Túbi bir túrki halyqtarynyń árqaısysynyń ózine tán salt-dástúri men ádet-ǵuryptary, mádenıeti, ádebıeti qalyptassa da, uqsas dúnıeleri de az emes. Tarıhı tamyrdan ajyramaǵan halyqtardyń jyldar ótse de bite qaınasyp jatatyny zańdylyq. Mundaıda týystas halyqtardyń tamyryn jalǵap, uly murattar jolynda qyzmet kórsetip jatqan jandardyń eńbegin erekshe atap ótý kerek! Ásirese, qazaq pen túrik ádebıetiniń baýy bite baılanyp, shyǵarmashylyq qazanynyń «qaınaýyna» jyldar boıy úles qosyp kele jatqan túrkitanýshy, ádebıettanýshy, aýdarmashy, fılologıa ǵylymynyń doktory Ashýr Ózdemırge qazaq halqynyń alǵysy sheksiz! Anadolydy dúnıege kelgen túrik balasynyń qalamy árkez qazaq shyǵarmashylyǵy úshin ushtaldy. Qazaq ádebıtinde Ashýr Ózdemır keshe tanymal tulǵalardyń, qazaq ádebıetiniń marqasqalarynyń eńbekterin túrik tilinde sóıletse, qazir jastardyń da betin qaqpaı túrik álemine jol ashyp, qamqorlyq kórsetip otyr. Sońǵy jyldary aǵamyzdyń qazaq jastarynyń shyǵarmalaryn aýdara bastaǵany bizdi qatty oılandyrdy. Osy tóńirekten bastalǵan áńgimemizdiń sheti qazaq ádebıetindegi aýdarma máselesinde birqatar problemalardyń betin ashqan sıaqty. Aǵamyzben bolǵan suhbatty tómende tolyq berýdi jón kórdik. Oqyrman oı jeleginde ózi suryptap jatar.
- Ashýr aǵa, qazaq ádebıetinnen kóp shyǵarmalardy aýdardyńyz onyń ishinde klasık jazýshylar da bar. Sońǵy jyldary baıqaǵanym jas qalamgerlerdi de aýdaryp júrsiz. Olardy qandaı krıterılermen tandadyńyz....
Jalpy klasık jazýshylardyń da bárin birden aýdarýǵa bolmaıdy. Óıtkeni eń aldymen túrik oqyrmandary tarapynan da ol jazýshy-aqyndardyń shyǵarmashylyǵyna qyzyǵýshylyq bolý kerek. Degenmen jalpy qazaq ádebıetine Túrkıada suranys joǵary dep aıta alamyn. Qazir túrik oqyrmandary batystan kelgen ádebıetti tolyq oqyp bitkendeı bir áser qaldyrady. Árıne, oqyrman úshin ádebıet árqashan jańaryp, túrlenip otyratyny zańdylyq. Degenmen orys ádebıetimen, batys jazýshylarynyń jaqsy dúnıelerimen túrik oqyrmany tolyq tanysty. Sonysyna saı bul baǵyttaǵy ádebıetterdiń shoqtyǵy bıik shyǵarmalary túrik tiline aýdarylyp, oqyrmanmen qaýyshty. Al sońǵy jyldary túriktildes halyqtardy zertteýde úlken qyzyǵýshylyq. Ekinshiden, túrikter Qazaqstandy atajurt dep sanaıdy. Qypshaq pen Oǵyzdan taraǵan ulystar qazir eki geografıalyq aýmaqta ómir súrse de, kezinde oǵyz taıpalary ózińiz bilesiz Qazaqstannyń keń baıtaq jerlerin mekendedi. Oǵyzdar, sondaı-ak Aral mańyn, Syrdarıa ańǵaryn, Qarataý baýraıyn, Shý óńirlerin de jaılap, qystaǵany tarıhtan belgili. Sondyqtan túrik halqy úshin Aral teńiziniń aınalasyna qatysty tarıh, jalpy Qazaqstan tarıhy, ádebıeti óte