Valúta baǵamy
  • USD -

    525.5
  • EUR -

    556.5
  • RUB -

    5.15
Aýyl» partıasynyń 40 astam múshesi bir  ýchastikte daýys berdi
Foto: Aýyl partıasy 06 qazan 2024
Aýyl» partıasynyń 40 astam múshesi bir ýchastikte daýys berdi

Májilis depýtaty, «Aýyl» partıasynyń tóraǵasy Serik Egizbaev bastaǵan Ortalyq apparat qyzmetkerleri Aqmola oblysy Kókshetaý qalasynda ortalyqtandyrylǵan túrde daýys berdi, dep habarlaıdy Ulys.



Kókshetaýdaǵy №2 saılaý ýchaskesine kelgen 40 astam partıa músheleri referendýmda osylaı belsendilik tanytyp, óz ustanymdaryn bildirdi.

«Búgin Qazaqstannyń jarqyn bolashaǵy ushin óz tańdaýymdy Kókshetaý qalasynda istedim», - dep jazdy Serik Egizbaev áleýmettik jelidegi paraqshasynda.

Budan basqa partıanyń Parlamenttegi depýttary Tańsáýle Serikov, Qaraqat Ábden, Jıgýlı Daırabaev, Anas Baqqojaev referendýmǵa baryp, óz tańdaýyn jasady.

Májilis depýtaty el bolashaǵy úshin tańdaý jasaǵanyn aıtty.

Budan bólek partıanyń óńirlik fılıaldary da belsendik tanytýda. Máselen Shyǵys Qazaqstan, Atyraý, Qostanaı, Soltústik Qazaqstan, Aqmola jáne basqa da barlyq aýmaqtaǵy fılıal ókilderi jalpyulttyq sharadan tys qalmady.

«Búgin elimiz úshin aıtýly kún. Men azamattyq boryshymdy oryndadym jáne referendýmda daýys berdim. Men suraqtyń barlyq aspektilerin zertteı otyryp, sanaly túrde tańdaý jasadym», - deıdi M. Dýlatov atyndaǵy QInEÝ rektory, partıa múshesi Arman Ismaılov.

 Aıta ketsek, Qazaqstanda atom elektr stansıasyn salý máselesi boıynsha jalpyulttyq referendým ótip jatyr.

RELATED NEWS
Qazaqstanda atom stansıasyn salý bolashaqqa qadam ba, álde táýekel me?
19 qyrkúıek 2024
Qazaqstanda atom stansıasyn salý bolashaqqa qadam ba, álde táýekel me?

Álem elderiniń damý dınamıkasy men  halqynyń ál-aýqaty energıa tutyný tıimdiligine  tikeleı táýeldi.  Elimizdiń energetıkalyq qaýipsizdigi men táýelsizdigin qamtamasyz etý úshin  atom elektr stansıasyn salý máselesi bir jyldan astam ýaqyt boıy memlekettik deńgeıde talqylanyp keledi. Strategıalyq nysan qurylysynyń qorshaǵan ortaǵa zalaly, qaýipsizdigi men yqtımal qateri, ekonomıkalyq turǵydan  tıimdiligi týrasynda dáıekti derekter men sarapshylar pikirin eskerý mańyzdy.

 AES- el ekonomıkasynyń eleýli katalızatory

 Órkenıet órindegi elderdiń tájirıbesine zer salsaq, AES   el ekonomıkasynyń ekpindi damýyna sony serpin beretin katalızator rólin somdaıdy. AES eń aldymen   energetıkalyq táýelsizdik pen turaqtylyqtyń berik kepili. Halyq sanynyń artýy  men úzdiksiz ǵylymı-tehnıkalyq progres nátıjesinde ekonomıkanyń ósimi  sáıkesinshe  energıa tutyný qarqynynyń artýy  jańa qýat kózderin jańǵyrtýdy talap etti. Al AES damyǵan elderdiń ekonomıkalyq ósimin eshbir daý-damaısyz, táýlik boıy jáne aýa raıyna qaramastan qoldaıtyn sala.

 Qazaqstan  enshisine ýran shıkizatynyń mol qory tıesili. Al bul bolashaq AES úshin basty otyn ekenin eskerý qajet. Atom elektr stansıasynyń qurylysy qazirgi  tańda Qazaqstandaǵy basty qýat kózi kómir men gazǵa táýeldilikti aıtarlyqtaı tómendetedi. Japonıa   ıadrolyq qarý men alapat apattan zardap shekkenine qaramastan atom energetıkasyn jandandyrýǵa bet  burǵany málim. Sebebi otyn-energetıkalyq resýrstyń qajetti kólemi bolmaýynan týyndaǵan kúrdeli ekonomıkalyq ahýal munaı-gaz jáne kómir ımportyna táýeldilikten arylýǵa ıtermeledi.

