Valúta baǵamy
  • USD -

    452.9
  • EUR -

    490.5
  • RUB -

    5.09
31 NAÝRYZ — ÁZİRBAIJAN ÚSHİN QASİRETTİ KÚN
04 sáýir 2019
31 NAÝRYZ — ÁZİRBAIJAN ÚSHİN QASİRETTİ KÚN

1998 jyldan beri 31 naýryz kúni ázirbaıjandarǵa qarsy jasalǵan genosıd kúni retinde atalyp keledi. Bunyń tarıhy tereńde... Osydan bir ǵasyr buryn ıaǵnı 1918 jyldyń 31 naýryzy kúni armándar Bakýden bastap, Shamahy, Gýba, Kúrdemir, Salıan jáne Lenkeran qalalarynda iri genosıt jasady.

Bir kúnniń ishinde Bakýde 12 myń ázirbaıjandyq óltirildi. Keıbir derekterge qaraǵanda, bul san tipti 25 myńǵa jýyqtaıdy. Tek qana Shamahy qalasynda qurban etilgender san 7 myńǵa jetken. Naýryz aıynda bastalǵan bul qandy qasap qyrkúıek aıyna deıin sozyldy. Máselege Nýrı pasha basqaratyn Kavkaz ıslam jasaǵy aralasqanǵa deıin jaýyzdyq jalǵasty. Bul qandy qyrǵyn barysynda barlyǵy 50 myń ázirbaıjan óltirildi.

XVIII ǵasyrdyń basynan bastap XIX ǵasyrda Kavkazdy otarlaýǵa kirisken patshalyq Reseıdiń basty maqsaty  — Ázirbaıjan jerin qolǵa túsirý edi. Armándar bolsa, orystardyń ımperıalyq pıǵylyn júzege asyrýda qural retinde paıdalanyldy. Olardyń da armany orystardyń Kavkaz aımaǵyn basyp alýyn paıdalanyp óz «Úlken Armenıasyn» qurý áreketin iske asyrý boldy.

Grýzın tekti Tsıtsánov Kavkazdy basyp alý josparyn júzege asyrý barysynda atalǵan aımaqtaǵy armándardan úlken qoldaý tapty. Osylaısha, Ázirbaıjan jerlerin otarlaý bastaldy. Al 1804-1805 jyldary Baký men Nahchyvandy basyp alǵan Reseı ımperıasy shekarasyn Kaspıı teńizinen Qara teńizge deıin sozdy.   

XIX ǵasyrdyń sońy men XX ǵasyr boıy patshalyq Reseı men Keńes Odaǵy qaramaǵynda bolǵan ázirbaıjandar únemi óz jerlerinde súrginge salynyp, óz jerlerinde qurylǵan armán memleketi kesirinen jerlerinen aıyrylý jáne etnıkalyq qyrǵynǵa ushyraý problemalarymen betpe-bet kelip otyrdy. Shamamen 2 mıllıon ázirbaıjan óltirildi jáne týǵan topyraǵynan qonys  aýdarýǵa májbúr boldy. XIX ǵasyrdyń basynda patshalyq Reseı dáýiri aıaqtalǵanymen olardy tóńkerip, bılikke kelgen bólshevıkter Tashnaksýsıan jetekshilerimen aýyz jalasty.

Armándardyń Osman memleketi ishinde alaýyzdyq týdyryp, jaýlap alýshy orystarmen áriptestik ornatýy olardyń Osman memleketi shekaralarynan shyǵarylýyna túrtki boldy. Olar Ulybrıtanıa jáne Reseı memleketteri kómegimen eń quıqaly jer Batys Ázirbaıjanǵa ornalasýdy (qazirgi Armenıa) tańdady, jáne ázirbaıjandarǵa qatysty túrli aıla-sharǵy jasaýǵa kiristi. 1918 jyldyń naýryz aıynda orys jáne aǵylshyn áskerleriniń kómegimen Úrmıe, Noı, Salmas jáne Maký qalalarynan qyrǵyndy bastap, myńdaǵan ońtústik ázirbaıjandyqtardy óltirip, «Úlken Armenıany» qurǵylary keldi. Bul rette, aımaqtaǵy kúrd taıpalarymen áriptestikti arttyrdy. Alaıda, armándardyń basshysy Marshımondy Ismaıl Aǵa óltirgen soń olar ońtústik Ázirbaıjan jerinen sheginýge májbúr boldy. Biraq, keıin genosıd Reseı qoldaýymen Soltústik Ázirbaıjanda jalǵasty.

