«Oqýlyq – ustazdyń da, oqýshynyń da aqylshysy»
A.Baıtursynuly Bilim Akademıasynyń Akademıalyq keńesiniń múshesi, «TIL» /Túrki ilimi/ ortalyǵynyń dırektory, Halyqaralyq (ISTES) «International Society for Technology, Education and Science» ǵylymı jýrnalynyń redaksıalyq keńes múshesi, fılologıa ǵylymdarynyń kandıdaty, ǵalym-ustaz Gúlbahram QULNAZAROVAMEN suhbat
- Gúlbahram Sultanqyzy, búginde siz Túrkıanyń Koná qalasynda turyp jatqan ǵalymsyz. Ózińiz basshylyq etetin «TIL» /Túrki ilimi/ ortalyǵy jylda Túrkıa men Qazaqstannyń bilim salasyndaǵy yntymaqtastyqty arttyrý maqsatynda eki eldiń JOO oqytýshylary men mektep, kolej muǵalimderi arasyndaǵy biliktilikti arttyrý kýrstaryn, semınarlar men dáristerin uıymdastyryp keledi. Osy týraly tolyqtaı aıta ketseńiz?
- Búginde Qazaqstan bilim men ǵylym salasynda kóptegen álem elderimen qatynastar ornatqan. Onyń ishinde AQSH, Eýropa, Orta Azıa elderi men EAEO-nyń ozyq oqý ordalary bar.
Abylaı han atamyz: «Bilekke sener zamanda eshkimge des bermedik. Bilikke sener zamanda qapy qalyp júrmelik!» degendeı, búgingi bilim men ǵylym zamanynda álemniń ozyq tájirıbelerin úırenip-meńgermesek, ómir degen uly kóshte óz sybaǵamyzdan aıyrylyp qalarymyz sózsiz. Qazirgi jahandaný kezeńinde oqshaýlaný qıyn, ári bul qajet te emes. Eýropanyń jáne ózimizdiń tamyrlas, baýyrlas Túrkıa eliniń ǵylymı-tehnıka salasy, bilim berý júıesi kóptegen artyqshylyqtarǵa ıe ekendigi talas týdyrmaıtyn aqıqat. Mundaı ozyq tájirıbeden úırenýdiń qajettigi men tıimdiligi eshqandaı qarsylyq týǵyzbaıdy, kerisinshe baýyrlastyǵymyzdy bekemdep, yqpaldastyǵymyzdy nyǵaıta túsedi. Osy maqsatta ashylǵan «TIL» /Túrki ilimi/ ortalyǵymyz Túrkıa men Qazaqstannyń bilim salasyndaǵy yntymaqtastyqty, ıaǵnı ǵylym men bilim sapasyn arttyryp, eki eldiń JOO oqytýshylary men mektep, kolej muǵalimderi arasyndaǵy biliktilikti arttyrý kýrstaryn, semınarlar men dáristerin (qazaq - túrik tilinde) jyl saıyn Túrkıanyń ár qalasynda uıymdastyryp keledi. Atap aıtsaq, Túrkıanyń Koná qalasynda 2022 jyldyń 14-26 aqpanynda «Oqytýdyń zamanaýı formalary men ádisteri: izdenister men sheshimder» atty halyqaralyq semınar, 9-10 sáýirinde «Qazaqstan men Túrkıanyń jalpy bilim berý júıesiniń ozyq úlgileri men tájirıbeleri» atty halyqaralyq ǵylymı-tájirıbelik konferensıalar uıymdastyrylyp, elektrondy jınaǵy shyǵaryldy. Qatysýshylarǵa Túrkıa memleketiniń bedeldi, tájirıbeli profesorlar tarapynan halyqaralyq sertıfıkattar tabys etildi.
Ortalyǵymyz Túrkıadan qazirgi qoǵamnyń, jastardyń bilim alýdaǵy maqsat-muratynyń ózgergenine oraı, jańa tehnologıamen qazaqstandyq oqytýshylar men muǵalimderdiń ótinishterine, talaptaryna saı aǵylshyn tilinde elektrondy kitaptardy shyǵaryp jatyr.
