Ýstavtyń jazylý tarıhy

      Barlybek Syrttanulynyń atalmysh eńbegi nebári 4 bólim,  28 baptan ǵana turady. Zań, quqyq máselelerin jetik meńgergen qaıratker 1911 jyldyń 13 maýsymynda osy eńbegin aıaqtap, el ıgiligine usynbaqshy bolady. Biraq patshalyq jandarm ókilderi revolúsıoner-demokrat qazaq ulyn qatań baqylaýǵa alyp, el astanasy – Peterbordan qyr dalasyna qaıtarady. Kúndelikti tynys-tirshiligi, tipti ár qadamy baqylaýǵa alynǵan azamat óziniń temir qursaýly torǵa ilingenin sezip, shyǵarmashylyq-ıntellektýaldy murasyn jasyryp qoıǵan-dy. Jórgeginde tunshyqtyrylǵan qundy eńbek – elimiz Táýelsizdigin alyp, eńsesin túzegen shaqta ǵana jarıalandy (1994 jyl, «Ádilet mınıstrliginiń habarshysy», №12). Jarıalaýshy – qaıratker murasyn zerttegen, zań ǵylymynyń doktory, profesor Cáken Ózbekuly. Asyl qazynany Barlybektiń úlken qyzy Qanıpa kóziniń qarashyǵyndaı saqtap, qıyn-qystaý kezeńderde jer astyna kómip júrip, áke murasyn NKVD tyrnaǵynan aman alyp qaldy.

         Barlybek jazǵan konstıtýsıalyq eńbektiń máni – otarlyq saıasattyń zardabyn tartqan qazaq elin óz aldyna derbes memleket qylý bolatyn. Avtorǵa osy ıdeıany óziniń qurdasy, qazaq saıası elıtasynyń kóshbasshysy Álıhan Bókeıhan bergen. Barlybek túzgen Ýstavtyń negizgi platformasy men ıdeıasy keıinnen «Alash Orda» úkimetiniń baǵdarlamasyna tirek bolyp, kórinis tapty.

         Barlybek Peterbor ımperatorlyq ýnıversıtetinde oqyp júrgeninde «halyqaralyq quqyq», «konstıtýsıalyq quqyq teorıasy», «qylmystyq quqyq», «halyqaralyq qatynas», «ekonomıkalyq quqyq», «polıseılik quqyq» sıaqty irgeli pánderdi oqyǵan. Qazaq oıshyly ýnıversıtet qabyrǵasynda ıgergen teorıalyq bilimin praktıkamen ushtastyrady. Orys patshalyǵy tarıhynda buryn-sońdy bolmaǵan qubylys qylań berip, qarańǵy jurttyń bas kóterer azamaty monarhıaly bılikke aıbat tanytty. Sóıtip Peterbor shaharynda alǵash ret buratana az ult ókili – qazaq jurtynyń professıonaldy Ýstavy ómirge keldi.

Ýstavtyń jańashyldyǵy men zamanaýı sıpaty

        Ótken kúnge búgingi kúnniń bıiginen qarar bolsaq, «S.B.Alashınskıı» jazǵan Ýstav, qazirgi stılmen aıtqanda, Konstıtýsıa – tereń aqyl-oı ıesiniń kemeldigi men jan-jaqty biliminiń nátıjesi ispetti. Eńbekti oqı otyryp, árbir tarmaǵyna qaıran qalasyń! Máselen, «Kirispe» bóliminde: «... Jańa zamanda atyssyz, soǵyssyz, qan tókpeı beıbit jolmen jerimizde húkmeti óz qolynda el bolý maqsatynda, barlyq eldermen dostyqta bolý úshin jeke Qazaq eli respýblıkasyn quramyz», - delingen. HH ǵasyr basyndaǵy oqyǵan qazaq azamattary patshalyqtyń otarlaý saıasatyna aqyl-oı, kemel bilim arqyly ǵana qarsy kúresip edi ǵoı. B. Syrttanuly bolashaq qazaq elin parlamenttik respýblıka formasynda basqarýdy oılastyryp, onyń eń úlken bılik organy – Parlament ekenin anyqtap, «Qazaq elinde eń basshy oryny – Ult májilisi» degen. Saıası qaıratker qazaq eliniń jeke memleket retindegi basty belgisi basshylyq qurylymyn bylaısha belgilegen: eldiń basshysy – Prezıdent, «6. Prezıdent Qazaq elin mınıstrler arqyly basqarady. Mınıstrlerdi Prezıdent ózi tańdaıdy, biraq Ult májilisi daýyspen sheshedi. 7. Mınıstrler ózderi basqarǵan jumystarymen Prezıdenttiń hám Ult májilisiniń aldynda esep berip turady» dep atqarýshy organnyń jumysyn kórsetken.

