Baýyrlas Qazaqstan men Ázerbaıjan eliniń ortaq maqtany, eki eldiń yntymaǵyn arttyrý jolynda ter tógip júrgen qaıratker jandardyń biri —   Shahverdı Babaev. Ol túbi bir, tarıhy ortaq qos eldiń qaı-qaısysyn da bir-birinen bólip qaramaı Otanym dep sanaıdy, ári maqtan tutady.

Shahverdı Babaevtyń Qazaqstanǵa kelip, qandas qazaqtardyń ortasyna sińip, eldiń damýy jolynda eseli eńbek etip jatqanyna 40 jyl boldy. «Bar kúshim baýyrlas Qazaq Eliniń Táýelsizdiginiń nyǵaıyp, damýy úshin» dep damylsyz shapqylap júrip 60 jasqa qalaı kelgenin ózi de sezbeı qalǵandaı.

Shahverdı Agadadash ogly Babaev Ázerbaıjannyń Lenkaran aýdanyna qarasty Gelmetúk aýylynda 1959 jyly dúnıege kelgen. Týǵan jerinde 1976 jyly orta mektepti bitirgen ol Lenkarandaǵy oqytýshylar úıinde biraz jumys isteıdi. Sol jerden ásker qataryna attanady. Azammatyq boryshyn Almatyda óteý buıyrǵan eken. Nebary 20 jastaǵy qylshyldap turǵan jas jigit áskerı boryshyn adal atqaryp bitkennen soń odan keıingi taǵdyryn baýyrlas Qazaqstanmen baılanystyrǵandy jón kórgen. Sodan beri Uly dalanyń tósinde, baýyrlas halyqtyń qyzyǵyna da, qıynshylyǵyna da ortaqtasyp, bite qaınasyp ketti. 

Murty endi tebindep, qataıa bastaǵan 20 jastaǵy jigit eńbek jolyn Qazaqstannyń jergilikti saýda alańdarynyn birinen bastady. Eńbekqorlyǵynyń arqasynda birden kózge túsip, bir jyldan keıin sol kezdegi astanadaǵy «Altyn Orda» syndy saýda keshenin basqara bastady. 

1986 jyly Máskeý saýda ınstıtýtynyń Almaty bólimshesin oqyp bitirgen Shahverdı Babaev saýda salasynda joǵary bilikti basqarýshy retinde qyzmetin tabysty jalǵastyrdy. Jas jigittiń qaısarlyǵy men qabiletin birden baıqaǵan Qostilen bazarynyń bas dırektory Altynbek Álbıev basty saýda zaldarynyń birin basqarýdy oǵan senip tapsarady. Álbette, negizgi mańyzdy faktordyń biri árkez muqıat oılanyp, durys tańdaý jasaý arqyly sheshilgen kadrlyq saıasat ekenine kózimiz jetip júr. Jas Shahverdıniń sala mamany retinde bilgirligi taǵdyryn saýdamen baılanystyrǵan júzdegen adamǵa úlgi boldy. Jyldar boıy jınaǵan mol tájirıbesi men iskerliginiń arqasynda qazir ol iri saýda ortalyqtarynyń biri «Altyn Ordany» basqaryp otyr. Bul ortalyq jergilikti halyqtyń ǵana saýda-sattyq jasaıtyn súıikti orny emes, Almaty oblysyna keletin árbir týrıs úshin de tartymdy jerlerdiń birine aınalyp úlgerdi. Munda shamamen 5000-nan astam adam jumys jasaıdy. Álbette, olardyń eńbek ornynyń turaqty bolýy men materıaldyq ıgiliginiń artýy da jergilikti jerdiń de ósýine septigin tıgizedi. 

Shahverdı Babaev bunyń syrtynda qaıratker adam. Atap aıtqanda, Qazaqstandaǵy ázerbaıjandar qaýymdastyǵy tóraǵasynyń orynbasary. Aıta ketetin taǵy bir jáıt, buryndary Qazaqsannyń ár jerinde turatyn ázerbaıjandardyń birligi men berekesi dál búgingideı berik bolmaıtyn. Olardyń qazirgideı yntymaqtasýynda Shahverdı Babaevtyń sińirgen eńbegi orasan. Ol sonymen qatar, baýyrlas qazaq halqyna tarıhı Otany— Ázerbaıjannyń ókili retinde de árdaıym syıly boldy ári ázerbaıjandyqtardyń ıgi iske únemi daıyn ekenin úlgi etip kórsete aldy.

