osynyń eń bıiginde turǵan aqsaqaldyq ınstıtýt bizdi myńjyldyqtardyń daýyly men jaýynynan aman alyp ótkenine eriksiz ılanasyz. Qazaq ómiriniń jazýsyz  zańdaryna aınalǵan «aǵaıynnyń azary bolsa da, bezeri bolmaıdy»,  «aǵańmen araz bolsań  da, aryńmen araz bolma» nemese «kópten ketken kómýsiz qalar» degen qorǵasyndaı aýyr kodeksterdiń bári osy áýlettik ınstıtýttyń sheberhanasynan sýarylyp shyqqan bolattaı ótkir sózder ekenin keshteý bolsa da bilgen sıaqtymyz.

Áýlet aman bolsa, el aman. Ár áýlet – jurttyń bir-bir ýyǵy. Ýyǵy myqty eldiń – ǵumyry da uzaq bolmaq. Sondyqtan ejelden qalyptasqan áýlet ınstıtýtyn damyta túskenimiz abzal. Qazaqtyń izgi dástúrleri memlekettiń negizgi ustyn-tiregi bolsa, biz «kún sóngenshe sónbesimiz» anyq.

 

Derekkózi:  https://didar-gazeti.kz

Sýretter Berik Ýálıdiń feısbýk paraqshasynan alyndy.

RELATED NEWS
«ASHYQ ALAŃ» — AIRYQSHA JOBA
05 qyrkúıek 2019
«ASHYQ ALAŃ» — AIRYQSHA JOBA

Osy apta qazaq televızıasy tarıhynda jón-josyǵy erek, mán-mazmuny bólek erekshe jobanyń tusaýy kesildi. Dúısenbiden bastap «Qazaqstan» Ulttyq arnasynan kórermenderge tikeleı  efırde jol tartqan «ASHYQ ALAŃ» dep atalyn qoǵamdyq-saıası tok-shoýy alǵashqy kúnnen-aq jarqy etip shyǵyp, jurtshylyqtyń ystyq yqylasyna bólendi.    

Sońǵy jyldary memlekettik aqparat quraldaryna baqylaýdyń kúsheıýi nemese «oryndyqshyl» medıa menedjerlerdiń ásire saqtyǵy memleket qarjylandyratyn aqparat quraldaryna degen senimge selkeý túsirdi. Sonyń saldarynan jurt jappaı áleýmettik jelige kóship, kim ne jazsa, sony oqıtyn boldy. Derek-dáıegi joq, bir adamnyń oı-qıal, bolmas-boljamyna negizdelgen aqparattar legi kórermenniń talǵamyn taıazdatyp, oı-júıesine salqynyn tıgizdi. Sapaly aqarattar legi tym az. Sondyqtan qazirgi kezde dástúrli medıaǵa ásirese, memleketten qoldaý kórip otyrǵan medıalarǵa halyqtyń álsiregen senimin qaıta kúsheıtip, jańasha formatta túleý eń basty maqsat bolsa kerek.

