Keıingi jyldary sý mamandary Qazaqstanda qýańshylyq kezeńi ótip jatqanyn jıi aıtyp ketken bolatyn. Ásirese Ekologıa jáne tabıǵı resýrstar, Sý resýrstary jáne ırrıgasıa mınıstrlikteriniń ókilderi ózderine sý tapshylyǵy jóninde tótesinen qoıylǵan suraqtyń bárine «qurǵaqshylyq kezeńi ótip jatyr» dep jaýap qatýǵa mashyqtanyp alǵan. Jaýyr bolǵan jattandy jaýaptan jalyqqan jýrnalıser «Ol ne degen bitip bermeımin qýańshylyq» dep tańdanatyn. Bıylǵy tasqyn Qazaqstan aýmaǵynyń biryńǵaı shóleıttenýge bet alǵany týraly pesımısik teorıalardyń shegesin bosatyp ketti. Óıtkeni keıingi 10 jylda qańsýǵa aınalǵan ózen-kólderdiń erneýi jipsip, aıdyndarǵa qus orala bastaǵan. Bul jaıttardan kóktemgi tasqyn sharýashylyǵy myǵym, basqarý júıesi bekem el úshin qaterden góri múmkindik kóp ákeletinin kórýge bolady.
JAIYQTYŃ JAǴASY QAITA JAIQALA MA?
Jer sharynyń asty men ústindegi qylt etken qımyl men jylt etken ózgeristiń bárin ǵaryshtan baqylap, tabıǵat ózgeristerin mezgil buryn boljaýǵa múmkindik beretin tehnologıalar bar zamanda eshbir muhıtpen shektespeıtin, qurlyqtyń qaq ortasynda otyrǵan Qazaqstan qoǵamynda «Sý – tilsiz jaý» deıtin maqaldyń ózekti bolmaıtyn zamany jetti.
Tasqynnyń alǵashqy tolqyny eńserilip, qarǵyn sý qursaýyndaǵy el-jurt esin jıa bastaǵan tusta jer-kókke jaıylǵan tegin sýdy kádemizge jaratyp úlgermeı, rásýa etip almaımyz ba degen ýaıymdar aıtylyp jatyr.
Sáýirdiń basynda Tótenshe jaǵdaılar vıse-mınıstri Baýyrjan Syzdyqov bıyl jazyqtan jer-kókke sý jaıylyp, qapyda qalǵandaryn aıtqan.
«Eldegi 11 óńirde tasqynnyń aldyn alyp úlgerdik. Qalǵan 5 oblysta, baıqaǵan bolsańyzdar, sý ózenderden emes jazyqtan kelip jatyr. Shynyn aıtsaq, sý biz kútpegen tustan keldi. Iaǵnı, sý daladan keldi. Baıqasańyzdar, keıingi 30 jylda sýdyń artýy daladan týyndaǵan joq bolatyn», - dedi ol jýrnalıserdiń suraǵyna bergen jaýaptyń birinde.
Demek, jazyqtan jaıylǵan sý topyraqqa sińip joǵalady degen sóz. Tasqynnyń ekinshi tolqyny ásirese transshekaralyq ózenderdiń baseıninde bolyp jatqanyn eskersek, ol sýdy arnaıy qoımalarǵa jınaqtap, kádege jaratpaý baryp turǵan jaýapsyzdyq bolar edi.
Jaıyqtyń sýy bıyl erekshe mol bolatynyn órdegi Bashqurtstan mamandary bizge qystyń ortasynan beri eskertkeni málim boldy. Sol esepteri shynǵa aınalyp, Irekli sý qoımasynan artylǵan sý etektegi eldi mekenderdiń halqyn ábigerge saldy.
Jaıyqtaǵy joıqyn tolqyn bizge jetkenine de aptadan astam ýaqyt boldy. Jylda jylap aǵatyn Jaıyqtyń asaý tolqyndaryn óńirdegi qańsýǵa aınalǵan qoımalar men toǵandarǵa, kólder men kólshikterge quıyp úlgeremiz be? Osy saýaldy Sý resýrstary jáne ırrıgasıa mınıstri Nurjan Nurjigitovke qoıyp kórgenbiz. Onyń aıtýynsha, «Qazsýshar» mekemesiniń Atyraý oblysyndaǵy fılıaly Jaıyq arqyly keletin tasqyn sýdy Kaspıı teńizine baǵyttaý úshin qosymsha 14,5 shaqyrym kanal qazyp jatqan kórinedi. Biraq bul kanaldy betondaý josparda joq. Óıtkeni Reseıden keletin sýdyń kólemi jylda mundaı mólsherde bolady deýge negiz joq.