- «TIL» /Túrki ilimi/ ortalyǵynyń alda qandaı josparlary bar?
- Joǵaryda atap ótkenimdeı, Qazaqstan men Túrkıa eliniń JOO oqytýshylary men mektep, kolej muǵalimderi arasyndaǵy biliktilikti arttyrý kýrstary, semınarlar men dáristeri, sımpozıým men konferensıalary qazaq jáne túrik tilinde ǵana ótedi, óz aýdarmashylarymyz bar. Bizdiń elde qazaq, túrik tilin qatar meńgergen ǵalymdar, oqytýshylar, ustazdar Qudaıǵa shúkir, jeterlik. Kóptildilik – adamdy iskerlik qarym-qatynas daǵdylaryna, seriktestik yntymaqtastyqqa, eńbek naryǵyndaǵy básekege qabilettilikti arttyrýǵa yqpal etedi. Sondaı-aq kóptildi meńgerý adamnyń ómir jolyna, qarym-qatynasynyń keńeıýine, mádenıettiń ulttyq erekshelikterine, ártúrli halyqtyń ulttyq dástúrimen tanysýyna da úlken múmkindik beredi. Osy turǵydan ortalyǵymyzǵa túrik ǵalymdary tarabynan «qazaq ádebı tilin úırenýge» degen usynystar túsip jatyr. Bolashaqta sony qolǵa alsaq degen oıdamyz. Árıne, til úırený ońaı emes, dese de bir tildi bilgen adamǵa ekinshi, úshinshi tildi úırený ońaıǵa túsedi. Adam shet tilin úırený barysynda, jańa bir álemniń, órkenıettiń ishine kirip, tanysa bastaıdy, ıaǵnı adamnyń aqparattyq, mádenı jáne ekonomıkalyq oıy keńeıip, tanym-túısigi arta túsedi, eń bastysy mynandaı múmkindikterge:
1.Basqa memlekettiń (halyqtyń) ókilimen eshqandaı aýdarmashysyz tikeleı qarym-qatynas jasap, sóılesip, oı bólisý múmkindigine ıe bolady;
2.Sol tilderde berilgen aqparatty, ǵylymı maǵlumattardy tolyq ıgerýge, túpnusqada oqýǵa múmkindigi kóp bolady;
3.Halyqaralyq deńgeıdegi konferensıalar men sımpozıýmderge qatysyp, basqalarmen tildesý múmkindigine ıe bolady.
- Jalpy eki eldiń bilim berý júıesindegi qandaı erekshelikter men artyqshylyqtardy atap óter edińiz?
- Qazaqstannyń bilim berý júıesi Lıssabon konvensıasyna, Batys Eýropanyń Sorbon deklarasıasyna, 2010 jyly Eýropanyń 30-ǵa jýyq elderimen birge Bolon deklarasıasyna kirdi. Bolon deklarasıasyna túrki halyqtar arasynan Qazaqstannan basqa Túrkıa men Ázerbaıjan eli de bar. Bul prosestiń jastardy, oqytýshylardy basqa elderge jiberý, bilim tájirıbe almastyrý aspektisi óte durys oılastyrylǵan dep esepteımin.
Túrkıa 2012 jyly Bolon deklarasıasyna kirip, sol jyldyń 1-naýryzynan bastap bilim berýdiń 4+4+4 (12 jyldyq) modelimen jumys jasasa, bizdiń elimiz áli kúnge deıin bilim júıesiniń 4+5+2 (11 jyldyq) modelimen jumys istep keledi. Keıbir arnaýly mektepter bolmasa, negizinen jappaı 12 jyldyq (4+6+2) bilim berý júıesine tolyq kóshe almaı kele jatyrmyz. Túrkıanyń 4+4+4 modeli:
· Bastaýysh – ( Ilkokul) 4 jyl -1, 2, 3, 4 synyptar
· Orta mektep – ( Ortaokul) 4 jyl – 5, 6, 7, 8 synyptar
Imam-hatıb orta mektebi de bar, ıaǵnı onda 5, 6, 7, 8 synyp oqýshylyry Quran Kárim, Paıǵambardyń ómirin, aqıda, fıhq sabaqtaryn oqıdy.
