Valúta baǵamy
  • USD -

    540.1
  • EUR -

    630
  • RUB -

    6.71
Áskerı bólimdegi sarbazdyń komaǵa túsýi: Toqaev tapsyrma berdi
Tengrinews.kz 17 maýsym 2024
Áskerı bólimdegi sarbazdyń komaǵa túsýi: Toqaev tapsyrma berdi

Prezıdent Qasym-Jomart Toqaev Jambyl oblysy Otar aýylyndaǵy áskerı bólimde merzimdi qyzmetin ótep jatqan sarbazdyń komaǵa túsýine qatysty anasynyń áleýmettik jelilerde jarıalaǵan úndeýimen tanysty. Bul týraly Qazaqstan Prezıdentiniń keńesshisi – baspasóz hatshysy Berik Ýálı jelide jazdy.

«Memleket basshysy bolǵan oqıǵanyń mán-jaıyn muqıat zerttep, kináli adamdardy jazalaýdy talap etti. Prezıdent Qorǵanys mınıstrine armıada mundaı jaǵdaıǵa jol bermeý qajet ekenin eskertip, tergeý amaldaryn baqylaýǵa alýdy tapsyrdy», - dedi Berik Ýálı.

Aıta keteıik, «Ońtústik» óńirlik qolbasshylyǵynyń sarbazy Qordaı ortalyq aýdandyq aýrýhanasynyń jansaqtaý bólimine tústi. Oqıǵa 9 maýsym kúni bolǵan.

Jambyl oblystyq densaýlyq saqtaý basqarmasy baspasóz qyzmetiniń bergen málimetine súıensek, sarbazdyń jaǵdaıy ázirge áli de aýyr jaǵdaıda.

 

RELATED NEWS
Koreıada jol apatynan Qazaqstannyń 4 azamaty mert boldy
27 naýryz 2025
Koreıada jol apatynan Qazaqstannyń 4 azamaty mert boldy

Ońtústik Koreıanyń Sohean avtomagıstralinde Qazaqstannyń 4 azamaty mingen kólik jardan qulap, salonda bolǵan barlyǵy mert boldy. Bul jaıynda Korea JoongAng Daily basylymy habarlaıdy.

Ońtústikkoreılik basylymnyń jazýynsha, 4 adam otyrǵan Mercedes-Benz kóligi jergilikti ýaqyt boıynsha shamamen 00:30-da Kengıdo ólkesiniń Hvason qalasynda joldyń oń jaq betindegi qorshaýǵa soǵylǵan. Sodan keıin kólik birneshe metr tómen qulap, órtengen.

Jol-kólik oqıǵasy týraly habar alysymen órt sóndirýshiler sol jerge shuǵyl attanǵan. Olar apattan keıingi 30 mınýttyń ishinde órtti sóndirgen. Qıraǵan kólikten 4 adamnyń máıiti tabylǵan.

Mert bolǵandardyń aty-jóni ázirge belgisiz. Polısıa apattyń naqty neden bolǵanyn anyqtap jatyr.

 

Astanada feldsherdi soqqyǵa jyqqan er adam sottalyp tyndy
28 mamyr 2025
Astanada feldsherdi soqqyǵa jyqqan er adam sottalyp tyndy
 
Astanada jedel járdem qyzmetkerin soqqyǵa jyqqan er adam sottalyp ketti, dep habarlaıdy Ulys.

2025 jylǵy 29 qańtarda Astanada jedel járdem feldsherine shabýyl jasalyp, ol jabyq bas-mı jaraqatyn alǵan. Oqıǵa shaqyrtýǵa kelgen jedel járdem brıgadasy men naýqastyń týystarynyń biri arasynda bolǵan.

Feldsher sotqa aryz jazyp, densaýlyǵyna keltirilgen zalal úshin materıaldyq ótemaqy talap etti. Prokýror shabýyl jasaǵan er adamǵa 1 jylǵa bas bostandyǵyn shekteýdi surady. Al jábirlenýshi bul jazany 3 jylǵa deıin uzartýdy ótindi.

Aıyptalýshy kinásin tolyq moıyndady, áreketine ókinish bildirdi, sondaı-aq onyń kishkentaı balasy barekeni eskerildi. Aýyrlatatyn jaǵdaılar anyqtalǵan joq.

Sot Qazaqstan Respýblıkasynyń zańyna sáıkes bul qylmysty orta dárejeli densaýlyqqa qasaqana zıan keltirý retinde baǵalap, mynadaı sheshim shyǵardy:

  • 1 jyl 6 aı shartty túrde bas bostandyǵynan aıyrý (shartty jaza),
  • materıaldyq ótemaqyny jábirlenýshige óteý mindetteldi.
Túrkistanda 50-den astam adam sýshı men pıssadan ýlandy
13 naýryz 2025
Túrkistanda 50-den astam adam sýshı men pıssadan ýlandy

Túrkistanda 57 adam tamaqtan ýlanyp, kómekke júgingen, dep habarlaıdy Ulys.

Túrkistan qalasynda dámhanadan pıssa, sýshı, chıken taǵamyn satyp alyp, ýlanǵandar sany 57 adamǵa jetti. Olardyń 28-i - kámelet jasqa tolmaǵan balalar. Barlyǵy 22 adam aýrýhanaǵa jatqyzylǵan, qalǵany ambýlatorlyq em qabyldap jatyr. Buǵan deıin jan saqtaý bólimine jatqyzylǵan úsh adam jalpy bólimge aýystyrylǵan. 

Polısıa qaýlysymen atalǵan dámhana jabylyp, qylmystyq is qozǵaldy. 

Resmı aqparatqa qaraǵanda, ýlanǵandardyń bári Túrkistan qalasyndaǵy dámhanadan pıssa, sýshı, chıken taǵamyn úıine tapsyryspen alyp, tamaqtanǵan. Kóp ótpeı olardyń ishi ótip, qusyp, basy aınalyp, kózi kirtıip, aıaq-qoly muzdap, erni kógergen. Barlyǵy jedel járdemmen aýrýhanaǵa jetkizilgen.

Biz týraly
ulys.kz — aqparattyq, saraptamalyq jáne tanymdyq baǵyttaǵy materıaldardy beredi.
 
Mýltımedıalyq joba zaman talabyna saı jasalǵan. Qazaqstannyń aqparattyq naryǵyn sapaly
kontentpen qamtamasyz etýge úles qosýǵa baǵyttalǵan. Mundaǵy saraptamalyq, tanymdyq
maqalalar san salany qamtıdy. Geostrategıa, geoekonomıka, geosaıasat, halyqaralyq
qatynastar men eldiń ishki-syrtqy saıasaty, ekonomıka, jahanda bolyp jatqan tektonıkalyq
ózgerister men trend taqyryptar ulttyq múdde turǵysynan tereń taldanyp qazaq
oqyrmandaryna jetkiziledi. Ortalyq Azıa men Túrki álemine erekshe kóńil bólinedi.