Valúta baǵamy
  • USD -

    482.9
  • EUR -

    533.5
  • RUB -

    5.29
BAQ ÓKİLDERİ ARASYNDA SHAǴYN FÝTBOLDAN TUŃǴYSH RET QR PREZIDENTİNİŃ JÚLDESİ ÚSHİN TÝRNIR ÓTTİ
30 tamyz 2019
BAQ ÓKİLDERİ ARASYNDA SHAǴYN FÝTBOLDAN TUŃǴYSH RET QR PREZIDENTİNİŃ JÚLDESİ ÚSHİN TÝRNIR ÓTTİ

Konstıtýsıa kúnine oraı tuńǵysh ret BAQ ókilderi arasynda Qazaqstan Respýblıkasy Prezıdentiniń júldesi úshin shaǵyn fýtboldan  respýblıkalyq týrnır bolyp ótti.

Týrnırdiń ashylý saltanatyna QR Mádenıet jáne sport mınıstri Aqtoty Raıymqulova, Nur-Sultan qalasynyń ákimi Altaı Kúlginov pen QR Prezıdentiniń baspasóz-hatshysy Berik Ýálı qatysyp, jarysqa qatysýshylardy Ata Zań merekesimen quttyqtap, sáttilik tiledi. «Astana-Arena» stadıonynda ótken jarysqa elimiz boıynsha 32  komanda qatysty. Tartysty ótken dodada bas júldeni  aqtyq synda qarsylastary "Qazsport " komandasyn 5-1 esebimen utqan «Habar» arnasy jeńimpaz atanyp, 1,5 mln teńgeni qanjyǵaǵa baılady. Ekinshi oryn alǵan "Qazsport" 700 myń teńge, al úshinsh oryn alǵan  «Habar24» komandasyna 300 myń teńge buıyrdy. Sonymen qatar, «úzdik qaqpashy», «úzdik shabýylshy», «úzdik qorǵaýshy», «úzdik surmergen» jáne «úzdik oıynshy» atalymdary boıynsha daralanǵandar 100 myń teńge kólemindegi aqshalaı syılyqpen marapattaldy. Jalpy jarystyń júlde qory- 3 500 000tg boldy.

RELATED NEWS
Parıj Olımpıadasyna 80 sportshy barady
09 shilde 2024
Parıj Olımpıadasyna 80 sportshy barady

Memleket basshysy Qasym-Jomart Toqaev Týrızm jáne sport mınıstri Ermek Marjyqpaevty qabyldady, dep habarlaıdy Ulys Aqordaǵa silteme jasap.

Ermek Marjyqpaev prezıdentke Qazaqstan quramasynyń HHHİİİ jazǵy Olımpıada oıyndaryna daıyndyǵy týraly esep bergen.

Derekkózge súıensek, Qazaqstan ulttyq quramasy sporttyń 25 túrinen 92 lısenzıa ıelengen. Parıjde barlyǵy 80 sportshy el namysyn qorǵaıdy.

«Memleket basshysy Olımpıada oıyndarynyń sportshylarymyzǵa zor jaýapkershilik júkteıtinin atap ótti. Sondaı-aq Qazaqstan quramasy álem aldynda mádenıetti, ustamdy ári ozyq úlgilerimen erekshelenýge tıis ekenine nazar aýdardy», - delingen habarlamada.

Golovkın burynnan kele jatqan áriptesin senimdi joǵaltty dep jumystan shettetti
21 tamyz 2024
Golovkın burynnan kele jatqan áriptesin senimdi joǵaltty dep jumystan shettetti

Qazaqstan UOK bas hatshysyna qatysty resmı málimdeme jarıalandy, dep habarlaıdy Ulys.

Qazaqstan Ulttyq Olımpıadalyq komıteti prezıdentiniń buıryǵymen Bas hatshynyń senimhat negizinde berilgen ókilettigi joıyldy.

«Seniminiń joǵalýyna baılanysty Janar Óteshevany Bas hatshy retinde Atqarýshy komıtet quramynan shyǵarý máselesi Bas Assambleıa músheleriniń qaraýyna shyǵarylady», - delingen málimdemede.

Eske salsaq, Janar Óteshova Golovkın kásipqoı boks rıngine shyǵyp júrgende komandasynyń baspasóz hatshysy bolǵan. 2022 jyldyń ortasyna deıin UOK baspasóz jáne PR departamentin basqarǵan edi.

ULTTYQ SPORT TÚRLERİ QAÝYMDASTYǴYNA VISE-PREZIDENT TAǴAIYNDALDY
05 jeltoqsan 2019
ULTTYQ SPORT TÚRLERİ QAÝYMDASTYǴYNA VISE-PREZIDENT TAǴAIYNDALDY

Qýanysh Qurashev Qazaqstan Respýblıkasy Ulttyq sport túrleri qaýymdastyǵynyń vıse-prezıdenti – «Teńge ilý» federasıasynyń prezıdenti qyzmetine taǵaıyndaldy.

 

Qýanysh Nuralyuly 1984 jyly 23 qazanda dúnıege kelgen.

Qazaq memlekettik Zań akademıasyn, Ekonomıka jáne quqyk akademıasyn, Abaı atyndaǵy Qazaq ulttyq pedagogıkalyq ýnıversıtetin, Reseı Federasıasy Prezıdentiniń janyndaǵy halyq sharýashylyǵy jáne memlekettik qyzmet akademıasyn bitirgen.

Iýrısprýdensıa magıstri, zań ǵylymynyń kandıdaty.

Eńbek jolyn 2003 jyly Almaty qalasynda «SlovKazstroı» JSHS bastaǵan.

Ár jyldary Qazaqstan Respýblıkasy Joǵarǵy Soty, Qazaqstan Respýblıkasy Ádilet mınıstrligi, Qazaqstan Respýblıkasy Mádenıet jáne aqparat mınıstrliginiń Til komıtetinde jaýapty qyzmetter atqarǵan. Qazirgi tańda Qazaqstan Respýblıkasyndaǵy Adam quqyqtary jónindegi ýákildiginde jaýapty qyzmette . Jeke sektorda da eńbek tájirıbesi mol.

Biz týraly
ulys.kz — aqparattyq, saraptamalyq jáne tanymdyq baǵyttaǵy materıaldardy beredi.
 
Mýltımedıalyq joba zaman talabyna saı jasalǵan. Qazaqstannyń aqparattyq naryǵyn sapaly
kontentpen qamtamasyz etýge úles qosýǵa baǵyttalǵan. Mundaǵy saraptamalyq, tanymdyq
maqalalar san salany qamtıdy. Geostrategıa, geoekonomıka, geosaıasat, halyqaralyq
qatynastar men eldiń ishki-syrtqy saıasaty, ekonomıka, jahanda bolyp jatqan tektonıkalyq
ózgerister men trend taqyryptar ulttyq múdde turǵysynan tereń taldanyp qazaq
oqyrmandaryna jetkiziledi. Ortalyq Azıa men Túrki álemine erekshe kóńil bólinedi.