· Lıseı (Lıse) men kolej 4 jyl – 9, 10, 11, 12 synyptar. Lıseı men kolejder balalardy joǵary bilim alýǵa, kásipke, olardyń ómirge degen qyzyǵýshylyqtary men daǵdylaryn iskerlik qabiletterine sáıkes daıyndaýǵa baǵyttalǵan. Lıseı men kolej negizinen birneshe baǵytta, atap aıtsaq: shet tilderi, qoǵamdyq ǵylymdar (tarıh, geografıa t.b.), tehnıkalyq lıseı, óner koleji sıaqty túrli mamandyqqa daıyndaıdy. A.Eınshteın: «Bilim berý jattatý emes, aqyldy oılaýǵa úıretý» dep aıtqandaı, lıseı men kolejdi bitirgen oqýshylardyń biri alǵan bilimderin ary qaraı jetildirý úshin JOO tússe, keıbireýleri sol mamandyǵymen jumysqa turyp, jastaıynan eńbek etedi.
Mundaǵy bir erekshelik bastaýysh, orta, ımam-hatıb mektepteri, lıseı men kolejder ártúrli ǵımaratta oqytylady. Mysaly, bizde 11 jyldy bir mektepte (bir ǵımaratta) oqysa, Túrkıada 4+4+4 modeli bólek – bólek mektepte (ártúrli ǵımaratta) oqıdy. Osylaı oqytqan muǵalimge de, oqýshyǵa da tıimdi. Jáne de bizdiń mektepterde kezdesetin «álimjettik áreketter» bolmas edi.
Túrkıanyń jalpy mektepterinde 4-synypqa deıin shet tili oqytylmaıdy, tek 4 synypta – 2 saǵat, 5-6 synyptarda – 3 saǵat, 7-8 synyptarda – 4 saǵat ótedi. Bala eń aldymen ana tilinde tárbıelenip, oqyp, bilim alyp, ony tolyq meńgergennen keıin ǵana ekinshi, úshinshi tildi úıretýge bolady degen qaǵıdany qatty ustaıdy. Balaǵa jastaıynan til úıretýdiń artyqshylyqtary da kóp, desek te, ana tilin tolyq meńgermegen bala, basqa tildi erkin meńgerip kete almaıdy. Sebebi, til tek qarym-qatynas jasaýmen ǵana shektelmeıdi, onda sol halyqtyń ádet-ǵurypy, dástúri men mádenıeti, minezi men mentalıteti de kiredi. Onsyz tildi tolyqqandy meńgerý múmkin emes. Keıbir áriptesterimizdiń bala aqparattyq resýrstarmen jumys jasap, ınternet jelisine qosylý úshin mindetti túrde úsh tildi bilý kerek degen qate pikirin búginde tili áli shyqpaǵan balalar dáleldep júr. 1 jasqa tolmaǵan balalar ınternet, kompúterdi shet tilin bilmeı-aq qosyp, qarap júr. Sondyqtan, tili áli tolyq shyqpaǵan balaǵa birneshe tildi úıretip, odan bolashaqta kóptildi tulǵa qalyptastyrý degen uǵym múldem durys emes.
- Sizdiń esimińiz qazaq til biliminiń álemdik deńgeıde, jalpy túrkitaný salasynda alatyn ornyn anyqtaıtyn uǵymdar men termınder jáne qazaq tiliniń damýyna eleýli úles qosqan ǵalymdar jaıly Qazaqstan Respýblıkasynyń Bilim jáne mádenıet jáne densaýlyq saqtaý mınıstrliginiń 1998 jyly shyǵarǵan «Qazaq tili» ensıklopedıasyna engeninen habardarmyz. Osy saladaǵy eleýli eńbekterińiz jaıly bilsek?
