Valúta baǵamy
  • USD -

    462.5
  • EUR -

    495.5
  • RUB -

    5.31
Tótenshe jaǵdaıdan keıin jańa kásip bastaıtyndarǵa 6 paıyzben nesıe beriledi
23 sáýir 2020
Tótenshe jaǵdaıdan keıin jańa kásip bastaıtyndarǵa 6 paıyzben nesıe beriledi

Jańa kásip bastaıtyndar úshin jeńildetilgen nesıe berý baǵdarlamasy tótenshe jaǵdaı rejımi aıaqtalǵannan keıin jumys isteıdi, - dep habarlaıdy Tengrinews.kz.

Bul týraly «Damý» KDQ» AQ memlekettik organdarmen ózara áreket etý departamentiniń dırektory Gúlsaıa Zeınelǵabdına OKQ onlaın-brıfınginde aıtty. 

«Iá, bıznes bastaıtyndar úshin bizdiń baǵdarlamamyz jumys istedi jáne isteı beredi de. Tótenshe jaǵdaı kezinde de istep jatyr. Jańa kásipkerlerge arnalǵan nátıjeli jumyspen qamtý «Eńbek» baǵdarlamasy bar. Bul arqyly kásipker 6,5-8 myń AEK mólsherinde 6 paıyzdyq mólsherlememen nesıe ala alady. Zaem merzimi - 5 jyl. Sondaı-aq, «Bıznestiń jol kartasy-2025» baǵdarlamasy aıasynda da jańa kásipkerlerdi qoldaımyz. Bul - sýbsıdıalaý, kepildik berý ınstrýmenti. Bul arqyly kásipker bıznesin aýylda nemese shaǵyn qalada bastasa, onda birinshi baǵyt boıynsha 750 mıllıon teńgege deıin nesıe ala alady. Munymen qosa, aınalmaly kapıtalyn tolyqtyrý úshin 360 mıllıon teńgege deıin alýyna múmkindigi bar. Kepildik berý ınstrýmenti arqyly jańa kásipkerdiń nesıe somasy 180 mıllıon teńgeden aspasa, nesıe somasynan 85 paıyz kepildik beriledi», - dedi Gúlsaıa Zeınelǵabdına.

Departament dırektorynyń aıtýynsha, kásibin qalada bastaǵysy keletinder úshin nesıe mólsheri 7 mıllıard teńgege deıin ulǵaıǵan.

«Ekinshi baǵyt boıynsha kásipker bıznesin qalada bastasa, 7 mıllıard teńgege deıin ulǵaıdy, 6 paıyzdyq mólsherlememen nesıe ala alady. Kásipkerler «Damý» qoryna qazir de ótinish bildirýine bolady. Tótenshe jaǵdaı bitkennen keıin de júginýge bolady. Tek bankter bıznes jobaǵa nesıe bergennen «Damý» qory sýbsıdıa men kepildik berýge qatysty sheshim shyǵarady», - dep tolyqtyrdy spıker.

RELATED NEWS
Tótenshe jaǵdaıdan keıin jańa kásip bastaıtyndarǵa 6 paıyzben nesıe beriledi
23 sáýir 2020
Tótenshe jaǵdaıdan keıin jańa kásip bastaıtyndarǵa 6 paıyzben nesıe beriledi

Jańa kásip bastaıtyndar úshin jeńildetilgen nesıe berý baǵdarlamasy tótenshe jaǵdaı rejımi aıaqtalǵannan keıin jumys isteıdi, - dep habarlaıdy Tengrinews.kz.

Bul týraly «Damý» KDQ» AQ memlekettik organdarmen ózara áreket etý departamentiniń dırektory Gúlsaıa Zeınelǵabdına OKQ onlaın-brıfınginde aıtty. 

«Iá, bıznes bastaıtyndar úshin bizdiń baǵdarlamamyz jumys istedi jáne isteı beredi de. Tótenshe jaǵdaı kezinde de istep jatyr. Jańa kásipkerlerge arnalǵan nátıjeli jumyspen qamtý «Eńbek» baǵdarlamasy bar. Bul arqyly kásipker 6,5-8 myń AEK mólsherinde 6 paıyzdyq mólsherlememen nesıe ala alady. Zaem merzimi - 5 jyl. Sondaı-aq, «Bıznestiń jol kartasy-2025» baǵdarlamasy aıasynda da jańa kásipkerlerdi qoldaımyz. Bul - sýbsıdıalaý, kepildik berý ınstrýmenti. Bul arqyly kásipker bıznesin aýylda nemese shaǵyn qalada bastasa, onda birinshi baǵyt boıynsha 750 mıllıon teńgege deıin nesıe ala alady. Munymen qosa, aınalmaly kapıtalyn tolyqtyrý úshin 360 mıllıon teńgege deıin alýyna múmkindigi bar. Kepildik berý ınstrýmenti arqyly jańa kásipkerdiń nesıe somasy 180 mıllıon teńgeden aspasa, nesıe somasynan 85 paıyz kepildik beriledi», - dedi Gúlsaıa Zeınelǵabdına.

Departament dırektorynyń aıtýynsha, kásibin qalada bastaǵysy keletinder úshin nesıe mólsheri 7 mıllıard teńgege deıin ulǵaıǵan.

«Ekinshi baǵyt boıynsha kásipker bıznesin qalada bastasa, 7 mıllıard teńgege deıin ulǵaıdy, 6 paıyzdyq mólsherlememen nesıe ala alady. Kásipkerler «Damý» qoryna qazir de ótinish bildirýine bolady. Tótenshe jaǵdaı bitkennen keıin de júginýge bolady. Tek bankter bıznes jobaǵa nesıe bergennen «Damý» qory sýbsıdıa men kepildik berýge qatysty sheshim shyǵarady», - dep tolyqtyrdy spıker.

Biz týraly
ulys.kz — aqparattyq, saraptamalyq jáne tanymdyq baǵyttaǵy materıaldardy beredi.
 
Mýltımedıalyq joba zaman talabyna saı jasalǵan. Qazaqstannyń aqparattyq naryǵyn sapaly
kontentpen qamtamasyz etýge úles qosýǵa baǵyttalǵan. Mundaǵy saraptamalyq, tanymdyq
maqalalar san salany qamtıdy. Geostrategıa, geoekonomıka, geosaıasat, halyqaralyq
qatynastar men eldiń ishki-syrtqy saıasaty, ekonomıka, jahanda bolyp jatqan tektonıkalyq
ózgerister men trend taqyryptar ulttyq múdde turǵysynan tereń taldanyp qazaq
oqyrmandaryna jetkiziledi. Ortalyq Azıa men Túrki álemine erekshe kóńil bólinedi.