QR Premer-Mınıstriniń orynbasary Tamara Dúısenova Jambyl oblysyna sapary aıasynda Moıynqum, Shý jáne Merki aýdandarynda bolyp, «Aýyl amanaty» baǵdarlamasynyń iske asyrylý barysyn tekserdi, dep habarlaıdy Ulys.
Tarazdan 300 shaqyrymdaı jerdegi Moıynqum negizinen shóleıtti aımaq sanalady. Alaıda munda da mal sharýashylyǵyn óristetýge múmkindik bar. Máselen, Birlik aýylynda «Baıbaraq-Agro» kooperatıvi qurylǵan. Oǵan ázirge 30-dan astam adam birikken. «Aýyl amanaty» baǵdarlamasy aıasynda 35,8 mıllıon teńgege 20-ǵa jýyq aýyl sharýashylyǵy tehnıkasy satyp alynyp, aýylǵa qyzmet kórsetýde. 400 ga shabyndyq jerden iri qara, usaq malǵa qajetti azyq daıyndalýda. Aýdan túıe sharýashylyǵyn júrgizýge qolaıly. Alaıda mundaǵy sharýalar ázirge et pen shubat óndirýmen shektelip keledi.
Aýyl sharýashylyǵy kooperatıviniń qyzmetimen tanysqan vıse-premer Tamara Dúısenova aýyl turǵyndaryna taýarly nesıe berý tetigin qarastyrý týraly atap ótti.
«Tek shaǵyn nesıe arqyly kóp túıe alý múmkin emes. Sondyqtan, AÓK-te taýarly nesıe tetigin paıdalaný mańyzdy. Elimizde atalǵan tájirıbeniń sátti júzege asyp jatqan mysaldary jeterlik. Jambyl óńirinde saqtandyrý tetigin engizý usynylýda. Bul tetik barlyq taraptar úshin tıimdi dep sanaımyn», - dedi vıse-premer.
Túıe sharýashylyǵyn júrgizýge qol ushyn sozýǵa daıyn basqa óńirlerden kelgen kásipkerler bar. Máselen, Almaty oblysynda 5 myń túıe asyrap, onyń ónimderin tereń óńdeýmen aınalysatyn «Dáýlet-Beket» seriktestigi.
«Túıe sharýashylyǵynyń damýyna barynsha kúsh salý qajet. Eger jergilikti turǵyndar nıet bildirse, 100 túıe berip, ony baptaýǵa qajetti keńes berýge ázirmiz. Nemese munda túıe sútin óńdeýge qajetti shaǵyn zaýyt salýǵa járdemdese alamyz», - deıdi seriktestik ıesi Sydyq Dáýletov.
Shý aýdanynda vıse-premer aýyldyq bıznesti damytýdyń óndiristik baǵytymen tanysty. Birlikústem aýylynyń turǵyny Nurzat Qoshqarbaev birneshe jyldan beri kirpish shyǵarý isimen aınalysyp, kúnine 1 myńǵa jýyq danasyn óndirip kelgen. Memlekettik baǵdarlama aıasynda 8,6 mln teńge kóleminde nesıe alyp, óndiris qýatyn eki esege arttyryp otyr.
«Qazir kúnine 2000 dana shyǵarýǵa qaýqarlymyz. Buǵan deıin 2 adam jumys istep kelgen bolatyn, búginde 8 qyzmetker bar. Ónimge suranys joǵary. Shýdan bólek, Moıynqum, Merki, Qordaı aýdandarynan tapsyrystar kóptep keledi», - deıdi kásipker.
Al Qoraǵaty aýylynyń turǵyny Nurǵalı Jeksenbıev jubaıymen birge tigin sehin ashqan. Kerekti qurylǵylar satyp alyp, jergilikti balabaqshalarǵa qajetti tósek jabyndary, jastyq qaptaryn tigip, satýda. Kásibin keńeıtýdi maqsat etip otyr. Alaıda tiginshi tabýda qıyndyqtar týyndap otyr. Jergilikti ákimdik bul máseleni mansap ortalyǵy arqyly mamandar oqytý jaǵynan qoldaý kórsetip jatyr.