Aǵylshyn jazýshysy Peter Hopkrık «Bitpeıtin oıyn» atty kitabynda bylaı jazady: «Aǵylshyndar, nemister men túrikterdiń Úndistanǵa baratyn jolyn keskisi keletin, armándar Ázirbaıjannyń shyǵysy men batysyn basyp qalǵysy keletin, al orystar bolsa, Bakýdyń baı munaıyn ıemdengisi keletin. Naýryz oqıǵalary túrikterge qarsy kúlli armándardyń birikkenin kórsetti».

1918 jyldyń naýryz aıynda Bakýde jasalǵan qyrǵyn Ázirbaıjan halqy tarıhynda eń úlken genosıt bolyp qaldy. Bul qanda qasap, súrgin saıasaty Ánýar pashanyń baýyry Nýrı pasha bastaǵan Kavkaz ıslam jasaǵy atalǵan Osman áskeriniń 1918 jyldyń mamyr aıynda Ázirbaıjanǵa kelýi arqyly ǵana toqtatyldy. Tórt aıǵa sozylǵan áskerı is-qımyl arqyly jaýyzdyq aıaqtaldy. Kavkaz Islam jasaǵy 1100 áskeri men 30 ofıserinen aıryldy. Qazir Ázirbaıjannyń ár jerinde atalǵan batyrlarǵa arnalǵan belgiler ornatylǵan.   


Dr. Abıl IBRAHIMOV

RELATED NEWS
Bakýde ótetin túrki keńesi samıtine táýelsiz túrki elderiniń  prezıdentteri túgel  qatysady
17 mamyr 2019
Bakýde ótetin túrki keńesi samıtine táýelsiz túrki elderiniń prezıdentteri túgel qatysady

Bul týraly búgin Túrkitildes elderdiń ortaq saýda-ónerkásip palatasynyń qúrylý saltanatynda Túrki Keńesiniń Bas hatshysy Baǵdat Ámireev aıtty. Onyń sózinshe,  osy  jyldyń qazan aıynda Ázirbaıjannyń astanasy Bakýde ótetin   Túrki Keńesine múshe elderdiń memleket basshylarynyń VII samıtine Qazaqstan, Túrkıa, Ázirbaıjan, Ózbekstan, Qyrǵyzstan jáne Túrikmenstan jáne baqylaýshy el Majarstan basshysy da qatysady. Sondaı-aq ol Ózbekstannyń Túrki Keńesine osy samıtte múshe bolady degen úmitte ekenin jetkizdi.

 

 

QAZAQSTAN MEN ÁZERBAIJANNYŃ ORTAQ MAQTANY
18 jeltoqsan 2019
QAZAQSTAN MEN ÁZERBAIJANNYŃ ORTAQ MAQTANY

Baýyrlas Qazaqstan men Ázerbaıjan eliniń ortaq maqtany, eki eldiń yntymaǵyn arttyrý jolynda ter tógip júrgen qaıratker jandardyń biri —   Shahverdı Babaev. Ol túbi bir, tarıhy ortaq qos eldiń qaı-qaısysyn da bir-birinen bólip qaramaı Otanym dep sanaıdy, ári maqtan tutady.

Shahverdı Babaevtyń Qazaqstanǵa kelip, qandas qazaqtardyń ortasyna sińip, eldiń damýy jolynda eseli eńbek etip jatqanyna 40 jyl boldy. «Bar kúshim baýyrlas Qazaq Eliniń Táýelsizdiginiń nyǵaıyp, damýy úshin» dep damylsyz shapqylap júrip 60 jasqa qalaı kelgenin ózi de sezbeı qalǵandaı.