qyzyq. Qazaqstanǵa qatysty tek ádebıet qana emes, salt-dástúr de árqashan izdep kórip, surap bilip jatatyn taqyryp. Mundaı qyzyǵýshylyq bar jerde men de oqyrmannyń talǵamymen sanasatyn adammyn. Al jalpy aýdaratyn shyǵarmany tańdaýda men ózińiz aıtqandaı klasıkalyq shyǵarmalardyń qoǵamdaǵy salmaǵyna qaraı, ózektiligine mán beremin. Ol árıne ádebıette qaı kezde de ómirsheń bolǵan, qaı kezeńniń de urpaǵy izdenip oqıtyn, talqylaıtyn uly qazaq aqyny Abaı, Maǵjan bolýy múmkin. Bertin kele Tahaýı Ahanovty aýdarýǵa degen suranys týyndady. Degenmen atalǵan qazaq klasıkteriniń barlyq shyǵarmasyn aýdarýǵa bolmaıdy. Ony árıne túrik oqyrmandarynyń talǵamyna qaraı, qoǵamdaǵy ózektilgine qaraı tańdaımyz.
- Iaǵnı, ózińiz aýdarǵan qazaq jazýshylarynyń shyǵarmalary da tańdalyp alyndy degińiz keledi ǵoı....
- Árıne. Oqyrman úshin qaısysy qyzyq bolsa, men de solardy aýdaramyn. Al qazirgi ózińiz qazaq aqyn-jazýshylarynyń jas býynyna kelsek, kóbinese olar meni ózderi taýyp alady, keıde men usynys jasaımyn.
- Qazir kóbinese jastar shyǵarmashylyqtarynan góri óz attarynyń tanymal bolýyn nasıhattaıdy. Bálkim meniń pikirim jansaq ta bolýy múmkin, degenmen elde qatty tanymal emes keı aqyn-jazýshylardyń shyǵarmalarynyń túrik tiline aýdarylyp jatqanynan keıin osyndaı oı túıesiń! Jýyrda Baýyrjan Qaraǵyzulynyń shyǵarmalaryn túrik tiline aýdardyńyz, jalpy osyndaı jas býyndardyń shyǵarmalary qandaı maqsatpen aýdarylady jáne tańdalady...
- Jalpy jastardyń ózin jarnamalaıtyny ras. Biraq shyǵarmanyń qanshalyqty mańyzdy ári ómirsheń bolǵanyn talqylaý bizdiń másele emes. Keıbir shyǵarmalardy aýdarǵanda oǵan synshy retinde qaramaımyn. Aldymen ózimniń aýdarmashy mindetimdi atqaramyn. Sondyqtan da bolar jastar habarlasyp, «aǵa osyndaı shyǵarmamdy aýdaryp bershi» degende betterin qaǵa almaımyn. «Mynany aýdarmaımyn dep aıtýǵa haqym joq» dep oılaımyn.
- Siz jańa klasıkalyq shyǵarmalardyń barlyǵyn birdeı aýdara berýge bolmaıdy dedińiz. Onyń ishinen de tańdap alamyz dedińiz. Al eger jas qalamgerlerge siz synshy emes, aýdarmashy retinde qaraǵanda sizdiń aýdıtorıańyz sizge synshy retinde qaraýy múmkin dep oılamaısyz ba?
- Múmkin. Degenmen solaı bolǵan kúnniń ózinde men synshy retinde qaramaımyn. Qolyma kelgen shyǵarmany qabyldaımyn. Sonymen qatar, ásirese, jastar úshin únemi synaı qaraǵan durys emes dep oılaımyn. Ekinshiden, bul shyǵarmalardyń bolashaǵy qalaı bolatyny eli belgisiz. Qazaqstanda moıyndalmaǵan shyǵarmanyń, túrik aýdıtorıasynda nemese ózge bir halyqtar arasynda baǵy janýy ábden múmkin... Sondyqtan, jastardyń jolyn ashýǵa, shyǵarmashylyǵyn nasıhattaýǵa kómektesý kómektesý kerek dep oılaımyn.