Bıyl «Qazaqstan» Ulttyq arnasynyń jańa maýsymǵa daıyndaǵan 14 jańa jobasynyń ishinen «ASHYQ ALAŃ» qoǵamdyq-saıası tok-shoýy alǵashqy kúnnen-aq daralandy. Efırge jol tartqan sátte bıliktiń jyryn jyrlaıtyn, propaǵandalyq soqpaqtaǵy kóp baǵdarlamanyń biri bolatyn shyǵar dep kúmánmen qaraǵanymyz da ras. Biraq, atyna zaty saı bolyp, baǵdarlamada qoǵamdyq máselelerdiń ótkir aıtylyp, búkpesiz ashyq talqylanýy kóńil qýantty. Stýdıanyń dekorasıasy men bezendirilýinde de aıryqsha mán bar, sony formatpen úılesim tapqan. Alty spıker qatysatyn, tikeleı efırde shyǵatyn, stýdıa kórermenderiniń suraǵy men telefon arqyly qoıylatyn saýaly bar, eń bastysy-kúnde shyǵatyn mundaı baǵdarlamany basynda kóz aldymyzǵa elestete almaǵanbyz. 
Kóp baǵdarlamalardyń baǵyn júrgizýshi ashyp jatady. Buǵan deıin birtalaı baǵdarlama arqyly kórermen kózaıymyna aınalǵan, kózine senzýranyń qamshysy tımegen Nartaı Aralbaıuly ádettegideı "jandyrdy". Bir saǵattaı ýaqyttyń qalaı zyr ete qalǵanyn baıqamappyz. Arasynda kóreremenniń kókeıindegi saýaldy qoıýǵa arnalǵan "Ashyq mıkrofony" da erekshe. Tikeleı efırge kórermender qońyraý shalyp ta saýaldaryn qoıyp jatty, Al skaıf arqyly da tıisti adamdarmen baılanys ornatylyp, efırden mezetinde kórsetilip otyrdy. Tipti kórermender kókeıdegi suraqtaryn baǵdarlamanyń arnaıy vatsap nómiri arqyly da, baǵdarlamanyń resmı paraqshasy arqyly da qoıa alatyny súısintti. Aýdıtorıamen baılanysta min joq. Bunyń bári ujymnyń, aınalyp kelgende úlken daıyndyqtyń jemisi. Tok-shoýdyń maqsaty - qoǵamdaǵy saıası-áleýmettik máselelerdi, eldiń saıası ómirindegi túıtikildi taqyryptardy kópshilik talqysyna salý. Atap aıtqanda, el ómirindegi qoǵamdyq-saıası, áleýmettik oqıǵalar men san saladaǵy ózekti de ótkir máseleler baǵdarlama taqyrybyna arqaý bolyp, arnaıy shaqyrylǵan spıkerler tereń talqyǵa salady. Buryndary mundaı baǵdarlamalardy Túrkıa, Reseı, AKSH, Ýkraına syndy elderdiń arnalarynan kórip, qyzyǵyp qana qoıatynbyz. Endi mine, olardan artyq bolmasaq, kem emes ekenimizdi kórip qýanyp otyrmyz.

Bul «Qazaqstan» teleradıokorporasıasynyń jańa basshysy Lázzat Tanysbaıdyń árbirden soń Aqparat jáne qoǵamdyq damý mınıstri Dáýren Abaevtyń úlken utysy. Bılik pen halyqtyń arasyndaǵy dıalogty arttyryp, ózekti máselelerdi birge talqylaýǵa jasap otyrǵan naqty qadam. Baǵdarlama ary qaraı da damyp, jańa deńgeıge kóterile bererine senim mol. Jańa baǵdarlama halqymyzǵa qaıyrly bolyp, uzaǵynan súıindirsin! Tómende «ASHYQ ALAŃ» jobasyna qatysty biraz adamnyń pikirin bergendi jón kórdik. 

Murat ÁBENOV, qoǵam qaıratkeri

Demokratıalyq ózgerister elimizde bastalǵannyn qalaı bilemiz? 
Onyń bir kórinisi - BAQ jumystarynyń ashyqtyǵynan baıqalý kerek. Ásirese, memlekettik telearnalarda sóz erkindigi bolsa.... 
Búgin "Qazaqstan" arnasynda "Ashyq Alań" jańa pikir almasý tok-shoý baǵdarlamasynyń tusaýkeseri ótti! Tikeleı efırde – senzýrasyz, montajsyz shyǵady eken. Ashyq dese ashyq túrde pikir aıtý múmkinshiligi bar, sózdi, oıdy shektemedi. Maǵan bul bastama unady! Bizge osyndaı habarlar kóptep kerek. Sol arqyly azamattardyń qoǵamdyq saıası saýattylyǵy joǵarylaıdy. Bılikke de jaqsy - qoǵamdaǵy jaǵdaıdy óz aýzynan búkpesiz bilip otyrady. 
Jurnalıst Nartaı Aralbaıuly myqty eken, ashyq pikir aıtýǵa tartady, ózi taqyrypty jaqsy túsinedi, jáne syn kózqarastardy shektemeıdi. 
Jańa jobaǵa sáttilik tilegim keledi. 
"Qazaqstan" arnasyna osyndaı jańa jobalardy kóbirek efırge shyǵarýdy usynamyn. Sonda tarap ketken kórermender feısbýkten telearnaǵa qaıta oralar. Oıyn-saýyq, ósek-aıan, ázil- syqaq habarlardan azamattar sharshaǵany qashan... Qoǵamǵa paıdaly ózekti aqparat kerek.

