Valúta baǵamy
  • USD -

    473.3
  • EUR -

    517
  • RUB -

    5.41
Aldaǵy ýaqytta Jaıyqtyń sýy odan ári kóteriledi - mamandar
24 sáýir 2024
Aldaǵy ýaqytta Jaıyqtyń sýy odan ári kóteriledi - mamandar

Foto: JaıyqPress

Atyraý oblysynyń TJ jónindegi jedel shtaby Jaıyq ózenindegi 24 sáýir saǵat 8:00-degi jaǵdaıdy baıandady, dep habarlaıdy Ulys.

Atyraý oblysynyń Jaıyq ózeni boıynsha ótken táýlikte BQO aýmaǵynan sýdyń kelýi esebinen deńgeı ózgerdi:      

Jaıyq ózeni – Inderbor kentindegi sý beketindegi sý deńgeıi 597 sm., deńgeıdiń +10 sm-ge kóterilýi, sý tasqyny bastalǵannan beri jalpy kóterilý 374 sm quraıdy.

Jaıyq ózeni – Mahambet kentiniń gıdropostyndaǵy sý deńgeıi 715 sm., táýligine + 5 sm-ge kóterilý, sý tasqyny bastalǵannan beri jalpy kóterilý 398 sm quraıdy. 

Jaıyq ózeni - Atyraý q. gıdropostyndaǵy sý deńgeıi 422 sm., táýligine deńgeıdiń kóterilýi +4 sm, sý tasqyny bastalǵannan beri jalpy kóterilý 231 sm quraıdy.

Mamandardyń aıtýynsha, sý deńgeıiniń odan ári kóterilýi kútilip otyr.

RELATED NEWS
Sý tasqyny: 8 myńnan astam úı apatty jaǵdaıda dep tanyldy
21 maýsym 2024
Sý tasqyny: 8 myńnan astam úı apatty jaǵdaıda dep tanyldy

Parlament palatalarynyń birlesken otyrysy barysynda QR Premer-Mınıstri Oljas Bektenov aýqymdy sý tasqynynyń saldaryn joıý jónindegi qalpyna keltirý jumystarynyń barysyna túsinikteme berdi. Bul týraly Úkimettiń baspasóz qyzmeti habarlady.

Úkimet basshysy sý tasqyny myńdaǵan azamatqa, sondaı-aq ınfraqurylymǵa, ekonomıkaǵa jáne jalpy elimizge aıtarlyqtaı zıan keltirgenin atap ótti.

120 myńnan astam adam óz úıinen evakýasıalandy. Olardyń 67 570-i úılerine oraldy. Bul rette búgin tańerteńgi málimet boıynsha 3 952 adam evakýasıalyq pýnktterde qalyp otyr. Barlyǵy 12 myń turǵyn úı (JTQ) jáne 26 myń saıajaı ýchaskeleri sý astynda qaldy. Sý astynda qalyp otyrǵan úıdiń sany — 98.

«Kómek kórsetý boıynsha aýqymdy jumys atqarylýda. Memleket basshysynyń úndeýine jaýap bere otyryp, iri bıznes eleýli qoldaý kórsetti, búdjettik resýrstar da tartyldy. Búgingi tańda 33 141 otbasy 100 AEK kóleminde ótemaqy aldy. Osy maqsatqa búdjetten 12 mlrd teńgeden astam qarjy bólindi», — dedi Oljas Bektenov.   

Onyń aıtýynsha, zardap shekken 17 982 úı boıynsha tekserý júrgizildi, 15 685 úıdi baǵalaý aıaqtaldy. Úılerdiń jartysyna jýyǵy jóndeý men qalpyna keltirýdi qajet etedi. Osy maqsattarǵa oraı 5823 otbasy ótemaqy aldy. Oǵan 38,6 mlrd teńge bólindi.

8 myńnan astam úı apatty jaǵdaıda dep tanyldy. Olar úshin zıandy óteýdiń 2 nusqasy bar:

1. páterlerdi nemese úılerdi qaıtalama naryqta satyp alý;

2. úı salý.

