Úkimet otyrysynda 2024 jylǵy qańtar-aqpan aılaryndaǵy eldiń áleýmettik-ekonomıkalyq damý qorytyndylary jáne respýblıkalyq búdjettiń atqarylýy qaraldy. Bul týraly Úkimettiń baspasóz qyzmeti habarlady.

Premer-Mınıstrdiń orynbasary – ulttyq ekonomıka mınıstri Nurlan Baıbazarov esepti kezeńde Qazaqstan ekonomıkasynyń ósý qarqyny 4,2%-dy quraǵanyn málimdedi. Qańtar aıynda kórsetkish 3,9% bolǵan. 

Naqty sektordaǵy oń dınamıka 5,1%-ǵa, qyzmet kórsetý salasyndaǵy dınamıka 3,5%-ǵa jetti. Salalar arasynda qurylys, aqparat jáne baılanys, kólik jáne qoımalaý, sondaı-aq óńdeý ónerkásibi eń jaqsy ósimdi kórsetip otyr.

Negizgi kapıtalǵa salynǵan ınvestısıalardyń ósý qarqyny 7,9%-dy qurady. Olardyń kólemi qurylysta 2,7 esege, bilim berýde 56%-ǵa, kólik pen qoımalaýda 47%-ǵa, aqparat pen baılanysta 45%-ǵa, óńdeý ónerkásibinde 37%-ǵa, aýyl sharýashylyǵynda 12%-ǵa ósti.

Aldyn ala qorytyndylar boıynsha 2024 jylǵy qańtarda respýblıkanyń syrtqy saýda aınalymy $10 mlrd-tan asty. Eksport shamamen $6 mlrd-ty qurady, ondaǵy óńdelgen taýarlar eksporty $1,6 mlrd, al taýarlar ımporty $4 mlrd boldy. Jalpy QR-nyń oń saýda balansy $1,7 mlrd-qa teń.

Qarjy mınıstri Mádı Takıevtiń aıtýynsha, memlekettik búdjetke 3,2 trln teńge kiris tústi – jospar 102,5%-ǵa oryndaldy. Respýblıkalyq búdjet 1,9 trln teńgege, jergilikti búdjetter 1,3 trln teńgege tolyqtyryldy. Esepti kezeńdegi memlekettik búdjet shyǵystary 96,6%-ǵa oryndaldy.

Premer-Mınıstrdiń aıtýynsha, barlyq negizgi makrokórsetkish Qyzylorda, Batys Qazaqstan, Shyǵys Qazaqstan, Soltústik Qazaqstan, Túrkistan, Abaı oblystary men Astana qalasynda ósti. Eń tómen kórsetkishter Mańǵystaý, Atyraý, Aqmola oblystary men Almaty qalasynda baıqalyp otyr.

Mańǵystaý oblysynyń ákimi Nurlan Noǵaev, Atyraý oblysynyń ákimi Serik Shápkenov, Aqmola oblysynyń ákimi Marat Ahmetjanov jáne Almaty qalasynyń ákimi Erbolat Dosaev óńirlerge ınvestısıalar tartý, qurylys qarqynyn arttyrý, aýyl sharýashylyǵyn jáne basqa da salalardy damytý jónindegi sharalar týraly baıandama jasady.

Úkimet basshysy qazirgi tańda ósý qarqyny saqtalyp otyrǵanyn, degenmen dınamıkany arttyra túsý qajet ekenin aıtty.

«Mınıstrlikter men óńirlerdiń birinshi basshylary Jospardy sapaly ári ýaqytyly iske asyrý úshin qajetti sharalardy qabyldaýǵa tıis. Úkimet jumyla jumys istep, ekonomıkanyń barlyq salasy tıimdi úılestirýi kerek», — dedi Oljas Bektenov. 

Premer-Mınıstr ári qaraı ınflásıalyq qysymdy tómendetý kerektigine nazar aýdardy. Eki aıdyń qorytyndysy boıynsha ınflásıa jyldyq mánde baıaýlap, 9,3%-dy qurady. Bul rette Úkimet pen Ulttyq Banktiń aldynda ony 8%-dan tómen ustap turý mindeti tur.

