Quryltaı degen uǵym qazaqtyń tanym-túsiniginde kilt sóz, ulttyq kod retinde berik ornaǵan. Eldiń taǵdyryn sheshetin kúrdeli kezeńderde, kóbine sheshýshi shaıqastar aldynda qazaq handary quryltaı shaqyryp, halyqpen aqyldasa otyryp sheshim qabyldaıtyn bolǵan.
Qazaq halqy óz memlekettiligin qalpyna keltirgenine 31 jyl tolǵanda ulttyq kodqa aınalǵan osy «quryltaı» uǵymy jańa mánge ıe bolyp, saıası ınstıtýtqa aınalýǵa bet aldy.
Quryltaı uǵymynyń memlekettiń saıası ómirinde mańyzdy ınstıtýtqa aınalǵan tusy Qazaq handyǵynyń dáýiri edi. Kereı-Jánibekten bastalyp Kenesary hanǵa deıingi Joshy urpaqtary birneshe ret ulttyq quryltaı shaqyryp, halyqty biriktirýge, syrtqy jáne ishki saıası máselelerdi sheshýge talpyndy.
Tarıhı derekterge súıensek, quryltaı ınstıtýtynyń qyzmetine eń kóp júgingen handardyń biri Qasym han (1511–1521) bolǵanǵa uqsaıdy. Osy quryltaılardyń nátıjesinde Qazaq handyǵynyń zańdary júıelenip, «Qasym hannyń qasqa joly» qabyldandy.
Al Táýke han XVII ǵasyrdyń aıaǵynda quryltaı shaqyryp, qazaqtyń rý-taıpalyq qarym-qatynasyn rettegen, sharıǵat pen ádet-ǵurypty, memleket basqarý men quqyqtyq qatynastardy úndestirgen áıgili «Jeti jarǵy» qabyldanady.
Budan keıin áıgili quryltaılardyń bári Jońǵar shapqynshylyǵymen baılanysty shaqyrylyp otyrǵan deýge bolady.
1643 jylǵy Orbulaq shaıqasynyń aldyndaǵy quryltaı, 1729–1730 jyldardaǵy Ańyraqaı shaıqasy aldyndaǵy quryltaı qazaq tarıhyndaǵy eń uzaq soǵystyń taǵdyryn aıqyndaýǵa septigin tıgizdi.
«Quryltaı» sóziniń qazirgi qazaq sanasyna shaıqas, soǵys, maıdan sózderimen qanattasyp sińýine osyndaı tarıhı faktiler sebep bolǵan. Al shyn máninde Atyraý men Altaıdyń arasynda bytyraı qonystanǵan kóshpeli halyqtyń birligin ydyratyp almaı ustap turý úshin, shuǵyl jaǵdaılarda basyn tez biriktirý úshin, han ordasynda qabyldanǵan saıasattyń ár taıpaǵa, rýǵa, áýletke jetýi úshin quryltaı ótkizýdiń mańyzy zor bolǵan.
Qazaqstan – melıtorıstik saıasat ustanbaıtyn, beıbitsúıgish ustanymdaǵy el. Sondyqtan Ulttyq quryltaı uǵymy jaýgerlik maqsatta emes, saıası maıdan quraly retinde ómirge qaıta enip otyr.
Bul ınstıtýt qazir qoǵam men bılik arasyndaǵy dıalogtyń bir joly bolyp esepteledi. Ol bir jaǵynan qarapaıym azamattardyń saıası belsendiligin durys arnaǵa baǵyttap, «Estıtin memleket» saıasatyn jandandyrý úshin mańyzdy.
Osyǵan deıin Ulttyq quryltaıdyń úsh úlken jıyny ótti desek, sonyń bárinde aıtylǵan oryndy ıdeıalar men usynystar zań retinde, joba retinde iske asyp jatyr.
Sondyqtan Ulttyq quryltaıdy talqylaý platformasy ǵana emes, usynystar men sheshimder qabyldaıtyn alań dep baǵalaýǵa bolady.