      HH ǵasyr basyndaǵy AQSH, Batys Eýropa elderiniń Konstıtýsıalarymen jaqsy tanys bolǵan zerek zańger  adam balasynyń huqy týraly: «10. Qazaq elinde adam balasynyń bári teń huqyly. Dinine, qanyna, násiline qarap adamdy qorlaýǵa jol joq. Adam tek zakon hám qudaı aldynda jaýap beredi» dep ári qaraı er men áıel quqynyń teńdigi, dúnıe-múlikke ıelik etý, bilim alý, bir-birimen emin-erkin sóılesý, uıym nemese partıa qurýyna eshqandaı shekteý joqtyǵy týraly t.b. demokratıalyq qundylyqtardyń maǵynasyn tarqata jazǵan. Qarap otyrsaq, osynyń bári búgingi kúnniń talabymen astasyp, qabattasyp jatyr. Ótken ǵasyrdyń basynda aıtylǵan oıdyń ómirsheńdigi – osy.

      Konstıtýsıalyq eńbektiń basty ereksheligi – qazaqylyǵynda. Iaǵnı qarapaıym ári uǵynyńqy tilde jazylýy. Bálkim osy qarapaıymdylyǵynan bolar ár qazaqtyń júregine «jyly tıip» otyrǵany. Qazirgi ýaqytta jazylyp jatqan túrli quqyqtyq-zań qujattary men normalaryn oqı otyryp, “qazaqshasyn” túsine almaı, orys tilinde jazylǵan túpnusqasyna júginetinimiz ótirik emes. Eger, bizdiń zań fakúltetiniń profesor-oqytýshylar quramy Barlybek Syrttanuly jazǵan nemese basqa da Alash zıalylarynyń quqyqtyq baǵyttaǵy muralarymen tanyssa, sol eńbekterdiń tiline, qazaqy sóz saptaý máıegine, tildik aıshyqtaryna nazar aýdarsa, bolashaq zańgerlerimiz búgingi olqylyqtyń ornyn toltyrar ma edi?!  Qazaqylyǵynda degenimizge taǵy bir ret oralsaq, qaıran Bákeń qazaq jeri, sot týrasynda kesek-kesek ordaly sózderdi ortaǵa salypty. «18. Qazaq jeri onyń menshiginde bolady. 19. Qazaq eliniń jeri saýdaǵa túspeıdi, qudaı ony adam balasyna paıdalaný úshin jaratty. 20. Jerdiń keni, orman, sý, kóli hám taýlary qazaq eliniń ıesinde. Mal jaıý, egin ósirý, úı salý, jerdi óńdeý hám jerdi paıdaly is maqsatynda qazynaǵa qaıtarý húkmet ruhsatymen bolady» degen eken. Ne degen kóregendik deseńizshi! Sol qazaqtyń bir ýys topyraǵy, saıyn dalasynyń taǵdyry – búginde kóz bitkendi telmirtip, tarazy basyna tartylyp tur emes pe... Al, sot qyzmeti týrasyndaǵy kózqarasy («24. Qazaq elindegi bar sýdıalar Ult májilisinde ómir boıy saılanady. Zakondy buzǵan hám oryndamaǵan sýdıalar oryndarynan alynady. 26. Sýdıalar qazaq tilin bilýi shart. Basqa násilderdiń sotta óz tilderinde sóıleýge huqy bar. 27. Prısájnyı soty aýyr qylmysty isterdi sheshýge huqyly. Prısájnyı sany 7 adam. 28. Sot oryndarynda partıalar bolmaýy shart. Sýdıalar partıaǵa kirý huqynan aırylady. Jasyryn múshe bolsa, ornynan alynady») dál qazirgi sot júıesiniń prınsıpterimen janasyp tur eken.