Shahverdı Agadadash ogly Babaev Ázerbaıjannyń Lenkaran aýdanyna qarasty Gelmetúk aýylynda 1959 jyly dúnıege kelgen. Týǵan jerinde 1976 jyly orta mektepti bitirgen ol Lenkarandaǵy oqytýshylar úıinde biraz jumys isteıdi. Sol jerden ásker qataryna attanady. Azammatyq boryshyn Almatyda óteý buıyrǵan eken. Nebary 20 jastaǵy qylshyldap turǵan jas jigit áskerı boryshyn adal atqaryp bitkennen soń odan keıingi taǵdyryn baýyrlas Qazaqstanmen baılanystyrǵandy jón kórgen. Sodan beri Uly dalanyń tósinde, baýyrlas halyqtyń qyzyǵyna da, qıynshylyǵyna da ortaqtasyp, bite qaınasyp ketti. 

Murty endi tebindep, qataıa bastaǵan 20 jastaǵy jigit eńbek jolyn Qazaqstannyń jergilikti saýda alańdarynyn birinen bastady. Eńbekqorlyǵynyń arqasynda birden kózge túsip, bir jyldan keıin sol kezdegi astanadaǵy «Altyn Orda» syndy saýda keshenin basqara bastady. 

1986 jyly Máskeý saýda ınstıtýtynyń Almaty bólimshesin oqyp bitirgen Shahverdı Babaev saýda salasynda joǵary bilikti basqarýshy retinde qyzmetin tabysty jalǵastyrdy. Jas jigittiń qaısarlyǵy men qabiletin birden baıqaǵan Qostilen bazarynyń bas dırektory Altynbek Álbıev basty saýda zaldarynyń birin basqarýdy oǵan senip tapsarady. Álbette, negizgi mańyzdy faktordyń biri árkez muqıat oılanyp, durys tańdaý jasaý arqyly sheshilgen kadrlyq saıasat ekenine kózimiz jetip júr. Jas Shahverdıniń sala mamany retinde bilgirligi taǵdyryn saýdamen baılanystyrǵan júzdegen adamǵa úlgi boldy. Jyldar boıy jınaǵan mol tájirıbesi men iskerliginiń arqasynda qazir ol iri saýda ortalyqtarynyń biri «Altyn Ordany» basqaryp otyr. Bul ortalyq jergilikti halyqtyń ǵana saýda-sattyq jasaıtyn súıikti orny emes, Almaty oblysyna keletin árbir týrıs úshin de tartymdy jerlerdiń birine aınalyp úlgerdi. Munda shamamen 5000-nan astam adam jumys jasaıdy. Álbette, olardyń eńbek ornynyń turaqty bolýy men materıaldyq ıgiliginiń artýy da jergilikti jerdiń de ósýine septigin tıgizedi. 

Shahverdı Babaev bunyń syrtynda qaıratker adam. Atap aıtqanda, Qazaqstandaǵy ázerbaıjandar qaýymdastyǵy tóraǵasynyń orynbasary. Aıta ketetin taǵy bir jáıt, buryndary Qazaqsannyń ár jerinde turatyn ázerbaıjandardyń birligi men berekesi dál búgingideı berik bolmaıtyn. Olardyń qazirgideı yntymaqtasýynda Shahverdı Babaevtyń sińirgen eńbegi orasan. Ol sonymen qatar, baýyrlas qazaq halqyna tarıhı Otany— Ázerbaıjannyń ókili retinde de árdaıym syıly boldy ári ázerbaıjandyqtardyń ıgi iske únemi daıyn ekenin úlgi etip kórsete aldy.

Shahverdı Babaevtyń balalar úıine, kedeı otbasylarǵa jáne kóptegen ınternattarǵa únemi kómek jasaıtynyn aıtyp jetkizý múmkin emes. Sonymen qatar, ol 2010 jyly sý tasqyny úılerin shaıyp ketken otbasylarǵa da alǵashqylardyń biri bolyp kómek qolyn sozdy. Bunyń syrtynda Túrkiden taraıtyn baýyrals elder Qazaqstan men Ázerbaıjannyń arasyn jaqyndatý úshin jantalasyp júrgen jankeshtiligin bireý bilse, bireý bilmes. 

Ol qarshadaıynan qanat qaǵyp alysqa ketkenimen týǵan topyraǵy Lenkaranin bir sát esten shyǵarǵan emes. Ol týǵan eliniń naǵyz patrıoty retinde Ázerbaıjannyń da ár túrli aýmaǵynda júzdegen jumys oryndaryn ashyp berdi.