«Kúrish, jumyrtqa, jemister, sýsyndar, sary maı jáne makaron ónimderiniń baǵasy qymbattaǵan. Kórip otyrǵanymyzdaı, baǵasy ósip ketken pozısıalardyń sany edáýir kóp. Demek bul ortalyq jáne jergilikti atqarýshy organdar tarapynan qabyldanyp jatqan sharalardyń jetkiliksiz ekenin kórsetedi», — dedi Úkimet basshysy.

Jalpy óńirler arasynda ınflásıanyń eń kóp ósýi Qaraǵandy, Shyǵys Qazaqstan jáne Mańǵystaý oblystarynda tirkelip otyr.

«Eger óńirler jergilikti jerde ınflásıany tómendetý boıynsha qajetti sharalar qabyldamasa, tıisti sheshim qabyldaý úshin maǵan dereý baıandaýyńyzdy suraımyn», — dedi Oljas Bektenov. 

Úkimet basshysynyń aıtýynsha, osy baǵyttaǵy jumysta turaqtandyrý qorlary, forvardtyq jáne offteık-kelisimsharttar, ónim qunyn arzandatýdy sýbsıdıalaý, baǵa turaqtylyǵyn qamtamasyz etý boıynsha saýda sýbektilerimen kelisimder jasaý sıaqty pármendi tetikterdi belsendi paıdalaný kerek.

Sonymen qatar ımportqa táýeldi ónim óndirisin keńeıtý jáne áleýmettik mańyzy bar azyq-túlik taýarlaryn óndirýge arnalǵan basym daqyldardyń egis alqaptaryn ulǵaıtý qajet.

«Ákimder deldaldyq sqemalardy anyqtaý jónindegi óńirlik komısıalar jumysynyń tıimdiligin arttyrýǵa tıis. Ortalyq jáne jergilikti atqarýshy organdarǵa Inflásıany baqylaý jáne tómendetý jónindegi sharalar keshenin sapaly oryndaýdy tapsyramyn», — dedi Premer-Mınıstr. 

Sondaı-aq Oljas Bektenov ınvestısıalar tartý úshin daıyn ınfraqurylymnyń qoljetimdi bolýyn qamtamasyz etý mańyzdy ekenin aıtty. Qazirgi kezde tozý deńgeıin azaıtý úshin elektrmen, jylýmen jáne sýmen jabdyqtaý jelilerinde belsendi túrde jumys júrgizilýde.

«Turǵyn úı-kommýnaldyq sharýashylyq ınfraqurylymyn jóndeý jáne rekonstrýksıalaý jónindegi barlyq is-shara sapaly júzege asyrylyp, ýaqtyly aıaqtalýǵa tıis. Bul rette satyp alý barysynda otandyq óndirýshilerdi qoldaýǵa barynsha basymdyq berilýi qajet. Sondaı-aq ázirlenip jatqan Ulttyq ınfraqurylymdyq josparda tirshilikti qamtamasyz etý júıelerin nyǵaıtýǵa baǵyttalǵan jobalardy kózdegen jón», — dedi Úkimet basshysy. 

Onyń aıtýynsha, ekonomıkalyq saıasat basymdyqtarynyń biri – memlekettiń ekonomıkadaǵy úlesin kezeń-kezeńmen qysqartý jáne barshaǵa teń múmkindikterdi qamtamasyz etý. Osy saıasatty iske asyrý keshendi jekeshelendirý jáne memleketke tán emes fýnksıalardy básekelestik ortaǵa berý arqyly súıemeldenýge tıis. 

«Biz memlekettiń ekonomıkadaǵy úlesin 2025 jyldyń sońyna qaraı Jalpy ishki ónimniń 14%-yna deıin qysqartýǵa tıispiz. Bıyl Keshendi jekeshelendirý josparyn 90%-ǵa iske asyrý qajet», — dedi Oljas Bektenov. 

Qorytyndylaı kele, Premer-Mınıstr Memleket basshysynyń ekonomıkany yryqtandyrý jónindegi tapsyrmasynyń sapaly ári ýaqytyly oryndalýyn qamtamasyz etý qajettigine nazar aýdardy. Bul sharalar naryqtyq básekelestikti damytýǵa, jekeshelendirýdi tıimdi júrgizýge jáne kvazımemlekettik sektordy reformalaýǵa baǵyttalýǵa tıis.