- Bul jerde siz jastardyń kóńilin oılap turǵan sıaqty kórinesiz?
- Joq men bul jerde olardyń kóńilin emes, ádebıettiń bolashaǵyn oılap turmyn. Mysaly ol Qazaqstannan buryn Túrkıada tanymal jazýshy-aqyn bolsa, bul meniń ádebıetke qosqan úlesim bolmaı ma? Olaı bolýy ábden múmkin ǵoı...
- Osy ýaqytqa deıin qansha jas qalamgerlerdi aýdardyńyz? Mysaly olardyń shyǵarmalaryna aýdarmashy retinde qaraǵan kúnniń ózinde maman retinde kóńilińizden shyqpaǵan nemese óte joǵary baǵa bergenderi boldy ma?
- Boldy árıne! Degenmen kóńilimnen shyqpaǵandaryn aıtpaı-aq, qoıaıyn. Keıbir shyǵarmalardy aýdarǵan kezde kóp ýaqyt joǵaltasyń. Biraq bastap, sóz berip qoıǵan soń mindetti túrde aýdaryp shyǵamyn. Jaqsylary da bar. Jastar shyǵarmashylyǵynan da aýdardym. Qazirgi Mońǵolıa qazaqtarynyń áńgimeleri, túrikshe aıtqanda «Günümüz Moğolistan Kazak Öyküsü» jınaqtyń ishinde 33 jazýshy bar. Mońǵolıada dúnıege kelse de, kóbisi keıin Qazaqstanǵa qonys aýdarǵandar jastar. Onan keıin, Qanat Ábilqaıyr, Erbol Alshynbaı, Álıxan Jaqsylyq, Baýyrjan Qaraǵyzuly sıaqty jańa býyn ókili aqyn-jazýshylardy da atap ótý kerek. Al, Maqsat Málik degen tamasha jazýshysy da bar.
- Kóńilińizden shyqqan bolyp tur ǵoı shyǵarmasy....
- Iá, onyń tandamaly áńgimelerin aýdardym, keıbireýlerin jýrnaldarǵa jiberip jarıaladyq. Odan keıin qazir Túrkıada bilim alyp júrgen Faızýlla Tóltaı degen aqyn jigittiń óleńderin aýdardym. Men osyndaı myqty jastarǵa qoldaý kórsetemin. Olar maǵan áńgimesin, óleńin jiberedi; aýdaryp, jýrnaldarǵa jarıalaımyz.
- Jastarǵa qoldaý kórsetý márttik aǵa, al qazir siz qazaq ádebıetimen birge bite qaınasyp jatyrsyz. Jalpy qazaq ádebıetinniń sońǵy Táýelsizdik alǵannan keıingi jyldardaǵy jaǵdaıyna, tynysyna qatysty kózqarasyńyz qandaı?
- Meniń oıymsha, jaqsy-jaman dep baǵalaý durys emes. Degenmen qazaq ádebıetindegi jastardyń tynysy óte jaqsy. Onyń ishinde oryssha ádebıetti oqıtyn jastardyń bir legi bar. Odan bólek ádebıettiń teorıasyn jaqsy biletin jastar bar. Shetel ádebıetin túpnusqadan oqıtyn jastar bar. Sondyqtan ásirese, sońǵy jyldardaǵy qazaq ádebıetindegi jastardyń aıaq alysyna joǵary baǵa beremin. Biraq sol jastardy mensinbeıtin, qoldaı almaıtyn kisiler baryn da aıta ketkim keledi.
- Ádebıettegi aǵa býyndy aıtyp otyrsyz ba?
