1998 jyldan beri 31 naýryz kúni ázirbaıjandarǵa qarsy jasalǵan genosıd kúni retinde atalyp keledi. Bunyń tarıhy tereńde... Osydan bir ǵasyr buryn ıaǵnı 1918 jyldyń 31 naýryzy kúni armándar Bakýden bastap, Shamahy, Gýba, Kúrdemir, Salıan jáne Lenkeran qalalarynda iri genosıt jasady.
Bir kúnniń ishinde Bakýde 12 myń ázirbaıjandyq óltirildi. Keıbir derekterge qaraǵanda, bul san tipti 25 myńǵa jýyqtaıdy. Tek qana Shamahy qalasynda qurban etilgender san 7 myńǵa jetken. Naýryz aıynda bastalǵan bul qandy qasap qyrkúıek aıyna deıin sozyldy. Máselege Nýrı pasha basqaratyn Kavkaz ıslam jasaǵy aralasqanǵa deıin jaýyzdyq jalǵasty. Bul qandy qyrǵyn barysynda barlyǵy 50 myń ázirbaıjan óltirildi.
XVIII ǵasyrdyń basynan bastap XIX ǵasyrda Kavkazdy otarlaýǵa kirisken patshalyq Reseıdiń basty maqsaty — Ázirbaıjan jerin qolǵa túsirý edi. Armándar bolsa, orystardyń ımperıalyq pıǵylyn júzege asyrýda qural retinde paıdalanyldy. Olardyń da armany orystardyń Kavkaz aımaǵyn basyp alýyn paıdalanyp óz «Úlken Armenıasyn» qurý áreketin iske asyrý boldy.
Grýzın tekti Tsıtsánov Kavkazdy basyp alý josparyn júzege asyrý barysynda atalǵan aımaqtaǵy armándardan úlken qoldaý tapty. Osylaısha, Ázirbaıjan jerlerin otarlaý bastaldy. Al 1804-1805 jyldary Baký men Nahchyvandy basyp alǵan Reseı ımperıasy shekarasyn Kaspıı teńizinen Qara teńizge deıin sozdy.
XIX ǵasyrdyń sońy men XX ǵasyr boıy patshalyq Reseı men Keńes Odaǵy qaramaǵynda bolǵan ázirbaıjandar únemi óz jerlerinde súrginge salynyp, óz jerlerinde qurylǵan armán memleketi kesirinen jerlerinen aıyrylý jáne etnıkalyq qyrǵynǵa ushyraý problemalarymen betpe-bet kelip otyrdy. Shamamen 2 mıllıon ázirbaıjan óltirildi jáne týǵan topyraǵynan qonys aýdarýǵa májbúr boldy. XIX ǵasyrdyń basynda patshalyq Reseı dáýiri aıaqtalǵanymen olardy tóńkerip, bılikke kelgen bólshevıkter Tashnaksýsıan jetekshilerimen aýyz jalasty.
Armándardyń Osman memleketi ishinde alaýyzdyq týdyryp, jaýlap alýshy orystarmen áriptestik ornatýy olardyń Osman memleketi shekaralarynan shyǵarylýyna túrtki boldy. Olar Ulybrıtanıa jáne Reseı memleketteri kómegimen eń quıqaly jer Batys Ázirbaıjanǵa ornalasýdy (qazirgi Armenıa) tańdady, jáne ázirbaıjandarǵa qatysty túrli aıla-sharǵy jasaýǵa kiristi. 1918 jyldyń naýryz aıynda orys jáne aǵylshyn áskerleriniń kómegimen Úrmıe, Noı, Salmas jáne Maký qalalarynan qyrǵyndy bastap, myńdaǵan ońtústik ázirbaıjandyqtardy óltirip, «Úlken Armenıany» qurǵylary keldi. Bul rette, aımaqtaǵy kúrd taıpalarymen áriptestikti arttyrdy. Alaıda, armándardyń basshysy Marshımondy Ismaıl Aǵa óltirgen soń olar ońtústik Ázirbaıjan jerinen sheginýge májbúr boldy. Biraq, keıin genosıd Reseı qoldaýymen Soltústik Ázirbaıjanda jalǵasty.
Aǵylshyn jazýshysy Peter Hopkrık «Bitpeıtin oıyn» atty kitabynda bylaı jazady: «Aǵylshyndar, nemister men túrikterdiń Úndistanǵa baratyn jolyn keskisi keletin, armándar Ázirbaıjannyń shyǵysy men batysyn basyp qalǵysy keletin, al orystar bolsa, Bakýdyń baı munaıyn ıemdengisi keletin. Naýryz oqıǵalary túrikterge qarsy kúlli armándardyń birikkenin kórsetti».
1918 jyldyń naýryz aıynda Bakýde jasalǵan qyrǵyn Ázirbaıjan halqy tarıhynda eń úlken genosıt bolyp qaldy. Bul qanda qasap, súrgin saıasaty Ánýar pashanyń baýyry Nýrı pasha bastaǵan Kavkaz ıslam jasaǵy atalǵan Osman áskeriniń 1918 jyldyń mamyr aıynda Ázirbaıjanǵa kelýi arqyly ǵana toqtatyldy. Tórt aıǵa sozylǵan áskerı is-qımyl arqyly jaýyzdyq aıaqtaldy. Kavkaz Islam jasaǵy 1100 áskeri men 30 ofıserinen aıryldy. Qazir Ázirbaıjannyń ár jerinde atalǵan batyrlarǵa arnalǵan belgiler ornatylǵan.
Dr. Abıl IBRAHIMOV