- Búginde túbi bir túrki halyqtary ózderiniń tól tarıhyn, tili men ádebıetin tarıhı turǵydan qaıta, jańasha turǵyda zertteý kerek. Bul – zaman talaby. Óıtkeni, biz tarıhymyzdy, tilimiz ben ádebıetimizdi osy ýaqytqa deıin orys, aǵylshyn, nemis ǵalymdarynyń eńbekterine súıene otyryp zerttedik, zerdeledik. Endi mundaı qatelikke boı aldyrmaýymyz kerek. Sebebi, búkil túrki dúnıesindegi bolyp jatqan úlkendi-kishili tarıhı ózgeristerdi, ondaǵy halyqtyń tili men tarıhyn, ádebıetin sol halyqtyń ózinen artyq biletin eshkim joq.
Men arab bólimin 1987 jyly bitirdim. 1991-1993 jyldary Ál-Farabı atyndaǵy (burynǵy S.M.Kırov atyndaǵy) Qazaq ulttyq memlekettik ýnıversıtetiniń stajer-izdenýshisi, 1993-1997 jyldary atalmysh ýnıversıtettiń aspırantýrasyn aıaqtap, 1997 jyly doktor, profesor, teolog, túrkolog B.Saǵyndyqovtyń jetekshiligimen 10.02.06 - túrki tilderi mamandyǵy boıynsha «Hİ-Hİİ Ǵasyr Ádebı Eskertkishterindegi Arab Elementteri (qazaq tilindegi ortaq elementtermen salystyryp taldaý)» - degen taqyryptaǵy kandıdattyq dısertasıamdy QR BjǴM Til bilimi ınstıtýtynda QR Ulttyq ǵylym akademıasynyń akademıgi Á.Qaıdarovtyń tóraǵalyǵymen qorǵap, fılologıa ǵylymdarynyń kandıdaty ǵylymı dárejesin aldym.
Meni qazaq til biliminiń álemdik deńgeıde, jalpy túrkitaný salasynda alatyn ornyn anyqtaıtyn uǵymdar men termınder jáne qazaq tiliniń damýyna eleýli úles qosqan ǵalymdar jaıly Qazaqstan Respýblıkasynyń Bilim jáne Mádenıet jáne Densaýlyq saqtaý mınıstrliginiń 1998 jyly shyǵarǵan «Qazaq tili» ensıklopedıasyna QR BjǴM Til bilimi ınstıtýtynyń sol kezdegi dırektory QR Ulttyq ǵylym akademıasynyń akademıgi Á.Qaıdarovtyń usynysymen engizipti. Men ony keıin bildim. Desek de, qazaq tiliniń damýyna eleýli úles qosqan ǵalymdardyń qatarynda dısertasıany 1 jyl buryn ǵana qorǵaǵan meniń bolýym, árıne men úshin úlken mártebe boldy.
Qazaq tiliniń tarıhyna qatysty: Hİ-Hİİ ǵasyr eskertkishter tilindegi arab sózderiniń morfologıalyq jáne leksıko-semantıkalyq erekshelikteri; Hİ-Hİİ ǵ. ádebı eskertkishteri men qazirgi qazaq tiline ortaq arab sózderiniń dybystyq erekshelikteri; «Qutadǵý bilik» pen «hıbatýl haqqaıyq» eskertkishterindegi arab sózderiniń túrki sózderimen tirkesý qabileti; Hİ-Hİİ ǵasyr ádebı eskertkishterindegi arab elementteri (qazaq tilindegi ortaq elementtermen salystyryp taldaý); «Dúnıe», «aqyl», «halyq» sózderi tilimizde qashannan bar?; Orta ǵasyr eskertkishteriniń zerttelýi; Mysyr dıalektisine engen qypshaq (qazaq) sózderi; Qoljazbalardyń zerttelýi: izdenister men jańa múmkindikter, problemalar; Túrki tilderin zertteýdiń qazirgi kezdegi ózektiligi; Ortaǵasyrlyq qypshaq – osman – arab (Mysyr dıalektisi) mádenı-tildik baılanystar; Kazak Dili ve Kültürünün Dünya Düzeyindeki Rolü sıaqty ár elde shyqqan 100 asa maqalalarym bar. Sondaı-aq oryssha-qazaqsha–arabsha lıngvısıkalyq sózdigi men «Qazaq tilin oqytýdyń jańa ádistemesi» atty metodıkalyq quralym shyqty.