- Barlyǵy emes árıne, biraq birazy jastardy mensinbeıdi. Olarmen sanaspaıdy, tipti olardyń jazǵan eńbekterin shyǵarma dep te qaramaıdy. Soǵan qaramastan, meniń oıymsha, Qazaqstan – Orta Azıadaǵy ádebıeti jaqsy damyp kele jatqan memleket. Tarıhy jaǵynan ótken ádebıetimen de moıyndatqan, sonymen qatar zamanaýı ádebıette kóshi ilgeri halyq.
- Rahmet aǵa, meniń bilýimshe buryn Qazaqstanda turdyńyz?
- Iá, Qazaqstanda 15 jyldaı turdym.
- Qazaq tilin sol kezde úırendińiz be? Jalpy qazaq tiline degen qyzyǵýshylyq neden bastaldy, eń alǵashqy aýdarmalaryńyz týraly aıta otyrsańyz?
- 1992 jyldary men Túrkistanǵa bardym. Óńirde orystanbaǵan naǵyz qazaqtar turdy. Birinshi Túrkistanǵa barýym men úshin erekshe áserli boldy.. Bálkim alǵashynda Túrkistanǵa emes, orys tili basym bir óńirge barǵanda qazaq tilin dál osyndaı deńgeıde úırene alamyn ba, kim bilsin!
- Jalpy aǵa qazaq-túrik tilderiniń uqsas nemese bul eki tildiń kóne túrik tiline jaqyny qaısy, jalpy qaısysy qatty ózgeriske ushyrady?
- Bul til salasynyń mamandaryna arnalǵan suraq qoı. Degenmen, qazaq tili men túrik tili túbirles, ony eshkim joqqa shyǵara almaıdy. Eki til de ejelgi túrik tilinen taraǵan. Biraq Túrkıada qazaq tilin «qazaq túrikshesi» dep ataıdy. Ony ózińiz de estigen shyǵarsyz. Men qazaq túrikshesi, qyrǵyz túrikshesi degen jikteýlerge jalpy qarsymyn. Qanshalyqty túbirles bolsa da, qazaq tili bólek, túrik tili bólek til.
- Durys aıtasyz aǵa, men de alǵashynda tańǵalǵan jaıttyń biri osy boldy....
- Kók túrikter jáne kóne uıǵyrlar tilimen salystyrǵanda eki til de óz jaǵdaıynda kóp ózgeriske ushyrady, óz baǵytynda damydy. Ony moıyndaý kerek. Bul jerde bir taǵy bir jaıtty aıta ketken jón. Túrik tili sıaqty qazaq tilinde de arap, parsy, orys jáne mońǵol tilinen engen sózder kóp. Biraq qazaq tiliniń ereksheligi – bul sózderdi sińirip aldy. Qazir kirme sózderdi, ony mamandar bolmasa, birden ajyratý qıyn. Al endi bizdiń til ókinishke qaraı, on besinshi ǵasyrdan bastap úlken ózgeriske ushyraı bastady. Men ony aýdarma jasap jatqanda baıqaımyn. Óıtkeni, HV-XVI ǵasyrdaǵy sózderge qarasańyz, qazaqshaǵa qatty uqsaıdy; odan keıin arabsha, paryssha sózder qatary kóbeıgen. Bizdiń túrik tiliniń qasireti de osy dep oılaımyn. Men qazaq tilin «orta túrik tili» dep oılaımyn. Orta túrik tili degenimniń sebebi eger qazaq tilin bilseńiz, jaqsy meńgergen bolsańyz ózbek, uıǵyr, tatar, qyrǵyz, qaraqalpaq, tipti altaı tilin de, shor tilin de belgili bir deńgeıde túsine alasyz. Mysaly Altaıdan Almatyǵa kitap kórmesine kelgen kisilermen men qazaq tili arqyly sóılestim. Odan keıin Bashqurtstanǵa barǵanda qazaq tilinde qarym-qatynas jasadym. Qaraqalpaq ángimelerin túrik tiline aýdarǵanym da qazaq tiliniń arqasy. Sondyqtan qazaq tilin «orta túrik tili» dep aıtýǵa tolyqtaı bolady. Qazaq tilin jaqsy meńgergen adam basqa túrki tildes halyqtarmen erkin bolmasa da belgili bir deńgeıde sóılese alady.