      Bul qujatta kóterilgen máseleler men ıdeıalardyń áli kúnge deıin ózekti, jasampaz bolýynyń basty sebebi – adamı kapıtal, jeke adamnyń bas bostandyǵy men zaıyrlyǵyna aıryqsha kóńil bólingendiginde. Avtor konstıtýsıalyq qujat daıarlaý barysynda shet eldik tanymal zańger, fılosof, sosıologtardyń eńbekterimen jiti tanysqany anyq baıqalady. Mysaly, avtordyń áleýmettik progres, parlamenttik memleket, adam quqy men bostandyǵy týraly sarabdal oılary Sh. Montaske, T. Djefferson, Dj.Lokk eńbekteriniń kúretamyry bolǵan.

       Ýstav jazylǵannan beri ǵasyrdan astam ýaqyt ótti. Byltyr ǵana memleket basshysynyń sheshimimen Konstıtýsıalyq reforma daıarlanyp, bılik tarmaqtary qaıtadan bólindi. Iaǵnı, Barlybek atap kórsetkendeı, negizgi jumys ortalyq atqarýshy organ – mınıstrlikterge berilip, olardyń ókilettigin qaraý, esep alý, baqylaý jumystary Parlament quzyryna ótti. Saıası-quqyqtyq ıdeıanyń zamanaýı sıpaty – Táýelsiz Qazaqstan respýblıkasynyń qajetine qyzmet etýi.

       Alash oqymystysynyń quqyqtyq kózqarasynyń konsepsıasy túrli nysanda (maqala, baıandama, saıası-teorıalyq saraptama, konstıtýsıalyq qujat) jazylǵanymen, ortaq maqsaty qazaq eliniń azattyǵyna qyzmet etýge baǵyttalǵan, ulttyq memleket qurýdaǵy ǵylymı doktrına dárejesine jetkenin moıyndaýymyz kerek. Barlybek jazǵan zań jobasy resmı bekitilmese de, bul qujatty sol zamannyń ıdeıalyq-teorıalyq iliminiń jetistigi dep qaraýymyz lázim.

         PS: Barlybek Syrttanulynyń saıasatker retinde qalyptasýy 1905-1915 jyldary asa kúrdeli tolqýlarǵa bet alǵan, patshalyq ımperıa bıliginiń álsireı bastaǵan, jańa qoǵamnyń qalyptasar ótpeli kezeńimen tuspa-tus keldi. Alash urandy qozǵalystyń bel ortasynda júrip, Túrkistan jurtynyń aýyr taǵdyryna, tirshilik taýqymetine beıjaı qaramaı, atamekenin azat etý úshin ınersıaly oqyǵan toppen birge bolashaqqa nyq senimmen «nar táýekel» dep qadam basty. Pasıonar tulǵanyń sherli júregin jaryp shyqqan «Qazaq eliniń Ýstavy» – búginniń ǵana emes, keleshektiń de qajetine jaraıtyn qundy eńbek bolyp qala bereri sózsiz aqıqat.

                                                                                            Eldos TOQTARBAI,

jazýshy, QR “Daryn” memlekettik jastar syılyǵynyń laýreaty

Elordada «Taza Qazaqstan: Astana – tazalyq pen tártiptiń úlgisi» atty aýqymdy ekologıalyq aksıasy ótip jatyr. Bul apta «Kıeli meken» uranymen ótip, tarıh jáne mádenıet eskertkishteriniń aýmaǵyn abattandyrýǵa arnalǵan. Mádenıet uıymdary qyzmetkerleriniń, máslıhat depýtattarynyń, oqýshylar men stýdentterdiń, sportshylardyń, «Jas sarbaz» qozǵalysynyń stýdentteriniń, Aýǵan soǵysy ardagerleriniń, memlekettik mekeme qyzmetkerleriniń jáne t.b. birlesken kúsh-jigerimen ótip jatyr, dep habarlaıdy elorda ákimdiginiń resmı saıty.

