Valúta baǵamy
  • USD -

    476.3
  • EUR -

    522
  • RUB -

    5.39
Almatyda áıel sýısıd jasamas buryn qyzyn óltirgen
ınternet 25 maýsym 2024
Almatyda áıel sýısıd jasamas buryn qyzyn óltirgen

Almatydaǵy Ortalyq mádenıet jáne demalys saıabaǵyndaǵy áıel kishkentaı qyzyn tunshyqtyryp óltirip, sosyn ózine qol salǵan, dep habarlaıdy Ulys.

Almatyda aınalmaly sheńberden qulap mert bolǵan jas kelinshek, óz-ózine qol jumsamas buryn kishkentaı qyzyn óltirgen.

Almaty oblysynyń polısıasy aqparatty rastady.

«Kámeletke tolmaǵan balanyń ólimine qatysty tergeý amaldary júrgizilip jatyr. Tergeý múddesi úshin basqa málimetter jarıa etilmeıdi», – dep atap ótti vedomstvodan.

RELATED NEWS
Qazaqstannyń bir bóliginde qar jaýyp, jol jabyldy
25 mamyr 2024
Qazaqstannyń bir bóliginde qar jaýyp, jol jabyldy

Qazaqstannyń basym bóliginde kún sýytyp, keı jerinde qar jaýdy, dep habarlaıdy Ulys TJM silteme jasap.

«Tańerteńnen bastap aýa raıynyń nasharlaýyna, ıaǵnı qardyń jaýýyna, temperatýranyń -3 gradýsqa deıin tómendeýine baılanysty Respýblıkalyq mańyzy bar jol ýchaskesinde kólik quraldarynyń barlyq túrleri úshin qozǵalys jababyldy. «Ekaterınbýrg - Almaty» 1080-1140 km (Kolýton stansıasy-Novocherkasskoe aýyly)», - delingen habarlamada.

Buǵan qosa Aqmola oblysynda respýblıkalyq jáne oblystyq mańyzy bar avtomobıl joldaryndaǵy qozǵalystar ýaqytsha jabyldy. 
Avtojoldardyń jabylýy Astrahan jáne Egindikól aýdandaryndaǵy ýchaskelerde belgilendi:

«Ekaterınbýrg-Almaty» 1080-1140 km (Kolýton stansıasy-Novocherkasskoe aýyly)
«Egindikól-Jolan» 0-61,3 km
«Novocherkasskoe-Egindikól-Janteke» 43-119 km, 2
«Jaltyr-Makınsk» 0-38 km,
«Novocherkasskoe-Egindikól-Janteke» 0-43 km,
«Novocherkasskoe-Egindikól» -Qaınar 0-52 km.

Aqtaýda ınkasator ózin atyp tastady
02 shilde 2024
Aqtaýda ınkasator ózin atyp tastady

Aqtaýdaǵy  biriniń ǵımaratynda ınkasator ózin atyp tastady, dep habarlaıdy Ulys lada.kz silteme jasap.

Atalǵan saıt WhatsApp qoldanýshylary oqıǵanyń 14-shaǵynaýdanda bolǵanyn aıtyp habarlama joldap jatqanyn jazady. Inkasator 10 mıllıon teńgeni urlap ketip, artynan ǵımarattyń jertólesine jasyrynǵan. Keıin qyzmettik qarýdan basyna oq atqan.

SHQO-da áıelge naızaǵaı túsip kóz jumdy
03 shilde 2024
SHQO-da áıelge naızaǵaı túsip kóz jumdy

Shyǵys Qazaqstan oblysynda naızaǵaı áıeldi óltirdi, dep habarlaıdy Ulys.

YK.kz habarlaýynsha, áıel baqtashy bolyp jumys istegen. Onyń qasynda bolǵan eki jylqy da til tartpaı ketken. 

Qaıǵyly oqıǵa Glýbokoe aýdany Cheremshanka aýylynan 5 shaqyrym jerde bolǵan.

Ázirge memlekettik organdardan resmı túsinikteme joq.

Aıta keterligi, SHQO boıynsha 2 shildede naızaǵaıǵa baılanysty daýyldy eskertý jarıalanǵan. Qutqarýshylar úıde qalýdy eskertken.

Biz týraly
ulys.kz — aqparattyq, saraptamalyq jáne tanymdyq baǵyttaǵy materıaldardy beredi.
 
Mýltımedıalyq joba zaman talabyna saı jasalǵan. Qazaqstannyń aqparattyq naryǵyn sapaly
kontentpen qamtamasyz etýge úles qosýǵa baǵyttalǵan. Mundaǵy saraptamalyq, tanymdyq
maqalalar san salany qamtıdy. Geostrategıa, geoekonomıka, geosaıasat, halyqaralyq
qatynastar men eldiń ishki-syrtqy saıasaty, ekonomıka, jahanda bolyp jatqan tektonıkalyq
ózgerister men trend taqyryptar ulttyq múdde turǵysynan tereń taldanyp qazaq
oqyrmandaryna jetkiziledi. Ortalyq Azıa men Túrki álemine erekshe kóńil bólinedi.