Shahverdı Babaevtyń mundaı órligi men erligin Qazaqstan bıligi de, Ázerbaıjannyń basshylyǵy da nazardan tys qaldyrmady. 2015 jyly sol kezdegi Qazaqstannyń prezıdenti («qazir Qazaaqstannyń tuńǵysh prezıdenti, Elbasy) Nursultan Nazarbaev ony «Qazaqstan Halqy Assambleıasyna 20 jyl» merekelik medalimen marapattady. Sondaı-aq ol   Qazaqstan Halqy Assambleıasynyń rólin kóterýge qosqan úlesi úshin, sonymen qatar Ázerbaıjan men Qazaqstan arasyndaǵy dostyq qarym-qatynastyń damýyna qosqan eńbegi úshin de medalder aldy. Al Sh.Babaevty Ázerbaıjan Prezıdenti Ilham Álıev te marapattady. Baýyrlas elder arasyndaǵy dostyqty arttyrýǵa qosqan úlesi men   ázerbaıjan dıosparysynyń damýyna qosqan úlesi úshin onyń tósinde 2016 jyly  «Tereggı- Progres» medali jarqyrady.  Sonymen qatar, ol Qazaqstandaǵy áleýmettik salanyń damýyna qosqan úlesi úshin 2017 jyly «Qazaq Halqynyń adamy» qurmetti medaline laıyq kórildi. 

Shahverdı Babaev tek tájirıbeli kásipker ǵana emes, qoǵam qaıratkeri, tártipti basty orynǵa qoıatyn azamat. Otbasynyń tireýi, meıirimdi áke. Súıkimdi qyzy Shahına men ákesiniń esimin bergen janynan jaqsy kóretin uly Agadadash keıipkerimizdiń maqtany men ómiriniń shabyt kóz ispetti. Baýyrlas Qazaqstan men Ázerbaıjan eliniń mol murasy men mádenı máıegin tel emgen, ortaq qundlyǵyn qanyp ishken Shahverdı Babaev syndy azamattar eki eldiń halqy úshin de úlgi etip uıalmaı kórsetetin tabysty da qaıratker tulǵa. «Alpys — tal tús» deıdi halqymyz. Túrkiniń tekit úlynyń qaıraty qaıtqansha talaı asýlar alaryna, qos eldiń gúldenýi jolyndaǵy eńbegin jalǵastyra bererine esh kúmán joq.

 

 

 

HOJALY GENOSIDİ
26 aqpan 2019
HOJALY GENOSIDİ

Búgin baýyrlas Ázirbaıjan elinde Hojaly qurbandaryn eske alý kúni. Sebebi, Taýly Qarabahqa qarasty atalǵan qalaǵa 1992 jyldyń aqpan aıynyń 25-nen 26-na qaraǵan túni shabýyl jasalyp, júzdegen beıbit ázerbaıjan óltirildi. Bul 27 jyl ótse de áli ádil baǵasy berilmeı kele jatqan qandy oqıǵanyń biri.

Hojaly qyrǵynyna baılanysty Ázirbaıjannyń Syrtqy ister mınıstrligi men Bas prokýratýrasy arnaıy málimdeme jasady. Onda kórsetilgendeı, Armenıa Respýblıkasy Ázirbaıjan Respýblıkasyna qarsy júrgizgen basqynshylyq soǵysy arqyly Ázirbaıjan Respýblıkasy jeriniń besten bir bóligin basyp alǵan. Al Hojalyny okýpasıalaý kezinde tipti shekten shyqqan. Ázirbaıjannyń Taýly Qarabaq óńirinde ornalasqan Hojaly qalasynda tragedıalyq oqıǵaǵa deıin 7000 myń adam turǵan. Atalǵan qalany 1991 jyldyń qazan aıynan bastap armán qarýly kúshteri qorshaı bastaǵan. Al 1992 jyldyń aqpan aıynyń 25-nen 26-na qaraǵan túni Armenıa qarýly kúshteri burynǵy KSRO Qarýly kúshteriniń 366 motoatqyshtar polkiniń kómegimen artılerıalyq soqqy jasap, Hojalyny basyp alyp, qala halqyna jaýyzdyq áreketter jasaǵan. «Hojaly genosıdi saldarynan 5379 qala turǵyny deportasıalandy, 613 adam, onyń 63-i bala, 106-y áıel qatygezdikpen óltirildi, tipti 8 otbasynyń taıly-taıaǵy qalmaǵan, 487 adam jaraqat aldy, 1257 adam qolǵa túsirilip, kepildikke alyndy. Al 150 adamnyń (68 áıel, 26 bala) taǵdyry áli kúnge deıin belgisiz. Armenıa qarýly kúshteriniń Hojaly qalasyn basyp alýy Ázirbaıjan memleketi men halqyna 170 mıllıon AQSH dollarynan astam shyǵyn ákeldi» delingen qujatta. Ázirbaıjannyń Syrtqy ister mınıstrligi men Bas prokýratýrasynyń arnaıy málimdemesinde Hojalydaǵa qyrǵyn olar tek ázirbaıjan boǵany úshin jasaldy degen túıinge keledi. Baýyrlas halyqtyń qaıǵysyna qatysty belgili jýrnalıs, túrki álemi taqyryptarynda qalam tartyp júrgen Amenkeldi Qurmetuly óziniń feısbýk áleýmettik paraqshasynda mynadaı pikir bildiripti. Tolyq berýdi jón kórdik.     