- Siz qazaq ádebıetinde Uly aqyn Abaıdyń shyǵarmalaryn da aýdardyńyz?
- Abaıdyń qara sózderin aýdardym. Degenmen qara sózder túrik tiline menen buryn da aýdarylǵan. Keıin men óz nusqamda qaıta aýdardym, árıne onyń baǵasyn oqyrman beretini anyq. Degenmen eki aýdarmany salystyryp kóre jatar. Jalpy qazaq tilinen túrik tiline aýdarý bir másele, Abaıdy arqyly túrik tilinde oqyrmanǵa jetkizý bir másele.
- Biz buryn Azız Nesındi oqıtynbyz, qazir qazaq aýdıtorısy kóbinese Orhan Pamýk sıaqty jańashyl jazýshylarǵa qyzyǵa bastady. Eki kezeńniń erekshelikterin aıta alasyzba, sol kezeńdegi jazýshylarmen qazirgi modern túrik jazýshylarynyń shyǵarmalary qandaı? Sondaı-aq, bul jazýshylardyń erekshe shyǵarmalaryn atap ótesiz?
- Azız Nesın shyǵarmalary orysshaǵa aýdarylǵan sosıalıstik kózqarastaǵy jazýshy boldy. Sondyqtan onyń shyǵarmalary aldymen orys tiline, odan keıin baryp qazaq tiline aýdaryldy. Reshat Nýrıdiń (Reşat Nuri Güntekin) Çalı Kuşu romany sıaqty bireń-sarań shyǵarmalar da oryssha arqyly qazaq tiline aýdaryldy. Jalpy Keńes tusynda túrik ádebıetinen asa kóp dúnıe aýdarylǵan joq.. Jaraıdy ol Keńes Úkimeti tusy delik, al ókinishtisi, qazir de jaǵdaı dál sol kúıinde qaldy. Túrik ádebıeti qazaq oqyrmanyna áli de jete almaı jatyr.
- Qazir de túrik jazýshylarynyń shyǵarmalary qazaq tiline aýdarylyp jatqan joq deısiz ǵoı?
Iá, qazaq tilinnen kóp dúnıe túrik tiline aýdarylyp jatyr. Shyǵarmalardyń deńgeıi, árıne, ártúrli. Biraq ózińiz aıtqandaı túrik ádebıetinnen qazaqshaǵa aýdarylǵan, meniń bilýimshe, Orhan Pamýkttan basqa eshkim joq sıaqty. Bireń-sarań aýdarmalar bolýy múmkin. Bir-eki toptamalar bar.
- Bunyń sebebi nede dep oılaısyz? Siz qazaq ádebıetinen habary bar tájirıbeli aýdarmashysyz, nelikten túrik tilinen qazaq tiline kórkem aýdarma jasap kórmeske...
- Meniń túsinigim boıynsha, túrik shyǵarmalaryn qazaq aýdarmashylary aýdarýy kerek. Sonda aýdarmanyń qaımaǵy buzylmaıdy, mán-maǵynasy da saqtalady.