Al Batys Qazaqstan oblysy Jaıyqtyń artylǵan sýyn Jaıyq-Kóshim sýarý júıesinen Qamys-Samar kólderine jiberip jatyr. Bul sý óńirdiń ońtústik aýdandaryn ylǵaldandyrady degen sóz. Nurjan Nurjigitovtiń sózinshe, bul kólderge keıingi 20 jylda sý barmaǵan.
Reseı men Qazaqstan arasyndaǵy ýaǵdalastyq boıynsha, Qazaqstan sý ortasha jyldary Jaıyq arqyly Reseıden 7,8 km3 sý, qurǵaq jyldary – 5,4 km3, óte qurǵaq jyldary – 3 km3 sý alýy kerek. Jaıyq-Kaspıı baseındik ınspeksıasy Jaıyq-Kóshim sýarý júıesine ózennen alatyn sýdyń kólemin qurǵaqshylyq deńgeıine qaraı ózgertip otyrady. Bıyl júıege Jaıyqtan 607 mln tekshe metr sý alýǵa ruqsat berilgen bolatyn. Biraq Reseıden kelip jatqan sýdyń boljamnan asyp ketýine baılanysty ol meje 1 mlrd tekshe metrge (1 km3) deıin ulǵaıtylyp otyr. Osynyń arqasynda qurǵaýǵa aınalǵan Edilsor, Jaltyrkól, Birqazan, Sorkól, Saltanat kólderine sý jetti. Bul jazda osy mańdaǵy jaıylymdardy sýarýǵa jumsalady.
TOBYLDYŃ ARNASY TOLDY
Qostanaı óńirindegi tasqynnyń áserinen Tobyldyń sýy da 2000 jylǵy deńgeıine jetti. Onyń boıyndaǵy Joǵarǵy-Tobyl, Qaratomar sý qoımalary 92% tolǵan. Bul qoımalardan jyl saıyn125-150 mln tekshe metr sý alynady. Osy eseppen alsaq, tasqynnan jınalǵan sý aldaǵy 5-7 jyldyń kóleminde mańaıdaǵy sharýalardyń qajettigin ótep, Tobyldyń arnasyn qalypty deńgeıde ustap turýǵa jetedi.
Mamandar bıyl Astana sý qoımasy 100 paıyz tolǵanyn aıtyp otyr. Byltyr bul qoıma 82 paıyz ǵana tolyp, jetpegen sýdy Q.Sátbaev atyndaǵy kanaldan alǵan bolatyn. Bıyl syrttan sý izdeýdiń qajettigi joq.
Aqmola oblysyndaǵy «Alva», «Keńbıdaıyq» lımandy sýarý júıeleri de 100% tolǵan. Sondaı-aq, Selınograd aýdanynyń Qozykósh, Muqyr jáne Qarasý ózenderiniń arnasy da tolyq. Qorǵaljyń qoryǵyndaǵy Teńiz kóline 1,5 mlrd tekshe metr sý jiberilgen.
Qaraǵandy oblysynyń sý qoımalary da 100% toldy. Munda jınalǵan sý aımaq ekonomıkasynyń qajettilikterin jyl boıy tolyq qanaǵattandyrýǵa múmkindik beredi.
Ulytaý oblysynyń Keńgir sý qoımasynan alǵash ret Sarysý ózeni arqyly Qyzylorda oblysyndaǵy kólderge sý jiberildi.
Byltyr Jambyl oblysy sý tapshylyǵyn tartyp, sharýalar biraz shyǵynǵa ushyraǵa.
«Jambyl oblysynyń Tasótkel sý qoımasynan Shý ózenine sý jiberildi. Bul sý sáýir aıynyń basynda Túrkistan oblysy Sozaq aýdanyna jetti. Tasótkel sý qoımasynan sý jiberý jumystary 1 mamyrǵa deıin jalǵasady. Osy aralyqta Shý ózeni arqyly Sozaq aýdanyna shamamen 1 mln tekshe metr sý túsýge tıis», - deıdi mınıstr.
Bıyl Ertiste de sý mol bolatyn túri bar. Qazirdiń ózinde ózen sýyn tabıǵat qorǵaý sharalaryna jiberý bastalyp ketti. Bul Pavlodar oblysynyń jemshóp bazasyn nyǵaıtýǵa septigin tıgizbek. Jalpy bıyl Ertistiń boıyndaǵy sý qoımalarynan beredi. Sý qoımalarynan jalpy kólemi 6,3 mlrd tekshe metr sý jiberý josparlanyp otyr.
İle ózeninen Almaty oblysyndaǵy Qapshaǵaı qoımasyna kelgen sý kóleminiń mol bolýyna baılanysty Balqash kóline sý jiberilgen. Sonyń arqasynda 1 qantar men 24 sáýir aralyǵynda Balqashtyń deńgeıi ortasha 15 santımetr kóterilgen.
