Keıingi 30 jylda bıik minberdiń bárinen aıtylatyn eń asqaq uran «turaqtylyqty qamtamasyz etý» deıtin jattandy sóz boldy. Daý joq, turaqtylyq – kez kelgen eldiń tirshiligine aýadaı qajet qubylys. Biraq onyń qajettigin sózben dáriptep, oımen ólsheý bar da, irgesin ispen bekitý bar. Bizde osylardyń alǵashqysy basym sıpat alyp, keıingisi kenje qalǵanyn Jańaózen jáne Qańtar oqıǵalary kórsetip ketti. 
Óz tarıhynda osyndaı aýyr kezeńderdi ótkergen táýelsiz Qazaqstannyń endigi turaqtylyǵyna qandaı qubylystar men faktorlar keri áser etýi múmkin? Biz bul suraqty et pen súıekten jaralǵan sarapshylarǵa emes, jansyz jasandy zeıinge qoıyp kórdik. Óıtkeni el aldynda júrgen sarapshy bitkenniń turaqtylyq týraly aıtqan paıymdary ınternette tolyp tur. Jasandy ıntellekt osy mol málimettiń ishinen qandaı máıek súzip shyǵaratyny qyzyq boldy. 
Sonymen, jasandy zeıin Qazaqstan turaqtylyǵyna qandaı qubylystardan qaýip kóredi?
ChatGPT-diń paıymdaýynsha, eldiń turaqtylyǵyna syzat túsire alatyn tórt qater bar.
Birinshisi – ekonomıkalyq qater. 
«Qazaqstan tabıǵı resýrstardyń eksportyna táýeldi. Ásirese munaı men gazdyń eksportyna kiriptar. Bul ony qýat tasymaldaýshy resýrstar  baǵasynyń aldynda osal etedi. Ekonomıkany ártaraptandyrý jáne shıkizat kiristerine táýeldilikti qysqartý eldiń basym baǵyttary bola bermek», - dep jazady jasandy zeıin.
    Ekinshi qater – áleýmettik qyrlar. 
    «Elde etnıkalyq jáne mádenı alýandyq bar. Bul keıde shıelenister kózine aınalýy múmkin. Mundaı ár alýandyqty basqarý udaıy baqylaý men qoldaýdy qajet etedi», - delingen ChatGPT saraptamasynda.
    Úshinshi qater – saıası máseleler.
«Postsovettik keńistiktegi elderdiń árqaısysynda saıası ózgerister túrli deńgeıde júrip jatqandyqtan eldiń ishinde turaqtylyqty saqtaý mańyzdy. Ol úshin quqyqtyq, ınstıtýsıonaldyq damýdy qamtamasyz etip, azamattardyń quqyǵyn qorǵaý, azamattyq qoǵamdy qoldaýdy qajet», - dep topshylaıdy jasandy zeıin. 
Tórtinshi qater – halyqaralyq qatynastar. 
«Qazaqstan óziniń halyqaralyq mártebesin nyǵaıtyp, óńirlik, halyqaralyq bastamalarǵa belsendi qatysýǵa umtylyp keledi.  Bul túrli halyqaralyq áreket kúshteri men qatysýshylardyń arasynda teńgerimdi saıasat júrgizý qabiletin qajet etedi», - deıdi  ChatGPT.
Bul tezısterdi jany joq, jasandy zeıin aıtyp otyrǵanymen et pen súıekten jaralǵan, jany bar aqyl ıesi retinde biz de kelisemiz.
Ásirese Qańtar oqıǵasy buǵan deıin turaqtylyq týraly aıtylyp kelgen urandar men paıymdardyń shyndyqtan alshaq ekenin kórsetti. Turaqtylyq ekonomıkanyń damýyna emes, ekonomıkalyq damý turaqtylyqtyń ornyǵýyna qyzmet etý kerek bolǵanyn kórip otyrmyz. 