«Biz Prezıdenttiń tapsyrmasyna sáıkes zardap shekken azamattardyń talap-tilegin oryndaımyz. Búgingi tańda 3155 otbasy jańa baspana aldy. Túrli óńirlerde 2049 úıdiń qurylysy belsendi júrgizilip jatyr. Jalpy turǵyn úıdi qalpyna keltirýge jáne salýǵa 251 mlrd teńge baǵyttaldy», — dep atap ótti QR Premer-Mınıstri.

Sonymen qatar ınjenerlik jáne áleýmettik ınfraqurylymǵa, joldar zzıyn keldi. Atap aıtqanda, 2,3 myńnan astam energıamen jabdyqtaý tirekteri qırap, 54 km jeli úzildi. Búgingi tańda 40% qalpyna keltirildi, jaz aılarynda jumys belsendi jalǵasatyn bolady.

Respýblıkalyq jáne jergilikti joldardyń 290 ýchaskesinde avtomobıl qatynasy úzildi. Búginde Atyraý oblysynda bir ýchaskeni qospaǵanda, barlyq ýchaskeler boıynsha qozǵalys qalpyna keltirildi. Atalǵan ýchaskedegi qozǵalys sý ketken kezde ashylady.

Sonymen qatar, 39 bilim berý nysany sý astynda qaldy. Onyń 18-i aǵymdaǵy jóndeýdi, 11-i kúrdeli jóndeýdi qajet etedi, 9 bilim berý nysany odan ári paıdalanýǵa múldem jaramsyz jáne jańadan salynady. Bir bilim berý nysanynda áli de tekserý rásimi júrgizilip jatyr.

«Prezıdenttiń tapsyrmasyna sáıkes, kún sýytqanǵa deıin barlyq azamat jańa turǵynúıge qonystanyp, barlyq ınfraqurylym nysandary qalpyna keltiriletin bolady», — dep túıindedi Oljas Bektenov.

Cý tasqyny: Úkimet turǵyndarǵa qalaı kómektesip jatyr
25 maýsym 2024
Cý tasqyny: Úkimet turǵyndarǵa qalaı kómektesip jatyr

Elimizde sý tasqyny saldaryn joıý jáne zardap shekken azamattarǵa jan-jaqty kómek kórsetý jumystary jalǵasýda. Bul týraly Premer-Mınıstrdiń tóraǵalyǵymen ótken Úkimet otyrysynda vıse-premer Qanat Bozymbaev aıtty, dep habarlaıdy Ulys Úkimettiń baspasóz qyzmetine silteme jasap.

Zardap shekkenderdi baspanamen qamtý  

67 myńnan astam adam óz úıine oraldy. Evakýasıalyq pýnktterdegi 3 664 turǵynǵa barlyq qajetti kómek kórsetiledi.

Sý tasqynynan zardap shekkenderdiń jalǵyz baspanasy sanalatyn 12 086 turǵyn úı men 7 380 saıajaı qurylysy sý astynda qaldy. Zardap shekken óńirlerde 18 228 turǵyn úı tekserilip, 15 651 obekt boıynsha baǵalaý aıaqtaldy.

Baǵalaý qorytyndysy boıynsha 9 306 úı jóndeýge jatqyzyldy, 8 190 úı qalpyna keltirilmeıtini anyqtaldy, olar boıynsha qaıtalama naryqta 5 714 úı men páter satyp alý, sondaı-aq úlgilik joba boıynsha 2 576 úı salý josparlanýda.

Jalpy, turǵyn úıdi qalpyna keltirýge shamamen 257 mlrd teńge qajet.

Qazirgi ýaqytta turǵyn úıdi jóndeýge jáne qalpyna keltirýge 40 mlrd teńgege ótemaqy 6 176 otbasyna berildi. 3 414 otbasy qıraǵan baspanasynyń ornyna jańa úı men páter aldy. 

Batys Qazaqstan, Qostanaı, Atyraý, Aqtóbe, Aqmola, Soltústik Qazaqstan jáne Pavlodar oblystarynda zardap shekken azamattarǵa arnalǵan 2,5 myń jańa úıdiń qurylysy bastaldy.

 100 AEK mólsherinde birjolǵy tólemder

24 maýsymdaǵy jaǵdaı boıynsha 33 321 otbasy 12 mlrd teńgeden astam somaǵa 100 AEK mólsherinde birjolǵy tólem aldy.

