Ulttyq banktiń bazalyq mólsherlemeni 14,75 paıyzǵa deıin tómendetti, dep habarlaıdy Ulys banktiń baspasóz qyzmetine silteme jasap.
Qańtarda jyldyq ınflásıanyń tómendeý úrdisi jalǵasyn tapty. Inflásıalyq kútýler úsh aı qatarynan baıaýlap keledi. Al aılyq ınflásıa ortasha jyldyq mánderden joǵary qalyptasýda. Syrtqy ınflásıalyq jaǵdaı beıtarap kúıde qalyptasyp otyr. Birqatar saýda-seriktes elderde ınflásıa birshama qarqyn alyp, syrtqy ınflásıalyq qysym sál kúsheıdi. Álemdik azyq-túlik baǵasynda tómendeý úrdisi jalǵasyp, syrtqy ınflásıalyq jaǵdaıǵa oń áserin tıgizip otyr. İshki ekonomıkada ornyqty ishki suranysqa jáne turaqtana qoımaǵan ınflásıalyq kútýlerge baılanysty ınflásıalyq qysym saqtalyp otyr.
Jyldyq ınflásıa 2024 jylǵy qańtarda 9,5%-ǵa deıin baıaýlady. Bul Ulttyq banktiń boljamyna sáıkes keledi. Baǵalardyń jalpy ósimindegi baıaý úrdis – júrgizilip jatqan aqsha-kredıt saıasatyna, jahandyq ınflásıalyq qysymnyń jáne óndiris shyǵasylarynyń tómendeýine, logıstıkalyq taýar jetkizý joldarynyń birtindep qalpyna kelýine, bıliktiń ınflásıaǵa qarsy sharalaryna, sondaı-aq ótken jylǵy joǵary baza áseriniń yqpalyna baılanysty.
Aılyq ınflásıa ortasha jyldyq mánderden (0,6%) joǵary qalyptasyp, 0,8% boldy. Tutynýshylyq baǵalardyń ósýindegi ornyqty bólikti sıpattaıtyn bazalyq ınflásıa jáne maýsymdyq faktorlar eskerilmegen ınflásıa biraz qarqyn alyp, targetten joǵary deńgeıde qalyptasyp otyr.
Úsh aı qatarynan baıaýlap, qańtarda birshama tómendegen halyqtyń ınflásıalyq kútýleri bazalyq mólsherlemeniń tómendeýine sebep boldy.
Jalpy syrtqy ınflásıalyq fon beıtarap kúıde qalyptasyp keledi. Álemdik azyq-túlik pen energıa baǵasynyń tómendeýinen jahandyq ınflásıa baıaýlap otyr. Sonymen birge Reseıde ınflásıa joǵary deńgeıde qalyptasyp, Qytaıda aılyq ınflásıanyń ósýi baıqalady. Qańtarda FAO azyq-túlik baǵasynyń ındeksi astyq pen et baǵasynyń arzandaýyna baılanysty tómendedi. Jahandyq ınflásıanyń baıaýlaýyna qaramastan, syrtqy aqsha-kredıt sharttary qatań qalpynda qalýda. AQSH FRJ jáne EOB ınflásıany nysanaly mánderge qaıtarý qajettiligine baılanysty mólsherlemelerin tómendetýge asyqpaıdy.
OPEK+ munaı óndirý isin úzdiksiz qysqartýyna, AQSH tarapynan óndiristiń qalypty ósýine jáne Taıaý Shyǵystaǵy áskerı qımyldarǵa baılanysty bazalyq senarıde Brent markaly munaı baǵasy 2025 jyldyń sońyna deıin barreline 80 AQSH dollary deńgeıinde turaqtanady jegen boljam bar. 2026 jyly munaı baǵasy jyldyq orta eseppen
77 AQSH dollaryna deıin tómendeıdi dep kútilýde. Sonymen qatar senarıde álemdik azyq-túlik baǵasynyń (FAO astyq baǵasynyń ındeksi) 2024 jyldyń ortasyna deıin birshama kóterilip, sodan keıin ǵana turaqtanýy men odan ári tómendeýi qarastyrylǵan. Alǵysharttar, bir jaǵynan, Qyzyl jáne Qara teńiz logıstıkasyndaǵy yqtımal qıynshylyqtar táýekelin, ekinshi jaǵynan FAO-nyń 2024 jylǵy maýsymnyń sońynda astyq túrleri men álemdegi astyq qorlarynyń ósýine qatysty boljamdardy kórsetedi.