Qańtar oqıǵasynan keıin el ishinde olıgarh atalyp ketken qaltaly qazaqstandyqtarmen kezdesken Prezıdent Qasym-Jomart Toqaev eldiń mıneraldyq resýrstaryn satýdan túsken kiris azamattar arasynda ádiletti bóliný kerektigin aıtty. Keıin bul bastama «Ádiletti Qazaqstan» tujyrymdamasyna ulasty. Al jalpyulttyq referendýmnan Konstıtýsıaǵa Qazaqstan jeriniń asty men ústindegi baılyq halyqtyń menshigi ekeni týraly tarmaq qosyldy.
ChatGPT-diń «ekonomıkalyq qater» deıtin kategorıasyna osyny da qosýǵa bolady. Al el ekonomıkasynyń qazirgi qurylymyn reformalap, ártaraptandyrý úshin saıası jigermen birge qomaqty qarajat kerek. Búdjetiniń shyǵysy kirisinen úlken qazirgi Qazaqstan úshin bul mejeni eńserý qıyn máselege aınalyp barady. Búdjettiń tapshy tusyn jyldar boıy zańsyz ıemdelgen aktıvterdi memleketke qaıtarý arqyly toltyrýǵa bolady. Bul maqsatpen Bas prokýratýra janynan tutas qurylym jasaqtalyp, jumys istep jatyr. Byltyrǵy jyldyń qorytyndysynda zańsyz aktıvterdi qaıtarý qolǵa alynǵannan beri 1 mlrd dollarǵa jýyq baılyq memleket menshigine ótkeni aıtylǵan edi. Al 2024 jyldyń basynan beri 63 mlrd teńge elge qaıtqan. Jalpy ishki ónimi 260 mlrd dollarǵa taıaý Qazaqstan ekonomıkasy úshin 1 mlrd dollar qosymsha qarajat degen sonshalyq úlken soma emes. Mundaı qarajatpen ekonomıkany ártaraptandyrý ázirge múmkin emes. Áıtse de, eldegi strategıalyq aktıvterdiń bárin boıyna shoǵyrlandyrǵan «Samuryq-Qazyna» qoryn reformalaý baǵytyndaǵy jumystar ekonomıkany ártaraptandyrý jumysy makroekonomıkalyq aýqymda qolǵa alynǵanyn kórsetedi. 
Jasandy zeıin eldegi etnıkalyq jáne mádenı alýandyq únemi baqylaý men qoldaýdy qajet etetinin eskertip otyr. Keıingi kezde Qazaqstan halqy assambleıasyn taratyp jiberý týraly bastamalar áleýmettik jelide óte tanymal bolǵanyna qaramastan memlekettiń  bul ınstıtýtty shashaý shyǵarmaı ustap otyrǵany da osydan.
Postsovettik keńistiktegi elderdiń saıası damý deńgeıi ár túrli bolýy turaqtylyqqa qalaı áser etetinin Reseı men Ýkraınadaǵy jaǵdaıdan kórýge bolady. Batystyń demokratıany tý etken baǵyty men Máskeýdiń ambısıasy túıispeýinen birneshe jylǵa sozylǵan soǵys jalǵasyp jatyr. Bul oraıda alash kósemi Álıhan Bókeıhan aıtty deıtin ósıet ózekti. Reseıge demokratıa kelmeıinshe, qazaq dalasy damýdyń dańǵylyna túspeıtinin boljaǵan qaıratker óziniń erkindik jolyndaǵy kúresin Reseıdi patshalyq júıeden azat etýge atsalysýdan bastaǵanyn tarıhtan aıan.
Qazaqstannyń halyqaralyq bastamalarǵa belsendi qatysýynan turaqtylyqqa qandaı qater tónýi múmkin?  Bul jerde ChatGPT-diń Eýrazıalyq ekonomıkalyq odaq aıasyndaǵy ıntegrasıa men «Bir beldeý, bir jol» megajobasynyń túpki maqsatyn, túrki ıntegrasıasynyń shynaıy áleýetin, alpaýyt ekonomıkalardyń kezek-kezek «S5+1» formatynda forýmdar ótkizýmen áýestenip ketkenin meńzep otyrǵany belgili.