- Iaǵnı, durys aýdarma bolý úshin qazaq tiliniń «ýyzyn ishken» adamdardyń aýdarǵany durys dep esepteısiz ǵoı
- Árıne, jaqsy aýdarma bolýy úshin túrik tilinnen qazaq tiline qazaq, qazaq tilinnen túrik tiline túrik aýdarmashy aýdarý kerek. Mysaly men qazaq tilin qansha jetik úırensem de, ony báribir qazaqtaı bile almaımyn. Óıtkeni, ana tili degen tek sol tilde sóıleýmen shektelmeıdi. Ana tilinde sóıleıtin adam onyń mán-maǵynasyn sezine alady. Al qazir qazaqtar túriksheden qazaqshaǵa aýdarma jasaǵannyń ornyna, kóbisi meniń jumysymdy istep júr. Qazaqtyń túrik tilinde aýdarma jasaǵany menińshe ókinishti... Bunyń bir sebebi de, Qazaqstanda túrik ádebıetine degen qyzyǵýshýlyq pen suranystyń jetkilikti deńgeıde bolmaýy shyǵar. Al ol olqylyqtyń ornyn toltyratyn túrik tilinde bilim alǵan mamandar. Biraq olardyń kóbisi qazir kerisinshe jumys istep jatyr. Bul árıne, ókinishti jaıt.
- Negizi óte oryndy másele kóterip otyrsyz.. Degenmen ózińiz Qazaqstandaǵy kóptegen ádebıet ókilderimen baılanystasyz, olarǵa osy máseleni aıtyp kórdińiz be?
- Surasa aıtamyn…
- Iaǵnı, bul máseleni osy ýaqytqa deıin eshkim kótergen joq qoı?
Keıbireýler, nege túrik ádebıeti qazaq tiline kóp aýdarylmaǵan dep suraıdy. Bir-eki suhatta da aıtyldy, biraq bul meniń sharýam emes ekendigin aıttym. Bul – qazaqtardyń máselesi. Degenmen, Túrik tilinnen qazaq tiline aýdaratyn myqty aýdarmashylar bar.
- Kimderdi atap óter edińiz?
Mysaly Túrkıada oqyǵan, doktorlyq qorǵaǵa, qazaq qazaq tilin de, túrik tilin de ádebı deńgeıde biletin Damıra Ibragım atty jaqsy maman bar. İzdese, basqa da tabylady.
- Ol kisiniń aýdarma jasap, eki ádebıettiń ortasyna kópir bolýǵa nıeti bolmady ma?
- Eń bastysy, aýdarmashyǵa usynys kerek. Esh kim óz betimen aýdarma jasaǵysy kelmeıdi. Aılap jumys istep aýdarǵan dúnıesi qolyńda qalsa, qalaı jumys isteıdi? Usynys, taprysy bolý kerek. Ol kisige naqty usynys boldy ma, ol jaǵyn bilmeımin.
- Biraq aǵa sizdiń barlyq aýdarmalaryńyz arnaıy tapsyrmamen aýdarylǵan joq qoı... Siz keı aýdarmalardy ádebıettiń janashyry retinde aýdaryp otyrsyz...
- Men bir kitapty tańerteńnen keshke deıin otyryp, kem degende bir aıda aýdaramyn. Árıne aýdarma jumysy maǵan qatty unaıdy. Biraq qurǵaq qasyq aýyz jyrtady emes pe? Adam bolasyn kún kórý kerek, bala-shaǵa asyraý kerek. Qazir meniń qolymda bir tıyn almaı aýdarǵan úlken-úlken shyǵarmalar bar, olardy áli bastyra almaı jatyrmyn. Mysaly Oralhan Bókeıdiń «Óz otyńdy óshirme» atty kitabyn men eki aıda aýdaryp shyqtym. Bes-alty jyldan beri sol kúıinde jatyr.
- Óz tarapyńyzdan shyǵarady aý degenderge usynys aıtyp kórdińiz be?
- Kóp jerge usynys aıtyp kórdim.
- Bul Túrkıadaǵy basylymdarǵa qatysty aıtyp otyrsyz ǵoı?
Iá, baspagerler senbeıdi. Baspager – saýdager ǵoı. Birinshi oılaıtyny – ózine túsetin paıda. Ekinshi bir qyzyq jeri, batystan kelgen ár shyǵarmany basýǵa qumar baspalar, shyǵystan kelgen usynystarǵa kúmánmen qaraıdy.