Aıgúl ORYNBEK, belgili bloger, Ulttyq keńestiń múshesi

Bıliktiń beti beri qarap jatyr. 
Buryn osyndaı úlken máselelerdi qozǵap, shyǵarǵan efırlerimdi shyǵarmaı qoıǵan jeke telearnalar. Al ulttyq arna bul joly sensasıa jasady. "Ashyq alań" baǵdarlamany oılap tapqan, shyǵarǵan adamǵa da úlken rahmet! Habardyń ertegisin tyńdap sharshaǵan halyq, búgin ekran betine jınaldy dep oılaımyn! Sońyna deıin senbedim efırge shyǵaratynyn. Arystyqtardyń máselesi bir efırmen bitpeıdi. Bul taqyrypqa qaıta oralamyz "Ashyq alańǵa " degen úmittemin! Prezıdent Toqaev shynynda da ózgeriske daıyn eken....

Muhamedjan TAZABEK, «Asyl arna» telearnasynyń bas dırektory

Nartaı Aralbaıuly júrgizetin "Ashyq alańdy" túnniń bir ýaǵynda kórip otyrmyn... Ynsapty, túsinikti, jan-jaqty jaqsy baǵdarlama boldy. Aqyryna deıin kórdim. Biraz oı túıdim. Osyndaı deńgeıli baǵdarlamalardyń joly bolsyn!

 

 

Sýretter feısbýkten alyndy.

 

 

ÝRBANIZASIA – EKONOMIKANYŃ MAŃYZDY DRAIVERİ
08 sáýir 2019
ÝRBANIZASIA – EKONOMIKANYŃ MAŃYZDY DRAIVERİ

Qazir álem boıynsha halyqtyń negizgi bóligi qalaǵa kóship, aýyldaǵy turǵyndardyń sany azaıý úrdisi baıqalady. BUU boljamyna sáıkes, 30 jyldan keıin álem halqynyń 6,2 mıllıardtan astamy qalaǵa shoǵyrlanady. Bul degenińiz,  jer shary turǵyndarynyń jalpy úlesiniń 66 paıyzyn quraıdy.

 

 

Álemdegi ýrbanızasıanyń negizgi trendteri

 

Ýrbanızasıanyń memleket úshin rólin túsinýdegi eń mańyzdy faktorlardyń alǵashqysy – onyń ekonomıkalyq ósimdi edáýir yntalandyrýynda. Ataqty áleýmettanýshy, jahandaný úrdisin zertteýshi ǵalym Saskıa Sassenniń aıtýynsha, ýrbanızasıa men JİÓ arasynda tikeleı baılanys bar. Ekinshiden, kez-kelgen memlekettegi qala halqynyń sany 5%-ǵa artqan saıyn jan basyna shaqqandaǵy ekonomıkalyq belsendiliktiń ósimi 10%-ǵa ósip otyrady. Sonymen qatar, bolashaqta álem ekonomıkalary emes, iri qalalar arasyndaǵy básekelestik arta túsedi dep josparlanýda. Úshinshi faktordy aıtatyn bolsaq, damyǵan elderde halyqtyń tórtten úsh bóligi qalalarda turady: Ulybrıtanıadaǵy ýrbandalý kórsetkishi 83%, AQSH-ta – 82%, Fransıada – 79%, Germanıada – 75%-dy qurap otyr. Ataqty “Klımattyń jańa ekonomıkasy” atty baıandamanyń derekteri boıynsha, Tokıo qalasynyń JİÓ-i Ispanıanyń JİÓ-nen asady, dál sol sıaqty Londonnyń jalpy ishki ónimi Shvesıanykinen ozyp tur. BUU ókilderiniń aıtýynsha, 2030 jylǵa qaraı bar bolǵany 600 qalaǵa álemjiń JİÓ ósiminiń 60% tıesili bolady. Degenmen, bundaǵy negizi qozǵaýshy kúshter damýshy elderdiń qalalaryna, qalalyq aglomerasıalary quraıtyn bolady (Qytaı, Afrıka, Azıa).