2022 jyly Prezıdent Qasym-Jomart Toqaev Ulttyq qoǵamdyq senim keńesiniń ornyna Ulttyq quryltaıdy qurý ıdeıasyn usyndy. Onyń da negizgi jumys baǵytyn «Máselelerdi alań men kóshede emes, emes, resmı jıynda talqylaý kerek» degen ustanymmen úndes edi.
Ulttyq quryltaı ıdeıasyna skeptıkalyq kózqaraspen qaraýshylar kóp bolǵanymen, úsh jyldyń ishinde ol ózin reformalyq zańdardyń generatory retinde kórsete bildi.
Naqtyraq aıtsaq, 2024 jyldyń ózinde ǵana Ulttyq quryltaıdyń bastamasymen birneshe mańyzdy zań qabyldandy.
Birinshisi – «Áıelder quqyǵy men balalar qaýipsizdigi týraly» Zań. Bul zańdy kópshilik eks-mınıstr Qýandyq Bıshimbaevtyń atyshýly isimen baılanysty qabyldandy dep jańsaq túsinip júr. Bul zań týraly bastama Ulttyq quryltaıda kóterilgen bolatyn.
Ekinshiden, esirtki men veıp saýdasyna aýyzdyqtaıtyn elektrondy temeki (veıp) ónimderin satýǵa jáne óndirýge tolyqtaı tyıym salýdy kózdeıtin zań qabyldandy.
Memlekettik rámizder men ataýlardy birizdendirýge arnalǵan «Onomastıka jáne geraldıka týraly zań» qabyldandy. Ulttyq quryltaıda Eltańbanyń qazirgi keskinin sovet kezeńindegi Gerbke uqsatqandardyń usynysy da talqyǵa túsken. Bul másele qoǵam ishinde keńinen talqylanyp, qazirgi nusqasy ózgerissiz qaldy.
Memlekettik keńesshi Erlan Qarın Ulttyq quryltaı tek pikir almasýmen shektelmeıtin, naqty sheshimder qabyldaýǵa baǵyttalǵan qurylym ekenin únemi aıtyp júr. Ol sheshimder eldiń áleýmettik máselelerine, rýhanı tolysýyna ǵana baǵyttalyp jatqan joq, ekonomıkanyń mańyzdy problemalaryn da qamtyp júr.
Mysaly, Atyraýdaǵy quryltaıda Prezıdent Qasym-Jomart Toqaev aýyldar men aýdan ortalyqtarynyń turǵyndaryna arnap, halyqtyń áleýmettik osal sanattary úshin mólsherlemesi 7 paıyzdan aspaıtyn turǵyn úı baǵdarlamasyn iske qosýdy tapsyrdy.
«Sonymen qatar Úkimetke Memleket basshysynyń bastamasymen satyp alý quqyǵymen beriletin jalǵa beriletin turǵyn úı kólemin aıtarlyqtaı arttyrý qajet. Sondaı-aq Táýelsiz Qazaqstan tarıhyndaǵy rekordtyq kórsetkishke aınalatyn jóndeý-qurylys jumystarymen keminde 12 myń shaqyrym joldy qamtý mindeti qoıyldy. Eldegi azamattardyń ómir súrý sapasy men qorshaǵan ortanyń jaǵdaıyn jaqsartý úshin keminde 1 700 shaqyrym gaz jelilerin jańǵyrtýdyń da mańyzy zor. Bul bastamalardyń bıylǵy jyly otandyq kásiporyndardy barynsha tartý arqyly júzege asyrý josparlanyp otyr», - deıdi Erlan Qarın. Memlekettik keńesshi ataǵan sharalardyń bári Prezıdenttiń bıylǵy Joldaýynda naqty kórinis tapqanyn aıtý kerek.
Munyń bári Ulttyq quryltaı Qazaqstannyń áleýmettik-saıası ómirinde mańyzdy ról atqaratyn qurylymǵa aınalǵanyn aıǵaqtaıdy.