Bul jumys Qaraǵandy, Pavlodar, Aqmola oblystarynda jáne Abaı, Ulytaý oblystarynda tolyǵymen aıaqtaldy. Tólemder Aqtóbe, Batys Qazaqstan, Soltústik Qazaqstan, Qostanaı jáne Atyraý oblystarynda jalǵasýda.

 Qosymsha sharalar 

Zardap shekken turǵyndarǵa 150 AEK-ke deıingi mólsherde joǵalǵan qajetti zattardy satyp alý úshin qosymsha ótemaqy tólenedi. 15 355 otbasy 7,6 mlrd teńgege ótemaqy aldy.

Sýǵa ketken maldyń ótemi úshin memlekettik kómek kólemi 2,8 mlrd teńgeden asty.

Zardap shekken bıznestiń shyǵynyn óteý boıynsha jumys bastaldy. Qazirgi ýaqytta óńirlik komısıalar SHOB sýbektileriniń jalpy somasy 833 mln teńgeden asatyn 124 ótinimin qarap, maquldady.

Ákimdikterdiń aldyn ala baǵalaýy boıynsha 797 SHOB sýbektisi 24,1 mlrd teńge somasynda zardap shekken. Osy obektiler boıynsha baǵalaý jáne smetalyq jumystar júrgiziledi, olardyń qorytyndysy boıynsha ótinimder óńirlik komısıalardyń qaraýyna shyǵarylatyn bolady.

Infraqurylymdy qalpyna keltirýge jalpy qajettilik 48,7 mlrd teńgege baǵalandy. Bul qarajat avtomobıl joldaryn, elektrmen jabdyqtaý jelilerin qalpyna keltirýge jáne áleýmettik obektilerdi jóndeýge baǵyttalady. Búgingi tańda 39,8 mlrd teńgege jobalar daıyndaldy. Qujattama Qarjy mınıstrligine kelip túsýine qaraı Úkimet basqa jobalar boıynsha sheshim qabyldaıtyn bolady.

 

19 myńnan astam úıdi sý basty - Toqaev tasqynmen kúreskenderdi marapattady
19 maýsym 2024
19 myńnan astam úıdi sý basty - Toqaev tasqynmen kúreskenderdi marapattady

Aqordada sý tasqynymen kúreske belsene atsalysqan azamattardy saltanatty túrde marapattaý rásimi ótti, dep habarlaıdy Aqorda.

Memleket basshysy sý tasqynymen kúres sharalaryna belsene atsalysqan el azamattaryn marapattaý rásiminde sóz sóıledi.

Prezıdent, eń aldymen, bul buryn eshqashan bolmaǵan eń joıqyn tabıǵı apat ekenin atap ótti. Qazaqstannyń 10 aımaǵynda tótenshe jaǵdaı jarıalandy. Jalpy, el kóleminde 19 myńnan astam turǵyn úıdi sý basty.

– Syn saǵatta elimiz yrysty yntymaǵyn tanytty. Biz tabıǵı apat kezinde jurt bolyp jumyldyq. Birtutas el ekenimizdi kórsettik. Qutqarýshylar, áskerıler, ishki ister organdary men ákimdik qyzmetkerleri táýlik boıy jumys istedi. Olar Otan aldyndaǵy paryzyn minsiz atqardy. Bir sózben, antqa adal boldy, – dedi Memleket basshysy.

Qasym-Jomart Toqaev topan sýmen kúreske kúshtik qurylymdardyń 63 myńnan astam qyzmetkeri atsalysqanyna nazar aýdardy. Qutqarý operasıasy barysynda 120 myńnan astam adam, onyń ishinde 40 myń bala qaýipsiz jerge kóshirildi.

– Bul – qutqarýshylar men ushqyshtardyń qajyrly eńbeginiń nátıjesi. Ábish Kekilbaev «Elin súıgen azamatqa eń úlken qaıǵy – óz halqynyń taǵdyrynan tys qalý» dep aıtqan. Ulttyq eriktiler jelisi tabıǵı apat bolǵan sátten bastap erekshe belsendi boldy. 50 myńnan astam volonter kómek kerýenderin uıymdastyrdy. Olar apat aımaqtaryna azyq-túlik jáne basqa da qajetti zattardy jetkizýge atsalysty. Qazaqstan halqy Assambleıasynyń «Júrekten júrekke» aksıasy ortaq iske mol septigin tıgizdi, – dedi Prezıdent.