Big Data-nyń tańqalarlyq ósýi

Bári Dıjıtal dáýir bastalǵaly beri adamzat jınaǵan málimetter jarylysynan bastalady. Bul árıne, kompúterler sanynyń kóbeıýimen, Internetpen jáne biz ómir súrip otyrǵan álemnen málimetter jınaıtyn tehnologıalardyń paıda bolýyna baılanysty. Málimetter ózderi jańadan oılap tabylǵan joq.  Kompúter dáýiri men málimetter bazasynan burynǵy qaǵaz jazbalar, arhıvtegi materıaldar málimetke jatady.  Kompúterler, elektrondyq kesteler, málimetter bazasy sol málimetterdi úlken aýqymda saqtaý men retke keltirýdiń ádisin berdi. Aıaq astynan sizge málimetter «tyshqandy» shyrt etkizý qalýy arqyly qoljetimdi bola qaldy.

Degenmen alǵashqy kesteler men málimetter bazasynan beri uzaq jol júrildi. Mysaly búgin, eki kúnde jasalyp jınaqtalatyn málimetter adamzattyń 2000 jyldarǵa deıin jasalǵan, jınalǵan málimetterimen birdeı eken. Iá, ıá árbir eki kúnde. 2020 jyldarda dıjıtal málimetter  shamamen 5 ZB-dan (zetabaıt) 50 ZB-qa ulǵaıady eken. 1 ZB = 1000000000000 GB.

Búgin, bizdiń árbir jasaǵan qadamymyz «dıjıtal iz» qaldyrady. tipti dúkennen bir zat alsańyz, munyń bári málimet retinde saqtalyp, qattalyp qalady.

Iaǵnı, bizdiń árbir dıjıtal isimiz «dıjıtal iz» qaldyrady, jáne olar avtomatty túrde sizge bilinbeı jasalyp kóbeıe beredi.  Internetke shyqqan saıyn, GPS-y bar smartfonmen júrgen kezde, áleýmettik jelide dostaryńyzben baılanysta nemese chatta bolǵanda jáne siz kimsiz, qaıdansyz, qaı salada, qandaı kompanıada  jumys isteısiz, qaı dúkennen qandaı zat alasyz, qaı jerińizdiń aýyrady, kimmen qarym-qatynastasyz, qandaı saıttarǵa kiresiz, smartfonyńyzda qandaı qosymsha baǵdarlamalar (apps) qoldanasyz, otbasyńyz, minez-qulqyńyz t.b. bárin tizilip, taldanyp saqtala beredi. Internettiń barlyq betterindegi málimetter de «Big data». Olar Google-diń, Facebook-tiń jáne taǵy basqa alyptardyń serverlerinde tur, oǵan arnaıy organdardyń qoly jetetindigine kúmán joq. Siz ártúrli áleýmettik jeliler, qosymsha baǵdarlamalardaǵy anketalardy toltyrý arqyly ol málimetterdi jınaýǵa ózińiz kómektesip jatyrsyz. Google-den bir sózge izdeý salsańyz, sonyń jarnamasy kelesi bette turatynyn baıqaǵan shyǵarsyz. Sodan-aq sizdi ne qyzyqtyratynyn biledi. «Big data»-daǵy málimetter jıyntyǵy tek qana Laýhýl Mahfýzǵa jetpeıtin shyǵar.

Sonymen qatar, adamnyń emes aqyldy qurlyǵy, mashınalar da málimetterdiń kóbeıýine úles qosady. Olar bir-birimen nemese úıdegi serverler arqyly málimet almasady. Úlken zaýyttardaǵy óndiristegi jabdyqtardyń kópshiligine sensorlar ornatylǵan, olar da bir-birine málimetter jiberip turady.

«Big Data» termıni osy barlyq málimetterdi jınaýǵa jáne sony adamzattyń óz múddesine ártúrli salalarda qoldaný qabilettiligine qatysty aıtylady.

«Big Data» qalaı jumys isteıdi?

«Big Data» mynadaı prınsıptermen jumys isteıdi: bir másele, ne bir jaǵdaı týraly neǵurlym kóp bilseńiz, soǵurlym siz senimdi ıdeıalar taba alasyz, ári qaraı ne bolatynyn boljaı alasyz.