Shahverdı Babaevtyń balalar úıine, kedeı otbasylarǵa jáne kóptegen ınternattarǵa únemi kómek jasaıtynyn aıtyp jetkizý múmkin emes. Sonymen qatar, ol 2010 jyly sý tasqyny úılerin shaıyp ketken otbasylarǵa da alǵashqylardyń biri bolyp kómek qolyn sozdy. Bunyń syrtynda Túrkiden taraıtyn baýyrals elder Qazaqstan men Ázerbaıjannyń arasyn jaqyndatý úshin jantalasyp júrgen jankeshtiligin bireý bilse, bireý bilmes. 

Ol qarshadaıynan qanat qaǵyp alysqa ketkenimen týǵan topyraǵy Lenkaranin bir sát esten shyǵarǵan emes. Ol týǵan eliniń naǵyz patrıoty retinde Ázerbaıjannyń da ár túrli aýmaǵynda júzdegen jumys oryndaryn ashyp berdi.

Shahverdı Babaevtyń mundaı órligi men erligin Qazaqstan bıligi de, Ázerbaıjannyń basshylyǵy da nazardan tys qaldyrmady. 2015 jyly sol kezdegi Qazaqstannyń prezıdenti («qazir Qazaaqstannyń tuńǵysh prezıdenti, Elbasy) Nursultan Nazarbaev ony «Qazaqstan Halqy Assambleıasyna 20 jyl» merekelik medalimen marapattady. Sondaı-aq ol   Qazaqstan Halqy Assambleıasynyń rólin kóterýge qosqan úlesi úshin, sonymen qatar Ázerbaıjan men Qazaqstan arasyndaǵy dostyq qarym-qatynastyń damýyna qosqan eńbegi úshin de medalder aldy. Al Sh.Babaevty Ázerbaıjan Prezıdenti Ilham Álıev te marapattady. Baýyrlas elder arasyndaǵy dostyqty arttyrýǵa qosqan úlesi men   ázerbaıjan dıosparysynyń damýyna qosqan úlesi úshin onyń tósinde 2016 jyly  «Tereggı- Progres» medali jarqyrady.  Sonymen qatar, ol Qazaqstandaǵy áleýmettik salanyń damýyna qosqan úlesi úshin 2017 jyly «Qazaq Halqynyń adamy» qurmetti medaline laıyq kórildi. 

Shahverdı Babaev tek tájirıbeli kásipker ǵana emes, qoǵam qaıratkeri, tártipti basty orynǵa qoıatyn azamat. Otbasynyń tireýi, meıirimdi áke. Súıkimdi qyzy Shahına men ákesiniń esimin bergen janynan jaqsy kóretin uly Agadadash keıipkerimizdiń maqtany men ómiriniń shabyt kóz ispetti. Baýyrlas Qazaqstan men Ázerbaıjan eliniń mol murasy men mádenı máıegin tel emgen, ortaq qundlyǵyn qanyp ishken Shahverdı Babaev syndy azamattar eki eldiń halqy úshin de úlgi etip uıalmaı kórsetetin tabysty da qaıratker tulǵa. «Alpys — tal tús» deıdi halqymyz. Túrkiniń tekit úlynyń qaıraty qaıtqansha talaı asýlar alaryna, qos eldiń gúldenýi jolyndaǵy eńbegin jalǵastyra bererine esh kúmán joq.

Bul týraly búgin Túrkitildes elderdiń ortaq saýda-ónerkásip palatasynyń qúrylý saltanatynda Túrki Keńesiniń Bas hatshysy Baǵdat Ámireev aıtty. Onyń sózinshe,  osy  jyldyń qazan aıynda Ázirbaıjannyń astanasy Bakýde ótetin   Túrki Keńesine múshe elderdiń memleket basshylarynyń VII samıtine Qazaqstan, Túrkıa, Ázirbaıjan, Ózbekstan, Qyrǵyzstan jáne Túrikmenstan jáne baqylaýshy el Majarstan basshysy da qatysady. Sondaı-aq ol Ózbekstannyń Túrki Keńesine osy samıtte múshe bolady degen úmitte ekenin jetkizdi.

Búgin baýyrlas Ázirbaıjan elinde Hojaly qurbandaryn eske alý kúni. Sebebi, Taýly Qarabahqa qarasty atalǵan qalaǵa 1992 jyldyń aqpan aıynyń 25-nen 26-na qaraǵan túni shabýyl jasalyp, júzdegen beıbit ázerbaıjan óltirildi. Bul 27 jyl ótse de áli ádil baǵasy berilmeı kele jatqan qandy oqıǵanyń biri.