Amenkeldi QURMETULY, jýrnalıs

27 jyl buryn, 1992 jyldyń 26 aqpanynda Ázerbaıjannyń Hojaly qalasynda qasiretti oqıǵa bolǵan desedi. 25 inen 26 qaraǵan túni armán qarýly toptary KSRO Qarýly kúshteriniń 366 motoatqyshtar polkiniń (keıin polk taratyldy) kómegimen Ázerbaıjanynń Hojaly qalasyna shabýyl jasaǵan. Bir túnde 613 beıbit turǵyndy qyryp tastapty. Olardyń ishinde 63 bala, 70 qarıa, 106 áıel bolypty. Sol kezde Armenıa qorǵanys mınıstri qyzmetin atqarǵan, byltyrǵa deıin eldiń prezıdenti bolǵan Serj Sargsán "Hojalydan buryn ázerbaıjandar armándardyń beıbit turǵyndarǵa tıispeıtinine senimdi edi" depti. Iaǵnı genosıdti ádeıi uıymdastyrsa kerek. İz-túzsiz ketken 150 ge jýyq adam taǵy bar. 25 bala tul jetim qalsa, 130 balanyń ata-anasynyń biri kóz jumǵan eken. Sodan beri 27 jyl ótti. 
Aıtpaqshy, 366 gvardıalyq motoatqyshtar polki 25 gvardıalyq motoatqyshtar dıvızıasynyń quramyna kiripti. Ol ol dıvızıa HH ǵasyrdyń basynda Orta Azıada áreket etken "3 túrkistandyq kavalerıa dızıvıasynyń" negizinde jasaqtalsa kerek. Al bul dıvızıa 30 jyldarǵa deıin "basmashylardy joıýmen" aınalysqan. Qysqasy, 366 polktiń áý bastaǵy "mısıasy" túrki halyqtaryna qarsy kúres bolǵanǵa uqsaıdy. Polk sońǵy ret túrki halqyna Hojalyda qarý kezendi. Beıbit turǵyndarǵa qarsy oq atty. Solaı.
Hojaly qyrǵynyn túrki jurty umytpaǵany jón-aý. Kimniń dos, kimniń qas ekenin esten shyǵarmaý úshin kerek ol.

 

 

 

Biz týraly
ulys.kz — aqparattyq, saraptamalyq jáne tanymdyq baǵyttaǵy materıaldardy beredi.
 
Mýltımedıalyq joba zaman talabyna saı jasalǵan. Qazaqstannyń aqparattyq naryǵyn sapaly
kontentpen qamtamasyz etýge úles qosýǵa baǵyttalǵan. Mundaǵy saraptamalyq, tanymdyq
maqalalar san salany qamtıdy. Geostrategıa, geoekonomıka, geosaıasat, halyqaralyq
qatynastar men eldiń ishki-syrtqy saıasaty, ekonomıka, jahanda bolyp jatqan tektonıkalyq
ózgerister men trend taqyryptar ulttyq múdde turǵysynan tereń taldanyp qazaq
oqyrmandaryna jetkiziledi. Ortalyq Azıa men Túrki álemine erekshe kóńil bólinedi.