Ulttyq bank bazalyq mólsherlemeni 15,25%-dan 14,75%-ǵa deıin tómendetti

Bıznes

23 aqpan 2024

Ulttyq bank bazalyq mólsherlemeni 15,25%-dan 14,75%-ǵa deıin tómendetti

Ulttyq banktiń bazalyq mólsherlemeni 14,75 paıyzǵa deıin tómendetti, dep habarlaıdy Ulys banktiń baspasóz qyzmetine silteme jasap.

Qańtarda jyldyq ınflásıanyń tómendeý úrdisi jalǵasyn tapty. Inflásıalyq kútýler úsh aı qatarynan baıaýlap keledi. Al aılyq ınflásıa ortasha jyldyq mánderden joǵary qalyptasýda. Syrtqy ınflásıalyq jaǵdaı beıtarap kúıde qalyptasyp otyr. Birqatar saýda-seriktes elderde ınflásıa birshama qarqyn alyp, syrtqy ınflásıalyq qysym sál kúsheıdi. Álemdik azyq-túlik baǵasynda tómendeý úrdisi jalǵasyp, syrtqy ınflásıalyq jaǵdaıǵa oń áserin tıgizip otyr. İshki ekonomıkada ornyqty ishki suranysqa jáne turaqtana qoımaǵan ınflásıalyq kútýlerge baılanysty ınflásıalyq qysym saqtalyp otyr.

Jyldyq ınflásıa 2024 jylǵy qańtarda 9,5%-ǵa deıin baıaýlady. Bul Ulttyq banktiń boljamyna sáıkes keledi. Baǵalardyń jalpy ósimindegi baıaý úrdis – júrgizilip jatqan aqsha-kredıt saıasatyna, jahandyq ınflásıalyq qysymnyń jáne óndiris shyǵasylarynyń tómendeýine, logıstıkalyq taýar jetkizý joldarynyń birtindep qalpyna kelýine, bıliktiń ınflásıaǵa qarsy sharalaryna, sondaı-aq ótken jylǵy joǵary baza áseriniń yqpalyna baılanysty.

Aılyq ınflásıa ortasha jyldyq mánderden (0,6%) joǵary qalyptasyp, 0,8% boldy. Tutynýshylyq baǵalardyń ósýindegi ornyqty bólikti sıpattaıtyn bazalyq ınflásıa jáne maýsymdyq faktorlar eskerilmegen ınflásıa biraz qarqyn alyp, targetten joǵary deńgeıde qalyptasyp otyr.

Úsh aı qatarynan baıaýlap, qańtarda birshama tómendegen halyqtyń ınflásıalyq kútýleri bazalyq mólsherlemeniń tómendeýine sebep boldy.

Jalpy syrtqy ınflásıalyq fon beıtarap kúıde qalyptasyp keledi. Álemdik azyq-túlik pen energıa baǵasynyń tómendeýinen jahandyq ınflásıa baıaýlap otyr. Sonymen birge Reseıde ınflásıa joǵary deńgeıde qalyptasyp, Qytaıda aılyq ınflásıanyń ósýi baıqalady. Qańtarda FAO azyq-túlik baǵasynyń ındeksi astyq pen et baǵasynyń arzandaýyna baılanysty tómendedi. Jahandyq ınflásıanyń baıaýlaýyna qaramastan, syrtqy aqsha-kredıt sharttary qatań qalpynda qalýda. AQSH FRJ jáne EOB ınflásıany nysanaly mánderge qaıtarý qajettiligine baılanysty mólsherlemelerin tómendetýge asyqpaıdy.

OPEK+ munaı óndirý isin úzdiksiz qysqartýyna, AQSH tarapynan óndiristiń qalypty ósýine jáne Taıaý Shyǵystaǵy áskerı qımyldarǵa baılanysty bazalyq senarıde Brent markaly munaı baǵasy 2025 jyldyń sońyna deıin barreline 80 AQSH dollary deńgeıinde turaqtanady jegen boljam bar. 2026 jyly munaı baǵasy jyldyq orta eseppen

77 AQSH dollaryna deıin tómendeıdi dep kútilýde. Sonymen qatar senarıde álemdik azyq-túlik baǵasynyń (FAO astyq baǵasynyń ındeksi) 2024 jyldyń ortasyna deıin birshama kóterilip, sodan keıin ǵana turaqtanýy men odan ári tómendeýi qarastyrylǵan. Alǵysharttar, bir jaǵynan, Qyzyl jáne Qara teńiz logıstıkasyndaǵy yqtımal qıynshylyqtar táýekelin, ekinshi jaǵynan FAO-nyń 2024 jylǵy maýsymnyń sońynda astyq túrleri men álemdegi astyq qorlarynyń ósýine qatysty boljamdardy kórsetedi.