Kóp mólsherdegi málimetterdi salystyrý, buryn belgisiz bolyp kelgen jaıttardy anyqtaýǵa, sońynan salmaqty sheshim qabyldaýǵa múmkindik beredi.  Kóbinese bul jınaqtalǵan málimetterdiń negizinde jasalǵan modeldeý arqyly iske asyrylady. Sol model arqyly jaǵdaıdy ımıtasıalap, berilgen prosesterdiń shamalaryn retteý arqyly ońtaıly nátıjelerdi kózdeıdi. Bundaı prosester avtomattandyrylǵan.

Bul orasan zor málimetterdi jınaý, anyqtaý, suryptaý, saralaý jáne óńdeý ońaı sharýa emes, ol jasandy ıntellekti men mashınamen oqytý arqyly iske asady. Jalpy «málimetterge» fotosýretter, vıdeo, aýdıojazbalar, mátinder, málimetter bazasy, sensorlardyń túsken kórsetilimder jáne t.b. jatady.

Big data qalaı qoldanylady?

Tolassyz ósip jatqan osy málimetter aǵynyn qazir biz osydan biraz jyl buryn ǵana múmkin bolmaǵan ádister arqyly óz qajetimizge jarata alamyz.  Bul ártúrli saladaǵy bıznes álemine tóńkeris ákeledi, kompanıalar ózderiniń klıentteriniń qaı segmentte, qandaı taýarǵa suranys bolatynyn óte úlken dáldikpen boljaı alady. Big Data sonymen qatar kompanıalarǵa ózderiniń is-qımyldaryn áldeqaıda tıimdi jasaýǵa múmkindik beredi.

Bıznesten tys Big Data bizdiń ómirimizdi ártúrli joldarmen ózgertýge kómektesedi:

Medısınada óte úlken dárigerlik jazbalardy saraptaý men modeldeý arqyly aýrýlardy bastapqy kezeńinde anyqtap jáne jańa dárilerdiń túrin jasaýǵa múmkindik beredi. Ártúrli sensorlardan keletin málimetterdi jınap, saralaý arqyly tabıǵı jáne tehnogendik appatardy, jer silkinýin aldyn – ala boljap, der kezinde shara qoldanýǵa jaǵdaı jasaıdy. Sonymen qatar soǵys jaıyndaǵy bosqyndardy baqylap, qorǵaýǵa, polısıa kúshteriniń strategıasyn jasaýǵa, kúshterdi durys qoldanýǵa, sol arqyly qylmystardyń aldyn alýǵa kómektesedi.

Big Data týǵyzatyn máseleler

Big Data bizge buryn túske de kirmegen ıdeıalar men múmkinder sılaı otyryp, sheshýin izdeıtin máselelerdi de  júkteıdi:

Málimetterdiń konfıdensıaldylyǵy. Jasalynyp jatqan Big Data-nyń ishinde bizdiń jeke ómirimiz jaıly aqparattar óte kóp jáne olardyń negizgi bóliginiń konfıdensıaldylyǵyn saqtaýǵa bizdiń quqyǵymyz bar. Biz yńǵaılylyq úshin personaldyq málimetterdi ashamyz. Degenmen, personaldyq málimetterdi ashý men yńǵaılylyqtyń balansyn tabýymyz kerek. Málimetterdi qorǵaý. Mysaly biz bankilerge onlaın bankıng qoldaný úshin ózimiz jaıynda aqparttardy beremiz, biraq olar qanshalyqty qaýipsiz jaǵdaılarda saqtalady?

Eger málimetter kezdeısoq ashylyp qalsa, sol arqyly bireýlerdiń yqpalyna túsip, dıskrımınasıaǵa túsip qalý qaýipi de joq emes.

Bolashaqqa qarasaq

Ómirimizdi adam tanymastaı ózgerken Big Data búgin osyndaı bolsa, erteń ne bolmaqshy? Málimetter kóbeıe beredi, saraptaý júıeleri tehnologıasy ári qaraı damı beredi.

Bıznestiń Big Data-ny qoldaný qabileti óte joǵary bolýy shart. Ony ózderiniń strategıalyq aktıvi retinde qarastyrǵan bıznester ǵana qalyp, aldyǵa damıdy.