Memleket basshysy Kentaý qalasynda turatyn Gaýhar Shaımerden esimdi oqýshy qyzdyń ata-anasyna otanshyl urpaq ósirip jatqany úshin alǵys aıtty. Ol ózi jınap júrgen qarjysyn Qulsary qalasynyń turǵyndaryna aýdarǵan. Sonymen qatar Atyraý oblysynyń turǵyndary – toqsannan asqan Orynsha Toqtybaqqyzy men Álıa Dosmuhanovanyń eren eńbegin erekshe atap ótti. Budan bólek, Prezıdent kómek bergeni úshin baýyrlas memleketterge, halyqaralyq kompanıalar men uıymdarǵa rızashylyǵyn bildirdi.

– Naǵyz dostyq qıyndyqta synalady dep tekten-tek aıtpaıdy. Keıbir sheteldik azamattar zardap shekken adamdarǵa járdemdesý úshin arnaıy keldi. Osy sátti paıdalanyp, qıyn-qystaý shaqta qoldaý bildirgeni úshin sheteldik seriktesterimizge jáne dostarymyzǵa shyn júrekten rızashylyǵymdy bildiremin, – dedi Memleket basshysy.

Prezıdenttiń aıtýynsha, sý tasqyny kezinde halqymyz birligi bekem, yntymaǵy berik el ekenin kórsetti.

– Alapat sý tasqyndap kelip qalǵanda, otandastarymyz tabıǵat apatymen kúresip jatqan qutqarýshylarǵa kómek qolyn sozdy. Olar sý basqan aımaqtarda jaýapty qyzmet mekemelerine járdemdesip, janqıarlyqpen áreket etti ári batyldyq tanytty. Kóbi adamdar men janýarlardy óz kólikterimen qaýipsiz jerge alyp shyqty. Myńdaǵan janashyr azamat tasqyn sýdan qorǵaıtyn bógen salýǵa qatysty. Ortaq kúsh-jigerdiń arqasynda biz jaǵdaıdyń ýshyǵyp ketýine jol bermedik, – dedi Qasym-Jomart Toqaev.

Sonymen qatar Memleket basshysy ózderin naǵyz otanshyl ári jaýapty azamat retinde kórsetken eriktilerdiń eńbegin joǵary baǵalap, olardy qazirgi zamannyń batyrlary dep atady.

– Men eriktiler qozǵalysynyń damýyna aıryqsha mán beremin. Ózderińizge málim, 2020 jyldy Volonter jyly dep jarıaladym. Osy ýaqyt ishinde elimizdegi volonterlik qyzmet múlde jańa deńgeıge kóterildi. Eriktilerdiń kúsh-jigeriniń arqasynda mańyzdy bastamalar men jobalar júzege asty. Eń bastysy, biz adamdardyń memleket pen qoǵam ómirine aralasýǵa, adamı qundylyqtar men qasıetterge saı bolýǵa degen nıetin oıattyq. Elimizdegi jan-jaqty jańǵyrýlardyń qozǵaýshy kúshi – adam. Qolǵa alynǵan aýqymdy reformalar tabysty júzege asý úshin elimizdiń barsha azamaty kúsh biriktirýi qajet ekenine senimdimin, – dedi Qasym-Jomart Toqaev.

Prezıdent baspanasyz qalǵan adamdarǵa «Qazaqstan halqyna» qorynan turǵyn úı salýǵa qarajat bólingenin aıtty. Jalpy, 2200-den astam úı salynady. Sondaı-aq 10 myńǵa jýyq baspana kúrdeli jóndeýden ótedi.

– Tasqynnyń zardabyn joıýǵa birqatar kásipkerimiz qomaqty qarajat bóldi. Olar árdaıym týǵan elimen birge ekenin naqty ispen dáleldedi. Ult múddesine saı jaýapkershiligi mol kásipkerlik degenimiz – osy. Árıne, qalys qalǵan kásipkerler de az emes, olardyń kim ekenin de jaqsy bilemiz. Biz eshkimdi májbúrlegen joqpyz. Árkim óz tańdaýyn jasady, – dedi Memleket basshysy.