RELATED NEWS

Bıznes

19 aqpan 2024

Qazaqstannan Ońtústik Koreıaǵa ushatyn jańa baǵyttar ashylady

Qazaqstan men Ońtústik Koreıa elderi arasyndaǵy áýe reısteriniń sany artyp, jańa áýe baǵyttary ashylady. Bul týraly Kólik mınıstrligi habarlaıdy.

QR Kólik vıse-mınıstri Talǵat Lastaevtyń Koreıa Respýblıkasy Jer, ınfraqurylymy jáne kólik mınıstriniń orynbasary Iýn Sang Lımen kezdesti.

Kezdesý barysynda taraptar Astana men Seýl arasyndaǵy reısterdi qaıta bastaý, Almaty – Seýl baǵyty boıynsha oryndalatyn reısterdi ulǵaıtý, sondaı-aq Shymkentten Seýlge jáne Pýsan men Qazaqstan qalalary arasyndaǵy reısterdi ashý máselesin talqylap ýaǵdalasty.

Sonymen qatar Talǵat Lastaev T' Way tómen búdjettik áýe kompanıasynyń jáne Sirius Airlines júk áýe kompanıasynyń basshylyǵymen kezdesý ótkizdi. Kezdesý barysynda koreıalyq tasymaldaýshylar Qazaqstanǵa ushýǵa nıetti ekenin bildirdi.

Bıznes

09 naýryz 2020

Munaıdyń álemdik baǵasy kúrt tómendedi

Londondaǵy ICE Futures bırjasynda Brent markaly munaı baǵasy 2020 jylǵy mamyr aıyndaǵy jetkizilimder boıynsha 33,4 paıyzǵa quldyrap, barreline 33,94 dollar boldy.

Sońǵy ret munaı baǵasy 2016 jylǵy aqpanda barreli 34 dollardan tómen bolǵan edi.

Sáýir aıynda fúcherster boıynsha WTI markili munaı baǵasy 27,1 paıyzǵa kemip, barreli 32,48 dollar boldy.

Munaı OPEK+ elderiniń Venadaǵy kelissózder qorytyndysynda koroavırýs saldarynan suranystyń tómendeýine baılanysty munaı óndirý kólemin qysqartýǵa kelise almaǵandyǵy belgili bolǵannan keıin kúrt tómendep jatyr.

Bıznes

09 qańtar 2024

Mobıldi aýdarymdar qandaı jaǵdaıda tekseriledi

Astananyń Memlekettik kirister departamentiniń kameraldyq monıtorıń basqarma basshysynyń mindetin atqarýshy Ánýar Bekjumanov mobıldi aýdarymdar qandaı jaǵdaıda tekserýge alynatynyn túsindirdi, dep habarlaıdy Kazinform.

«Qazirgi ýaqytta 2022 jyldyń qorytyndysy boıynsha Memlekettik kirister komıtetine úsh aı qatarynan jeke banktik shottaryna ár túrli 100 tulǵadan túsken aýdarymdar týraly aqparat kelip tústi. Budan bylaı bankter tek belgilengen krıterıılerge sáıkes keletin tulǵalardyń derekterin ár jyl boıynsha berip otyrady. Al mobıldi aýdarymdardy tekserý zańsyz kásipkerlik qyzmetti kóleńkeden shyǵarýǵa baǵyttalyp otyr. Tek ártúrli tulǵalardan úsh aı qatarynan aı saıyn 100 nemese odan da kóp mobıldi aýdarymdar alǵan tulǵalardy ǵana, ıaǵnı, kásipkerlik qyzmettiń belgileri baıqalǵan jaǵdaıda tekserý júrgiziledi», - dep túsindirdi Ánýar Bekjumanov Astana komýnıkasıalar qyzmetinde ótken brıfıńide.