Ǵasyrlar boıy bir-birimen tikeleı baılanysta bolmaǵan túrki halyqtary búginde jaqyndaı tústi. Osy tusta túrki tilderin (tarıhy men qazirgi tilin) zerttegen ǵalymdardyń eńbekterin bir súzgiden ótkizip, bir izge salatyn (Halyqaralyq Túrki akademıasy qolǵa alsa) ýaqyt kelgen tárizdi. Óıtkeni, týystas túrki tilderiniń tildik elementterin (ásirese, shaǵataı tilinde jazylǵan muralaryn) ár halyq bólip jarmaı, ortaq másele retinde qarap, zerttegen áldeqaıda mardymdy ári sapaly bolar edi. Túrki tilderin bir-birimen, basqa tildermen (qazirgi qazaq tilin kóne qypshaq, osman, túrik, arab tilderimen) salystyra otyryp, oǵan jan-jaqty tarıhı-lıngvıstıkalyq zertteýler júrgizý búginde Táýelsiz qazaq eliniń basqa túrki halyqtarymen baılanysyn nyǵaıtýda aıryqsha ról atqarady.
- Halyqaralyq (ISTES) «International Society for Technology, Education and Science» jýrnalynyń redaksıalyq keńes músheligine ótken jalǵyz qazaq ǵalymy ekenińizdi bilemiz. Redaksıanyń keńes músheligine qaı jyly ótip edińiz?
- Halyqaralyq (ISTES) «International Society for Technology, Education and Science» jýrnaly redaksıanyń keńes músheligine kez kelgen adamdy almaıtynyn bilemiz. Alaıda, Alla sátin salsa, adam oılamaǵan nárseniń bolatyny ras. Halyqaralyq (ISTES) «International Society for Technology, Education and Science» jýrnalynyń bas redaktorymen alǵash 2019 jyldyń kúzinde Túrkıanyń Antalá qalasynda ótken halyqaralyq sımpozıýmda kezdestim. Óte qarapaıym, bilimdi amerıkandyq ǵalym meniń Qazaqstannan kelgenimdi, ózi uıymdastyryp otyrǵan konferensıaǵa osy ýaqytqa deıin qazaqstandyqtardan eshkim qatyspaǵanyn, qazaq halqynyń ókilin alǵash kórip otyrǵanyn da jasyrmady. 2020 jyly COVID-19 pandemıa bastalyp, konferensıa onlaın túrde ótti, sol qıyn-qystaý kezinde konferensıanyń maqalalar jınaǵyn shyǵarýǵa kómektestim. Osy eńbegimdi eskerip, 2021 jyly jýrnaldyń redaksıalyq keńes músheligine qabyldady (sertıfıkatyn jiberip). Qazaqstannan ǵana emes, jalpy TMD elderi atynan qabyldap, úlken senim artty. Óte jaýapty is.
Scopus jáne Web of Science málimetter bazasyna engizilgen halyqaralyq resenzıalanǵan (ISTES) «International Society for Technology, Education and Science» ǵylymı jýrnal sondaı-aq ǵylymı konferensıalar uıymdastyrady, tehnologıa, bilim jáne ǵylym salasynyń ozyq zertteý nátıjeleri men ozyq tájirıbelerin (maqalalaryn) shyǵaryp, taratýǵa yqpal etedi.
- Shet tildi aýdıtorıada úlken tájirıbesi bar ǵalym retinde bolashaqta ózińizdiń qalyptasqan avtorlyq ádisińizdi jetildire otyryp, oqýlyq shyǵarýdy josparlap otyrsyz. Bul sizdiń qazirgi shet tilin úıretýge arnalǵan oqýlyqtarǵa kóńilińizdiń tolmaǵanyna ba, álde...