Qasym-Jomart Toqaev Kıevte Qazaqstan jýrnalısine jasalǵan qastandyq áreketke qatysty pikir bildirdi.

– Elimizde Zań ústemdigin nyǵaıtyp jatyrmyz, ıaǵnı barlyq salada, eń aldymen, Zań ústemdigin qamtamasyz etý – basty mindet. Bul másele boıynsha meniń kózqarasym – aıqyn. Muny ózderińiz de jaqsy bilesizder. Qazaqstanda Zań men tártip bárinen bıik turýǵa tıis. Sondyqtan qoǵamdaǵy barlyq qarama-qaıshylyqtar men kelispeýshilikterdi tek qana quqyqtyq turǵydan, ıaǵnı tıisti Zańnamaǵa jáne negizgi halyqaralyq normalarǵa sáıkes sheshý qajet. Keshe Qazaqstan azamaty Aıdos Sadyqovqa qatysty Kıevte bolǵan qylmysqa da dál osy ustanym turǵysynan qaraǵan jón. Men dıplomatıalyq arnalar men quqyq qorǵaý organdary arqyly osy oqys oqıǵa boıynsha Ýkraına tarapyna resmı suratýlar jiberý týraly naqty tapsyrma berdim. Sondaı-aq qajet bolǵan jaǵdaıda Qazaqstannyń resmı organdary istiń aqıqatyna jetýge járdem berý úshin tergeý jumysyna qatysýǵa daıyn ekenin aıtqym keledi, – dedi Prezıdent.

Qasym-Jomart Toqaev sózin qorytyndylaı kele, apat saldaryn joıýǵa atsalysqan ár azamatqa shynaıy rızashylyǵyn bildirdi.

– Barshańyzǵa málim, qazir «Taza Qazaqstan» aksıasy bastaldy. Bul – óte mańyzdy áleýmettik, tipti saıası joba. Onyń túpki máni – ultty ortaq iske uıystyryp, elimizdi kórkeıte túsý, halqymyzdyń jańa ekologıalyq sana-sezimin damytý. Buǵan, eń aldymen, ózderińiz sıaqty adal azamattar uıytqy bolady. El múddesi úshin jasalǵan eńbek pen erlik eshqashan umytylmaıdy. Sondyqtan búgingi marapatty halyqtyń sizderge degen zor alǵysy dep qabyldaǵan jón, – dedi Prezıdent.

Marapattaý rásiminde «Zaǵıptar armany» múgedekter qoǵamdyq birlestiginiń is júrgizýshisi Álıa Dosmuhanova, «Osnovanıe» jaýapkershiligi shekteýli seriktestiginiń ekskavatorshysy Vladımır Sarık jáne «Qazsýshar» respýblıkalyq memlekettik kásiporny Aqtóbe fılıalynyń sý berýdi retteýshisi Shyńǵystaý Ábdıev sóz sóıledi.

Budan keıin Memleket basshysy sý tasqynyna qarsy sharalarǵa belsene atsalysqan bir top qutqarýshyny, volonterler men qoǵam belsendilerin, áskerı qyzmetshiler men dárigerlerdi, qarapaıym jumysshylardy, sondaı-aq kásipkerler men iri bıznes ókilderin marapattady.

Biz týraly
ulys.kz — aqparattyq, saraptamalyq jáne tanymdyq baǵyttaǵy materıaldardy beredi.
 
Mýltımedıalyq joba zaman talabyna saı jasalǵan. Qazaqstannyń aqparattyq naryǵyn sapaly
kontentpen qamtamasyz etýge úles qosýǵa baǵyttalǵan. Mundaǵy saraptamalyq, tanymdyq
maqalalar san salany qamtıdy. Geostrategıa, geoekonomıka, geosaıasat, halyqaralyq
qatynastar men eldiń ishki-syrtqy saıasaty, ekonomıka, jahanda bolyp jatqan tektonıkalyq
ózgerister men trend taqyryptar ulttyq múdde turǵysynan tereń taldanyp qazaq
oqyrmandaryna jetkiziledi. Ortalyq Azıa men Túrki álemine erekshe kóńil bólinedi.