 

 

Qazaqstandaǵy ýrbanızasıa úrdisi

 

Bıylǵy joldaýda Qazaqstannyń 2030 jylǵa deıingi aýmaqtyq-keńistiktik damýynyń boljamdy sqemasyn ázirleý  tapsyryldy. Bul elimizdegi ýrbanızasıanyń jańa kartasyna aınalatyny anyq. Astana men Almatynyń qataryna Shymkenttiń qosylýy, ishki mıgrasıany retteýge qatysty áreketter – ýrbanızasıaǵa qatysty tyń ustanymnyń qalyptasqanyn kórsetedi. Biraq, bul baǵytta birneshe kedergiler bar. Olar: elimizdegi iri qalalardyń ınfraqurylymy kásiporyndar men turǵyndar sanynyń jedel ósip kele jatqan qarqynyna ilese almaýy men halyqtyń qajettilikterine saı kelmeýi hám bolashaǵy joq aýyldar sanynyń kóbeıýi. Osy oraıda «ýrbanızasıa qazirgi jaǵdaıda nesimen mańyzdy?» degen zańdy suraq týyndaıdy. Bul prosestiń halyqtyń ál-aýqatyn arttyrýda qanshalyqty mańyzdylyǵy bar?

 

Ýrbanızasıaǵa qatysty baǵdarlamalar men áreketter

 

Jalpy elimizde ýrbanızasıaǵa qatysty bastamalar buryn da kóterilgen. Atap aıtar bolsaq, Prezıdenttiń 2014 jylǵy «Qazaqstan – 2050» Strategıasynda Qazaqstandaǵy qala halqyn 70%-ǵa jetkizý maqsaty alǵa qoıylǵan. Odan bólek, Qazaqstan Respýblıkasynyń 2025 jylǵa deıingi damýynyń Strategıalyq josparynda belgilengen jeti reformanyń birinde “Qýatty aımaqtar men ýrbanızasıa” atty arnaıy jospar bar. Osy reformada kórsetilgendeı, eldegi ýrbanızasıanyń qarqyny men qalalardy damytý eldiń tutastaı damýy men áleýmettik-ekonomıkalyq ósimniń mańyzdy faktorlary bolyp tabylady.

“Qýatty aımaqtar men ýrbanızasıa”– bul ár aımaqtyń ekonomıkalyq turǵyda ózdiginen damýyn yntalandyrý jáne turǵylyqty jerine qaramastan ómir sapasynyń teńdigin qamtamasyz etýdiń alǵysharty. Bul saladaǵy reformalar áleýmettik-ekonomıkalyq aıyrmashylyqtardy jáne aımaqtar arasyndaǵy dısbalansty azaıtý maqsatynda tek iri qalalardy qamtyp qana qoımaı, monoqala statýsyn ıelengen eldi mekenderge de qatysty bolady.

 

Eldegi ýrbanızasıanyń negizgi problemalary

 

Joǵaryda atalǵan sharalarǵa qaramastan, eldegi ýrbanızasıa naýqany tıisti nátıjelerdi bere almaı keledi.  Qazaqstandaǵy ýrbandalý áli tómen deńgeıde qalýda: 2014 jyly álemdik ýrbanızasıa kórsetkishi boıynsha Qazaqstan 228 eldiń ishinde 140-pozısıaǵa jaıǵasty.

Qazaqstannyń kontekstine keletin bolsaq, Astana men Almaty elimizdegi jalpy ishki ónimniń 30 paıyzdan astamyn qamtamasyz etip, donor, ıaǵnı búdjetke aqsha quıatyn qalalar bolyp otyr. Bul tizimge bıyl respýblıkalyq mańyzy bar qala statýsyn alǵan Shymkent te qosylýy ábden yqtımal. Ózge álem elderindegideı, bizde de aýyl men qala halqynyń arasyndaǵy ómir sapasy jáne tabys deńgeıindegi aıyrmashylyqtar aıqyn baıqalady. Bul aıyrmashylyqtyń áli de ulǵaıý yqtımaldyǵy bar: aýyldaǵy eńbek ónimdiliginiń tómen bolýy, aýyl sharýashylyǵyndaǵy ınfraqurylymnyń jetik damymaýy, aýyldaǵy óndirýshiler úshin oblys ortalyqtaryndaǵy negizgi tutyný naryǵynan alys ornalasýy jáne de klımattyq jaǵdaılar sebep bolýda. Osy oraıda, Qazaqstan úshin halyqty qalalarǵa kóshýin yntalandyrý men qalalardy damytý ózektiligi týyndap otyr.