 AES-tiń tabıǵı qýat kózderinen basty aıyrmashylyǵy  atom elektr stansıalary aýa-raıyna qaramastan turaqty elektr energıasymen qamtamasyz etedi. Bul ásirese  úzdiksiz energıany talap etetin keshendi ónerkásipter men iri qalalar úshin óte mańyzdy.

Sondaı-aq energıa óndirýdiń ekologıalyq qaýipsizdigin saqtaý úshin  kómirsýtek shıkizatyn  tutynýdy shekteıtin  Parıj kelisimin jahandyq sıpattaǵy energetıkalyq tóńkeristiń  alǵysharty dep anyq aıta alamyz. Qazaqstan  Parıj kelisimin ratıfıkasıalaǵan sanaýly elderdiń biri. Memleket basshysy kómirtegi beıtaraptyǵyna qol jetkizýdiń 2060 jylǵa deıingi strategıasyn bekitken. Osyǵan baılanysty aýaǵa shyǵarylatyn kómirteginiń mólsherin qysqartý ári nólge jetkizý kózdelgen. Atom elektr stansıasynyń qorshaǵan ortaǵa tıgizer áseri oń, ol eń iri  ekologıalyq taza energıa kózi retinde baǵalanady. Árıne búginde tabıǵı  qýat kózderin óndirý boıynsha birqatar jobalar júzege asyr jatyr Alaıda turaqtylyq pen tıimdilik turǵysynan baǵamdasaq, atom elektr stansıasynyń áleýeti asa zor

 MAGATE málimetteri boıynsha, AES álemdegi elektr qýatynyń shamamen 10 paıyzyn  óndiredi. Qazaqstan jan basyna shaqqanda kómirtegi shyǵaryndylary mólsheri joǵary el retinde esepteledi, al  atom energıasyn paıdalaný esebinen bul kórsetkishterdi qysqartý múmkindigi zor.

 AES  elimizdi  elektr qýatymen qamtamasyz etip qana qoımaı, kórshiles memleketterge  energıa eksporttaýshysy bola alady, bul óz kezeginde  búdjetke qosymsha tabys ákeledi.

AES salý jáne paıdalaný  bilikti kadrlardy talap  etedi. Sondyqtan arnaıy bilim berý baǵdarlamalaryn jasaqtaýǵa jáne otandyq kadrlardyń biliktiligin arttyrýǵa túrtki bolýy múmkin.

 -        Halyqty  AES bolashaǵy, onda jumys isteıtin jastardyń bilimi men biliktiligi, qurylys jumystarynyń barysy alańdatady. Halyqtyń kúmánin seıiltý úshin  qazir elde eki iri ǵylymı-zertteý uıymy jumys isteıdi delik. Bul Kýrchatovtaǵy Ulttyq ıadrolyq ortalyq jáne Almatydaǵy ıadrolyq fızıka ınstıtýty. Olar atom elektr stansıalaryn salý úderisin ǵylymı-tehnıkalyq qýattaý úshin negiz bolady. Osy eki uıymnyń negizinde ıadrolyq zertteý reaktorlaryn iske qosý ekonomıkanyń túrli salalaryna ıadrolyq fızıka ádisterin engizýge múmkindikter ashty. Qazirgi ýaqytta Ulttyq ıadrolyq ortalyq atom salasy úshin kadrlar daıarlaý máselesine nazar aýdarady. Kadrlardy daıarlaý baǵytyndaǵy yntymaqtastyq elimizdiń bazalyq joǵary oqý oryndarynda júzege asyrylady. Bul rette ıadrolyq fızıka ınstıtýtynda radıasıalyq qaýipsizdik, baqylaý ádisteri jáne ıadrolyq qaýipsizdik boıynsha oqý ortalyqtary jumys isteıdi, - deıdi Yessenov University  rektory Berik Ahmetov.

Onyń pikirinshi,   Qazaqstannyń azamattary strategıalyq nysannyń qaýipsizdigine senimdi bola alady, óıtkeni AES  MAGATE halyqaralyq standarttarǵa sáıkes jáne sarapshylardyń qatań baqylaýymen salynatyn bolady.

 Álemdik tájirıbe eskerilýi tıis

 Atom elektr stansıalary qaýipsizdiktiń eń joǵary standarttaryn saqtaýdy talap etedi. Mundaı nysandardy salý jáne kútip ustaý qurylys kezinde de, paıdalaný kezinde de aıtarlyqtaı qarjylyq ınvestısıalardy qajet etedi.