Ekologıalyq aksıa aıasynda mádenı mura nysandarynyń qasbetterin, eskertkishter men irgeles aýmaqtardy retke keltirý boıynsha tazalyq jumystary júrgizilýde.

Sáýirdiń 19-y tańǵy ýaqyttan bastap mádenıet uıymdarynyń qyzmetkerleri men «Jas sarbaz» patrıottyq qozǵalysynyń stýdentteri Saryarqa dańǵylynda ornalasqan Keńes Odaǵynyń batyry, aty ańyzǵa aınalǵan ushqysh Talǵat Begeldınovtiń eskertkishine jáne aınalasyna tazalyq jumystaryn júrgizdi.

«Jas sarbaz» balalar men jasóspirimder áskerı-patrıottyq qozǵalysynyń Astana qalasy boıynsha fılıalynyń tóraǵasy Asqat Nalshybektiń aıtýynsha, ekoaksıa óskeleń urpaqtyń boıyna jaqyndaryna degen qamqorlyq, qurmet sezimin qalyptastyrýdyń úlgisi bolyp sanalady. Barlyǵy 50-den astam jas sarbaz jaýyngeri qatysýda.

«Biz bul aksıany qalamyzdyń barsha turǵyndaryna úndeý retinde ótkizip jatyrmyz. Biz jastardy, eriktilerdi jáne barlyq múddeli adamdardy Astanamyzdyń aýlalary men kóshelerin qoqystan tazartýǵa jáne ekologıalyq jaǵdaıyn jaqsartýǵa shaqyramyz. Jumys erteń de jalǵasady, ár apta belgili bir taqyrypqa arnalady», - dedi Asqat Nalshybek.

«Kıeli meken» aptalyǵy bastalǵaly 40-tan astam eskertkish tazartyldy. Elordada barlyǵy 117 eskertkish bolsa, onyń 46-sy – memleket qorǵaýynda.

Aıta ketý kerek, Astanada aýqymdy ekologıalyq naýqan jalǵasýda. Ol bes aptaǵa sozylady, olardyń árqaısysy belgili bir taqyrypqa arnalǵan. Bul apta «Kıeli meken» dep atalady.

«Jasyl aımaq» dep atalatyn úshinshi apta aǵash otyrǵyzý men kóshetterdi ákteýge arnalady.

4 mamyrǵa deıingi ýaqyt – «Ónegeli urpaq» dep atalady. Bul aptalyq ardagerler turatyn aýlalar men qarttar úıiniń aýmaǵyn tazalaýǵa jáne abattandyrýǵa arnalǵan.

«Móldir bulaq» dep atalatyn sońǵy besinshi aptada ózen-kólderdiń mańaıy qoqystan tazartylady.

Sonymen qatar atalǵan aıasynda Astanada vandalızmge qarsy baǵyttalǵan «Toqta, vandal!» aksıasy ótti.

İs-sharanyń ótýine Saryarqa aýdany ákimdigi, qalalyq Polısıa departamentiniń Esirtki qylmysyna qarsy kúres basqarmasy, elordalyq máslıhat depýtattary, úkimettik emes uıym ókilderi jáne «Astana jastary» jastar resýrstyq ortalyǵynyń volonterleri uıytqy boldy. Aksıa qala múlkin qorǵaýǵa, qoǵamdyq oryndarda tártipti saqtaýǵa baǵyttalǵan. Bótenniń múlkin qasaqana búldirý ákimshilik jaýapkershilikke ákep soǵady. Vandalızm jasaǵandar jazasyz qalmaıdy.

