Álemde aqparat tutynýshylardyń arany da sekýnd sanap artýda. Bul eń kóp aqparat óndiretin elderdiń ózgelerge ústemdik jasap, yqpal etýine negiz bolýda. Al jahandyq aqparattar tasqynynan óz qoǵamyn qorǵaı almaǵan qanshama el ózgeniń aqparattyq-ıdeologıasynyń bodanyna aınalýda...
Qazir sózsiz zaman talabyna saı ǵylymı-tehnologıalardy eńserip, sıfrlyq qundylyqtardy ıgersek qana búginginiń básekesine tótep bere alamyz. Al medıaǵa tek propagandalyq qural retinde qarap, onyń zamanǵa saı damýyna múmkindik bermeý eldi qaı jaǵynan bolsyn toqyraýǵa bastaıdy. Sondyqtan álemdik medıanyń jańashyldyǵyn úırenip, jańalyǵynan qalmaýdy qup kórdik.
«Qazirgi ýaqytta mezgili jetken nárse-baspasózdi kúsheıtý»... Alash qaıratkeri Smaǵul Sádýaqasovtyń osydan bir ǵasyr buryn aıtqan bul sóziniń ózektiligi búginde tipti artqan. Óıtkeni, ǵylymı-tehnologıalar men aqparattyq-sıfrlyq salanyń sát sanap óristeýi baılanys quraldarynyń da damýyn jedeldetýde. Sondyqtan zamanǵa saı básekege túsý, qaýqarly dúnıeler jasaý ýaqyt kúttirmeıtin talaptar. Ásirese, adamdardyń jany, mıy men júregin «jaýlaý» jolynda bolyp jatqan ıdeologıalyq basqynshylyqtan buqarany qorǵaý basty mindet. Ol úshin qazaq tilindegi aqparattyq resýrstardy jyldam ári barynsha arttyrý ýaqyt kúttirmeıdi.
Búginde adam balasynyń eń kóp tutynatyny aqparattyq ónimder ekenin jazdyq. Sondyqtan ulttyq aqparat naryǵyna qarabaıyr, tushshymsyz dúnıeler emes, básekege qabiletti, zaman talabyna laıyq, azamattarymyzdyń oı-óresin óristetip, ósiretin, talǵamyn tereńdetetin sapaly aqparattyq ónimder kóptep shyǵýy tıis.
«Good news is no news» ıaǵnı «jaqsy jańalyq-jańalyq emes» ustanymy sońyndaǵylardyń qarasy onsyz da qara nópir. Alypqashpa sóz ben, arzan ósek, sensasıaǵa qurylǵan jambasy jerge tımes jańalyqtar qashan da bola beredi.
Sapaly aqparat sanaly urpaqtyń qalyptasýyna áser etetinin umytpaǵan abzal. Onyń ústine aqparat rýhanı azyq, ózgelerdiń rýhanı azyǵyn kóp tutyný boıǵa batpandap kirip, sózsiz rýhty syndyratyn dúnıe.
Sondyqtan basty maqsatymyz — qazaq oqyrmandaryn arzan aqparatqa tilmertpeý ári ózgelerdiń aqparattyq-psıhologıalyq basqynshylyǵy men propagandalyq ekspansıasy soqqysynan qorǵaıtyndaı qorǵanys bolý. Sebebi, álemde bolyp jatqan dúnıelerdi uǵyný úshin orystildi aqparat quraldarynyń kómegine júginýden áli kúnge deıin asa almaı kelemiz.
Ulttyq dúnıetanym negizinde aqparattyq-saraptamanyń da tilin kemeldendirip, keńeıtýimiz qajet. Óıtkeni, aqparattyń sapasy da tikeleı ulttyń, ulystyń sapasyna yqpal etedi. Halyqtyń aqparattyq saýaty artyp, kókirek kóziniń ashylýy biz úshin de asa mańyzdy. Onyń ústine Qazaq eli qysqa ýaqytta álemdik qaýymdastyqta birshama bedelge ıe boldy.