Hojaly qyrǵynyna baılanysty Ázirbaıjannyń Syrtqy ister mınıstrligi men Bas prokýratýrasy arnaıy málimdeme jasady. Onda kórsetilgendeı, Armenıa Respýblıkasy Ázirbaıjan Respýblıkasyna qarsy júrgizgen basqynshylyq soǵysy arqyly Ázirbaıjan Respýblıkasy jeriniń besten bir bóligin basyp alǵan. Al Hojalyny okýpasıalaý kezinde tipti shekten shyqqan. Ázirbaıjannyń Taýly Qarabaq óńirinde ornalasqan Hojaly qalasynda tragedıalyq oqıǵaǵa deıin 7000 myń adam turǵan. Atalǵan qalany 1991 jyldyń qazan aıynan bastap armán qarýly kúshteri qorshaı bastaǵan. Al 1992 jyldyń aqpan aıynyń 25-nen 26-na qaraǵan túni Armenıa qarýly kúshteri burynǵy KSRO Qarýly kúshteriniń 366 motoatqyshtar polkiniń kómegimen artılerıalyq soqqy jasap, Hojalyny basyp alyp, qala halqyna jaýyzdyq áreketter jasaǵan. «Hojaly genosıdi saldarynan 5379 qala turǵyny deportasıalandy, 613 adam, onyń 63-i bala, 106-y áıel qatygezdikpen óltirildi, tipti 8 otbasynyń taıly-taıaǵy qalmaǵan, 487 adam jaraqat aldy, 1257 adam qolǵa túsirilip, kepildikke alyndy. Al 150 adamnyń (68 áıel, 26 bala) taǵdyry áli kúnge deıin belgisiz. Armenıa qarýly kúshteriniń Hojaly qalasyn basyp alýy Ázirbaıjan memleketi men halqyna 170 mıllıon AQSH dollarynan astam shyǵyn ákeldi» delingen qujatta. Ázirbaıjannyń Syrtqy ister mınıstrligi men Bas prokýratýrasynyń arnaıy málimdemesinde Hojalydaǵa qyrǵyn olar tek ázirbaıjan boǵany úshin jasaldy degen túıinge keledi. Baýyrlas halyqtyń qaıǵysyna qatysty belgili jýrnalıs, túrki álemi taqyryptarynda qalam tartyp júrgen Amenkeldi Qurmetuly óziniń feısbýk áleýmettik paraqshasynda mynadaı pikir bildiripti. Tolyq berýdi jón kórdik.     

Amenkeldi QURMETULY, jýrnalıs

27 jyl buryn, 1992 jyldyń 26 aqpanynda Ázerbaıjannyń Hojaly qalasynda qasiretti oqıǵa bolǵan desedi. 25 inen 26 qaraǵan túni armán qarýly toptary KSRO Qarýly kúshteriniń 366 motoatqyshtar polkiniń (keıin polk taratyldy) kómegimen Ázerbaıjanynń Hojaly qalasyna shabýyl jasaǵan. Bir túnde 613 beıbit turǵyndy qyryp tastapty. Olardyń ishinde 63 bala, 70 qarıa, 106 áıel bolypty. Sol kezde Armenıa qorǵanys mınıstri qyzmetin atqarǵan, byltyrǵa deıin eldiń prezıdenti bolǵan Serj Sargsán "Hojalydan buryn ázerbaıjandar armándardyń beıbit turǵyndarǵa tıispeıtinine senimdi edi" depti. Iaǵnı genosıdti ádeıi uıymdastyrsa kerek. İz-túzsiz ketken 150 ge jýyq adam taǵy bar. 25 bala tul jetim qalsa, 130 balanyń ata-anasynyń biri kóz jumǵan eken. Sodan beri 27 jyl ótti. 
Aıtpaqshy, 366 gvardıalyq motoatqyshtar polki 25 gvardıalyq motoatqyshtar dıvızıasynyń quramyna kiripti. Ol ol dıvızıa HH ǵasyrdyń basynda Orta Azıada áreket etken "3 túrkistandyq kavalerıa dızıvıasynyń" negizinde jasaqtalsa kerek. Al bul dıvızıa 30 jyldarǵa deıin "basmashylardy joıýmen" aınalysqan. Qysqasy, 366 polktiń áý bastaǵy "mısıasy" túrki halyqtaryna qarsy kúres bolǵanǵa uqsaıdy. Polk sońǵy ret túrki halqyna Hojalyda qarý kezendi. Beıbit turǵyndarǵa qarsy oq atty. Solaı.
Hojaly qyrǵynyn túrki jurty umytpaǵany jón-aý. Kimniń dos, kimniń qas ekenin esten shyǵarmaý úshin kerek ol.