Qazirgi kezde Qazaqstan halqynyń 57 prosenti qalada shoǵyrlanǵan. Elimizdiń JİÓ-niń 95 prosentin qala óndiretin bolsa, nebári 5%-y aýylǵa tıesili. Bul – elimiz úshin aýqymdy ýrbanızasıanyń qajettiligin kórsetetin taǵy bir kórsetkish. Mıllıon turǵyny bar jáne odan asyp ketetin úsh qala qarqyndy “resıpıentke”, ıaǵnı qabyldaýshyǵa aınalýda: sońǵy derekter boıynsha Almatyda halyq sany 1 900 000-ǵa jýyqtasa, Astanada 1 047 000 adam, Shymkentte 1 005 000 turǵyn turady.

Eldegi sońǵy 10 jyl ishindegi ýrbanızasıany taldaıtyn bolsaq, qala men aýyl halqynyń úlesi jalpylama jáne óńirlik deńgeıdi ózgeristerge ushyrady. 2009 jylǵa qaraǵanda qala halqynyń sany 4,4 prosentke artty. Óńirlerdiń kórsetkishimen alatyn bolsaq, ýrbanızasıa elimizdiń kóptegen oblysynda júrdi, tek biraz bóliginde ǵana qala halqynyń azaıýy baıqalady.

Elimizdiń keı aımaqtary ýrbandalýy boıynsha respýblıkalyq orta kórsetkishten tómen nátıjelerdi kórsetýde.  2018 jyldyń 1-shildesindegi derekke súıensek, eń az ýrbandalǵan óńir – jaqynda qurylǵan Túrkistan oblysy (qala halqynyń sany 19,5%.-dy quraıdy). Sondaı-aq, ýrbandalý kórsetkishi tómen óńirlerge Almaty oblysyn (qala halqynyń úlesi 22,7%), Jambyl oblysyn (39,7%) jáne Mańǵystaý oblysyn (40,5%) jatqyzýǵa bolady.  Osy oraıda, qala halqynyń ósimin qamtamasyz etý úshin Qazaqstanǵa ońtaıly jáne qolaıly ýrbanızasıa modelin ázirleýdiń mańyzy arta bermek. Joǵaryda atalǵan baǵdarlama aıasynda birqatar faktorlar eskerilýi qajet.

 

Qorytyndy

Ýrbanızasıa Qazaqstan úshin sózsiz adamı kapıtal men ál-aýqattyń damýyn qamtamasyz etýshi quraldardyń biri. Ýrbandalǵan ortada qalaǵa tán ózindik erekshe mádenıet qalyptasady, halyqtyń áleýetin damytýǵa barlyq jaǵdaı jasalady jáne jańa tehnologıalarǵa, jańa kásip túrlerine beıimdelý tez júredi. Sondyqtan damyǵan elderdegideı orasan zor óndiristik qýat, aqparattyq, ınovasıalyq jáne áleýmettik-ekonomıkalyq áleýet shoǵyrlanǵan megapolıster memlekettik baılyqtyń negizgi ósimin qamtamasyz etý Qazaqstan úshin de mańyzdy. Osy oraıda, bizdiń eldi sapaly ýrbanızasıany júrgizýge asa mán berýimiz qajet:

Birinshiden, qalalar qurylysy men eldi mekenderdi damytý barysynda azamattardyń múddesin eskerý qajet. Halyqtyń densaýlyǵyn jáne jaılylyǵyn barlyǵynan joǵary qoıý. Ol úshin barsha qala turǵyndaryna tıesili qalalyq tirkeýge turýdy jeńildetý, áleýmettik qyzmet kórsetý júıesin jetildirý qajet.

Ekinshiden, qalalar qurylymyn ońtaılandyryp, ǵylymdy damytýǵa barsha qalalyq resýrstardy jumyldyrý. İri eldi mekenderdegi qurylysqa arnalǵan jáne aýyl sharýashylyǵy maqsatyna paıdalanylatyn jerlerdi qatań baqylaýǵa alý qajettiligi de bar.