Qazaqstanda atom elektr stansıasynyń qurylysyn júrgizý barysynda   yqtımal táýekelderdi eskerý mańyzdy. Negizgi máselelerdiń biri - radıoaktıvti qaldyqtardy kádege jaratý. Qazaqstanǵa radıoaktıvti qaldyqtardy saqtaý jáne qaıta óńdeý júıesin ázirleýge týra keledi, bul aıtarlyqtaı qarjylyq salymdar men muqıat josparlaýdy talap etedi. AES jumysy reaktorlardy salqyndatý úshin úlken mólsherde sýdy qajet etedi.Sondyqtan  sý resýrstaryna qatysty máseleni nysannyń  qurylysyn josparlaý kezinde eskerý qajet.

Halyqty alańdatatyn  qaýipterdiń biri — apat bolǵan jaǵdaıda aýmaqtyń radıoaktıvti qaldyqtarmen lastanýy.

Ótken tarıhymyzǵa oı júgirter bolsaq,  halqymyz ıadrolyq qarý  synaqtarynan alapat aýyr zalal keshkeni málim.  Alaıda sol kezeńnen beri elimizde  ıadrolyq energetıka  ónerkásibi óristep,  qýatty ınstıtýttardyń qurylǵany aıqyn. Bir qýantarlyǵy beıbit atom áleýetin ıgerý baǵytynda bul úrdisiz  búgingi kúnge deıin úzdiksiz  damyp keledi. Sarapshylar sońǵy úlgidegi atom elektr stansıalary qalypty jumys kezinde salystyrmaly túrde qaýipsiz bolyp sanalady.

Jelidegi derekterge júginsek, Reseı, Qytaı, Úndistan, Koreıa Respýblıkasy, AQSH, Kanada jáne Fınlándıa sıaqty elderde atom energetıkasyn qarqyndy damytý baǵdarlamalary ázirlenip, júzege asyrylýda. Úndistanda 30-ǵa jýyq reaktorlyq  qondyrǵy qurylysy júrip jatyr, Qytaı da jalpy energetıkalyq qýatty arttyrýdy josparlap otyr. WNA (World Nuclear Association) 2060 jylǵa qaraı álemdegi barlyq energıa bloktarynyń jalpy qýaty kem degende 1100 gıgavattqa jetedi dep esepteıdi jáne búgingi kúnge deıin atom energetıkasynyń damý qarqynyn eskere otyryp, bul kórsetkish 3500 gıgavattqa jetýi múmkin ekenin málimdedi.

 Aldaǵy ýaqytta  AQSH memleketiniń damý josparyna sáıkes  115 reaktor salynbaqshy. Bul jalpy álemdik energıa kóleminiń 20,6% quraıdy. Qytaıda sońǵy bes jylda 8 reaktor salynyp, paıdalanýǵa berildi. Qazirgi ýaqytta taǵy 20-ǵa jýyq reaktor salynýda, al 2020 jylǵa qaraı taǵy 27 reaktor salý josparlanýda. Sondaı-aq Túrkıa, Belarýs, Polsha, Vetnam, Indonezıa, Marokko jáne taǵy basqa elder AES salýdy josparlap otyr.

Atom elektr stansıasynyń qurylysy qomaqty qarjyny talap etedi. Qurylys quny reaktordyń túrine, onyń qýatyna jáne qoldanylatyn tehnologıalarǵa baılanysty ózgeredi. MAGATE baǵalaýy boıynsha  reaktorlyq qondyrǵynyń baǵasy 5-10 mıllıard dollarǵa jetýi múmkin. Halyqaralyq energetıka agenttiginiń málimetterine sáıkes  atom elektr stansıasynyń qunyn óteý merzimi shamamen 20-30 jylǵa jýyqtaıdy.

 Qazaqstan AES qurylysy úshin basty tehnologıalyq  jabdyqtardy ımporttaýǵa májbúr bolatynyn da eskergen jón.

 Qazaqstanda AES qurylysyn qarjylandyrý týraly suraq eń jıi qoıylatyn saýaldarlyń biri. Resmı derekterge sáıkes, ol memlekettik búdjet,  sondaı-aq qaryz qarajaty esebinen salynady dep kútilýde.

 Oıymyzdy tujyrymdasaq, Qazaqstanda atom elektr stansıasynyń áleýetti múmkindikteri zor , sonymen qatar onyń belgili bir táýekelderge ıe  san qyrly joba ekenin atap ótý qajet. Basty artyqshylyǵy — energetıkalyq táýelsizdik, kómirqyshqyl gazynyń shyǵyndylaryn azaıtý jáne jańa jumys oryndaryn ashý. Aldaǵy ýaqytta aýqymdy jobanyń  ekologıalyq jáne áleýmettik turǵydan tıimdiligin talqylaý jalǵasady. Qorytyndy sheshimdi halyqaralyq tájirıbe men sarapshylar  pikirine súıenip qalyń buqaranyń ózi qabyldary sózsiz.