Álem ahýaly, memleketimizdiń ishki hám syrtqy saıasatyna qatysty úderister, ıntegrasıalyq qadamdar jalań aqparat túrinde emes, tereń saraptalyp, qazaq aýdıtorıasyna der kezinde berilse ıgi bolar edi. Óıtkeni, jerdiń ıesi, eldiń kıesi tıtuldy ult saraptamalyq-aqparatqa qol jetkizý turǵysynan áli de bolsa kemtarlyq kórip keledi.
Ǵylym-bilimniń mereı artyp, jańa tehnologıalar dáýirlegen tusta salıqaly aqparattyq analızderdiń de qany jerge tambaı tur. Ótken-ketken, bolyp jatqan úlken ózgeristerge jahandyq turǵydan sarap jasap, «ulttyq kózildirikpen» qarap, baǵamdap berý ońaı sharýa emes. «Qaı eldiń baspasózi myqty bolsa, sol eldiń bolashaǵy zor», demep pe edi Alash ardaqtysy Mirjaqyp Dýlatov. Sonymen qatar, qazaq tiliniń órisi keńip, qazaq mektebin bitiretin jastar sanynyń artyp, tutas bir býyn ósip kele jatqanyn oılasaq kózimizben jer shuqyp qalmaý úshin ózimizdi qamshylaı túsýimiz kerek...
Alashtyń ardaqty uly — Álıhan Bókeıhannyń «gazet-jýrnal shyǵarý – úlgili rýhanı dúken» degen ádemi sózi bar. Budan artyq sóz tabý qıyn. Sondyqtan biz de «ultqa bolsyn degen nıetpen» keshe Uly ımperıalar qurǵan, ulańǵaıyr Uly dalada berekesi bekem Ulys bolyp uıyǵanymyzdy umytpaıyq, tarıhı jadyny da jańǵyrtaıyq degen uly maqsatpen sıfrlyq jýrnalymyzdy «ULYS» dep nyspylaýdy uıyǵardyq. Ári bastamamyz ULY İStiń bastaýyna aınalsa degen armanymyz da bar.
Elimizde sheteldiń myqty oqý oryndaryn bitirgen, máseleniń baıybyna tereń boılap, el erteńine janashyrlyqpen qaraıtyn bilimdi de bilikti jastar az emes. Olar tek kórinbeı júr, ne biz kórmeı júrmiz. Bálkim, ana tilde oıyn aqtaratyn arnaıy alań bolmaı júr....
Aqyldy adamdar modaǵa aınalǵanda ǵana biz shyn máninde rýhanı damýǵa kóshemiz. Sondyqtan ásirese, aqyly Alty Alashqa qajet oıly da bilge jastar «ULYStyń» ustynyna aınalsa degen arman bizdiki.
«Dúnıede eki ádil synshy bar: halyq hám tarıh» - deıdi. Bizdiń maqsat qoldan kelgendi jasaý....
Jýrnalymyzdy «El búginshil, meniki erteńgi úshin degen» iri tulǵa, uly aǵartýshy, ulttyń bolashaǵy úshin kúresken qaıratkerimizdiń týǵan kúninde jaryqqa shyǵaryp, jarıa salýdy jón kórdik. Byltyr Úkimettiń arnaıy qaýlysy shyǵyp, 5 qyrkúıek Ahmet Baıtursynulynyń týǵan kúni - Qazaqstan halqy tilderiniń kúni bolyp bekitildi. Sondyqtan bizdiń jumysymyz da erteńgi úshin...
«ULYS» oń bolsyn! Jýrnalymyz Ulysymyzǵa, Ultymyzǵa qaıyrly bolyp, Uly İStiń bastaýyna aınalsyn!
Erjan QALYMBAIULY, Bas redaktor