- Tilge baılanysty suraq týyndaǵanda, men: «balańyzdy bolashaqta kóp til biletin «polıglot» etip ósirgińiz kelse, onda balańyzdy mindetti túrde qazaq mektebine berip, qazaq tilinde oqytyńyz» deımin. Onyń ózindik sebebi de bar: qazaq tilin, ondaǵy tól 9 (á, q, ǵ, ń, ó, h, u, ú, i) dybysty erkin ári durys aıta biletin bala basqa shet tilderin de ońaı ári tez meńgeredi. 9 (á, q, ǵ, ń, ó, h, u, ú, i) tól dybysymyz álemniń barlyq tilinde kezdesedi. Qazaq tilin óte jaqsy biletin jastarymyz shet tilin jyldam ári taza meńgeredi. Muny óz tájirıbemizden de, til úıretip júrgen basqa eldiń ustazdary da moıyndap, aıtyp júrgenderinen de bilemiz. Mysaly, tilimizdegi «q», «á», «h» dybystary arab tiliniń eń qıyn, kópshiligi aıta almaıtyn dybysy bolsa, biz úshin ol eshqandaı qıyndyq týǵyzbaıdy. Sondaı-aq tilimizdegi «ǵ», «ó», «ń» dybystary fransýz tilinde, al «u» men «ú» dybystary túrik tilinde óte jıi qoldanylady. Qazaq jastarynyń kóptildi meńgerýine dybystardyń durys aıtylýy, aýyz qýysynyń týǵannan sol dybystarǵa beıimdelýi, artıkýlásıasy, ıaǵnı sóıleý músheleriniń dybys shyǵarýdaǵy atqaratyn qyzmeti, úndestigi t.b. úlken áser etedi. Kerisinshe, qazaq tilin úırenetin sheteldikterge bizdiń tól dybystarymyz kóptegen qıyndyqtar týdyrady, óıtkeni ol tilderde mundaı dybystar joq. Mysaly, joǵaryda sóz etken, arabtar bizdiń «q», «h» dybystarymyzdy jaqsy aıtqanymen, «u», «ú», «ń» t.b. dybystaryna kelgende kádimgideı qatty qınalady. Óıtkeni, olardyń aýyz qýysy ol dybystardy shyǵara almaıdy, ıaǵnı tildegi dybystardy buzyp sóıleý (aksent) sodan paıda bolady.
Qazaq, arab tilderinen dáris berip kele jatqanyma 35 jyldan asty. Búginde qazaqstandyq shákirtterimniń aldy doktor, profesor, rektor, depýtat. Al, qazaq tilin oqyp, úırengen sheteldik shákirtterimniń arasynan erekshe este qalǵany japondyq «japonsha – qazaqsha sózdiktiń» avtory Okava Hıroshı men Masýdjıma jáne Abaıdyń óleńderi men qara sózderin jatqa biletin mysyrlyq Omar. Okava Hıroshı búginde Tokıo ýnıversıtetiniń profesory, túrkolog, al Masýdjıma Japonıa televıdenıasynda Dımashtyń tikeleı aýdarmashysy boldy.
Bolashaqta ózimniń qoldanǵan, qalyptasqan avtorlyq ádisimdi negizge alyp, oqýlyq shyǵarýdy josparlap otyrmyn. Bul oqýlyqtarǵa kóńilimniń tolmaǵanynan emes, kerisinshe oqýlyq neǵurlym kóp bolsa, ózine unaıtyn oqýlyqty tańdaýǵa múmkindigi de sondaı kóp bolady. Oqýlyq – ustazdyń da, oqýshynyń da aqylshysy, sondyqtan onyń beriletin biliminiń mazmuny men sapasyna da jańa talaptar qoıylyp otyr.
Elimizdiń bilim berý júıesinde, ásirese jańa formattaǵy oqýlyqtarǵa jasalynyp jatqan reformalar erkindikke eti úırengen, bolashaqqa jasar qadamy nyq, ózine senimdi, daryndy urpaq qalyptastyrýǵa baǵyttalǵanymen qundy.
- Ýaqyt taýyp suhbat bergenińizge rahmet!
Avtory: Mara KELES