Men eldegi barlyq oqıǵadan árqashan habardarmyn – Toqaev
06 qazan 2024
Men eldegi barlyq oqıǵadan árqashan habardarmyn – Toqaev
 

Memleket basshysy Qasym-Jomart Toqaev AES qurylysy jónindegi referendýmda daýys bergen soń, jýrnalıserge arnalǵan brıfıńte «Qazirgi Úkimettiń jumysyna kóńilińiz tola ma?» degen suraqqa jaýap berdi, dep habarlaıdy Ulys Aqordaǵa silteme jasap.

«Meniń oıymsha, Úkimet belsendi jumys istep jatyr. Memleket basshysy retinde qoıǵan mindetterimdi oryndaýǵa tyrysady. Jumysymyz óte qaýyrt. Ol buqaralyq aqparat quraldaryna kórine bermeýi múmkin. Aqparattardy jan-jaqtan alyp otyramyn. Jalpy, men kóp oqıtyn adammyn. Sondyqtan eldegi barlyq oqıǵadan árqashan habardarmyn. Mınıstrlerdiń jáne Úkimettiń jumysynda kemshin ketip jatqan tustar bolsa, álbette, eskertemin. Jeti aı degen kóp ýaqyt emes. Úkimet músheleri ózderin kórsetýi kerek. Eń basty mindet – el ekonomıkasynyń damýyna serpin beretin múmkindikterdi izdeý», – dedi 

Buǵan deıin prezıdent referendýmda daýys bergeni týraly habarlaǵan bolatynbyz.

Qazaqstandyqtardyń 70 paıyzdan astamy AES qurylysyn qoldaǵan
07 qazan 2024
Qazaqstandyqtardyń 70 paıyzdan astamy AES qurylysyn qoldaǵan

 Qazaqstandyqtardyń 71,12 paıyzy referendýmda AES qurylysyn qoldap daýys berdi. Bul týraly Ortalyq referendým komısıasynyń tóraǵasy Nurlan Ábdirov aıtty, dep habarlaıdy Ulys.

«Bıylǵy 7 qazandaǵy tańǵy saǵat 8:00-degi jaǵdaı boıynsha elimizdiń barlyq óńirindegi jáne sheteldegi 10 323 referendým ýchaskesinde daýystardy sanaý aıaqtaldy. Oblystyq, Astana, Almaty jáne Shymkent qalalarynyń komısıalarynan alynǵan jedel derekterdiń negizinde, Ortalyq referendým komısıasy referendýmda daýys berýdiń aldyn ala qorytyndysyn shyǵardy» , - dedi N. Ábdirov elordada ótken brıfıńide. 

Onyń aıtýynsha, sońǵy derekter boıynsha referendýmǵa qatysýǵa quqyǵy bar Qazaqstan Respýblıkasy azamattarynyń jalpy sany 12 mln 284 myń 487-ge jetken. Daýys berýge 7 mln 820 myń 204 adam qatysqan, olar referendýmǵa qatysýǵa quqyǵy bar azamattar sanynyń 63,66 paıyzy.

«Qazaqstanda AES salý týraly referendýmǵa qoıylǵan máseleniń oń sheshimin jaqtap daýys bergen azamattardyń sany elimizdiń barlyq óńirinde daýys berýge qatysqandardyń 71,12 paıyzyn nemese 5 mln 561 myń 937 adamdy qurady. Qazaqstanda AES salý týraly referendýmǵa qoıylǵan máselege qarsy daýys bergen adamdardyń sany daýys berýge qatysqandardyń ishinen 2 mln 45 myń 271 boldy», - dedi Nurlan Ábdirov.

 

 

Biz týraly
ulys.kz — aqparattyq, saraptamalyq jáne tanymdyq baǵyttaǵy materıaldardy beredi.
 
Mýltımedıalyq joba zaman talabyna saı jasalǵan. Qazaqstannyń aqparattyq naryǵyn sapaly
kontentpen qamtamasyz etýge úles qosýǵa baǵyttalǵan. Mundaǵy saraptamalyq, tanymdyq
maqalalar san salany qamtıdy. Geostrategıa, geoekonomıka, geosaıasat, halyqaralyq
qatynastar men eldiń ishki-syrtqy saıasaty, ekonomıka, jahanda bolyp jatqan tektonıkalyq
ózgerister men trend taqyryptar ulttyq múdde turǵysynan tereń taldanyp qazaq
oqyrmandaryna jetkiziledi. Ortalyq Azıa men Túrki álemine erekshe kóńil bólinedi.