Bastysy, Prezıdent júktegen mindetti júzege asyrýdaǵy mańyzdy máselelerdiń biri jalǵan ýrbanızasıaǵa, ıaǵnı tek qalalyq terıtorıalardy úlken kólemde keńeıtip, ony bos qaldyrýǵa jol bermeý. Úkimet tarapynan aglomerasıalar qurýda tolyqtaı baqylaýdyń bolýy qajet.

 

 

Isataı MINÝAROV, sosıolog

 

EMOSIONALDYQ INTELLEKTİNİŃ EREKSHELİKTERİ
08 sáýir 2019
EMOSIONALDYQ INTELLEKTİNİŃ EREKSHELİKTERİ

Emosıonaldyq ıntellekt (aǵyl. emotional intelligence) – zaman talaby ma, álde sándi trend pe? Jalpy tórtinshi ónerkásiptik revolúsıadan ne kútýge bolady? Jahandaný úrdisi ajdaha ma, álde qazirgi qoǵamnyń múmkindigi men damýynyń uıytqysy ma? Buǵan baılanysty kóptegen zertteýler men tájirıbelik ólshemder jasalýda.

Damyǵan tulǵanyń psıhologıalyq densaýlyǵynyń basty kórsetkishi - osy emosıonaldyq ıntellekt fenomeni. Jalpy jan men oıdyń toǵysý máselesine tarıhı kóz júgirter bolsaq ejelgi grek, shyǵys fılosoftarynyń eńbekterinen kezdestirýge bolady. Qazirgi zamanǵy ǵylymda, XX ǵasyrdyń 90-shy jyldary amerıkandyq Pıter Soloveı jáne Djon Maıer  atty zertteýshiler emosıonaldyq ıntellekt uǵymyn engizdi. Sol kezderden bastap tulǵanyń osy qasıettin damytý úshin kóptegen trenıńtik baǵdarlamalar, testter jeke koýchıngtik jáne psıhologıalyq keńes keshenderi oılap tabyldy. Sebebi, emosıonaldyq ıntellektisi damyǵan qyzmetkerlerdiń jumys tıimdiligi artyq, ujymdaǵy psıhologıalyq ahýal  jaǵymdy ekendigin amerıkandyqtar tez túsindi.

2015 jylǵy Búkilálemdik ekonomıkalyq Davos forýmynyń esebinde, 2020 jyly ózekti bolatyn 10 mashyqty anyqtaǵan bolatyn. Solardyń qatarynda emosıonaldyq ıntellekt te bar. Bul ıntellektiniń (parasattyń) túri týraly sońǵy jyldary ásirese, osy ekonomıkalyq forýmnan keıin, estimegen adam kemde kem. Biraq, kóbisi ıntelektiniń bul túri týraly tolyqqandy túsinikten alshaq. Sondyqtan, emosıonaldyq ıntellekt týraly sóz qozǵaýdy jón kórdik. 20 ǵasyrdyń 90-shy jyldary jaryq kórgen, Maıer-Saloveı-Karýzo modelinde emosıonaldyq (áleýmettik) ıntellekt 4 qurama bólikten turady:

  1. Basqa adamdar men óziniń emosıalaryn, syrt beınege qarap, ym-ıshara men júris-turysqa den qoıa otyryp tanı bilýi - emosıalardy qabyldaı bilý qabileti dep atalady.

Bizdiń oıymyzsha buǵan sáıkes keletin  qazaqtyń maqaly, - «Kóz ben qol - kóńildiń jalshysy».

 

  1. Emosıanyń – kóbine sanamen rettelmeıtin, uıytqy (motıvasıalyq) faktory bola otyryp, shyǵarmashylyq pen oılaý qabiletterine tıgizetin oń áserin - shabyt dese de bolady.  Muqaǵalı Maqataevtyń myna joldary soǵan dálel ispetti:

Shaý tartyp qalypsyń-aý, qaıran shabyt!

Júrýshi eń keıbir jerde oıran salyp,

Júrýshi eń keıbir jerde saıran salyp,

Shaý tartyp qalypsyń-aý qaıran shabyt!

………………………………………………….

Shaý tartyp barasyń-aý, sharyq-qusym,

Toıattap álde jemge qaryqpysyń?

Bar, ushshy!

Bosataıyn tuǵyryńnan,

Shaý tartpa!

Shynymen sen shabytpysyń!?