Vıse-premer jobalardy oń baǵalap, týyndaǵan máselede memlekettik baǵdarlamanyń tetikterin tıimdi paıdalanyp, aýyldyq jerlerde ómir súrý deńgeıin qalaı jaqsartýǵa bolatynyn tilge tıek etti.
«Qazirgi tańda «Kúmis jas» baǵdarlamasy júzege asýda. Odan bólek memleket tarapynan sýbsıdıalanatyn áleýmetti jumys oryndary tetigi bar. Jastar praktıkasy jobasyn da qarastyrý qajet. Jalpy alǵanda aýyl turǵyndarynyń turmysyn jaqsartýǵa baǵyttalǵan birqatar qoldaý sharalary bar. Olar týraly keńinen nasıhattaý qajet», - dep atap ótti Tamara Dúısenova.
Jambyl oblysynda «Aýyl amanaty» jobasy aıasynda jergilikti turǵyndarǵa aýyl sharýashylyǵyn júrgizý daǵdylary úıretiledi. Bul baǵyt negizinen «Qaryzymyz qoǵam» jobasy qatysýshylaryna baǵyttalǵan. Máselen, AMANAT partıasynyń bastamasymen Merki aýdanynda «Agrosaýat» atty agrobiliktilik ortalyǵy ashyldy. nysanda egin, qus jáne mal sharýashylyǵyn júrgizýge qatysty teorıalyq jáne tájirıbelik kýrstardy aqysyz negizde oqytý uıymdastyrylǵan.
AMANAT partıasynyń hatshysy Eldar Jumaǵazıev mundaı ortalyqtardyń aýyl turǵyndarynyń tabysyn arttyrý úshin mańyzdylyǵyn atap ótti. Óz kezeginde Tamara Dúısenova bastamany joǵary baǵalap, ony odan ári qaraı keńignen taratý múmkindigin qarastyrý qajettigin atap ótti.
Esterińizge sala keteıik, memleket basshysy Qasym-Jomart Toqaev óz Joldaýynda aýyl sharýashylyǵyn damytý, aýyl sharýashylyǵy ónimderiniń kólemi men onyń qosylǵan qunyn arttyrý, kooperatıvterdi damytý strategıalyq mindet ekenin atap ótken edi.
«Aýyl Amanaty» jobasynyń negizgi qarjylandyrý baǵyttary:
1) Óńdeý salasyna qatysty jobalar;
2) Ósimdik sharýashylyǵyn damytý;
3) aýyl sharýashylyǵy koperatıvterin jabdyqtaý;
4) mal sharýashylyǵyn damytý;
5) basqa baǵyttaǵy bıznes jobalar;
Nesıeniń negizgi sharttary:
1) shaǵyn nesıe merzimi 5 jylǵa deıin; mal sharýashylyǵyndaǵy jobalar úshin 7 jylǵa deıin;
2) shaǵyn nesıeniń eń joǵarǵy somasy - aýyldyq eldi mekender men shaǵyn qalalarda 2,5 AEK, ıaǵnı (8.6 mln teńge), zákirlik kooperasıa – shaǵyn jáne orta sharýa (fermerlik) qojalyqtary jáne/nemese aýyl sharýashylyǵy kooperatıvteri úshin 8 myń AEK (27.6 mln teńge) deıin;
3) syıaqy mólsheri jylyna 2.5 paıyzdan aspaıdy;
Nesıe talaptary:
1) nesıe alýshy jeke kásipker retinde tirkeýde bolýy tıis;
2) basqa nesıeleri boıynsha merzimi ótken jarnalar bolmaýy kerek;
3) Memlekettik kirister organdarynda bereshek bolmaýy tıis;
4) kepilmen qamtamasyz etý;
5) zeınet jasyna jetpegen;
6) Aýyl sharýashylyǵyn júrgizý úshin qajetti jaǵdaıdyń (jer telimi, qoranyń) bolýy qajet.