Sıfrlyq dáýir keldi. Biraq onymen birge qaýip te keldi. Endi bilim ordalary – tek oqý emes, aqparat soǵysynyń da maıdany. Kıbershabýyldar, fıshıng, derekterdiń urlanýy, jalǵan málimet taratý – osynyń bári mektep pen ýnıversıtet qabyrǵasynan bastap tónip turǵan qaýip. Al ekinshi jaǵynan, jasandy ıntellekt (JI) tehnologıalary bilim berý salasyna tyń serpin berip, oqytý men baǵalaý úrdisin túbegeıli ózgertýge múmkindik berip otyr. Iaǵnı, bilim berý eki álemniń toǵysynda tur – qaýip pen múmkindik.

Búgingi oqýshylar men stýdentter – sıfrlyq týmalar. Olardyń oqý keńistigi – Google, YouTube, ChatGPT, TikTok aralasqan aralas orta. Biraq osy quraldarmen jumys isteý mádenıeti men qaýipsizdik áli tolyq qalyptasa qoıǵan joq. Qazaqstanda 2023 jyly kıbershabýyldardyń 22%-y bilim berý mekemelerine baǵyttalǵan degen derek bar. Bul – bankter men memlekettik qurylymdardan keıingi úshinshi oryn. Sebebi bilim berý uıymdary – úlken derekter bazasy. Oqýshylardyń jeke málimetteri, ata-ana derekteri, ishki akademıalyq júıeler – bári shabýyl nysanasyna aınalady. Máselen, 2022 jyly Almatydaǵy bir joǵary oqý ornynyń ishki serverine hakerler shabýyl jasap, 5 myńnan astam stýdenttiń derekteri jelige taraǵan.

Kıberqaýipsizdik tek hakerlik shabýyldan qorǵaný emes. Ol – fıshıngten bastap áleýmettik ınjenerıa, deepfake, jalǵan siltemeler, zıandy qosymshalar, gadjetter arqyly tyńshylyq, t.b. qaýip túrlerin qamtıtyn keshen. Oqýshyǵa jalǵan olımpıadaǵa qatysý týraly hat kelýi, muǵalimniń telefonyna vırýs juǵýy – bári kıberqaýiptiń qarapaıym kórinisi. Al mundaı shabýyldarǵa qarsy turý úshin tek tehnıkalyq qorǵanys emes, sıfrlyq gıgıena men medıasaýattylyq kerek. Bul eki túsinik áli de keń tarala qoıǵan joq.

Halyqaralyq tájirıbede kıberqaýipsizdik bilim berýdiń ajyramas bóligine aınalǵan. Mysaly, Estonıada 6-synyptan bastap kıbergıgıena páni oqytylady. Fınlándıada medıasaýat mektep baǵdarlamasyna engen. AQSH-ta K-12 júıesinde ár synypqa beıimdelgen kıberqaýipsizdik modýlderi bar. Al Qazaqstanda bul baǵytta alǵashqy qadamdar jasalyp jatyr. «Sıfrlyq saýattylyq» fakúltatıvtik sabaq retinde engizilse de, onyń aýqymy men tereńdigi jetkiliksiz. Mektepter men kolejderge naqty qaýip jaǵdaıynda áreket etýdi úıretý, fıshıngti taný, qaýipsiz paról qurastyrý, qoǵamdyq Wi-Fi-da jumys isteý tártibi sekildi bazalyq mashyqtar júıeli túrde oqytylýy tıis.

2023 jyly Qazaqstanda «Kıberqaýipsiz Qazaqstan» tujyrymdamasy qabyldanyp, oǵan bilim berý mekemelerindegi derekter qaýipsizdigi de engizildi. Onda mektepter men JOO-lardyń aqparattyq júıelerin tekserý, ishki IT ınfraqurylymdy jańǵyrtý, oqýshylar men muǵalimderdi oqytý kózdelgen. Sonymen qatar, «KZ-CERT» qyzmeti arqyly bilim mekemelerine shabýyl tirkelgen jaǵdaıda tez áreket etý júıesi qurylýda. Bul – oń qadam. Biraq ázirge tehnıkalyq qorǵanys quraldarynyń barlyǵy qoljetimdi emes. Keıbir aýyl mektepteri Wi-Fi roýterin de ata-analardyń kómegimen alǵan. Ondaı jaǵdaıda kıberqaýipsizdik qaıdan bolsyn?