«Vandalızm qoǵamnyń múlikke zıany tıgizýi ǵana emes, sonymen qatar turǵyndardyń qaýipsizdigi men jaılylyǵyna qaýip tóndiretinin eskergen jón. Bul aksıa qoǵamdyq múliktiń búlinýine jol bermeýdi, sondaı-aq azamattardyń sanasy men jaýapkershiligin attyrýdy nasıhattaıdy. Jalpy árbir azamat qala tazalyǵyna nemquraıly qaramaýy qajet. Ásirese jastar vandalızm áreketteriniń aldyn alyp, taza ári qaýipsiz orta qalyptastyrýǵa atsalysqany durys», - dedi elordanyń Jastar saıasaty basqarmasynyń basshysy Samat Ibraev.

«Toqtal, vandal!» aksıasy qalada dástúrli túrde volonterlerdiń qatysýymen ótedi. Onyń aıasynda qoǵamdyq oryndarda reıd ótkiziledi. Bul týraly Astana qalasy Polısıa departamentiniń esirtki qylmysyna qarsy kúres basqarmasynyń bólim bastyǵy, polısıa podpolkovnıgi Sergeı Ilınyh keńirek tarqatty.

«Saıabaqtar, aýlalar, kóshelerdegi múlikti búldiretin buzaqylyq áreketterdiń aldyn alý boıynsha turaqty negizde bas qalada reıd ótkizilip, aldyn alý boıynsha jumystar júrgiziledi. Onyń barysynda sondaı-aq esirtkini jasyryn, búrkemelep nasıhattaýǵa tyrysatyn kóshe jarnamalary joıylady. Nashaqorlardyń kóbeıe túsýine esirtkini taratýshy men satýshylardyń, nasıhattaýshylardyń úlesi mol. Olar bılbord, pılon sıaqty jarnama qurylǵylaryn da, graffıtı syzbalardy da astyrtyn paıdalanyp, «un, «tuz», «kir jýý untaǵyn» satamyz» dep jalǵan jarnama beretini anyqtalyp otyr. Atalmysh áreketter úshin jarnama berýshiler 2019 jyldan beri Qylmystyq kodekstiń 299-1-baby boıynsha 3 jyldan 6 jylǵa deıin bas bostandyǵynan aıyrylady. Sońǵy kezderi oǵan jasópirimder tarapynan qyzyǵýshylyq baıqalady. Sondyqtar osyndaı reıd ne aksıa barysynda jastarǵa túsindirý jumystary júrgiziledi. Olarǵa esirtki qylmystary úshin qylmystyq jaýapkershilik 14 jastan bastalatynyn eskertemiz», - dedi S.Ilınyh.

«Toqta, vandal!» aksıasy aldaǵy ýaqytta qalanyń basqa da aýdandarynda ótkiziledi dep josparlanǵan. Oǵan mektep oqýshylary, stýdentter jáne qalanyń ózge belsendi jastary tartylady.

Naýryz – túrki halyqtary keń kólemde atap ótetin meıram. Ádette meıramdardyń dinı senimge, ultqa ortaq qundylyqtarǵa baılanysty paıda bolatyny nemese dástúrden, tabıǵat pen adamdar arasyndaǵy baılanystan bastaý alatyny belgili. 

Naýryz meıramy basynda dıqanshylyqpen aınalysatyn ıran tildes Orta Azıa halyqtarynyń kún jaz mezgiline aýsqanda egis ósirý naýqany bastalǵanyn merekeleý dástúrinen shyqqan. Dástúr boıynsha buryn Naýryz meıramyn búkil aýyl-el bolyp, ásirese jastar jaǵy túgeldeı tań shapaǵatyn qarsy alýdan - tazalanǵan aryqtarǵa sý jiberýden, aǵash otyrǵyzyp, gúl egý rásimin ótkizýden bastaıtyn. Qyzyqshylyq onan ármen halyq oıyndarymen («Aıqysh-uıqysh», «Aq serek pen kók serek», «Alqa qotan», t.b.), án salyp, bı bıleýmen, aqyndar aıtysymen, «Qyzǵaldaq» merekesimen, qazaqsha kúrespen, at jarysymen jalǵasyp kete beretin de, túnge qaraı «Altybaqan» aınalasyndaǵy oıyndarmen aıaqtalatyn.