Nege? Naǵyz myqtylar shyǵystan shyqty ǵoı…
- Bylaı qarap otyrsańyz, Túrkıada kóp oqylatyn jazýshylardyń bireýi Shyńǵys Aıtmatov. Onyń bizge qalaı kelgenin bilesiz be? Fransýz tili arqyly kelgen. Jazýshynyń orys tilinen fransýz tiline aýdarylǵan eńbekterin Refık Ózdek atty túrik aýdarmashy oqyp, qatty unatady. Sosyn túrik tiline aýdaryp, «Ötüken» degen baspadan shyǵarady. Shyńǵys Aıtmatov batys arqyly kelmegende, bundaı tez qabyldanar ma edi, ol jaǵy ekitalaı.
Durys aıtasyz, túrik oqyrmandarynnyń arasynda Shyńǵys Aıtmatovqa degen suranys áli de joǵary, jazýshynyń shyǵarmalarynan aýdarmalaryńyz bar ma?
- Joq, men tek qazaq túrik tilimen ǵana jumys jasaımyn. Aıtpaqshy, Aıtmatovtyń shyǵarmalaryn keıinnen tikeleı orys tilinen aýdarylyp, qazir «KETEBE» baspa tarapynan da basylyp jatyr.
Aǵa, ózińizdiń qazaq ádebıetindegi súıikti jazýshylaryńyz…
Endi klasıkterdi bilemiz, ony bir jaǵyna qoıaıyq. Abaıdy endi kún saıyn oqysań da jalyqpaısyń! Óıtkeni, ár oqyǵanda jańa nárse úırenesiń. Abaıdyń qara sózderi men ólenderiń birge oqý kerek. Óıtkeni qara sóderinde aıtylǵan kóp nárse ólenderinde bar, ólenderinde aıtylǵan kóp nárse qara sózderinde bar. Odan keıin Tahaýı Ahtanov maǵan qatty unaıdy. Berdibek Soqpaqbaev jaqsy jazýshy. Maǵjandy jaqsy kóremin. Maǵjannyń tandamaly shyǵarmalaryn túrik tiline aýdardym, biraq bastyra almadyq. Beıimbet Maılın, Tynymbaı Nurǵanbetov, Dýlat Isabekov, Marxabat Baıǵut, Baýyrjan Momyshuly... Aıta berseń kóp qoı jaqsy kórgen aqyn-jazýshy.
Jeke ómirińizden aıtyp ketseńiz aǵa?
Men negizi Ordý degen obylysta týylyp óskenmin. Qazir Erzýrýmda turamyn. Eki qyzym, bir ulym bar. Barlyq ýaqytymdy oqýmen, jazýymmen ótkizip jatyrmyn. Kóbinese qazaq ádebıeti, qazaq mádenıeti, qazaq tili degen másellerge qatysty eleńdep otyramyn. Shyǵarmashylyq ta sol baǵytta. Qazaq eli dese eleńdep otyratynymdy eshqashan jasyrǵan emespin. Qazaq halqy úshin jumys jasap jatqanymdy únemi aıtyp júrmin. Jasaǵan jumystaryńnyń qadiri óz elińde kóp bilinbeıdi ǵoı keıde. Ol da zańdy shyǵar. Túrikte «Úıdegi buzaý, buqa bolmaıdy» degen maqal bar.
Qazaqtar she, jumysyńyzdyń qadirin baǵalaı alyp jatyr ma?
Baǵalaıtyn adamdar bar. Mysaly, burynǵy elshi Abzal Saparbekuly maǵan «Dostyq ordeni» tapsyrdy. Sosyn, siz sıaqty jýrnalıter suxbat alyp jatyr. Ol da shyǵarmashylyq jumysta bir shabyt.
Áńgimeńizge rahmet! Qalamyńyz ushtala bersin!
Rahmet!
Suhbattasqan Serikgúl Sultanqajy