Onyń aıtýynsha, jeke tulǵalar ózderiniń týystaryna, dostaryna aýdarymdar, ata-analar men balalarǵa kómek jáne basqa da ómirlik jaǵdaılar úshin mobıldi aýdarymdardy jasap, qabyldaı alady. Alaıda, mundaı aýdarymdar bir rettik bolǵandyqtan, ony deklarasıalaýdyń qajeti joq.

«Osy rette kásipkerlerge tólemderdi arnaıy bıznes shottaryna qabyldaý usynylady. Kásipkerler tólem kartochkalarymen tólem qabyldaýdan bas tartqan jaǵdaıda alǵashynda ákimshilik jaýapkershilikke tartylyp, eskertý jasalady. Al qaıtalap buzǵan jaǵdaıda – 147 680 teńge (40 AEK) aıyppul salynady (ÁQBtK 194-baby).

Anyqtalǵan buzýshylyqtar týraly aqparatpen habarlamalar jiberiledi. Salyq tóleýshi buzýshylyqtarmen kelisetin bolsa, ol jeke kásipkerdi tirkeýge nemese tabystyń deklarasıalanbaǵan somasyn kórsetetin qosymsha deklarasıa usynýǵa tıis. Al eger salyq tóleýshi buzýshylyqtarmen kelispegen jaǵdaıda, ol buzýshylyqtardyń joqtyǵy týraly túsinikteme jáne ony rastaıtyn qujattardy berýge quqyly», - deıdi spıker.

Jeke kásipkerdi tirkeýsiz qyzmet jasaǵany úshin 15-ten 100 AEK-ke deıin aıyppul túrinde ákimshilik jaýapkershilik qarastyrylǵan. Kiristerdi jasyrǵany úshin – tólenbegen salyq somasynyń 200% mólsherinde, al qaıtalanǵan jaǵdaıda – 300% aıyppul salynady. Chek bermegeni úshin – 15-ten 50 AEK-ke deıin aıyppul qarastyrylǵan. Ánýar Bekjumanov bul baqylaý sharalary adal salyq tóleýshilerge áser etpeıtinin jetkizdi.

Eske sala keteıik, Salyq kodeksine sáıkes, Qazaqstanda jalpyǵa birdeı deklarasıalaý 2021 jylǵy 1 qańtardan bastap engizildi jáne tórt kezeńde ótkiziledi.

2023 jyldan bastap memlekettik mekemeler men kvazımemlekettik sektordyń qyzmetkerleri jáne olardyń jubaılary deklarasıa tapsyra bastady, onda 2022 jylǵy 31 jeltoqsandaǵy jaǵdaı boıynsha derekter kórsetiledi.

2024 jyldan bastap zańdy tulǵalardyń basshylary men quryltaıshylary, sondaı-aq jeke kásipkerler men olardyń jubaılary, 2025 jyldan bastap – azamattardyń qalǵan sanattary, ıaǵnı, eldiń barlyq eresek turǵyndary deklarasıa tapsyrady.

Aktıvter men mindettemeler týraly deklarasıada 10 myń AEK-ten aspaıtyn qolma-qol aqsha kórsetiledi. Qazaqstan aýmaǵynan tys múlik, bul jer ýchaskeleri, úıler, keńseler, sheteldik bankterdegi banktik shottardaǵy aqsha, Qazaqstan aýmaǵynan tys jerde qurylǵan zańdy tulǵanyń jarǵylyq kapıtalyndaǵy qatysý úlesi, baǵaly qaǵazdardyń bolýy týraly málimetter, debıtorlyq, kredıtorlyq bereshek, munda bankterge jáne bankterge bereshekti qospaǵanda, qujat notarıaldy kýálandyrylǵan bolýy tıis.

Qazaqstanda tirkelgen jyljymaly jáne jyljymaıtyn múlik, bank shottary sıaqty málimetter ýákiletti organdarda bar bolǵandyqtan deklarasıada kórsetilmeıdi.

Jańalyqtar

20 jeltoqsan 2024