 

  1. Emosıalardyń arasyndaǵy baılanysty anyqtaý, oı men sezim arasyndaǵy baılanysty túsiný, tereń kúrdeli (ekiushty, ambıvalentti) emosıalardy ajyratý - emosıalardy tanı bilý qabileti dep atalady.

Buǵan sáıkes maqal, - «Ymdy bilegen dymdy bilmeıdi».

 

  1. Qoıylǵan maqsatqa sáıkes, yryqty túrde  óz emosıalaryn týdyryp, rettep, baǵyttaı bilý qabiletin -  emosıalardy basqarý, dep ataıdy.

Buǵan sáıkes qazaqtyń maqaly- «Sabyr túbi sary alty», «sarǵaıǵan jeter muratqa, sabyrsyz qalar uıatqa», desek te bolatyn sıaqty.

 

 

Emosıonaldyq ıntellektiniń joǵaryda sýrettelgen modeli qazirgi kezdegi álemdegi eń tanymal konsepsıa. Sebebi, túsinýge de ońaı, eń bastysy tájirıbelik paıdasy ushan-teńiz. Kóptegen zertteýlerdiń nátıjesinde anyqtalǵandaı qoǵam úshin bul faktordyń ekonomıkalyq (mıllıardtaǵan shyǵyn ákelýi) jáne áleýmettik (ajyrasý, sýısıdtiń beleń alýy) máni zor! Halyq, qazirgi tańda óziniń emosıonaldyq parasatyn damytýǵa den qoımasa, psıhologıalyq damý mádenıetin qolǵa almasa bolashaq bulyńǵyr, kóńil pás. Sondyqtan, zamanaýı qazaq qoǵamynda da ásirese, jańa qalyptasyp kele jatqan tulǵanyń (bozbala men jasóspirimderde) áleýmettený deńgeıine jahandaný úrdisiniń ónimderi keri áserin tıgizýde.

Olar: destrýktıvti aqparattyń qoljetimdigi jáne tikeleı áseri; tulǵaaralyq qarym-qatynastyń onlaın formatqa aýysýy; ártúrli ómirge qajetti tabıǵı tájirıbeniń azaıýy; ata-ana tarapynan jalpy qaýipterdiń kúsheıýi áserinen gıperbaqylaýdyń kúsheıýi jáne basqa ózekti máseleler. Osy jaıttardyń tikeleı jáne janama áserleriniń negizinde jas tulǵanyń emosıonaldyq ıntellektisiniń damýyna keri áser beleń alýda. Tipti, eresek adamdarda bul qabiletterdiń damýynyń kenje qalýy - stresstik jaǵdaılarǵa tótep bere almaýyna, ómirlik qıyn-qystaý jaǵdaılarǵa psıhologıalyq regressıamen (keri damýmen) jaýap berýine, destrýktıvti daǵdylardyń paıda bolýy men psıhıkalyq jáne psıhologıalyq kúızelisterge jıi ushyraýyna ákelip soǵýda.

Qazirgi tańda emosıonaldyq ıntellektiniń mańyzdylyǵy kún sanap artýda. Sondyqtan bizdiń qoǵamdaǵy emosıonaldyq ıntellektini damytýdyń ulttyq keshendi baǵdarlamalaryn jasaý, al adamdardyń oqyp-tanýǵa, bilikti psıhologtardyń keńesi men trenıńteri arqyly damýyna bet burýy mańyzdy.

 

 

 

Erlan MUSTAFA, Bıznes-trener, psıholog

Biz týraly
ulys.kz — aqparattyq, saraptamalyq jáne tanymdyq baǵyttaǵy materıaldardy beredi.
 
Mýltımedıalyq joba zaman talabyna saı jasalǵan. Qazaqstannyń aqparattyq naryǵyn sapaly
kontentpen qamtamasyz etýge úles qosýǵa baǵyttalǵan. Mundaǵy saraptamalyq, tanymdyq
maqalalar san salany qamtıdy. Geostrategıa, geoekonomıka, geosaıasat, halyqaralyq
qatynastar men eldiń ishki-syrtqy saıasaty, ekonomıka, jahanda bolyp jatqan tektonıkalyq
ózgerister men trend taqyryptar ulttyq múdde turǵysynan tereń taldanyp qazaq
oqyrmandaryna jetkiziledi. Ortalyq Azıa men Túrki álemine erekshe kóńil bólinedi.