Endi ekinshi tarap – jasandy ıntellekt. ChatGPT, Grammarly, Khanmigo, Scribe, Google Gemini, Copilot syndy JI quraldary bilim berý júıesine belsendi enýde. AQSH-ta muǵalimderdiń 47%-y kúndelikti sabaq josparlaýda JI qoldanady. Ulybrıtanıada JI arqyly jeke bilim berý traektorıasy qurastyrylýda. Úndistanda NEP 2020 reformasy aıasynda ár oqýshynyń progresin JI arqyly baqylaıtyn júıe engizilip jatyr. Qazaqstanda da keıbir jeke mektepter ChatGPT-ti esse tekserý men til úıretýde qoldanyp úlgerdi.

JI quraldarynyń artyqshylyǵy – jekeleý, beıimdeý jáne masshtabtaý. Iaǵnı, bir synypta 30 oqýshy bolsa da, árqaısysyna jeke tapsyrma, jeke keńes berý – buryn tek muǵalimniń armany edi. Endi bul JI arqyly múmkin bolyp otyr. Sonymen qatar, qate jiberý úlgisin taný, oqýshynyń mıǵa qonbaıtyn taqyryptarǵa oralyp otyrýy, mazmundy vızýaldaý – osynyń bári JI-diń kómegimen jeńildeıdi. Google-dyń jańa Project Tailwind modeli oqýshynyń jazǵan konspektisin avtomatty túrde qorytyndylap, test jasaı alady. Grammarly nemese Scribe sıaqty quraldar jazý mashyǵyn jetildirýge kómektesedi.

Degenmen, JI-diń bilimge áseri tek oń bola bermeıdi. Tekserilmegen derek, jalǵan aqparat, oqýshynyń oılaý qabiletiniń azaıýy, esse men esepterdi túgel JI-ge jazdyrý – bul da qaýip. Sonymen qatar, jeke derekterdiń saqtalýy, JI quraldarynyń oqýshy minez-qulqyna áseri sekildi moraldyq suraqtar týyndaıdy. Sondyqtan JI-men jumys isteý mádenıetin de qalyptastyrý qajet. Muǵalim – baǵyttaýshy, JI – kómekshi. Bul ara-jigin ajyratý óte mańyzdy.

Qazirgi tańda keıbir elder mektepter men JOO-larda JI qoldanýǵa qatysty naqty ereje bekitip úlgerdi. Mysaly, Fransıada ChatGPT mektepterde qoldanylmaıdy, biraq JOO-larda baqylaýda ruqsat. AQSH-ta JI quraldaryn paıdalaný oqý saıasatyna engizilgen: keı kolejderde tapsyrmada JI paıdalanylǵany mindetti túrde kórsetilýi tıis. Qazaqstanda ázirge bul – sur aımaq. Iaǵnı, JI qoldanǵan-Qoldanbaǵanyn tekserýdiń joly joq. Bul – bolashaqta plagıat pen bilimniń sapasyna qatysty máselelerge ákelýi múmkin.

Bilim berý júıesinde JI men kıberqaýipsizdik qatar damýy tıis. Biri – tıimdilik pen derbestikke jeteleıdi, ekinshisi – qaýipsizdik pen turaqtylyqty qamtamasyz etedi. Bul ekeýinsiz qazirgi bilim berý – álsiz ári bolashaǵy bulyńǵyr júıe. Sol sebepti JI quraldaryn paıdalaný mádenıeti men sıfrlyq qaýipsizdik – mektep partasynan bastalýy qajet.

Qorytqanda, oqýshynyń braýzerindegi izdeý joly – endi jaı aqparat teretin tereze emes. Ol arqyly shabýyl da, shabyt ta kelýi múmkin. Qaısysyn tańdaıtynymyz – júıe men ustazǵa baılanysty.